Aastatuhande vahetus Maailma arengujooned 1. Maailmas leidis aset sotsialismileeri lagunemine, mis tekitas paljudes inimestes vastuolulisi tundeid. Läänes leidus neid, kes seda eriti ei tunnustanudki. Nende inimeste arvates oli maailm just tänu neile kahele, enam vähem võrdsele üliriigile NSV liidule ja USA- le tasakaalus püsinud. Nüüd omasid maailmas suurvõimu positsiooni Ameerika Ühendriigid. 2.Külm sõda oli lõppenud ühe poole võiduga ja see oli nii öelda tõendiks , et demokraatia on kõikvõimas ja et demokraatliku korra ülesehitamine on kõigi rahvaste loomulik eesmärk. Need meeleolud võttis kokku USA filosoof Fukuyama oma teoses ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene", kus ta väitis , et demokraatia annab kõige rohkem võimalusi rahuldada inimese tunnustusvajadust ning seetõttu viib areng paratamatult demokraatiani, millest edasi enam ei minda, sest ükski teine kord inimese vajadustele nii hästi ei va...
MAAILMA AASTATUHANDE VAHETUSEL HIINA LK 151-152 1. Millised muutused toimusid Hiinas XX saj viimastel kümnenditel? Alustati radikaalset majandusreformi (kommunstliku majandusmudeli lammutamine), meeleavaldused demokraatia toeks (ei saavutatud), Taevase Rahu väljakul toimusid streigid, suurim oli üliõpilaste näljastreik, milles võttis osa umbes miljon inimest. 2. Miks ei suutnud demokraatia Hiinas võidule pääseda? Komparteis jäi peale jäik vanameelne suund, mille taga seisis Den Xiaoping. Samuti ei võtnud maailm midagi konkreetset ette, et demokraatliku liikumise mahasurumist takistada, sest Hiinat oli vaja majanduspartnerina. LAHESÕDA LK 152-153 1. Miks ja millal puhkes Lahesõda? Miks lääneliitlased sekkusid sõtta? 2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu...
Aastatuhande arengueesmärgid 1. artikkel: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande- arengueesmargid-ja-eesti?id=67140244 2. arikkel: http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20120118&ID=273124 3. artikkel: http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/aastatuhande- arengueesmargid/ Kokkuvõte Aastatuhande arengueesmärgid on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2015 kaheksas prioriteetses valdkonnas rahvusvahelise arengu edendamiseks. Aastatuhande arengueesmärgid on püstitatud 2000. aasta septembris esitatud ÜRO aastatuhande deklaratsioonis ja nendeks on: 1. kaotada maailmast äärmine vaesus ja nälg 2. tagada algharidus kõigile maailmas 3. toetada soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi 4. vähendada laste suremust 5. parandada emade tervist 6. võidelda HIV/AIDSi, malaaria ja teiste haigustega 7. tagada looduskeskkonna püsivus 8. uua ülemaailm...
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaili-terras-uro-aastatuhande-arengueesmargid- ja-eesti?id=67140244 2013. aasta novembri Diplomaatia keskendub ÜROga seotud temaatikale ning novembri lõpus Vilniuses toimuva Euroopa Liidu Idapartnerluse-alase tippkohtumise taustade avamisele. 15.-16. novembril külastas Eestit ametliku visiidi käigus ÜRO peasekretär Ban Ki- moon. Maailmaorganisatsiooni peasekretäri esimese Eesti-külastuse käigus andis Ban Ki-moon Diplomaatiale intervjuu, kõneledes ÜRO ja selle peasekretäri rollist globaliseeruvas keskkonnas, aga ka Süüria kodusõjast ning tuumarelvade levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitl...
Eesti keskkonnaprobleemid III aastatuhande algul Ragnar Übner 12A 21. sajandi alguseks on maailmas pööratud keskkonnaprobleemidele järjest suuremat tähelepanu. Üha rängemate looduskatastroofide põhjustajateks peetakse just nimelt inimesi ja situatsiooni, kuidas nad käivad ringi loodusega, mis neid ümbritseb. Aga kas maailmas keskkonnale suunatud tähelepanu saab kõrvutada Eesti keskkonnaprobleemidega? Viimase kümne aasta jooksul on Eesti keskkonda ja selle arengut käsitlev küsimus jõudnud väga problemaatilisse staadiumisse. Euroopa Liit on teinud sellele väikesele Balti riigile päris palju ettekirjutusi selle kohta, kuidas siin käitutakse loodusvaradega. Põhiliseks probleemiks on asjaolu, et eestlased kasutavad oma maavarasid piiramatus koguses. Suures mahus tarbimine toob endaga kaasa uute keskkonnaprobleemide tekkimise. Ük...
