Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja Toitlustusosakond Evelin Kaur Iseseisev töö Tartu 2009 Meedia Postimees: Läti vene koolide õpilased ei usalda ajalooõpikuid. 06.02.2009 18:04 http://www.postimees.ee/?id=79268 Toimetas Hendel Rund Minu arvates oli seal juttu sellest, et läti ja vene noored kuulavad rohkem õpetajat kui loevad raamatuid. Ja nad ei usu juhtumistesse mis toimusid vanalajal. Et see mis tänapäeva noored usuvad ajaloo sündmuste kohta on igaühe enda asi. Eesti Ekspress: Rahatähtedes peegeldub Eesti ajalugu. Autor: Pekka Erelt (10.10.2008) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C466391173D0B6B0C22574DB003C948A Minu arvates on see väga tähtis, et igal riigil oleks oma raha, sest see on nagu ka väike sümbool ri...
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid...
AJAKIRJANDUS Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse eriala saab õppida Tartu Ülikoolis. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuseõppes toimub õppetöö nii, et esimesel aastal läbivad tudengid üldsotsiaalteaduslikke aineid, teisel aastal õpitakse süvendatult telekommunikatsiooniteadusi ja kolmandal aastal toimub spetsialiseerumine kas siis ajakirjandusele või suhtekorraldusele. Läbitakse kursused politoloogias, semiootikas, ettevõtte- ja rahvamajanduses, õigusteadustes, sotsioloogias, avalikus kommunikatsioonis ning suhtekorralduses. Seejärel õpivad tudengid filosoofiat, uudiste sotsioloogiat, audiovisuaalset kommunikatsiooni, infoühiskonda, poliitilist kultuuri ja kommunikatsiooni ning põhjalikumalt ka Eesti meediasüsteemi ja meediakasutust. Ajakirjanduse suuna valinud täiendavad oma teadmisi reporteritöös, meediakriitikas ning massikommunikatsiooni ajaloos. Veel võivad tudengid oma vabal valikul õppida juurde inglise, saksa, vene...
Vaba ajakirjanduse plussid Vaba ajakirjanduse miinused sõnavabadus meedia mõjutamine mõttevabadus ebaadekvaatne infolevik Informatsiooni edastamine sõltumatult kriitika reisimine tööga seonduvad ohud kontroll poliitikute üle pole asjakohased tagada suur publik kuulujutud tagada suur publik Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset vabadust valida enese väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi. Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma pe...
Tasakaal ajakirjanduses Eesti näitel Minu silmis on tasakaal ajakirjanduses peamiselt see, kui kõikidele osapooltele, kes antud teemas käsitlust leiavad, võimaldatakse võrdselt sõna. See tähendab, et asjaga seotud osapooled saaksid meedias enda arvamust avaldada ja lugeja saaks neutraalselt ise otsustada, kuidas asi talle tundub. Ajakirjandus saab olla tasakaalus, kui see on erapooletu, tõele vastav ja ei püüa omakasupüüdlikult ühiskonda teatud suunas vormida. Eesti ajakirjandust võib üldiselt pidada tasakaalustatuks, kuigi võrreldes Lääne-Euroopaga, on areneda meil veel palju. Samas 18 aastaga ei saagi midagi üleloomulikku tahta, kuna vabaajakirjanduse traditsioonid on lihtsalt napid. Näiteks poliitika valdkonnas olen tihti meie ajakirjanduses täehele pannud, kuidas mõnele erakonnale pakutakse laialdast ja kriitikavaba katet, teisi aga kujutatakse enamasti negatiivselt või vähemalt üldjoontes üritatakse ...
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Nii ei panegi enamikku inimestest imestama kodanike eraasjades urgitsev ja inimesi mõnitav ajakirjandus, mis on uudise nimel valmis kõigeks. Seega tekibki küsimus - kas ajakirjandusel on õigus muutuda vaimseks piinapingiks, kuhu seatakse istuma kõik avaliku elu tegelased? ... Eelpool öeldust järeldubki, et kuigi sõnavabadus on demokraatia alustala ei tohi tavakodanik ega ka ajakirjanik s...
