Õlle kasulikkus On kõigil teada, et õlu on alkohol, mis kahjustab tervist ja soodustab terviserikete teket. Viimaste uuringute tulemused on näidanud, et igapäevane, aga mõõdukas koguses õlle tarbimine teeb inimese tervisele hoopis head. Mõõdukas kogus õlut on kuni 2 õlut päevas. Mõõdukas koguses õlle joomine aitab vältida mitmeid terviseriske. Seda väidet toetavad nii teadlased kui ka uurimustulemused. Õlles leidub suures koguses kasulikke B-grupi vitamiine ning päevase vajaduse rahuldamiseks piisab juba ühest pudelist õllest. Lisaks võib õlle mõõdukas tarbimine aidata ennetada südamehaigusi, insulti, suhkruhaigust, keskealistel naistel luude hõrenemist ning leevendab põletikke. Tume õlu on heledast kasulikum. Nii
PK.0538 Eesti traditsioonilised kääritatud joogid ÕLLE VALMISTAMISE 10 KÄSKU 1. Õige õlle alus on head linnased. 2. Hea õlle pruulimiseks tohib kasutada vaid 4 toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. 3. Puhastatud teraviljad tuleb idandada temperatuuril 17-18 °C, et tärklis muutuks suhkruks. 4. Suhkru kogusest sõltub õlle kangus. 5. Tulevase õlle värvus sõltub linnaste kuivatamisest. 6. Pruulimisel kasutatav vesi ei tohi olla liiga kare. 7. Humal annab õllele meeldiva mõrkja maitse ja parandab õlle säilivust. 8. Tuleb osata eristada kasulikke pärme, mille elutegevuse üheks produktiks on alkohol, ja ebasoovitavaid, mis produtseerivad piimhapet. 9. Kui pärm on oma töö teinud, siis pärmijäägid filtreeritakse õllest välja.. 10. Vaht iseloomustab õlle kvaliteeti: hea õlle vaht sarnaneb šampanjavahuga.
aroomiga karastav jook. Õllel on palju positiivseid ja kasulikke omadusi. Tänu vähesele alkoholisisaldusele ning süsihappegaasiga rikastatusele kustutab õlu hästi janu ja tõstab toonust. Samas on õlu hea toidu emulgaator, mis soodustab ainevahetust ja parandab toidu omastatavust. Õlu suurendab söögiisu ja õlles leidub märgatavas koguses B-grupi vitamiine. Kogu ööpäevase B-vitamiinide vajaduse rahuldamiseks piisab juba 500 ml õlle joomisest. Oma uurimuses püüan õlust ja kõigest lähemalt rääkida. Õlle ajalugu Õlu on ilmselt sama vana kui leib. Inimesed on õlut joonud juba aastatuhandeid, oletatakse, et esimesed õlled pruulisid muistsed sumerid, kellelt seda kunsti õppisid esmalt babüloonlased, egiptlased ning foiniiklased ning sealt edasi juba kogu maailma rahvad. Teadlased oletavad, et õlu oli olemas juba 8000 a. eKr. Esimesed kirjalikud teated õlle olemasolust pärinevad
a. 1,6% Kasutatakse kaljaleiba o Seda meetodit kasutavad peamiselt väiksed ettevõtted o Kaljaleiba leotatakse 3 korda (toorainest 3 korda ekstraheeritakse kuivaineid) o Kuivaine sisaldus 1 virdes on 1,8-2%, teises 1,2-1,3% ning kolmandas 0,5- 0,7% o Valmis virdes K.A. sisaldus peab olema m.a. 1,6% · Klassikaline meetod o Naturaalse kalja valmistamiseks tuleb linnaseid kääritada. o Kääritamine toimub õlle standaartse tehnoloogia järgi, kasutatakse õlle tehnoloogia seadmeid · Kalja kontsentraadi kasutamine o Kalja virde valmistamiseks alguses kasutatakse ainult 70% kontsentraati, ülejäänud 30% lisatakse pärast kääritamist kaljale omase aroomi andmiseks. o Kalja virre kontsentraat lahjendatakse veega temperatuuril 30-35°C vahekorras 1: 2-2,5 ja seejärel pumbatakse kääritamistanki, kuhu lisatakse vett virre
AJALUGU 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? Veini ja õlu avastajaks oli ilmselt meesterahvas. 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? Tunti tavalist ja meeõlut, kusjuures viimane polnud siiski mitte mõdu (meejook). 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? Babüloonia kuningas Hammurabi (elas 1728-1686.a. e.Kr.) poolt koostatud maailma esimeses teadaolevas tsiviilkoodeksis reguleeriti muuhulgas ka õlle kasutamine ja valmistamine. Selle kohaselt määrati kindlaks õlle hind. Joogimaksu kehtestamise peale tulid vaaraod alles Kleopatra ajal, millest saadud raha kulutati püramiidide ehitamiseks. Põhjendusena toodi siiski esile vajadus piirata üleüldist joomarlust. Sellega oli sündinud maailma esimene joogimaks, mis tuli ja jäi. 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? Kui Egiptus sattus helleenide mõjusfääri sai kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion. 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus?