2. teema: Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 1. Mida tähendab arenguabi, miks seda on vaja? Arenguabi tähendab arengumaade pikaajalise arengu toetamiseks jagatavat rahalist ja muud materiaalset tuge ning oskusi ja teadmisi. Arenguabi hakati tänapäevases mõistes andma pärast Teist maailmasõda, kui USA toetas Euroopa riikide ülesehitamist Marshalli plaani kaudu. 2. Mis on ülemaailmse arenguabi eesmärk? Eesmärk oli, et arengumaad jõuavad selle toel kiiresti heale järjele. St maailma inimeste ühist vastutust üksteise heaolu eest ja seadis arengukoostöö keskseks eesmärgiks üleilmse vaesuse vähendamise. Et kõik saaks elada ilma vaesuse, nälja, haiguste, ebakindluse ja kirjaoskamatuseta. 3. Kas tänapäeval on tähtis rääkida rohkem arenguabist või arengukoostööst? Rohkem räägitakse arengukoostööst, kuna oluline on kaasata kohalikke inimesi, andes neile võimaluse ise määratleda, mida ja kuidas tuleks teha.S...
xxxxxxxxxx 12. klass Maailm aastatuhande vahetusel. Küsimustele vastamine 1. Kosmoseuuringud osutusid kulukaks, kuna tuli arendada võrdlemisi kallist kosmosetehnikat. See andis tööd paljudele teadlastele, tänu kellele on meil satelliitside ja maa tehiskaaslased. Teaduse areng võimaldas võtta proove teistelt planeetidelt ja viia inimesed kuule. Küll aga on põhjendamatult kulukas võidujooks ,,kosmose vallutamise" nimel suur-riikide USA ja NSVL vahel, kus tegeleti eri riikides sama tehnoloogia aren- damisega. 2. AIDS-i ilmumine tõi avalikkuse ette homoseksuaaalid, kes seepeale oma õiguste eest võitlema asusid. Nende eeskujul tegid seda ka muud vähemused. AIDS-i levikuga kasvas inimeste teadlikkus seksuaalsel teel levivatest haigustest ja hakati seksuaalk...
Kordamisküsimused-teemad eksamiks 2015/16 1.Mis on säästev areng ja miks on see praegusel ajal nii oluline? Säästev areng – areng, mis rahuldab meie praegused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele samaväärse või parema elukeskkonna ja elukvaliteedi. Olulisus- meie maailm pidevalt muutub, maailm globaliseerub, see toob kaasa endaga tagajärjed näiteks õhusaaste on aastatega suurenenud tänu massiivsele autotööstusele, inimesed kasutavad tohutul hulgal autosid, õhk mis oli 20 aastat tagasi ei ole enam meie ajal samasugune, 20 aasta pärast meie järglastel on ilmselt see olukord hullemaks läinud. See, kuidas meie käitume ning kasutame seda maailmat on suureks määrajaks meie tulevaste põlvkondade elukvaliteedis. 2. Aastatuhande deklaratsioon, aastatuhande arengueesmärgid – mis ja milleks? Aastatuhade deklaratsioonis on kirja pandud aastatuhande arengueesmärgid, mis on ÜRO poolt määratletud eesmärgid, mida soovitakse saavutada aastaks 2...
Eesti rahvaarv ja selle muutumine Kristiina Toomik Lagedi Kool 2014/2015 ◦ Rahvaarvu ja rahvastikuprotsesse on Eestis nagu igal pool mujalgi mõjutanud nii looduslikud, majanduslikud, poliitilised kui ka sotsiaalsed tegurid. https://www.google.ee/search?q=k%C3%BC %C3%BCditamine&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=AQHtVKuDPePfywPXiIDQCA&ved= 0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=7qX2Fg019Fvg3M%253A %3BklGWitSDpCt1cM%3Bhttp%253A%252F%252Ff.pmo.ee%252Ff %252F2011%252F09%252F04%252F734864t81he3d0.jpg%3Bhttp%253A%252F %252Fkultuur.postimees.ee%252F553398%252Fpiltuudis-kabala-raudteejaamas-lavastati- kuuditamist%3B648%3B298 Eesti algusajad Eesti alade asustamine algas umbes 11 000 aastat tagasi. Arvatakse, et 1 aastatuhande keskpaigas ekr elas Eesti aladel ub 7000 inimest. 17 sajandil vähenes rahvaarv palju tänu sõ...
