MÕISTED Üliriik- Erakordselt võimas suurriik, mille mõju ulatub üle kogu maailma; kasutatakse tavaliselt USA ja NSV Liidu kohta. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- pärast Teist maailmasõda (1945) asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvaste ühendamine, et vältida sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste igakülgset koostööd. Võidurelvastumine- Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Vabariik- Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab need parlament. Turumajandus- Majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ja tarbimist. Tippkohtumine- Riigipeade kokkusaamine Terrorism- Teadlik vägivalla rakendamine tavalise...
Lääneriigid võidavad Külma sõja Uus jõudude vahekord maailmas Saksamaa lagunemine Albaania iseseisvus Ungari ja Bulgaaria 1938.a piirid NSV võttis viiburi linna USA kui üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus väheneb NSVL raudne eesriie Uus strateegia Külma sõja võitmiseks Kommunismi piiramine ja hävitamine Reagan tahtis NSV Liidule konkurentsi pakkuda USA pidi takistama kommunismi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas ning mujal NSV Liidu majanduslik nurka surumine NSV Liidule võidurelvastumise pealesurumine Toetas M.Thatcher, vastuseis idablokis ja Euroopas USA toetus nõukogudevastastele liikumistele
SÕJAJÄRGNE MAAILM 24. Külm sõda. Raudne eesriie. 1. Millised muutused toimusid Euroopa majanduses, poliitikas, rahvastiku koosseisus pärast Teist maailmasõda? Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid ning tekkisid uued riigid Miljonid inimesed pidid ümber asuma (uued piirid) Muutus jõudude vahekord maailmas Üliriik USA. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Nõukogude Liit eraldus Kesk-ja Ida-Euroopa raudse eesriidega (eraldamine muust maailmast) Majanduse jõud sõjatööstuse heaks 2. Mis põhjustas külma sõja puhkemise? Kumb pool oli sündmuste sellise arengu eest rohkem vastutav? Põhjendage. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Stalini soov kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle 3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust. Marshalli plaan 17 riigile majanduslik ja tehniline abi, 13milj. Dollari väärtuses Rahvuslik toodang tõusis nelj...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta.
Iseloomusta Nsv Liidu postisiooni maailmas pärast Teist maailmasõda. Kasuta ka anekdooti. Kuna NSV oli niivõrd võimas, siis suutsid nad teisi riike suhteliselt lihtsalt okupeerida. Mis riikide vahel kulges raudne eesriie? Kommunistikute ja sotsialistlike riikide vahel. Iseloomusta USA positsiooni pärast Teist Maailmasõda. Ta läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugemale ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa, ta oli üliriik. 4.Kriipsuta läbi tõigad, mis ei kuulu külma sõja põhjuste hulka. b) ÜRO asustamine 5. Milliset ,,relvadega'' sõditi külma sõja ajal. Otsest sõda polnud. Sõditi raha ja muude taoliste asjadega. 6.Seleta mõisted ja lisa datuum. Trumani dokrriin - Kreeka ja Türgi valitsused Marshalli plaan- 1947 aastal lagatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Berliini blokaad - 24.juuni 1948- 12mai 1949 kriis külma sõja ajal
,,Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu'' · Pärast 2. M/S USA majandus hakkas kasvama. Toodangut viidi paljudesse Euroopa riikidsse, kuna ise ei suudetud veel piisava koguses toota. · Igasugused muutused USA majanduses, mõjutasid ja Euroopa majandust. · Ainsaks muret tekitavaks vastaseks oli NSVLiit · 60.-70. aastail võeti USA's vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. · 70. alanud majanduskriis oli USA jaoks tugev tagasilöök. · Järgmise aastakümne algul toimus pööre parempoolse majanduspoliitika poole. Sisepoliitiline võimuvõitlus · 2. M/S ei toonud USA's suuri muutusi, endiselt oli riigipeaks president, seaduandlik võim kuulus Kongressile(Esindajata koda ning Senat) · jätkus Vabariikliku ja dem. Partei võimuvõitlus. Dem. Raskused ja saavutused · Kommunismi levikut üritati piirata nii väljaspool USA'd kui ka USA's · 40. lõpul vasakp. Vastu rünnak, m...