Õlu Ajalugu · Õlu on olnud läbi aegade armastatud jook paljude rahvaste seas. Põlised sumerid, babüloonlased ja assüürlased tundsid õlle valmistamist juba 6000 aastat tagasi. · Eestis on õlut pruulitud ammustest aegadest peale. Arheoloogiliste leidude põhjal on kindlaks tehtud, et umbes 1000 aastat eKr kasvatati Eestis otra, tõenäoliselt on koos viljakasvatamisega õpitud Eesti aladel ka teradest kääritatud joogi valmistamist. · Ammustest aegadest kasutasid eestlased õlletegemisel põhilise toorainena otra. Lisaks on kasutatud ka nisu, rukist ja kaera.
mõisa üleminekut 1849. aastal Baggode perekonna kätte, algasid õlleköögis uuendused. Esialgu jäi küll pruulikoda veel samadesse ruumidesse, kuid juba 1876. aastal rajas Valerian Baggo mõisa õlleköögi asemele aurujõul töötava õlletehase. Pilte õlletehase ajaloostSajandi lõpupoole konkurents õlletootjate vahel järjest pingestus ja et õlu oleks läbilöögivõimeline väljaspool oma mõisa territooriumi ning seda eriti Tallinnas, oli vaja ka Sakus tõsta õlle kvaliteeti ning toodangu hulka. Selle tulemusena muutus Saku õlu juba 1871. aastast Tallinna õlleturul arvestavaks teguriks. See tõestab, et Sakus ei pruulitud enam viletsat kõrtsiõlut, kuna konkurentsitingimustes oli Tallinna restoranidesse ja õllepoodidesse vaja saata kvaliteetseid õllesorte. Vahetult enne uue Saku Õlletehase valmimist suutis aga vana õllekoda teha veel väga head reklaami. Juunis 1875. aastal peeti Tallinnas Kadriorus suurt
Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5) Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6) Keskajal õlu ja klooster (munk). kas need omavahel sobisid? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala. 7) Mis aastal algas pärmi kasutamine? 1551. aastal. . Münchenis väljaantud õllepruulimist käsitlevas seaduses on nõue kasutada
13.Kalja definitsioon 14.Millist toorainet kasutatakse kalja tootmiseks? 15.Kirjeldada lühidalt kalja tootmise põhietappe 16.Kalja riknemine ning selle ennetamise meetmed 17.Nimetage peamised mineraalvee rühmad. Iseloomustage neid. 18.Millised rahvusvahelisi nõudeid esitatakse naturaalsete mineraalvete kvaliteedile? Nimetada vähemalt 4 19.Mõdu definitsioon. Millest mõdu valmistatakse? Õlle tehnoloogia 1. Millist toorainet kasutatakse õlle tootmiseks? + 2. Kirjeldada lühidalt linnaste valmistamise põhietappe + 3. Kirjeldada lühidalt õlle tootmise etappe+ 4. Millistest seadmetest koosneb õlle tootmisliin? 5. Leotamise eesmärk + 6. Linnaste kasvatamise tehnikad + 7. Idanemise eesmärk + 8. Linnaste kuivatamise eesmärk + 9. Kuivatatud linnaste niiskusesisaldus + 10.Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid? + 11.Milleks kasutatakse ensüümlinnaseid, karamell-linnaseid, värvilinnaseid?+ 12
Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, mis mõnevõrra vähendas kesvamärja tarbimist. Õllepruulimine sai uue hoo 19. sajandil seoses tööstusliku tootmise algusega. Sellesse aega jääb ka Eesti õlletööstuse sünd. Rahvalik õlletraditsioon on tutvustamist väärt juba seetõttu, et vähemalt Eesti saartel ja osalt