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 ...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Maailma kirjandusloo üheks kauneimaks tekstiks peetud Mäejutluses (Matteuse evangeelium) edastab Jumal oma poja kaudu maailmale imetabase sõnumi idee armastatusest ja halastusest. See vana kirjatrükk on kujundanud inimkonna arusaamu elamisest ja olemisest kahe aastatuhande vältel, minetamata oma väärtust ja võlu. Jeesuse sõnad on saanud eurooplase mõtteviisi pärisosaks ning elukäsitluse keskmeks. XX sajand on meile pakkunud aga hoopis vastupidist kaunid ideaalid paisati ilmasõdade ajal põrmu ja käsk armastada oma ligimeest kui iseennast muutus tühipaljaks sõnakõlksuks. Miks tekkis kuristik Jumala poolt pakutud ideaalide ja tegelikkuse vahele, milles elab jumalanäoline inimene? Põhjuseid on kindlasti palju, oma rolli mängivad siin eetilistest piirangutest vaba loodusteadus, arenev tehnika ja turvaliselt kohmakas demokraatia, kuid selle kõige taga seis...
EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Esimesed inimesed saabusid Eestisse nii hilja, sest see oli üks maa põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg. Jääaja põhjustas kliima jahenemine. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest ja siit liikus jää veel edasi . Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta eest ja lõplikult vabanes Eesti ala jääst 11-13 000 aastat tagasi. Kogu see aeg aga ei kujutanud endast ühte jääaega vaid kokku oli 4-5 külmaperioodi, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. On üpris tõenäoline, et viimasel jäävaheajal 120-130 000 aastat tagasi võis Eesti alale jõuda ka inimesi kuna siis oli kliima siin praegusest soojem ja igati sobilik inimeste elust. Selleaegsetest inimestest pole ...
KIVIAEG. Mesoliitikumi asulapaigad. 1967. Aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. See on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lammasmäge, mis oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja puukoortega ning koja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Tööriistad ja tegevusalad. Need olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning ka ...
Mesopotaamia: ajalugu, riigid ja ühiskond Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajasid sumerid, kelle keelelise kuuluvuse ja päritolu kohta pole selgust. 4nda aastatuhande lõpuks eKr, pisut varem kui egiptlased, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Kõige iseloomulikumad jooned on kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Iga tähtsam sumeri linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. See hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda, linnu kaitsesid müürid. Ühiskonna elus etendasid olulist osa: · Templid · Preesterkond Aja jooksul läks riigijuhtimine üha suuremal määral preesterkonnast sõltumatu kuninga kätte. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandat...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Referaat Muinasaeg. Koostaja: Kätlin Kruusimaa 11-k klass TALLINN 2007 Eestimaa ajaloo algus. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt ...
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad ja ...
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1. sajandist pKr on Eestit mainitud kirjalikes allikais, lähemaid teateid leidub 1. ja 2. aastatuhande vahetuse Skandinaavia saagades ja Vene leetopissides. 1. aastatuhande teisel poolel arenes Eestis merendus ja kasvas kaugkaubanduse osakaal. 2. aastatuhande alguses tekkisid muinaskihelkonnad j...
Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Eesti maastiku kujunemine Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse 9,5 tuhande aastaga. Inimeste nõnda hilise Eestisse rände põhjuseks oli see, et Eesti asus Põhja-Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaeg mõjutas selgelt meie maastikku. Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruus-, ja savimasse. Paljastasid Põhja- ja Lääne-Eesti paepinna. Täna jääajale on olemas Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Jää viimasel taandumisel oli Eesti Mandriala praegusest tunduvalt väiksem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisjärv. Üle 10 tuhande aasta eest murdsid Balti paisjärve veed Kesk-Rootsi alalmägedest põhja poolt läbi ookeani, tänu sellele alanes Läänemeri korraga 20-30 meetri võrra. Sel ajal soojenes ka kliima tuntavalt. Ilmusid kase- ja männimetsad. Sellest ajast pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eesti...
Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst. VIII sajandil esimene Hiina ajaleht.1 aastatuhande 2.veerandit nim. Indias kuldseks ajajärguks. 1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. ...
Johannes (Johann) Gutenberg Tauri Udras Johannes Gutenberg · sündis vahemikus13941406 Mainz´is · 1411 aastal kolis perega Eltville´sse · 1418. aastal õppis Erfurti ülikoolis · 1420. aastatel omandas kullasepa elukutse · 1450.-ndal avas Mainz´is trükikoja · 1460. aastal rajas uue trükioja Hof Gutenbergi · 1462.-1465. aastatel rajas trükikoja Eltville ´sse · Gutenberg suri 3. veebruaril 1468 Mainz´is · Gutenberg leiutas liikuvate metalltähtedega trükikunsti ehk trükimasina · Arvatakse, et aastatel 1439-1448 täiustas Gutenberg oma trükimasinat · 1448. aastal avas oma esimese trükikoja · Tema suurimaks tööks on 42-realine Piibel (Gutenberg´i Piibel 1452-1455) · 1460.-ndal trükkis Hof Gutenbergis Catholicon´i (ususõnastik) · Kuna Gutenberg ei lisanud oma trükistele nime, unustati ta peagi · 1504. aastal nimetas aga professor Ivo Wittig teda trükikunsti leiutajaks · Peale esimese trükikoja avamist, ...
TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut MERILIN GIRIN EESTI KEELE TEKKIMISE LUGU. KUI ISEÄRALIK ON EESTI KEEL. Referaat Õppeaine: Akadeemilise kirjutamise alused: eesti keele väljendusõpetus II Õppejõud: Kersti Lepajõe Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Eesti keele tekkimise lugu............................................................................................................... 4 Kui iseäralik on eesti keel?.............................................................................................................. 7...
SINU KOOLI NIMI Referaat Kasuubid Autor : Tallinn Kasuubid Kasuubid (endanimetus Kaszëbi) on lääneslaavi rahvas Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas. Nende ametlikuks keeleks on kasubi keel, mida kõneleb umbes 50 000 inimest ning seda peetakse ka üheks Poola keele dialektiks. Lääneslaavlastest Kasuubide ehk kassuubide esivanemad olid pomoraanid, kes elasid I aastatuhande lõpus ja II aastatuhande alguses Pomorzes. 14. sajandist 19. sajandi lõpuni oli nimetatud rahvas tugeva saksa mõju all ning 18. sajandil püüti neid süstemaatiliselt saksastada. 19. sajandi lõpus kogus hoogu noorkasuubide liikumine ning edenesid kasuubide rahvakultuur, rahvakunst ja kirjandus. Ilmusid ka ajalehed ning ajakirjad näiteks Gryf, Gryf Kaszubski ja Przyjaciel Ludu Kaszubskiego. Aastast 1957 ilmub ajakiri Kaszëbë, mille nimi tähendab kasuubi keeles Kasuubimaad. Kasuubide asuala...
SOOMLASED Üldistus Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,57 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit.Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome ...
AJALOOALLIKAD 1. Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised asulakohad, linnused, lossid, kalmistud ja inimjäänused, ohvripaigad, muinaspõllud, metallitöötlemiskohad, töö ja tarbeesemed, relvad, ehted jms., mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. 2. Kirjalikud ajaloo allikad - ürikud, kroonikad, seadused 3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodu...
Sumerid Tsivilisatsiooni tekkimine. Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi- ga´ks ehk musta peaga inimesteks ja oma maad ki-en-gi´ks ehk tsiviliseeritud isandate koht. Nende maa-ala oli vanalajal Mesopotaamia lõunaosa hõlmanud piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või ku...
Muinaseestlaste eluolu iseloomustus läbi muinasaja perioodide (tööriistade ja tegevusalade areng) Muinasaja perioodid Muinasaeg algas 2 miljonit aastat tagasi, meie teadmised tuginevad arheoloogial, vanadel saagadel, pärimustel ja kroonikatel. Kõik, mida me arvame teadvat on oletused, mida me ei saa iialgi kontrollida. Arheoloogid on jaotanud muinasaja perioodideks vastavalt peamistele materjalidele, mida kasutati töö- ja tarberiistade valmistamiseks. Vastavalt materjalidele on muinasaja perioodid: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Eestis loetakse muinasaja lõpuks 13.sajandi algust, mil lõppes Eestis muistne vabadusvõitlus (1227). Kiviaeg Eestis esines keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhendeni e.m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastami...
