Alkoholid (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Orgaanikatabel

d eesliide * polaarsuse tõttu kloro-, keemistemperatuur kõrgem kui 2,2-dibromopentaan lähedase molekulmassiga VIIA elemendi Br Br bromo- jne alkaanidel aatom Alkoholid R-OH metanool CH3OH * alkoholid hüdrofiilsed ehk lõppliide -ool etanool CH3CH2OH veesõbralikud ained. lühikese C- eesliide ahelaga lahustuvad vees hästi hüdroksüülrühm CH2 CH CH 2 propaan-1,2,3-triool (annavad vesiniksidemeid)

Orgaaniline keemia i

4

docx

Karbonüülühendid ja karboksüülhapped

 Lõpp -aal  Lõpp -oon  Lõpp -hape  CH3CHO -  CH3COCH3 -  CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse alkoholis; uinuti, prepareerimiseks o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA - kunstpäevitus o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges

Üldkeemia

12

docx

Keemia - Aineklasside Tabel

Tasandiline = kaksikside CH2=CH2 + H2 → CH3-CH3 dehüdrogeenimisel: Nt. CH2=CH-CH3 2) Hüdraatimine CH3-CH3→CH2=CH2+H2 -propeen Elektrofilne liitumine veega, tekivad alkoholid 2CH4→CHºCH+H2 CH3-CH=CH2 + H2O → CH3-CH(OH)-CH3 Laboratoorselt saad.: CH2=CH-CH=CH2 3) Liitumine halogeenidega C2H5OH→ CH2=CH2+H2O Elektrofiilne liitumine, tekivad halogeeniühendid

Orgaaniline keemia

35

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

C2H5 OHetanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool ehk butaan-2-ool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole

Keemia

32

pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

Elektrofiilne tsenter Nukleofiilne Veel tugevam nukleofiil on alkoksiidioon (alkoholaat) Alkoksiidi (alkoholaadi) saab leelismetalli reageerimisel alkoholiga ja ta on tugev alus RONa RO:- + Na+ CH3-C (CH3)2 - CH2-Br + CH3ONa CH3-C (CH3)2 - CH2-O-CH3 + NaBr 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 6 Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus

Orgaaniline keemia

10

doc

Keemia - karbonüülühendid, rasvad, polümeerid, valgud, sahhariidid, disahhariidid,

Aminohapped: -NH2 -COOH CH3CH2CH(NH2)COOH ­ happelised omadused Aluselised omadused Amfoteersed ained- mõlemad aineomadused (aluselised ja happelised) Estrid ja amiidid: [karboksüülhappe funktsionaalderivaadid (asendusühend)] Estrid: -C=O - OR C3H8COOC5H11 - pentüülbutanaat Amiidid: C=O -O- NH2 C2H5CONH2- propaanamiid H-CON(C2H5)2- N,Ndietüülmetaanamiid H-CON(CH3)(C2H5)- N etüül, N metüülmetaanamiid Estrite saamine: Karboksüülhape + alkohol ester + vesi Metaanhape + pentanool pentüülmetanaat + vesi HCOOH+ C5H11OH C5H11OOCH + H2O Butaanhape + metanool metüülbutanaat + vesi C3H7COOH + CH3OH CH3OOC3H7 + H2O Estrite keemilised omadused: 1) happeline hüdrolüüs ester + vesi karboksüülhape + alkohol C2H5COOC6H13 + H2O C2H5COOH + C6H13OH 2) aluseline hüdrolüüs ester + alus sool + alkohol  C2H5OOCC4H9 + NaOH NaOOCC4H9 + C2H5OH Amiidide saamine: Ester + amiin amiid + alkohol

Keemia

6

doc

Keemia kordamine: halogeeniühendid, küllastumata ühendid, aldehüüdid

· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH ­ järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR ­ järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend ­ alkaanid, kus on kaksik(alkeen ­ CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün ­ CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu

Keemia

4

doc

Alkoholid

Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole

Keemia

Kommentaarid (0)