Õlu Peab olema alla 0.5 % piirituse sisalduse, et olla alkoholivaba üle sele alkohoolne. Valmistamiseks: pärm, linnased (idandatud teravili), kuni 96% vesi , humala käbid . Saku õlletehas Tartu õlletehas Viru Õlu Saare õlu Õlle serveerimine Õlu peab olema võimalikult värske , enne serveerimist tuleks hoida jahedas ja hämaras ruumis. Õllet serveerides tuleb õlle valada õlle kannu või pilsneri klaasi. Klaasi tuleb hoida 45 kraadi nurga all kuni klaas on peaaegu täis , kõige lõpus keeratakse klaas sirgeks , et tekiks peale vahumüts. Mida heledam õlu seda külmemalt serveeritakse. 7 kraadi normaaltemperatuur heledal õllel. Nisuõlle serveerimise temp. 8-9 kraadi. Tume õlle toatemperatuuril serveerida. Õlleklaasi puhtus väga tähtis serveerimisel. Lauda viiakse kandikul pannakse klinedele ette. Reklaam kliendi poole , õllealused alla ,et ei määri lauda
3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala. 7. Pärmi kasutamine algas? 1551. aastal. Münchenis väljaantud õllepruulimist käsitlevas seaduses
Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. 7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18
Sumerite õllesortimenti kuulusid tavaline ja meeõlu (ei olnud mõdu). 3. Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks? Mis linn? Vanas Egiptuses oli kuulsaks õllelinnaks Niiluse deltas paiknenud Pelusion 4. Kes ja kus kehtestas(-ti) maailma esimene joogimaks? Joogimaksu kehtestasid vaaraod Egiptuses, Kleopatra ajal. 5. Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastast 768 pärinevad esimesed teated humala kasutuselevõtmisest õlle valmistamisel. 6. Keskajal õlu ja klooster....! kas need omavahel sobisid kokku? Õlu ja klooster sobisid omavahel kokku. Keskajal peeti väga heaks kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. 7. Mis aastal algas pärmi kasutamine? Pärmi kasutamine algas 1551.aastal. 8. Milliseid õllesorte pruuliti 18
KÜSIMUSED! 1. Kas mees- või naisisik avastas käärinud joogi? - Meestik 2. Milline oli Sumerite õlle sortiment? - Meeõlu ja tavaline õlu 3. Kes kehtestas maailma esimese joogimaksu? - Keiser Friedrich I 4. Vanas Egiptuses oli õllepealinnaks - milline linn? - Babüloonia 5. Humal võeti kasutusele, mis aastal ja kus? - 768 a. 6. Keskajal õlu ja klooster. Kas sobisid? Kas munk oli õlle nägu või õlu oli munga nägu? - Sobisid väga hästi, see oli lausa elutähtis tegevusala. Mungad panid tarkused kirja ning tänu sellele arenes kloostri õlle kvaliteet pidevalt. 7. Mis aastal alagas kultuurpärmi kasutamine? - 1551 aastal Münchenis 8. Milliseid õlle sorte pruuliti 18. saj Inglismaal? - ale’i, kange õlu nn beer, lahja õlu nn. two-penny 9. Mis taim (ed) annab õllele punaka värvitooni? - Liht-naistepuna 10. Kus asub veini valmistamise algkodu? - Mesopotaamias 11
Maitse on kolmest kaljast kõige parem, piisavalt gaseeritud, kuigi võiks isegi natukene rohkem olla ja maitse on väga sarnane sellele, mida sain viimati Moskvas käies proovida. Läheb seegi pudelisse ja külma. Koduõlu Õhtul sõbra pool saunas või kuumal suvepäeval rannas kosutab külm õlu suurepäraselt. Mis võiks olla veel parem kui esimene lonks külma õlut?! Eks ikka esimene sõõm isevalmistatud õlut, teades, et sul on terve kelder seda imejooki täis. Esimese laari õlle tegemine nõuab teadmisi, mida ja miks teha, ning varustust. Alustuseks oleks vaja potti, milles linnaseid leotada. Seda protsessi nimetatakse meskimiseks ja on oluline kätte saada linnastes peituvad suhkrud, mis on omakorda toiduks pärmile. Keedupott võib olla alumiiniumist, mis juhib paremini sooja ja on ka taskukohasem, või roostevabast terasest, mille eluiga on pikem ja tavaliselt on selline pott ka topeltpõhjaga, mis ei lase linnaseid ära kõrvetada.