Tema eeskujul oldi haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu. N. Hrustsovi võimule tulekuga algas nö sula periood, ka haritlasringkondades oli tunda olude kergenemist. L. Breznevi valitsemisel laiendati sõjalist võimu NL-s. 1970. aastatel algas NSV Liidus aeglane stagnatsioon. Hiigelriigis tugevnes surve sulandada seal elavad rahvad ühtseks, Nõukogude rahvaks, laiendati vene keele mõjusfääri. NSV Liidust oli saanud 1980. aastate alguseks sõjaline üliriik, kus majandusareng seiskus. Valitses majanduslik ja ühiskondlik allakäik: puudusid demokraatlikud valimised, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, isiku- ja loominguvabadus jms. NSV Liit magas maha edasimineku infotehnoloogia vallas. 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii NSV Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. USA uus president R. Reagan tõi
Poola ja NSV-liiduga · Saksamaade ühinemine 90ndatel Nõukogude Liidu nõrgenemisel · Saksamaa ja Prantsusmaa Euroopa Liidu algatajad/alustajad USA Valitsemine: · Demokraatlik vabariik · Täidesaatevvõimpresident · Seadusandlik võim kongress (esindajate koda ja senat) · Kaks peamist parteid vabariiklased ja demokraadid · Maailma stabiilsuse eest vastutav üliriik Sisepoliitika: · Riik sekkus rohkem sotsiaalküsimuste lahendamisesse · Teaduse ja tehnika kiire areng nõudes rohkem haridust · Võitlus rassilise võrduse eest mustanahalised nõudsid võrdõiguslikkust · Noortemäss (Vietnami sõja tõttu) · Vägikaikavedu töövõtjate-ja andjate vahel Majandus: · Kiire kasvutempo · Madalama sissetulekuga vaeste arvu vähenemine · Naftahindade järsk tõus
Arutlus Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. 1945. aastal muutus Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamine paratamatuks. Mai kuus purustati Saksamaa ja septembris Jaapan. Teine maailmasõda oligi lõppenud. 1945. aastast said USA ja NSV Liit rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Üliriik USA läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kes saavutas ülevõimu Ida - Euroopas ja suures osas Aasias. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 194...
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille ...
vaadetest lahti ütlema või siis väga madalat profiili hoidma. See aga oleks olnud äärmiselt kummaline, isegi müstiline, sest on ju mõeldamatu, et USA oleks leppinud sotsialismiga ning kiitnud selle igati heaks või siis, et Stalin kuulutanuks, et nüüdsest hakkab meil kapitalistlik kord kehtima, ei mingit diktatuuri enam. USA ning Nõukogude Liit- esimene neist juhtiv kapitalismi ja kodanike vabaduste kants, kellest paljud riigid soovisid võtta eeskuju, ning teine üliriik, kõige selle vastand. Mõlemad riigid olid pärast Teist maailmasõda huvitatud liitlastest ning sellest, et nende nägemus ühiskondlikust korrast oleks maailmas võimalikult palju levinud. Kuna see nii oli, siis konfliktid olid vältimatud. Esimene neist ilmnes 25. juunil 1948. aastal, kui Nõukogude Liit blokeeris kõik teed, mis viisid Berliinist läänetsooni- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ühisesse tsooni, mis oli liidetud demonstreerimaks nende ühtseid vaateid