Ajakirjandus mõjuks valvekoera rollis veenvamalt, kui ta tüütu klähvimise või haukumise asemel ka vahel hammustaks Võttes kätte ajalehe ja lugedes kõiki pealkirju, tekib selline ohkama panev tunne. Suurelt, aktraktiivselt ja värviliselt on trükitud sellised mõttetud artikli tutvustused, kui samal ajal toimub maailmas palju enamat. Milleks küll kogu see tsirkus? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodel ja vassimine faktides. Mitmeleheküljelised artiklid teemadel, kuidas Farmi Gabriel arvustab strippar Marcot või kuidas Kapoti-Kalev lubab Afganisthani kolida, selle asemel, et lugejaid kurssi viia maailmas toimuvate sündmustega. Kaane vallutab pealkiri Tõehetke-Lilit oma tantsuga samal ajal tagaplaanile jäävad tütrevägistajad ja muud meie kõigi elu kõigutavad teemad. Soliidsed lehed ei peaks muretsema lugejate arvust, vaid säilitama oma traditsioonilise maine. Kuu aega...
Eesti ajakirjandus pakub kõneainet Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Kas Eesti ajakirjandus on lugeja jaoks piisavalt huvipakkuv ning mis on selle edu võtmeks? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodes ja vassimine faktides. Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast -- "Pealtnägija", "Ärapanija" ja "Trikimees"? Näiteks kirjutas Eesti juhtivaid ajalehti "Eesti postimees" 29ndal Novembril teemadel: "Kaks hiinlannat jäid riideid varastades vahele" n...
Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujund...
Ajakirjandus kui neljas võim Eesti riigis võib nimetada nelja võimusüsteemi: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus. See viimane neid on teiste kõrval kõige uuem nähtus , mis järkjärgult aina haarab vabadust endale juurde ning sellega võib tekkida probleeme. Ajakirjandus on riigi neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas,kinnises maalimas. Rääkides ajakirjandusest kui neljandast võimust, ei saa me mainimata jätta ka ajakirjandusvabadust. Võib öelda, et tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Seoses sellega tekib aga ka palju probleeme ja küsimusi,kas ajakirjandusvabadus peab nii lai olema või peaks seda teatud määral veel suurendama, et inimesed ümbritsevaga rohkem kursis oleks. Ajakirjanduses on olemas justkui kaks nö olekut.Üks olek on see, kus ajakirjandus...
Annabel Kaldvee Ajakirjandus eesti ühiskonnas Ajakirjanduse üks olulisemaid ülesandeid on olnud ajast aega muuta ühiskond inimestele elamisväärsemaks. Kahjuks on aga tänapäeval see ajakirjanduse algne mõte ja põhiline ülesanne soiku vajunud ning nüüd täidab ajakirjandus suures osas vaid meelelahutaja osa. Kas see on nii ka Eesti ajakirjandusega? Eestikeelsete perioodikaväljaannete ilmumisega 19. sajandil kiirenes oluliselt informatsiooni levik rahva reas, suurenesid nii üldine haritustase kui sotsiaalne aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste ajaloos oluline roll - seda nii informatsiooni leviku kui ühtekuuluvustunde suurenemise osas. 1857ndal aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannsen avaldas ajal...
Ajakirjandus-kas neljas võim? Tänapäeva ajakirjandusel on väga suur mõjuvõim. Tegu on ühiskonna lahutamatu osaga, mille peamisteks funktsioonideks on info kogumine ja rahvale edastamine. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas, suletud maalimas. Kuid kas ühiskondlik roll on piisavalt suur, et olla neljandaks võimuks? Eesti riigis eksisteerib kolm võimusüsteemi: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim. Aina rohkem räägitakse aga ka neljandast võimust, ajakirjandusest. Ühes Eesti suguses demokraatlikus riigis on ajakirjandus vaba, infoallikaid on palju ning nende suunitlus on erinev, avaldatud teabe eest võtab vastutuse väljaandja, lubatud on teiste riikide massiteabekanalite kasutamine ja ka valitsuse ja poliitika kritiseerimine. Just viimane ongi üks põhjus, miks ajakirjandust tähtsaks peetakse. Nii-öelda valitsuse valvekoerana toob ta esile ka teemad mis muidu rahva eest varju jäätaks. Ajakirjandus informeerib...