Iseseisev töö nr.1 Orgaanilises keemias ,,Alkoholid" 1. Mis on puupiiritus, millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? 3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? 4. Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet. 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke?Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine? 7. Millest tekivad puskariõlid?Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid ja milliseid vaevusi need põhjustavad? 8. Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile? 9. Alkohoolse joogi kangus kraadides näitab, mitu cm3 etanooli sisaldub 100 cm3 joogis.
Saku Õlletehasele on mitmeid auhindu võitnud Saku Porter. Ameerika tüüpi õllena on tuntud väiksema humalasisaldusega ning spetsiaalse külmutamise tehnoloogiaga töödeldud jääõlu. Saku Õlletehas tõi 1998. aastal turule Eesti esimese sarnase toote, milleks on Saku On Ice. A. Le coq DRY ICE Pinnapärmi õlled o Need on õlle tüübid, mille puhul käärimise lõpus tõuseb pärm vahuna õlu pinnale, tegemist on vanema meetodiga. o Käärimise protsess on äärmisel juhul kuni 7 päeva, 15 25°C juures. o Küpseb tavaliselt kiiremini, 1 nädal. o Serveerimise temperatuur on 9 15°C. o Aroom ja maitse on puuviljane ja kompleksne. o Enamik pinnapärmiõlled on Ale'd, Stout, nisuõlled, Lambic'd, Kloostriõlled jne.
mikroorganismid muudavad monosahhariidid, aga ka mõned muud ühendid, nt etanooli, mitmesugusteks lagunemissaadusteks. Paljud käärimised kulgevad ilma õhuhapniku osavõtuta (anaeroobselt). Käärimist põhjustavad pärmseenekesed (alkoholkäärimne) või bakterid (piimhapekäärimine). Mõned käärimised vajavad õhuhapnikku (äädikhapekäärimine). Piimhape- ja alkoholkäärimine leiva-ja alkoholkäärimine saiataigna kergitamisel. Alkohoolset kääritamist kasutatakse ka õlle ja veini tootmisel. Selle võrrand on C6H12O6 --> 2C2H5OH + 2CO2 Õlle valmistamiseks idandatakse odraterad. Saadud linnased kuivatatakse ja jahvatatakse jämedaks jahuks. Idanemisel tekkinud ensüümide toimel hakkab odraterade tärklis muutuma suhkruteks. See reaktsioon läheb lõpuni meski valmistamisel, kui linnasejahu segatakse sooja veega. Kui suhkrud on lahustunud, filtritakse meskist paks osa välja. Saadud selge vedelik ehk virre keedetakse läbi, et
lähedased. Kui idanemisenergia ja idanevus on eluvõimest palju väiksemad, ei ole 4 seemned veel täiesti järelvalminud ja soojendamise ning õhustamisega saab nende idanevust suurendada. Eluvõimet ei ole võimalik suurendada. Proteiini hulk ja kvaliteet. Hea õlleodra proteiinisisaldus on väike. Suure proteiinisisaldusega oder on vähem ekstraktiivne, väheneb õlle säilivus ja läbipaistvus. Proteiinisisaldus oleneb eelkõige kasvutingimistest, sordist, väetise normidest, lämmastikuga väetamisest , mulla viljakusest. Kasvutingimustes on esi kohal sademed ja temperatuur. Väiksemat mõju avaldavad eelvili ja agrotehnilised Sõklasus. Odraterad on kaetud sõkaldega. Sõklasus näitab sõkalde massi protsentides kogu tera massist. Õlleodra sõkaldel on üsna tähtis osa linnaste ja õlle tehnoloogias
proovima. Vähesel määral pruulitakse Altbieri ka teistes piirkondades, näiteks Münsteri kandis, aga tõelistele õllesõprade jaoks pärineb Altbier ikkagi Düsseldorfist. Altbier (saksa keeles "alt", mis tõlkes tähendab ,,vana") ei märgi siin seda, et õlu oleks eriliselt kaua laagerdunud, vaid et seda tüüpi õlu on pruulitud "vanade" traditsioonide kohaselt. Altbier'i traditsioon pärineb ajast, kui ei olnud olemas jahutusseadmeid ja õlle valmistamisel kasutati pinnakäärituspärmi, mis vajab temperatuuri 1520 kraadi. Alkoholi ca 4,8%. Altbier on värskendava mõrkja maitsega. Juuakse tavaliselt 0,2-liitristest klaasidest või Altbier-pokaalist. Kohalikes kõrtsides lastakse seda otse 20-liitristest vaadist ja ilma täiendavat süsihappegaasi lisamata. Vaadiõlle osakaal selle õlle puhul on suhteliselt suur (mõnede sortide puhul üle 60%).
4. Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? Kuna veini ja õlle kääritakse ning siis ei tõuse alkoholiprotsent nii suureks. 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke? Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine? Mono- ja oligosahhariide sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol
tootegrupid – siidrid, lahjad alkohoolsed joogid, Active mahlajoogid, spordi- ja energiajoogid, siirupid ning kali. Ettevõte seisab hea Eesti joogikultuuri säilimise ja arendamise eest, hoides au sees nii vanu joogitootmise traditsioone kui ka uuendades pidevalt oma tooteportfelli pakkumaks tarbijatele üha uusi ja tervislikke maitsekombinatsioone. A. Le Coq on Eesti joogiturul juhtival positsioonil õlle, mahla ja long drink’ide kategoorias ning tugeval teisel positsioonil vee, karastusjookide ja siidri tootmises. Juba kümnendat aastat järjest on ettevõte valitud Eesti toiduainetööstuste seas kõige konkurentsivõimelisemaks, mille on taganud järjepidev panustamine toodete kvaliteeti ja tootearendusse. Tänaseks on tootmisesse ja tootearendusse investeeritud 73 miljonit eurot, mille tulemusena on A. Le Coqist saanud Baltimaade üks kõige kaasaegsemaid joogitööstusi.
Kuiv kolme tugeva teravikuga luuvili on kleepuv. Seemned on munajad ja kahe terava tipuga. Esimesed valmivad juulis, varisema hakkavad augustis. Isasurvad jäävad põõsale sügiseni ja varisenud emasurbade teljed ka järgmise kevadeni. Kasutamine. Lehti ja vilju on kasutatud ravivahendina nahahaiguste, nahalööbe, eriti kärnade vastu. Seespidiselt on kasutatud aborti esilekutsuva vahendina. Lehtedest saab porsaõli. Koor sisaldab parkaineid. Vaigunäärmete tõttu on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks ja vaha valmistamiseks, muudab õlle kangemaks, on joovet tekitav. Porsaõlu on tervisele ohtlik. Lehtedes ja okstes sisalduv vaik on mürgine. Värskeid porsaoksi pannakse rõivaste vahele koide peletamiseks.
PESTLE test Enda PESTLE testi tegemiseks valisin BALTIKA firmat. Baltika turuosa Venemaal on poole aastaga kasvanud 3,7%. Baltika omanikeks on ülemaailmse tuntusega õlletootjad Scottish & Newcastle ja Carlsberg. joon. 1Baltika firma silt Baltika on Euroopas teinud läbi kiire tõusu. Venemaal on ta konkurentsitu esinumber. Tema käes on 24% Venemaa õlleturust ning poole aastaga on Baltika õlle läbimüük Venemaal kasvanud 22%. 1990. aastate algusest on Venemaal toimunud olulised muudatused alkoholitarbimise harjumustes. Õlu on asunud jõuliselt viina juhtpositsiooni kõigutama. Venemaa on tõusnud õlle tarbimiselt ühe elaniku kohta maailmas viiendale kohale. 1.Poliitilised tegurid Õluturgu reguleeriv õiguslik raamistik Kohalike omavalitsuste lojaalsus Haldusbarjääride olemasolu Rentimine ja õiguslikud raamistikud, mis moodustavad vara
keldris tähtsad puust talad, mille tagajärjel maja võib kokku variseda. Samuti võivad erinevad hallitused inimesele tekitada erinevaid hingamisteede jms haiguseid. Metsas seenel käies tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, ning korjata vaid neid seeni, milles sa 100% kindel oled, vastasel juhul võid saada raske organismi mürgitusse, ning väga väikese ajaga surra. Seentel on äärmisel suur tähtsus, ilma nendeta ei oleks võimalik toiduainetööstuses pärmi, veinide, õlle jms valmistamine. Seened on ja jäävad ühteteks kõige tähtsamateks organismideks sellel plaaneedil. Ilma nendeta, oleks elu sel planeedil äärmiselt ebamugav ja raske.
esitatutega: Süüdistus Arv Inimeste haigeks või vigaseks nõidumine 41 Inimeste surnuks nõidumine 36 Loomade surnuks või haigeks nõidumine 21 Diabolism 26 Libahundina kahjustamine 18 Vargus või varga avastamine 11 Süütamine 8 Viljasaagi või põldude nõidumine 4 Piima, õlle, paadi või viinaköögi nõidumine 4 Süüdistajad olid enamasti talupojad, kusjuures 82,7% ulatuses mehed, kes väitsid, et kahtlustatav oli nõidumisega neile , nende perekonnale või varale mingit kahju põhjustanud. Mõisnikud ja kirikuõpetajad esitasid süüdistusi harva. Sagedasim süüdistus oli mürgitamine nõiutud õlle sissejootmisega, millega ohvril ussid (või muud elukad) tekkisid.