meeskond või ühendus on täpselt nii tugev, kui tugev on selle nõrgim lüli. Seega tuleb nõrgemaid järgi aidata, et hierarhiat ühtses Euroopas võimalikult minimaalsena hoida ning üheskoos edasi pürgida. Saavutades ühtsuse, on Euroopal kindlasti unistus maailmas oma mõjuvõimu tõsta. Nagu kõik meist soovivad alati saada kiiremaks, targemaks ja osavamaks, on samamoodi ka Euroopaga. Tänases maailmas, kus reaalselt valitseb üks nn üliriik USA, kuulub kindlasti Euroopa nende hulka, kes soovib vähemalt Ameerika kõrvale esile tõusta. Selleks aga tuleb teha mitmeid õigeid otsuseid ja põhjalikke plaane, kuna niisama ei pakuta mõjuvõimu kellelegi. Samuti soovib Euroopa kindlasti vältida ka mõne muu suurriigi esiletõusu, kuna võõra impeeriumi pilli järgi ei meeldi teatavasti kellelgi tantsida. Kindlasti on ka Euroopa märkimisväärne eesmärk kasvatada liikmesriikide
Liidu lagunemisega. Võib öelda, et kõige enam said seda vastuolu tunda Kolmanda Maailma vähearenenud riigid, mis tihti ei olnud otseselt asjasse segatud, kuid mille abil mõlemad üliriigid üritasid pidevalt oma ülimust vastase suhtes näidata. Kui jaapanlased 1945. aastal Koreast lahkusid, läks põhjaosa Nõukogude Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38. laiuskraadi. Selle konflikti mõjusid on tunda ka tänapäeval, sest 1953. aasta vaherahuga jäi Korea riik jagatuks: põhjas on jätkuvalt diktaatorlik Põhja-Korea, kus ei kehti inimõigused ega muud vabadused ning lõunaterri-tooriumil asetseb Lõuna- Korea, tunduvalt läänelikum ja liberaalsem riik.
1957-69 kosmonautika kuldajastu, viisaastaku asemel seitseaastak (59-65) eesmärk nsvl kõige rikkam maailmas toidus ja tarbekaubas. kommunism näis käega katsutav(1980 aastaks), 1961 Berliini müür pettumus kommunismis läänes, majandusprobleemid nätiasid, et kommunism ei tule, Breznev võimule, kelle juhtimisel hiljem nsvl mandub, Moskvas keerati kruve koomale, barrikaadid ka sotsmaades, vaimne/majanduslik stagnatsioon. Kumb üliriik oli vastutav kriisiseisundi tekkimise eest Kuuba piirkonnas? Kas leitud kompromiss lahendas kriisi? Põhjenda. Nsvl vastutav, ostis ära Kuuba suhkru ja paigaldas maa-maa-tüüpi raketid Kuubale. USA sai õhufotodelt aru, nõuti kindlakäeliselt nende eemaldamist. Kompromiss lahendas kriisi, sest sõda jäi ära ning raketibaasid eemaldati tänu USA kindlameeldusele. Miks ei suutnud USA võita sõda Vietmanis ja tõkestada kommunismi võidulepääsu?
Berliin siis jäävad nad Euroopast ilma. Minu arust demokraatlikud riigid tegid õieti, et päästsid Lääne-Berliini langemast NL alla, sest kui ta oleks langenud siis, kes teab , mis oleks praeguste heaoluriikidega võibolla poleks nad nii arenenud kui praegu nad on. NL oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Hrustsov on selgelt öelnud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmaga. Kuid kõikjal segas teda teine üliriik teda- USA, kuna see oli tema põhimõtete vastu. Vaatamata sellele, et NL ei saanud vallutada Berliini blokadiga Lääne- Berliini jäi ta aga vabaks linnaks, kuhu idasakslased põgenesid, ning see ei meeldinud Moskvale sugugi. 1961.a otsustas Hrustsov selle nalja lõpetada ning lasi rajada Berliini müüri, millega kaasnes ka Berliini kriis , mis sai peaaegu ühe ööga valmis, hiljem muidugi tugevndati seda. Müürist sai külma sõja sümbol. Minu arust