Ajakirjandus usaldada või mitte? Ajakirjandus ümbritseb kõiki inimesi igapäevaselt. See on suur osa kõikide inimeste elust, sest sealt saame uut informatsiooni teada. Rahvas tarbib seda palju ning on meediaga väga seotud. Kuid kas seda saab üldse täielikult usaldada või mitte? Ajakirjandusel on nii head kui ka halvad küljed. Ajakirjandust on juba mitmeid aastaid peetud ühiskonnale vajalikuks. Tänu ajakirjandusele saavad inimesed maailmas toimunust paremini teada ning on sellega rohkem kursis. Sageli kajastatakse meedias rahva arvamusi mõnede ühiskonda puudutavate teemade kohta. Samuti on ajakirjandusel ka negatiivseid külgi. Üsna halb on see, et inimesed usuvad kõike, mis nad on kuskilt kuulnud või lugenud. Enam-vähem on kõik küll tõde, kuid selle uskumisel tuleks kasutada ka enda loogilist mõtlemist. Sageli esineb juhtumeid, kus ajakirjanik intervjueerib inimest ning enne loo avaldamist moonutab ta mõned la...
Rahvahariduse areng 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu E...
Minu suhted ajakirjandusega! Oma elu jooksul olen ma kokku puutunud paljude ajakirjandusvaldkondadega. Ma ei mäleta, millal ma esimest korda meediaga kokku puutusin. Tõenäoliselt oli see juba väga noorelt ja ma ei saanud arugi mida see tähendab. Tihedamalt hakkas ajakirjandus mind huvitama siis, kui ma juba koolis käisin. Ma oskasin lugeda ja tahtsin teada saada, mida ajalehtedes kirjutatakse. Mida vanemaks ma sain, seda rohkem puutusin ma ajakirjandusega kokku. Tänapäeval ei ela ma ühtegi päeva ilma ajakirjandusega kokku puutumata. Igal päeval tulevad telerist uudised. Tavaliselt vaatan ma uudiseid ETV-st, sest sealsed uudised annavad kõige tõsisemat infot ja ei ole liialdatud mõtetute uudistega. Vahel jälgin ma ka Kanal 2 või TV3 uudiseid, aga need on rohkem meelelahutusuudised. Televisioonist vaatan ma ka erinevaid filme ja seriaale. Mulle meeldib vaadata komöödiaid ja põnevikke. Raadiot ma eriti ei kuula, a...
Ajakirjandus peab ühiskonda parandama Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika, vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märkagi me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Tähtsamateks peaksin kritiseerivat-analüüsivat ja informeerivat-harivat rolli, millest mõlemad võivad inimestele ja riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõ...
Avades ajalehe või ajakirja ei oota me midagi muud kui tõtt ning siirust. Vaadates telekat ei tule meil pähegi, et see, mis sealt tuleb on kas propaganda või ajupesu. Ajakirjandus ongi see, mis peaks meile kui suurele teadmatuses vaevlevale massile tooma teadmisi sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas. 1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö kõrges hinnas, sest siis oli vaja teada tõde, mitte propagandat, mis tuli vene telejaamadest ning tsenseeritud ajakirjandusest. Loodeti vabadust ning jagati õiget informatsiooni, mis tagas inimestele lootuse. Riigi majandus oli madalseisus aga vähemalt oli kuulda tõde. Erinevalt enamikust postkommu...
Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud Me elame 21. sajandil, internetiajastul, kus meedia on neljas võim ühiskonnas. Iga päev puutume kokku ajakirjandusega, aastaid tagasi nii see ei olnud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule saab ajakirjanduse kaudu inimesi mõjutada, rahvas saab valitsusega suhelda ning arenenud riikides on inimesed välismaalimas toimuvuga kursis. Sellist luksust, et peaaegu kõik, mis maailmas toimub on paljudel inimestel kodus teada, aastaid tagasi ei olnud. Kui1865. Aastal tapeti Ameerika president Abraham Lincoln, siis osad ameeriklased ei teadnud isegi mitu kuud hiljem, et nende president on surnud. Siis ei olnud inimestel võimalust lugeda mitu korda päevas erinevaid uudiseid ning teada, mis toimub teises riigi otsas, rääkimata sellest, mis toimub teises maailma otsas. Kuid tänapäeval on aga arenenud riigid harjunud sellega, et ükskõik, mis toimub, on see kohe teada. Näitek...
Ajakirjandus vabadus ja vastutus Ajakirjandus on riigis neljandaks võimuks. Ta on ühiskonna lahutamatu osa, mille peamine funktsioon on info kogumine ja edastamine rahvale. Ilma ajakirjanduseta elaksime pimedas ja kinnises maailmas. Kuid kas ajakirjandusvabadus vabastab kirjatekstide loojaid vastutusest nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõna...