Alkohol minu elus Inimesed on tarvitanud alkohoolseid jooke juba ammustest aegadest. Esimesi õllekanne on leitud juba enne Kristuse sündi. Arvatakse ka, õlle läbi leiutati ka leib. Esimesed märkmed õlle ja veini valmistamisest on 3000 a. eKr Egiptuses ja Asüürias. 15. saj. oli alkohol kasutusel arstirohuna. Siis destilleeriti alkohole kloostrites. Alkohole saadi siis enamasti mono- või oligosahhariide sisaldavate taimemahlade anaeroobsest kääritamisest, mille tulemusena tekkis etüülalkohol. Kui inimene joob alkoholi, satub see seedimisse ja sealt edasi verre. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub maksa kaudu. Vaid väga väike protsent lahkub kehast uriini ja higiga
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega aren...
Soomlaste hulgas läbi viidud uuringu põhjal selgus, et Saku on põhjanaabrite hulgas tuntuim kaubamärk. Saku missiooniks on pakkuda kvaliteetsete jookidega mõnusat värskendust ja uudseid elamusi. Visiooniks on aga olla liider kõikide joogikategooriates, milles nad oma brändidega on otsustanud konkureerida. (4) 6 Õlle valmistamine Õlle tootmisel kasutatakse nelja põhilist toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. Ühe liitri õlle valmistamiseks kulub keskmiselt 175 grammi ehk u. 5000 linnase tera, eskmiselt 2 grammi pressitud käbi-humalat ja 4-5 liitrit vett. Õlu on seega looduslikust toorainest valmistatud jook. Õlletegu algab meskimisest ehk purustatud linnastele vee lisamisest. Saadud massi kuumutamisel tekkinud segu filtreeritakse, eemaldatakse linnasejäägid ehk õlleraba ning saadakse õllevirre. Õllevirret keedetakse koos kuivatatud humalakäbidega, et
lahustudes hästi rasvades, kandub ta edasi piimaga,kuhjub inimese ja loomade rsvkoes, kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi.Eriti tundlikuks osutus inimene ISESEISEV TÖÖ NR 2 1. Mis on puupiiritus, millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? 3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? 4. Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet. 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke?Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine? 7. Millest tekivad puskariõlid?Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid ja milliseid vaevusi need põhjustavad? 8. Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile? 9. Alkohoolse joogi kangus kraadides näitab, mitu cm3 etanooli sisaldub 100 cm3 joogis.
millest valmistatakse meski, mis segatakse veega ja filtreeritakse ning saadakse virre ja jääkprodukt õlleraba, millest saab loomatoitu. Virret keedetakse koos humalatega, jahutatakse, setitatakse ja lisatakse kääritamiseks pärm. Pärast õllepruulimist villitakse valmis õlu pudelitesse, vaatidesse või muudesse anumatesse ja tarvitatakse jahutatult. On teada, et õlut valmistati juba Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi. 1516. aastal kehtestati Saksamaal Baieris õlle puhtuse seadus (Reinheitsgebot). Viski - on nimetus mitmetele alkohoolsetele jookidele, mida destilleeritakse teraviljadest ning lastakse seista tammevaatides. Teraviljad, mida kasutatakse viski tegemiseks on muuhulgas oder, rukis, nisu ja mais. Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Soti viskisid destilleeritakse üldiselt kaks korda ning pannakse seisma kolmeks aastaks tammevaatidesse. Iiri viskisid destilleeritakse
Seega muudab tarbija oma tarbimisotsust suunas, mis tagab uuesti tasakaalu, kus asendamise piirmäär ja suhteline hind on võrdsed. 4) Esko sissetulek on 20 eurot nädalas. CD-d maksvad 10 eurot tükk ja õlu maksab 5 eurot kann. a) Missugune on Esko reaalne sissetulek, mõõdetuna õlles ja missugune mõõdetuna CD-des. Reaalne sissetulek mõõdetuna õlles on õlut. Reaalne sissetulek mõõdetuna CD-s on CD-d. b) Missugune on õlle suhteline hind, mõõdetuna CD-des ja missugune on kannu õlle alternatiivkulu. Õlle suhteline hind on Ühtlasi väljendab see ka kannu õlle alternatiivkulu, sest ostes kannu õlut peab loobuma poolest CD-st. 17 c) Leia Esko eelarvejoone võrrand (nii et õlu oleks vasakul ja CD-d paremal pool võrdusmärki). Joonista Esko eelarvejoon nõnda, et CD-d oleks horisontaalteljel.
