ÜLANE (Anemone) Kuulub tulikaliste (Ranunculaceae) sugukonda Ülaseperekonda kuulub umbes 150 erinevat liiki, mis looduslikult kasvavad kogu maakeral, peamiselt aga põhjapoolkeral Ülaseidvõib jaotada kahte suurde rühma: mugulsibulatega paljunevad risoomidega paljunevad. Eestis looduses kasvavad ülased on risoomülased Eestiskasvab looduslikult kolm liiki: võsaülane (Anemone nemorosa), kollane ülane (A. ranunculoides) metsülane (A. sylvestris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Rahvapärane nimetus: lumelill, külmalill, lumekelluke, valge lill, varesjalg Valgete õitega, rohelise südamikuga Kollane ülane (Anemone ranunculoides) Rahvapärased nimed: kollane varesjalg, kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais...
Tartu 2010 Sisukord Teen referaadi võsaülase kohta, kuna see taim on väga levinud. Ülast leidub peaaegu igas metsas, ning võsas, nagu nimi ütleb. Ülased on tavaliselt valged, kuid ma arvan, et on ka teisi värve, selle ma hakkangi vastust otsima. Ülane on ka silmale ilus vaadata, tema valged õielehed paistavad esimese asjana silma. Kuid selleks, et ülane ikka ilusti kasvaks, on vaja teada tema kõiki vajadusi, ning eripärasusi kasvamiseks. Näiteks palju vajab ta valgust, toitained ja vett. Kuidas ülane paljuneb või levib, missugusel aastaajal ta kasvab ja kui kaua. Paljud taimed on looduskaitse all, ning neid ei tohi vabas looduses korjata, püüan välja selgitada kas ülane on kaitse all või mitte. Taimed on loodukaitse all sellepärast, et neid on kas...
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum...
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
muld line Hosta Hosta x hybrida ´Patriot´® 60 cm juuli-august helelillad Niiske, Poolvarju- toitainerikas line, muld varjuline Hubei ülane Anemone hupehensis `Pamina` 40-50 cm August-sept. roosakaspunane Huumusrikas Päikseline, muld poolvarju- line Igihaljas kevadik Draba aizoides 10 cm aprill-mai kollased Vett päikseline...
* Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II) 18. SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed. * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni. * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill). Veel harilik kullerkupp, varsakabi, umbrohuna hari-põldkukekannus (kasut ravimina mõne nahahaiguse vastu), harilik kurekell (kasut dekoratiivtaimena). * Rohttaimed, harva liaanid. * Tervete või mitmeti lõhestunud lehtedega. Abilehed puuduvad. Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline. Õiekate lihtne või kaheli, sisemised kattelehed võivad nektaariumiteks muunduda, tolmukaid harilikult palju, sageli esinevad staminood-nektaariume, viljalehti ja...
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk...
Eriti vaestes kasvukohtades domineerivad aga liblikõielised, kes suudavad sümbioosis mügarbakteritega siduda õhulämmastikku. Puisniidud on oma sesoonselt vahelduva õieiluga Eesti looduse kõige pilkupüüdvamad kooslused. Varakevadel kattuvad need ühtlase sinilillevaibaga, mille vahetavad mõnevõrra hiljem välja võsa- ja kollane ülane , suviti hakkavad massiliselt õitsema madal mustjuur, harilik härghein, verev kurereha ja paljud käpalised, hilissuvel ädallill ja sügiseti sügisene seanupp. Suure osa puisniitude rikkalikest liikidest moodustavad siiski tarnad ja kõrrelised. Valgus Puisniitudel on kasvavad enamasti rohurindesse loetavad taimed, mis vajavad ka palju valgust ning seda seal ka jagub. Kuigi tuntud on ka puurinne, esineb viimast ikkagi tunduvalt vähem. See omakorda...
Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti 1. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna. hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid 13. Aphrodite oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. muusad. Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tema sümbolid on eriti...
Tema lisanimi on "magusalt naeratav", sest Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Aphrotite abikaasaks oli inetu sepatööjumal Hephasitos (Vulcanus). Tal oli võim nii looduse kui mere üle. Tema sümbolid on eriti ilusad linnud tuvi, varblane ja ka luik. tema puuks mürt ja ta lilled olid roos, ülane . Räägitakse, et surelikud mehed imetlesid ta ilu, mistõttu täitsid iga ta soovi. Hermes Hermes (Mecurius) oli üks mitmekülgsemaid jumalaid Kreekas. Hermes oli kaubanduse-, turu-, kõnemeeste-, spordi-, luuletajatejumal, kaupmeeste kaitsja ning jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes...
luulekogusid, mis on mõeldud tema armastatule ●Esimest korda Lossis( Victoria ja Otto kihlumine) ●Taaskohtumine Camillaga (Johannes ja Camilla armuvad) ●Otto surm ●Lossihärra enesetapp ●Johhannese loomeperiood (Camilla ja Richmondi armastus) ●Victoria surm Lõpetuseks: Mis on armastus? Armastus on põrgulikult kuum muusika, mis isegi raukade südame tantsima paneb. Ta on nagu karikakar, mis öö tulekul pärani avaneb, ja ta on nagu ülane , mis sulgub tuuleõhu ees ja sureb puudutusel. TÄNAN KUULAMAST :)...
Kasutatud allikas: Tiia Salm, Tervislik toit, 17. november 2009, aadressil: http://web.zone.ee/minu_hambad/Page3.htm KEVADLILLED Eesmärk: Õpetada lastele ära tundma kevadlilli Mängu käik: Lahendada ristsõna sobitades õige lillenime antud ruutudesse. Õiged vastused: 1. lumikelluke 2. krookus 3. nartsiss 4. võilill 5. sinilill 6. piibeleht 7. nurmenukk 8. tulp 9. ülane Kasutatud allikas: Kevadlillede ristsõna, 17. november 2009, aadressil: http://tiiasalm.googlepages.com/loodus%C3%B5petus Laura Järv Klassiõpetajad II...
Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
Paljunemine: 1)Suguline- · 2 erinevat sugurakku · Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine(sipelgad/mesilased/herilased) · Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1 · Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e.igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interf...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp...
Pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuotsast vili. Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised. *kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane , naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed Näiteks; Orashein, Inimene ja taimed- floora ja kultuur Pärandkooslus- kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim'tegevuse tulemusena. - Inimese keha on ehitatud peamiselt taimsetest orgaanilistest ainetest taimse energia jõul....
Kool Spartacus Tallinn 2010 I peatükk Sulla heldus Lucius Cornelius Sulla Õnnelik, Itaalia valitseja, Rooma hirm, kuulutas, et ta võõrustab ja lõbustab rooma rahvast kolm päeva vaatemängudega. 10. novembril, rooma ajaarvamise 675. aastal (meie ajaarvamise järgi 78. A. e.m.a), olid Rooma tänavad juba koidikust alates rahvast täis. Kõik olid tulnud Suurde Tsirkusesse vaatama gladiaatorite võitlust. Suur Tsirkus on määratu suur majesteetlik ehitis, mille pikkus oli 2180 ja laius 988 rooma jalga ja mis mahutas üle 120 000 pealtvaataja. Enam kui sada tuhat kodanikku ootas rooma rahva armastatuimat vaatemängu gladiaatorite võitlust. Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi o...
* pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on v...