Ajakirjanduse all võime mõelda paljusid erinevaid meediume. Ajalehed, televisioon, raadio, internet ning loomulikult ajakirjad vahendavad kõik informatsiooni ja hoiavad meid kursis maailmas toimuvaga. Täielikus teadmatuses elamist ei kujutaks keegi ette. Kuid kas meile serveeritu on läbi aegade ka muutunud ning kas me teame kõike, mida tahaksime? Ajakirjandus on läbi teinud pika arengu. See algas teadetetahvlite ning kuningate kirjapandud seadustega, mis olid kohustuslikud täitmiseks kõigile. Kaua oli kogu kirjandus vaimulike pärusmaa; teemasid, mida me praegu ajakirjanduses kohtame, anti edasi pigem suuliselt. Trükikunsti levik soodustas ilmaliku kirjanduse arengut ning peagi võis näha esimesi ajalehti. Viimased sajandid on perioodikale olnud eriti soodsad. Kõikide eluvaldkondade jaoks võime leida oma väljaande, sageli on neid mitu. Nii on olemas ajakirjad loodusest, inimestest ja poliitikast - igaüks võib leida midagi ...
Jaan Vahtra Kertu Uibo Elulugu Jaan Vahtra (23.05.1882 Võrumaa, Mooste vald 27.01.1947 Võru) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Ta õppis Vanaküla vallakoolis ja Räpina kihelkonnakoolis. Kunsti on õppinud mitmetes kunstikoolides : Riias, Peterburis. Põhitegevuseks oli kunst, kuid selle kõrval tegeles ta pidevalt ka ajakirjandusliku tööga, tõlkis ilukirjandust eesti keelde, kirjutas jutte, rahvajuttude töötlusi ja mälestusi ning illustreeris ka lasteraamatuid. Kirjanduse ja kunsti kõrvalt töötas ka Võrus ja Tartus gümnaasiumi joonistusõpetajana, hiljem ka õppejõuna Tartu kunstikoolis ,,Pallas". Ajakirjandus 1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos ...
Ajakirjandus ei tohiks olla kallutatud Igal hommikul saabuvad meie postkastidesse ajalehed, avades interneti, näeme tohutult uudiseid, raadio sisse lülitades hakkavad me kõrvu kostma värsked teadaanded. Pea igal perel on olemas, kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Meid kõiki ümbritseb tohutu meediaring. Mis annab uudistele ja ajakirjandusele sedavõrd suure mõjuvõimu, et me kõik sellest sõltume. Muutuste tegemiseks tuleb kasutusele võtta karme meetmeid. Avades Eesti ühe loetuma seltskonnaelu teemalise veebilehe elu24.ee, võin tõdeda, et 99% kirjutistest on kollased. Kollane ajakirjandus on ajakirjanduse liik, mis edastab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita lugejate tähelepanu, et võimalikult hästi end maha müüa. Kasutatakse skandaalsust , liialdamist ja inimestevahelistest suhetest rääkimist. Seda kõi...
,,Ajakirjandus muudab inimese lauda looma sarnaseks"(A.H.Tammsaare) Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva ühiskond on muutunud kapitalistlikuks, sealhulgas ka ajakirjandus.Väärtustatakse ainult rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist ning suurema tulu nimel ollakse valmis kasutama alatuid võtteid. Kõige tõhusamaks meetodiks on värvikad ja atraktiivsed pealkirjad, mis kutsuvad inimesi lugema. Samas, seos pealkirja ja artikli sisu vahel jääb minimaalseks või on vaid kaudselt seotud. Kirev pealkiri muudab inimesed uudishimulikuks ning paneb neid ostama seda väljaannet-meedia kasutab inimeste lihtsameelsust ära. Ajakirjandus on iseenesest info edasi kandmine ajakirjaniku pilgu läbi.Seega uudise kajastata...
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine ° Isiku ja riigi õiguslik side, mille kaudu määratakse isiku ja riigi vastatikulised õigused ja kohustused. Nt.Õigus olla valitud avalikku ametisse,õigus olla valija, õigus vabalt liikuda, õigus saada osa heaolust ja üh pärandist. Kodakondsuse saamine: PÄIKESEÕIGUS VEREÕIGUS ...
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja ...