AIDS-i probleem, 1992. aastaks oli üle 150 000 ameeriklase surnud AIDS-i. Ühes kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemisega 1989. aastal sai otsa ka bürokraatliku kapitalismi aeg, mille hiilgeaeg oli Ühendriikides aastatel 19451975. Tema valitsusajal oli ka majanduslangus. Clinton (1993-2001) oli Ameerika uue, II maailmasõja järgse põlvkonna esindaja, kelle motoks sai 'Muutused USA-s viivad meid edule'. Tema valitsusajal sai USA-st maailma ainuke üliriik, võidukäigule asusid Microsoft, McDonalds, MTV ja muud sarnased Ameerikast pärinevad kultusbrändid. Võeti vastu uus maksusüsteem. Juba valitsusaja algjärgus pani alguse majanduskasvule. 1999. aasta viimased kuud tähendasid USA majanduse jaoks hiilgeaega. Tõusu taga oli usk uude tehnoloogiasse ja internetti. See peegeldus ka aktsiate hindades. Esimesed tõsisemad ilmingud majanduskasvu aeglustumisest avaldusid aga juba 2000. aasta I kvartalis
ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised 13.Kuidas püüdis USA oma positsioone muutunud olukorras tugevdada? Kuivõrd edukaks hindate sellist poliitikat? USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama mõnevõrra isoleeritud kommunistliku Hiinaga. Kasutas ära Hiina ja NSV liidu vastaseisu. Ühendriikide Hiina poliitika osutus edukaks, aitas kaasa Hiina muutumisele ja avanemisele, kuid tõi kaasa konflikte ja sõdu, mis ei ole õige. 14.Kumb üliriik tugevdas oma positsioone Kolmanda Maailma riikides enam? Millest olenes üliriigi (NSVL, USA) edu või läbikukkumine Kolmandas Maailmas? 15.Loetlege vastuolusid, mis iseloomustasid araabia maade ühiskonda 1970.aastatel. 16.Millised olid araabia maade ja Iisraeli vastasseisu põhjused? Miks võib pidada lääneriikide jaoks edukaks Camp Davidis sõlmitud Iisraeli ja Egiptuse rahulepet? 17.Milles seisneb araabia maailma tähtsus Euroopa ja läänemaailma jaoks?
Liidu aluslepingutes, mis sõlmiti selgesõnaliselt tähtajatult, kuid milles ei sätestatud ühise või üksinda väljaastumise menetlust, sätestatakse ELi lepingus liidust vabatahtliku väljaastumise mehhanism. Muidugi tuleb tunnistada, et isegi konkreetsete sätete puudumisel oli selline samm (Euroopa Liidust väljaastumine) lubatav juba vastavalt rahvusvahelisele lepinguõigusele. Probleemid/arusaamatused 1) Kas Lissaboni lepinguga asutatakse nn Euroopa üliriik (liitriik)? 2) Kas Lissaboni leping on pigem leping või toob kaasa ka põhiseaduslikke muudatusi? 3) Eesti suveräänsuse vähenemine seoses Lissaboni lepingu sõlmimisega. 4 Alternatiivid üleskerkinud probleemide lahendamiseks või tagajärgede kujundamiseks/ muutmiseks. 1) Üheks alternatiiviks Euroopa ühendriikidele oleks tihedam ja
RAHVUSVAHELISED SUHTED Rahvusvaheliste suhete teooriad: 1. Realism e konservatism Rahvusvahelist areeni nähakse anarhilisena. Põhitoimijad on riigid. Lähtub arusaamast, et riikidel on kitsad ja vastanduvad erihuvid. Rahvusvahelised suhted kui nullsummamäng:riikide erihuvid kutsuvad esile sõdu jm konflikte.Rahvusvaheliste suhete süsteemi kaudne siht ja ainus võimalus sõdu ära hoida: jõutasakaal. Viib julgeolekudilemma tekkeni: soov sõda vältida-kaitse tõhustamine sõjalise võimekuse kasvatamise kaudu-teised riigid võivad tõlgentada ohuna-ennetav rünnak. Riikide eesmärk on suhteline kasu. Uusrealism-otsib teid jõutasakaalu tekkeks, aksepteerib ka teisi rahvusvaheliste suhete toimijaid ning rahvusvahelisi koostöö- ja normimehhanisme. 2. Idealism ehk liberalism Näeb riike koostöövõimelisena, rahvusvaheliste suhete süsteemi korrastatuna/korrastumisvõimelisena. Erimeelsuste lahendamise vahend- lepingud. Riikidel palju ühishu...
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismi...