Gaseeritud naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. ÕLU Põhitoorained: teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse Õlle omadused olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat. Õlle valmistamine. · Linnaste jahvatamine linnasejahuks · Segamine sooja veega meskiks, kus tärklis hüdrolüüsib linnsaesuhkruks
näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahust valge leib ehk sai kuulus pidupäevade söögilauda. ● Lihaloomadena peeti sigu ja lambaid, piima ja liha saamiseks veiseid. ● Kodulindudest söödi kanu ja hanesid. ● Kaladest söödi lõhet, ahvenat, latikat, haugi jne. ● Imporditi heeringat ● Kaunviljad on olnud keskaja
alfa-amülaas lõhtustab tärklist maltoosiks, beeta-amülaas Lihtsate, kergeltfermenteeruvate suhkrute tekke eest vastutav beeta-amülaas 3. Mis juhtub amülaasidega kui temperatuur tõuseb väga kõrgeks? denatureeruvad 4. Milleks ja kuidas kasutatakse linnast? Õlle tegemiseks, see on Saksamaa seadustega reguleeritud. Meskimisel. Linnastest eralduvad ka valgud. 5. Mida kujutab endast meskimine ja millised protsessid seal toimuvad? Kuidas on need olulised õlle valmistamiseks? Meskimise eesmärk on tärklise, valkude jt muutmine käärituspärmi poolt absorbeeritavateks toiteaineteks. Linnase jahvatamine ja hüdrateerimine Valkude hüdrolüüs proteaaside poolt Tärklise geelistumine Tärklise hüdrolüüs 6. Miks on vajalik tärklise geelistumine? Selline omadus voimaldab kasutada tärklist paksendina ehk stabilisaatorina, mis tagab jogurtitele, kreemidele ja teistele toiduainetele püsiva struktuuri.
2.Laevabaar inimesed on 2 nädalat laeval kruiisi, teenindaja peab kokku suutma panna inimesi nägusid nimed ja nende joogitellimused, seal juuakse hetkel trendikaid jooke ja ka klassikalisi kokteile. 3. Lobby baar Hotelli esimese korruse baar, töötades peab olema kursis ümbruskonnaga ja teadma kus mis asub, võõrkeeled kindlasti kasuks, saab osta jooke toa arvel. 4. Õllebaar ehk pubi Peab väga palju tegema erinevaid õlle kokteile, kuni 40 õllekokteili, ja toidud sellised mis sobivad õlle kõrvale, pubis töötades peab olema huumorisoon teistsugune kui pubis tehakse töötajale kõige rohkem teha. 5. Diskobaar ehk Ööklubi tugev ja vali muusika pidevalt, raske kuulata kliendi soove, näevad erinevaid ansambleid ja diskoreid, koguaeg on kiirus taga, töö sobib rohekm vallalistele inimestele. 6.Kohvibaar sarnaneb kohvikule aga seal on vähem toite. 7
Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. ÕLU Põhitoorained: teravilja linnased ( meil odralinnas vesi humalad pärm linnaste värvusest tuleneb õlle värvus tume õlu tumedatest ehk pruunistatud linnastest ( kõrvetatud temp. 170-260 kraadi. Linnaste hulgast oleneb õlle kangus, kuna on rohkem käärimiseks vajalikku suhkrut Humalad annavad iseloomuliku mõrkja maitse Õlle omadused olenevad vee, linnaste kvaliteedist ja tehnoloogisat. Õlle valmistamine. · Linnaste jahvatamine linnasejahuks · Segamine sooja veega meskiks, kus tärklis hüdrolüüsib linnsaesuhkruks
Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja). Seente parasiite on vähe (tolmav parasiitlehik, üleniidiku perekonna liigid) Seened ehitistes – majavamm, majanääts ja majakoorik. Seened toiduainetetööstuses Pärmseened – toituvad suhkrutest anaeroobsetes tingimustes. Kasutatakse taigna kergitamiseks, veini, õlle ja siidri valmistamiseks. Hallitusseened – kasutatakse hallitusjuustude valmistamisel (sinihallitusjuustud Roquefort, Stilton ja Gorgonzola, valgehallitusjuustud Camembert ja Brie). Leivatoodete maitse ja lõhna parandamine. http://www.novaator.ee/ET/loodus/miks_puuviljad_riknevad / http://www.teec.ee/docs/1712_seente_kasutamine.pdf Harilik kukeseen (Cantharellus cibarius)
Pärmseened Andris ja Kristo Iseloomustus Päristuumsed Umbes 150 liiki Raku diameeter võib-olla 3–40 µm Asustavad mulla-ja veekeskkonnas 1680. aasta Pärmseene joonis Paljunemine Suguta sigimine- Pungumine ja pooldumine Suguline sigimine Sisaldus Proteiini B-grupi vitamiine fosforit ja ergosterooli Kasutusviisid Alkohoolsetes jookides Õlle valmistamine Veini valmistamine Kefiiti jt. Piimajookide valmistamine Saia tegemisel Haigused Tekib kandidoos. Selle teada saamiseks... Kasv Pärmide temperatuuritaluvus on varieeruv.