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
ASSÜÜRIA JA UUS- BABÜLOONIA KUNST 2010 ASSÜÜRIA Assüürlased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr. Elasid Tigrise keskjooksu alal Assüüria muutus suurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin(Horsabad) ja Ninive(Kujundzik) ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine Õitseaeg oli 8.-7. sajand e.Kr. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest Assüüria valitseja Assüüria kunsti tõus algas 9. sajandil e.Kr. Oluliseks osaks oli lossiehitus. Tuntumad lossid on Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives Paleed olid hiiglaslikud ja luksuslikud. Sageli kaunistasid neid erinevad skulptuurid, kuld ja hõbe Sargon I Sargoni II lossi kujutis Asus Horsabadis 210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, as...
ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST 2013 Kärdla Gümnaasium Kerly Klee ASSÜÜRIA Asüürialased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr Elasid Tigrise keskjooksu alal Asüüria muutusnsuurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin ja Ninive ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks oli oma kuninganna ülistamine Õitseaeg oli 8-7. sajandil e.Kr Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest ASSÜÜRIA VALITSEJA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asüüria kunsti tõus algas 9.sajandil e.Kr. Olulised olid lossiehitused. Tuntumad lossid...
Vana-Egiptus Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni, mil piirkond saab erinevate välisvalluste tallermaaks. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus - põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana-Egiptuse arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid, mastaabad ja templid. Esimesed ja teised on haudehitised ning arvatakse, et üks on teisest välja kasvanud: kuna vaarao matmispaik pidi olema mõistetavatel põhjustel suurejoonelisem, siis hakati asetama mastaabasid üksteise peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites samb...
Muinasaja matmiskombed Muinasaja matmiskombed muutusid umbes 9000 eKr. - umbes 1200 pKr. Muinasaja perioodid olid: paleoliitikum, liitmesoliitikum, neoliitikum, vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg, eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg ja hilis rauaaeg. Iga perioodiga muutusid matmiskombed. Alustades sellega, et algul maeti elukohtade lähedale ja lõpetades kääpadega . Paleoliitikumi aja matmiskommete koha ei teata suur midagi, sest see algas inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Jääaeg hävitas arvatavasti kõik leiud ja tõendid sellest. Kuidas muutusid siiski matmiskombed läbi muinasaja? Umbes 9000-5000 eKr. oli keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Mesoliitikumi perioodil maetu surnud elukohtade lähedale. Sel ajal surnuid ei kardetud, kuna neil ei olnud kujunenud veel suuri uskumusi surma. Kivikirstkalme oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pro nksiajal...
EESTI KEELE TEKKIMINE JA ISEÄRASUSED See referaat annab lühidalt ja kokkuvõtlikult ülevaate eesti keele tekkimisest ning iseärasustest. Referaat on koostatud kahe raamatu artiklite põhjal. Selleks on kasutatud Huno Rätsepa teost „Sõnaloo raamat“ ning Mati Hinti „Keel on tõde on õige ja vale“. See on jagatud sujuvalt kahte osasse, millest üks käsitleb eesti keele tekkimise lugu ning teine detailsemalt iseärasusi. Üleüldiselt on uue keel sugenemiseks võimalusi mitu. Enamasti kujuneb see keel mõne keele murde või murrete iseseisvumise teel. Uus keel areneb teatud aja jooksul lähtemurretes toimunud keelemuutuste põhjal. Samal ajal on väga oluline ka vanade tunnusjoonte säilimine lähtemurretes. (Rätsep 2002: 10) Võrreldes eesti keelt inimkeele tekkega, siis on see üpris lühike. Kirjakeelel ja kõnekeelel on erinev kujunemislugu, kuid kindlasti arenes enne välja kõnekeel ning on teada, et hõimumurded, millest kuj...
Egiptuse antiikaeg Kelly Solovjov Paikuse Põhikool 8.A Kunst Vana-Egiptuse esinduslikum periood kestab umbes 4. aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Arhitektuur Arhitektuuris on märksõnadeks püramiidid ja templid. Üldmulje templitest on monotoonne. Erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Arhitektuuri detailid Obelisk nelinurksed teravatipulised kiviplokkidest tornehitised. Ben-ben monumendid tornid, mis valmistatud kiviplokkidest ja tipud ahenesid püramiiditaoliselt Püloon väravaehitis Sambad sammaste ülaosa e. apiteel meenutas tihti taimi ja sagedamini papüürust. Kasutati ka 16 tahulist sammast-profodooria. Püramiidid Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetu...