Ajakirjanduse roll tänapäeva maailmas. Tänapäeval on meedial kui põhiinformeerijal ,mõjuvõimsaim jõud meie ühiskonnas. Tahame seda või mitte ,aga me puutume meediaga igapäevaselt kokku. See ümbritseb meid kõikjal : tänaval, bussis, raadiot kuulates, televiisorit vaadates ja nii edasi. Viimasel ajal on meedias väga olulisele kohale tõusnud reklaam ja meelelahutus. Reklaami leidub tänavapildis ja mujal meediumites kohati isegi liiga palju. Kuid see ei ole üldsegi nii halb kui enamus seda väidab. Reklaam on vajalik ,sest vastasejuhul teaksime end ümbritsevast maailmast üpris vähe. Sealt näeme mida ja mis hinna eest pakutakse meile erinevates kaubanduskettides, mis linastub kinodes, missugune maailmakuulus rockstaar meie väikest Eestit sel nädalavahetusel külastab ning milline pesuvahend on tülikate rohuplekkide puhul kõige efektiivsem. Kuid samas, kas tõesti on vaja seda nii aktiivselt rahvale peale suruda? Sarnaselt r...
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaata...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Interneti mõju meie elule Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Tänapäeva kiires ühiskonnas on leiutatud tarbeese nimega arvuti. See on muutunud meie igapäevases elus üheks kõige mõjukamaks tarbeesemeks. Ilma arvutita ei kujuta praegusel ajastul ükski inimene enda elu ette. Tänu arvutile ja internetile suudame teha kõik oma toimingud mitu korda kiiremini, kui kümned aastad tagasi. Kui meil on soov osta tarbeesemeid, siis ei pea minema selleks eraldi poodi. Selleks piisab arvutist, internetist ning mõningatest interneti lehekülgedest. Sa võid ehitada ka terve maja interneti kaudu. Enamusel meie jaoks on arvuti kui töövahend. Suhtleme inimestega ning ajame äri. Noorte seas on arvuti ja internet siiski suhtlemiseks. Umbes nelikümmend aastat tagasi olid hoopis teistsugused ajad kui nüüd. Sellel ajal ei teadnud keegi midagi mo...
Whati is the role of journalism in community and society Mis on ajakirjanduse roll kogukonnas? Ma arvan, et ajakirjanduse roll kogukonnas on põhiliselt see, et ta annab informatsiooni, mis toimub mujal maailmas. Näiteks linnast väljas elavad inimesed saavad teada asjadest, mis toimub pealinnas. Erinevad situatsioonid-Linnapea vahetumine, seaduste redigeerimine, uute hoonete ehitamine jne. Sama käib ka ühiskonna kohta. Samamoodi annab ajakirjandus kogu ühiskonnale aimu asjadest, mis toimub teistes kogukondades. Näiteks Tallinnlased saavad just läbi ajakirjanduse teada, mis toimub hetkel väga aktuaalses kohas, Vao külas, kuhu on paigutatud teistest riikidest sisserännanud pagulased. Meedia pakatab näiteks, et antud külas toimuvad erinevad õnnetused/kuriteod. Kas see on tõsi? Kuidas me seda uskuda saame? Me ei saagi. Oleneb kategooriast, kui tegu on puhtalt meelelahutusega, siis reporteri jaoks ei ole oluline tõepõhi, tema jaoks on olulin...
Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada. KES tegi, kellele tehti, kellega juhtu...
Ajakirjandusvabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Maailmas on palju näiteid sellest, mida massiteabekanalid teha suudavad: rajada demokraatiat, parandada valitsemise kvaliteeti, suurendada inimeste usaldust ja julgustada neid korruptsiooni vastu välja astuma. Inimesed vajavad vabadust avalikus elus osalemiseks, oma ideede esitamiseks, kartmata süüdistusi või diskrimineerimist. Ka ajakirjandusvabadust loetakse tänapäeval põhi-inimõiguseks, mis aitab kaasa ühiskonna läbinähtavuse suurendamisele ja heale juhtimisele. Samas ei ole ajakirjandusvabadus iseenesest lihtne mõiste. Üha keerulisemaks muutuvas inforuumis seisavad ka ajakirjanike ees keerulised ja rasked valikud millal asendub avalik ja avalikkuse huvi uudishimuga, millal lõpeb vabadus ja algab vastutus? Tänapäeva demokraatiat ei ole ajakirjandusvabaduseta võimalik ette kujutada. Just ajakirjandust peetakse ,,ühiskonna valvekoeraks", kellel ei ole ...