Reagani valitsemisajal oli ka külma sõja tippaeg. Külm sõda ei olnud sõda, kus lõhkesid mürsud ja pommid. Tegemist oli maailmavaadete kokkupõrkega, kus vastamisi seisid kaks süsteemi: demokraatlik ja totalitaarne. Kuigi otsest relvakonflikti USA ja teiste lääneriikide ning NSVL-i vahel ei toimunud, oli mõlema poole lõppeesmärk vastaspoole mahasurumine, milleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid. Külma sõja lõpuks peetakse seda, kui NSVL kokkuvarises ja USA-st sai ainus üliriik. Terroriohuna paistsid Reaganile ka Liibüa ja Grenada, mida asuti pommitama või ründama. Mõlemal juhul saatis teda edu. 1984-nda aasta Presidendi valimised Sel aastal oli tema peamiseks vastaseks asepresident W. Mondale. Kuna Reagan oli juba vana, kaheldi kas ta suudab olla kaks ametiaega järjest. Vaatamata kahtlustele, võitis ta viiekümnest osariigist nelikümmend üheksa. Teda ei pooldanud vaid Minnesota. Nii jätkas ta ka teist ametiaega Presidendina.
aastal NSV Liidu relvajõud kandsid Punaarmee nime. 1. Austria ansluss 2. Müncheni kokkulepe 3. Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 4. Saksamaa kallaletung Poolale 5. Talvesõja algus 6. Prantsusmaa okupeerimine Saksamaa poolt 7. Stalingradi lahing 8. Hirosima tuumapommi rünnak UUED RIIGIPIIRID NSVL territoorium laienes oluliselt Albaania ja Island said iseseisvaks ei kattunud rahvuspiiridega, see tekitas probleeme Kahepoolse maailma teke -USAst sai üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Teiseks üliriigiks sai NSVL Raudne eesriie oli mõtteline piir demokraatliku Läänemaailma ja Sotsialistliku idaploki vahel - reisimine oli äärmiselt keeruline Külm sõda - NSVL ja idaplokimaade ning USA ja demokraatlike riikide vaheline võimuvõitlus Albaania sai iseseisvaks Ungari loovutas Rumeeniale alasid Island iseseisvus Uued riigipiirid sundisid inimesi ümber asuma Jaapan jäi USA okupatsiooni alla
● terrorismiorganisatsioon ● hõivanud maaalad Iraagis, Süürias ja Liibüas ● ollakse aktiivne sotsiaalmeedias, mõjukas veebipropaganda- videod, twitter ● USA juhitud koalitsioon- aitab ISISe vastaseid rühmitusi ressursidega ja õhurünnakutega ● Prantsuse juhitud koalitsioon- aitab Iraagi valitsust, õhurünnakud ● Venemaa juhitud koalitsioon - aitab Süüria valitsust, õhurünnakud 17. USA pärast külma sõda. a) USA kui ainus üliriik maailmas; ● NSVL lagunemine ● demobiliseerisid kiiresti oma armee ● tööstuse kiire areng, palju töökohti ● sõda ei puudutanud USA territooriumit ● sai tagasi sõjaajal Euroopale antud laene ● poliitiline, sõjaline, kultuuriline ja ideoloogiline ning tohutu majanduslik ja tehnoloogiline arenguvõime ○ USA armee maailma tugevaim ○ USA poliitilised huvid mängus kõikjal maailmas, kõik peavad mingil määral
· reformipoliitika sumbumine, kuna Breznevile uuendused ei meeldinud, samuti Kossõgini autoriteedi kasv · majanduse ekstensiivne areng uued ettevõtted ja maavarade lademed · tööviljakus ja kvaliteet jäid tagaplaanile · neostalinism ja tagurluse tugevnemine, eriti pärast Praha kevadet loobuti Stalini kriitikast ja tugevdati kontrolli ühiskonnas · stagnatsioon süvenes 1970.aastatel NSV Liit kui üks üliriik oli majandusnäitajate poolest arenguriikide tasemel · Breznev oli võimu enda kätte koondanud, tuginedes sõpradele ja tuttavatele · kompetentsuse asemel oli edutamise aluseks ustavus · mida enam riik mandus, seda väljapaistvamaks muutus selle juht 1976 anti Breznevile marssali auaste · Breznevi tervis ja töövõime halvenesid tegelikult juhtis riiki Poliitbüroo, kus keskmine vanus lähenes 70le
Müür ehitati 1961. aastal, et takistada massilist idasakslaste põgenemist Läände, mis tähendas ka erialaspetsialistide ja töötajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Ida-Sm´l valitses tugev kommunism ja selle mõju oli negatiivne majandusele. Inimesed teadsid, et läänes on hea elu,seepärast nad ka põgenesid. Jeijooo, müürist sai külma sõja sümbol, mis mõjus Läänes NSV Liidu mainele väga halvasti! 2.Kumb üliriik on vastutav kriisiseisundi tekkimise eest Kuuba piirkonnas? Kas leitud kompromiss lahendas kriisi? 1956 alustas Fidel Castro(Kuubal oli võimul) ülestõusu organiseerimist valitseva diktaatori Batista vastu,kes oli tihedalt USAga seotud. Castro kehtestas omaenda diktatuuri, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Teravnesid suhted USAga. Kui USA teatas 1960. et enam ei osta Kuuba peamist väljaveoartiklit, suhkrut natsionaliseeris Castro USA kapitalile kuulunud ettevõtted
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu........................................................................................