*# AASTATUHANDE LÕPUKS KUJUNEB VÄLJA kREETA SAAREL JA Eguese mere saartel iseseisev kultuur ja tsivilisatsioon *Religioonist suurt ei teata (ilmselt sõnna ja maokultus) · Minoiline kultuur(arhitektuur) *Loosid (Knossos) kindlustamata, labürindid, sambad allapoole peenenevad, seintel maalingud, värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) ...
MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE SKULPTUURIKUNST Mesopotaamia, jõgede vaheline maa, asus tänapäeva Iraagi aladel. Mesopotaamiat ümbritsesid kaks jõge: Eufrat ja Tigris. Egiptuse tsivilisatsioon aga tekkis Niiluse jõe ümber. Niilusel on iga aasta üleujutused, mis andis võimaluse tegeleda põllumajandusega. Mõlemad riigid tekkisid kõrbealadele ehk neile oli vaga vajalik vee lähedus. Mesopotaamias olid kultuuri kõrgajad 1) Vana Babüloonia suurriigi ajal(2. Aastatuhande 1. Pool eKr), 2) Assüüria impeeriumi ajal(1. Aastatuhande 1. Pool eKr) ja 3) Uus Babüloonia ajajärgul(7.-6. Sajand eKr). Egiptuse kultuuri kõrgaeg oli 1) Vana Riigi ajal (1.-6.dünastia 2850 2263.a.eKr), 2) Keskmise Riigi ajal (11.-13.dünastia u.2050-1652.a.eKr) ja 3) Uue Riigi ajal (18.-20.dünastia 1570 1070.a.eKr). Skulptuure peeti mõlemas kultuuris tähtsaks. Vana-Egiptuses kasutati skulptuuride loomiseks puitu või värviti ja lihviti need kivist, Mesopotaamias see- e...
Küsimused ja vastused lk 39 nr 4 (edaspidi tähistatud kujul: 39: 4); 45: 2, 3; 47 (arutle ja analüüsi): 1, 2; 47 (orienteerumiseks): 1-5; 57: 2; 63: 1, 2, 4; 65 (arutle ja analüüsi): 2, 4; 65 (orienteerumiseks): 1-5; 73: 1, 3; 81: 2; 83 (arutle ja analüüsi): 3, 4 Lk 39 4. Vaaraolt oodati kõikide murede lahendust. Need, kes olid vaesed pidid saama rikkaks, kes nälgisid söönuks ja riieteta riide. Oodati, et vaarao annaks vangidele ja põgenikele armu ning tooks rahu ja lahendaks kõik tülid. Vaarao pidi tooma õnne tervele maale ja ükski inimene poleks peale tema troonile tõusmist enam kurb ega hädas. Ootused olid küllaltki ebarealistlikud. Võib-olla oleks saanud täita rahu ja tülide lahendamise küsimust, kuid lubatud rikkust mitte, sest selleks ei jätkunud piisavalt varasid ja kui poleks tavatöölisi ning kõik oleksid rikkad, siis ei toimiks põlluharimise süsteem. Lk 45 2. A...
Tartu Kutsehariduskeskus Otepää piiskopilinnus Referaat Õpilane: Grupp: Juhendaja: Tartu 2008 Otepää piiskopilinnus Otepää piiskopilinnus ehk Otepää linnamägi on omaette seisev küngas, mis koosneb kõrgemast lõunapoolsest ja madalamast põhjapoolsest osast. Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistsete eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kir...