Meedia mu elutoas Meedial on väga pikk ajalugu, mille alguseks võib tinglikult pidada 15. sajandi keskpaika, kui Johann Gutenberg leiutas trükipressi. See muutis teabe edastamise inimmassidele tunduvalt lihtsamaks, kuna enam ei olnud vajalik iga raamatut käsitsi valmistada. Sellest ajast on meedia roll ühiskonnas aeglaselt kasvanud kuni 20. sajandini, kui alguses raadio ning televisiooni ja hiljem interneti leiutamine tõid kaasa informatsiooni plahvatusliku leviku. Kuid meedial nagu ka teistel kõikidel nähtustel maailmas on plusside kõrval ka oma miinused. Meie ühiskonnas on meedial mitmeid ülesandeid. Informatsiooni edastamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine on positiivsed näited, samas kui hoiakute ja väärtushinnangute kujundamise ning reklaami abil mõtlemisviisi ja tarbimisharjumuste mõjutamise kasulikkus on küsitav. Tihti soodustab meedia avaliku arvamusega kaasa minemist ja ei julgusta eriti iseseisv...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Tänapäeva meediavabadus Eestis Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2009. aastal alanud ning suurt meediakära tekitanud seagripi ,,epideemia". Sellest kirjutati ajalehtedes iga päev ning inimesed hakkasid segrippi kartma nagu katku. Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli ...
Tõe või siis vajaliku tõe kättesaamiseks on eri aegadel kasutatud mitmesuguseid meetoteid. Keskajal.inimesi piinati, näljutati ja hukati. Tänapäeval võib piinajateks paljudel juhtudel ajakirjandus osutuda. Põhjuseid on olnud alati miljoneid - või siis üks - panna inimene rääkima seda, mida ta rääkida ei taha. (Ehk tunnistama seda, mida ta tunnistada ei taha.) Piinamine on alati vägivallaakt ja inimmõistus on piiritu ning seega on äärmiselt suur ka erinevate piinaviiside ja vahendite arv. Keskajal võeti pea kõik abivahendid kasutusele, et piinatav oma teo üles tunnistaks, kas ta siis tegi tegelikult seda või mitte. Näiteks nõidade leidmiseks langetati kahtlusalune keevasse vette ja tihtilugu ei jäänud piinataval muud üle kui anda vastus, mida piinajad kuulda tahtsid, sest valu oli kannatamatu. Lisaks seoti inimestel käed-jalad kinni ja visati vette. Usuti, et kui inimene ära ei upu, siis ta on nõid ja kui upub, siis pole. Kuigi keegi kun...
Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemi...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame meediast küllastunud ajal, mil kultuur põimub üha enam eri liiki meediaga. Meediakesksuse all tuleb mõista protsessi, milles meedia küllastab järjest rohkem nii ühiskonda, kultuuri, identiteeti kui ka argielu. Tänapäeva meedia on pidevalt laienev nähtus, milles põimuvad mitmesugused suhtlusvahendid. Meedia mõiste hõlmab nüüdisajal ka palju muud peale teabevahetuse. Selle all võib mõista info- ja sidetehnoloogiat ning arvuti- ja konsoolimänge, mille põhieesmärk on meelt lahutada, mitte teadmisi pakkuda. Oleme jõudmas olukorda, kus selgelt eristuvaid meediavorme on raske esile tuua. Me elame meediast tihedalt läbi põimunud ajal, mis tähendab seda, et meedia saadab meid nii argipäeval kui ka meelt lahutades, tööl ja vabal ajal. Läbivaks teemaks on alati olnud poliitika. Küllap seepärast, et see ei seisku kunagi. Pidev ülevaade valitsuse tegevusest vormib kodanik...
Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu ka politsei: riigiametnike ning poliitikute üle, kuna rahvas on see, kes otsustab selle alusel, mida ajakirjandus neile vahendab. Seetõttu on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjanduse peamine ülesanne on teavitada rahvast võimali...
-- , . . « », « ». , . 911 « » (« »). «» -- . gazzetta (). XVI ( , , ) , . (. gazza), . -- « , ». , , . Acta diurna populi romani (« ») . , . , , , , . « », VIII . . , , . , . : 1450- , , , ( ) . XVI . «» -- gazzetta, . , -- -- « ».
Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon I Millised ajakirjandustudengid saavad tulevikus edukaks? Järjekordse semestri lõpus tabasin ma end ajakirjandustudengitele lõpuhindeid välja pannes ülikoolis, kus õpetan, juurdlemas selle üle, mis teeb ühe tudengi edukaks ja teise mitte nii. Mis on salajane valem selleks, et ajakirjanduskoolis läheks hästi ning et karjääri tehes ja ajakirjandusäris töötades oleks õpitust kasu? Kas see on kirjutamisoskus? Mõnedel mu tudengitel on kirjutamise peale annet. Need on õpilased, kes olid inglise keele tundides alati tublid, ning läksid ajakirjandust õppima sellepärast, et armastasid kirjutada või soovitasid nende õpetajad neil ülikoolis ajakirjandust õppida. Kirjutamisoskus aitab. Tudeng, kes omandab kiirelt uudisekirjutamisformaadi, nii öelda juhib mängu võrrel...
Meediajumalad Kui me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline, kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb. Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid ,,jumalaid" ilmselgelt olemas ei ole. Üks aasta räägitakse seagripist, teine aasta naftast ja kolmas aasta K-Kohukesest. Kui loogiline on, et mingid kindlad inimesed kontrollivad infot, mis meieni jõuab? Olgem ausa...
Meedia mõju nüüdisaegses maailmas Meedia mõjutab maailmas paljut. Kaasnevad ka muutused, mis on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Paljud inimesed isegi ei märka, kuidas meedia nii mõndagi muudab. Kuid millega meedia meie elusid täpsemalt teistsuguseks teeb? Meedia avaldab lugusid valikuliselt. Igapäevased sündmused ja teod saavad kordades vähem tähelepanu kui haruldased juhtumid. Kajastatakse lood lennuõnnetustest ja koolitulistamistest, mis ei leia aset iga päev. Jällegi lood autoõnnetustest, mida juhtub vähemalt korra päevas, jäävad tahaplaanile. Suurem osa tähelepanust läheb millelegi, mis on uus ja huvitav ning mida juhtub harva. Nagu Raivo Palmaru on oma artiklis öelnud: „Lihtsameelne on arvata, et see, mida meedia meile esitab, on reaalsuse sümboliline (võrdkujuline) peegeldus, või siduda mingi sõnumi tähendust sündmuse kui sellisega.“ Seega, meedia valib avaldamiseks loos, mis on rohkem h...
Arvamuslugu Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni selle kohta, mis toimub nende ümber, riigis kus nad elavad ja ka välismaal. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna demokraatia tähendab rahvavõimu ning selleks peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline aspekt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad välismaal toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida ka neile lahendusi. Neljas võim ajakirjandus hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale ka haarab võimu näiteks politsei, riigiametnike ning poliitikute üle. Kuna rahvas on see, kes otsustab ja otsustab selle alusel mida ajakirjandus neile vahendab, on väga oluline poliitikute ja ajakirjanduse koostöö ning üksteise mõistmine. Ajakirjandus...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Ajakirjandusel on demokraatlikus ühiskonnas õige mitu rolli:Ajakirjanikud jälgivad poliitikuid,et sundida neid aru anda oma lubaduste täitmisest ja kogu see meedia meelitab avalikkuse tähelepanu poliitikale. Ajakirjandus on juba aastaid olnud ühiskonnale vajalik.Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, terv...
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama. Massiteabevahenditega on inimesi kõige lihtsam infromeerida. Demokraatl...
Meedia Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava me...
Eesti spordiajakirjandus Viimasel ajal on sporditeemad aina rohkem tunginud tavaajakirjandusse ning on leidnud koha uudiste ja arvamusjuttude kõrval. Eesti ajakirjandusmaastikul on mitmeid spordiväljaandeid. Osa neist ilmuvad igakuuselt, teised iga nädal. Enimloetumad spordiajakirjad on jalgpallifanaatikute ,,Jalka" ja tervisesportlaste ,,Jooksja". ,,Jalka" on suutnud oma tiraazi ajada kümne tuhandeni, mis on auväärt tulemus. Nad on edu saavutanud eelkõige sellega, et Eesti Jalgpalliliidu liikmetele ja tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist ostes maksab ajakiri kakskümmend üheks krooni. Aina enam loetakse spordiuudiseid internetist. Eesti suurimad ajalehed, mis on kolinud ühtlasi ka internetti, pakuvad interaktiivset teavet värskete spordiuudiste kohta. Oma spordialase teabega on esirinnas Õhtulehe sporditoimetus. Õhtulehe ajakirjanikud pakuvad kiir...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