suurem vastane Süüria. 1982. Iisrael ja maailm: 1. Regioon (araabia riigid)- pidev sõdimine ja konflikt. 2. Iraan- suhted väga vaenulikud. 3. Euroopa- Euroopa riigid olid Araabia riikide poolt. Nafta! 4. USA- suhted suhteliselt head. 5. NL & Venemaa- head suhted, halvad suhted. 6. Arengumaad. HIINA: Hiina Rahvavabariik, Hiina Kommunistlik partei. Han-hiinlased (93%) Suurriik ja üliriik. Kaks dententsi: 1. järjepidevus 2. muudatused. Mõju Hiina ajalugu, geograafia, kultuur ja rahvas. Maoism ja selle eripära. 4 perioodi ajaloos!: 1. Impeeriumid kuni ca 1840. 2. Alandused 1840-1940 Hiina oli ära jagatud. 3. Maoism 1945-1976. kodusõda 1945-49. Mao revolutsioon- talupojad. (K. Marx klassiteoria. Leninilt imperialismiteooria. Hiinlasena interpreteeris kõik hiina ajaloo seisukohalt) 4. Moderniseerimine Välispoliitika: aluseks maailma bipolaarsus
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Õnnestunud aatompommikatse tegi NSVL 1949. aastal. 1950 alanud Korea sõda tegi nii lääneriikidele kui NSV Liidule selgeks, et kumbki pool kergelt järele ei anna. Ühtlasi näitasid need esimesed konfliktid kätte külma sõja kokkupõrke- võimalused. Kuna mõlemal poolel oli olemas relv, millega võis suure osa maailmast hävitada, siis omavahelist otsest sõda pidada ei saanud. Küll aga sai võistelda relvade tootmises ja uute liitlaste leidmises. Samuti moodustas kumbki üliriik oma kaitsealliansi (kapitalistlike riikidel NATO, kommunistlikel VLO), mille abil oma eesmärke edukamalt kaista. Stalini surmani olid suhted lääneriikide ja NSV Liidu vahel väga teravad. 21
kolmandikku nafta tootmisest. Prestiiž ja muu ● Prestiiž - Sõjaline jõud - Tuumarelv - Kultuur ja teadus - Sport - Tööstus -> III maailmale eriti tähtis praegu ● Muud - Etniline või ideoloogiline toetamine - Maailma domineerimine III loeng - väikeriigid Riikide eristamine ● suur ja väike ● täpsem lähenemine - üliriik -> külma sõja ajal USA ja NSVL, tänapäeval ainult USA (hetkel veel). bipolaarne - suurriik -> enne I MS, kui oligi u 8 enam-vähem võrdset suurjõudu, kui keegi ei olnud otseselt ülijõud. multipolaarne - keskmine -> middle power. 60ndatel tuli kasutusele, et tähistada nt Hispaaniat ja Kanadat kui ka Prantsusmaa või Srb, kes nii suured ei olnud. - väikeriik -> kõik muu, mis ei ole suur, keskmine - pisiriik -> micro state??? Küpros
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
2016. aasta mai seisuga on võitlejaid u 33 000 ja välisvõitlejate juurdevool on, järjest maa-alasid kaotavale IR-ile, vähenenud.Ka terrorirünnakud nii Euroopas kui üle maailma tähistavad tegelikult liikumise uues nimes peituvat ideoloogiat vaenlaseks on kogu mittenõustuv maailm ning mittenõustujad tuleb ühe ja ainsa islamiriigi kehtestamise nimel kogu planeedil Maa hävitada. 17. USA pärast külma sõda. a) USA kui ainus üliriik maailmas; Nõukogude Liit lagunes pärast külma sõda ning sellega kaasnevalt kadus ka tema üliriigi staatus. Üliriigi tunnusteks on suure globaalse mõjuvõimu omamine poliitiliselt, sõjaliselt, kultuuriliselt ja ideoloogiliselt ning tohutu majanduslik ja tehnoloogiline arenguvõime. USA armeele pole maailmas ühelgi riigil vastast. Ameerika poliitilised huvid on mängus kõikjal maailmas ja kõik riigid peavad vähemalt mingil määral arvestama nende huvidega. Samuti