Ajaloo kodutöö 1 1. Esimesed linnalised asulad. Kus ja millal tekkisid? Nimeta ja iseloomusta lühidalt. Esimestest linnalistest asulatest, eluviisist ja linnakultuurist on alust kõneleda pärast Natufi kultuuri. Mille üheks tähiseks on Jeeriko, tänapäeval Jericho, ka Ar Richa, Jordaanias. Jeeriko, seda linna tundakse hästi ka Piibli järgi, nagu ma aru saan, siis hetkel selle kunagist asukohta tähistab vaid küngas. 1950 aastatel tehtud arheoloogiliste kaevamiste tulemusel tehti kindlaks ,et Jeeriko oli üks vanemaid linnu maailmas. Oletatakse, et umbes 1 aastatuhandel eKr oli see paik küttidele ööbimispaigaks järgmisel aastatuhandel aga hakati sinna juba alalist elupaika rajama. Nüüd võime suhtelisele kindlalt väita, et see on vanim teadaolev kaitsemüüriga ümbritsetud linnaline asula. Linna ümbritses 800m pikkuna ja 4m kõrgune müür, kuhu kuulus ka ümmargune 9 meetrise läbimõõduga kivitorn. Torni...
Sumer hõlmas Mesopotaamia lõunaala kuni Babüloonia aja alguseni. Termin ,,sumerid" pärineb tegelikult akkadi keelest. Sumerid ise nimetasid end ,,musta peaga inimesteks (sag-gi-ga) ja oma maad ,,tsiviliseeritud isandate alaks" (Ki-en-gir). Sumereid on nende naabritest erineva keele, kultuuri ja võib-olla ka välimuse tõttu peetud sissetungijateks ja migrantideks, kuigi ei ole suudetud kindlaks teha sisserände aega ega ka sumerite algset geograafilist päritolu. Leidub ka arvamusi, mille kohaselt tohiks terminit ,,sumeri" kasutada vaid sumeri keele kohta, kuna eraldi etnilist gruppi nimega sumerid ei olegi olemas olnud. Sumeri keelt peetakse isoleeritud keeleks, kuna ta ei kuulu ühtegi tuntud keelkonda, erinevalt akkadi keelest, mis on afro-aasia keelkonna liige. Sumerite nagu ka teiste impeeriumide elanike panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Võrreldes arhailise perioodiga kummardati juba tõelisi jumalaid, mitte lihtsa...
Eskimod Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagunevad kaheks liigiks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod, ja jupiki keeli kõnelevad jupikid ehk Aasia eskimod. Nendest kahest liigitusest hoolimata kasutab eskimote rahvusvaheline organisatsioon kõigi eskimote kohta nimetust inuit. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 1050 in...
Kirjandus ja armastus Armastuskäsitlus läbi aegade Antiikaeg Inimene on ilus. 1 aastatuhande algusest eKr kuni 5. saj pKr. Keskaeg Inimene on patune olend. 5.saj 15.saj Renessansiaeg Inimene on ilus, tal on õigus õnnele. (Riik on tähtsam kui inimene.) 15.saj 17.saj Klassitsism ja valgustus - *Riik tuleb ümber korraldada, et inimesel oleks hea. (NB! Tähtis mõistus!) 17.saj 18.saj Romantism Tunded on tähtsamad kui mõistus. 18. saj lõpp kuni 19. saj 2. pool Realism Miks inimene pole õnnelik? 19.saj 2. pool
Häädemeeste Keskkool Vadja Referaat Juhendaja: Aira Rahu Koostaja: Pille-Riin Makilla Häädemeeste 2009 2 Sisukord 1. Vadjalased lk 4 2. Nimetused lk 4 3. Asuala lk 4 4. Arvukus lk 4 5. Keel lk 5 6. Ajalugu lk 5 7. Elatusalad lk 7 8. Usund lk 7 9. Tänapäev lk 7 10. Lisad lk 8 3 Vadjalased Vadjalased on läänemeresoome rahvas, Leningraadi rajooni lääneosa põliselanikud, kelle asuala ulatus teise aasta-tuhande algul Narva jõest ja Peipsist Gatsinani. Peamisi muistiseid on laibamatustega kääbaskalmistud (paljudele haudadele kivikatete), kust on leitud vadjalastele iseloomulikke ehteid: ripatseid, oimurõngaid, käe võrusid. Mitu korda on vadjalasi siirdunud Kirde-Eesti rannikumurde ja idamurde alale, kus nad sulanesid eestlaste hulka. 12. sajandil ühendati vadja ala novgorodi valdustega. 15. sajandi lõpul nimetati Novgorodimaa loodep...