· Avaldatud 200milj. eksemplari · Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma Tark indiaanipealik Winnetou · Rousseau stiilis ,,õilis pärismaalane" · Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased · Verevend valgenahaline Old Shatterhand · Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga USA kui üliriik · United States of America: asutatud 1776 · Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico) · ,,Rahvaste sulatusahi" , kümneid erinevaid rahvusi · 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased, iirlased, inglased · 12% afroameeriklased · Pärismaalasi (indiaanlasi, eskimod, Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 4,9 milj. · Aasia päritoluga elanike arv kasvab
"Uus maailmasüsteem" · "Külma sõja" lõpp ja sotsialismileeri kokkuvarisemine muutis oluliselt jõudude vahekorda Euroopas. · USA roll Lääne-Euroopa riikide julgeolekugarandina oli vähenenud. USA tähtsus maailma ainsa superriigina saanud kinnituse. · Euroopa Liidu suurriigid (Prantsusmaa, Saksmaa, UK) said keskenduda oma eripärase rolli väljakujundamisele. See on andnud alust kõnelda ka multipolaarsest maailmast (kus on küll üks üliriik, aga ka teisi väiksemaid tegijaid teisi astme suurriikide näol). · Samas langes USA-le järjest enam moraalne vastutus maailma erinevate konfliktide lahendajana · Sel USA-le "soodsal ajal" (1993-2001) on presidendis William J. Clinton, Kopenhaageni kriteeriumid · Kopenhaageni Ülemkogu detsembris 1993 sätestas, et Euroopa Liiduga saab ühineda iga Euroopa riik, kes järgib vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste
probleemid- esiteks Koltšaki armee jäänused, millega ühinesid enamluse-vastaselt meelestatud talurahvasalgad, lisaks Hiina või Mandžuuria sõjapealikud, suurematest vägedest olid olulised nt Baikali kasakaväe ataman Semjonov, kes võitles enamlaste vastu pikalt ja edukalt, ka Eestimaa meest Roman von Ungern-Sternbergi. Vene armee polkovnik, ratsaväeohvitser oli elanud aastaid Mandžuurias, innustunud budismist, kollase rassi tulevasest ülemvõimust jne, tahtis taastada Tšinghis-khaani üliriik. Kui ülejäänud Antandi riigid olid Vm-lt taandunud 1919 a jooksul, siis jaapanlased ei olnud kuskile läinud. Punaarmee pealetungi jätkamine ida suunas oleks paratamatult kaasa toonud relvakokkupõrked Jaapaniga ja halvendanud suhteid. Irkutskis kutsuti kokku Baikalimaa TSSN kongress, kuulutati välja Kaug-Ida Vabariik. See polnud esialgu enamlaste käepikendus, selle juhtivasutustes tegutsesid koalitsioonis enamlased ja ka vähemlased ja esseerid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