Muinasaeg ehk esiaeg-ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p.K.r. muistis-muinasjäänused(asulakohad,kalmistud,relvad,ehted jne) muinasaja uurimine täppis- ja loodusteadused-suureks abiks arheoloogidele dendrokronoloogiline skaala-pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav Numismaasikud-tegelevad aaretes ja kaevamisel päevavalgele tulnud müntidega,nad määravad mõntide vermimiskoha ja-aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemus Muinasaja periodiseerimine-Eesti ajaloo kõige pikem periood uheksandast aastatuhandest e.K.r. kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni XIII sajandi esimesel veerandil p.K.r. paleoliitikum-vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,kestis Eestis IX aastatuhandest e.K.r. kuni V aastatuhandeni e.K.r...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade..................................................................................4 1.1.Neoliitiline kultuur...........................................................................................
Rahvarõivad ja Muhu tikand Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ...
VANA-MESOPOTAAMIA Jaguneb neljaks ajastuks: 1)Sumeri-Akkadi ajastu u 4000-1800 eKr 2) Vana-Babüloonia u 1800-1500 eKr 3) Assüüria u 1500-625 eKr 4) Uus-Babüloonia 625-539 eKr Mesopotaamia (Kreeka keeles "jõgedevaheline ala") - Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline maa-ala. Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad. Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks. Nii akadi kui sumeri keelt kirjutati kiilkirjas savitahvlitele. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. aastatuhande 2. poolel ühendas kunin...
POLIITILINE GLOBALISEERUMINE Teemad: 1. Rahvusvaheline koostöö 2. Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 3. Relvastatud konfliktid 4. Migratsioon ja pagulus 1. teema: Rahvusvaheline koostöö 1. Loe lk. 67-70 ja pane kirja umbes 7 lauset, mida uut siit teada said. On loodud selline Maailma Toiduprogramm, mis tegeleb nälja leevendamisega üleilmsel tasandil ning mille peakontor asub Roomas. Keskmisel pakub see abi umbes 90 miljonile inimesele aastas. Selle programmi eesmärgiks on näljahädade ja alatoitumise kaotamine. Aafrika Liidu rahuvalvemissioon Somaalias ehk AMISOM-i ülesandeks on toetada üleminekuvalitsust ja selle struktuure, tagada riigis julgeolek, koolitada Somaalia sõjaväge ning tekitada turvaline keskkond humanitaarabi kohaleveoks, ühendus kaitseb Somaalia mässurühmituse al-Shabaabi eest. Loodud on ka ÜRO Pagulasorganisatsioon mille ülesandeks on põgenike toetamine ja kaitsmine üle maailma. Oxfam on 15 kodanikuühenduses...
Globaalprobleem toidupuudus Põhjused, miks on toidupuudus tekkinud: · Monokultuuride kasvatamine · Maaharimisviisid on algelised · Valed toitumisharjumused · Rahvastiku kiire kasv Toidupuuduse leevendamine: · Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. · Tunduvalt enam tuleks kasutada toiduks kalatooteid. · Toiduks peaks kasutama spetsiaalselt kasvatatud vetikaid, pärmseeni ja isegi baktereid. · Arengumaades tuleks täiustada maaharimisviise ja tehnikat. · Vältida mulla vaesumist, erosiooni. Mida on toidupuuduse leevendamiseks juba ära tehtud? · ÜRO peaassamblee võttis 2000. aastal vastu aastatuhande deklaratsiooni, hiljem koostati selle alusel 8 arengueesmärki, tähtajaks sai aasta 2015. · Kahjuks prognooside ...
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall. Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi. Raud esineb madalal rõhul neljakristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist. Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : ...
Eesti talutoit Sissejuhatuseks tutvustan lähemalt leiba, leivakõrvast, jooke, lauanõusid, kombeid, tööjaotust, uusi toite ja toidukordade jaotust. 1. Leib Eesti talurahva peamine toit esimese aastatuhande esimestest sajanditest peale oli teraviljast. Kõige tähtsamaks kujuneski pärast talirukki levikut teise aastatuhande algul rukkileib. Leiba ei jätkunud alati mitte igaks päevaks. Sageli tuli leivaviljale lisada aganaid, ikaldusaastatel isegi tammetõrusid, sammalt või kanarbikku. Kevadel muutus ka niisugune leib haruldaseks. Leiba peeti pühaks. Seda tunnistab vanasõna "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Leivaga ei tohtinud mängida ega leivaraasule peale astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta sellele ülesvõtmisel suud andma. 2. Leivakõrvane Kõik muu, mida leivakõrvale lisaks söödi, oli leivakõrvane. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusuppi ehk körti....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