HOT SHOT klaas viin, tekiila, aperetiivid VAHUVEINI pokaal POUSSE-CAFE klaas OLD-FASHIONED klaas - (kihisevad joogid) viski IIRI KOHVI klaas AROOMIKLAAS rumm, PARFAIT- veini- ja konjak, brändi fantaasiakokteilid MARGARIITA klaas LIKÖÖRIKLAAS liköör HURRICANE klaas SERRI klaas serri, kangestatud vein COLLINSI klaas mahl, piim, segujoogid, karastusjoogid ÕLLE klaas/ PILSNERI klaas SOURI klaas MARTINIPOKAAL HIGHBALL klaas ...
3. pastöriseerimata piim 4. punane liha 5. koduloomad, -linnud 31. Kas C. Jenuni põhjustatud gastroenteriit on levinum kui näiteks Salmonella ja Shigella tüvede poolt põhjustatu? Jah 32. Miks patuliini saab kasutada õunamahla kvaliteedi näitajana? Sest see on väga stabiilne aine, mis ei lagune tootmise protsessi jooksul 33. Mida enamasti koloniseerib P. Citreonigrum ja millist toksiini toodab? Koloniseerib koristatud riisi ja toodab citreovidini. 34. Gueuze on Lambic õlle tüüp, milles on liidetud 1 aasta vanune, 2 aasta vanune ja 3 aasta vanune õlu. Kas sellise õlle alkoholisisaldus on kõrgem, madalam või sama, mis harilikul Lambicul ja miks? Kõrgem, kuna toimub sekundaarne käärimine. Vanemast õllest pärit pärmid kasutavad nooremast õllest pärit suhkruid. 35. Nimeta 2 pärmi, mis annavad Lambic õllele spetsiifilise maitse! 1. Brettanomyces lambicus 2. Brettanomyces bruxellensis 36. Milline on Lambic õlle mikrofloora suktsessioon? 37
Liisi Vaasa suurus jalgadega klaasid või ilma jalgadeta värvus kuju Üldklaas ehk joogiklaas on piima, kalja, vee, mahla, gaseeritud jookide, aga ka õlle joomiseks. Õlleklaas on õlle joomiseks Punase veini klaas on punaste veinide joomiseks. Valge veini klaas on valgete veinide ja kangestatud veinide joomiseks Serriklaas on kangestatud veinide joomiseks. Sampanjaklaas on vahuveini ja sampanja joomiseks. Napsiklaas on kangestatud alkohoolsete jookide joomiseks Aroomiklaas on tugevalõhnaliste jookide, nagu konjak ja brändi, joomiseks On the rocks klaas on jääga pakutavate alkohoolsete jookide serveerimiseks, aga ka kohviga või alkohooliga
Õllede serveerimine Iseseisev töö · Heledat, laager ja pilsner tüüpi õlut serveeritakse temperatuuril 7 kraadi · Heledat kanget õlut ning tumedat õlut serveeritakse temperatuuril 8-10, portereid ka näiteks 12-kraadise temperatuuriga. · Õlu sobib hästi aperitiiviks, kuna õlu on hea isutekitaja ning aitab toitu paremini omastada. · Kerge toidu kõrvale soovitatakse heedat õlut, tugevamate liharoogade kõrvale tumedat. · Traditsiooniliselt jaguneb õlle tarbimine ka aastaaegade kaupa. Kevadel võimutsevad märtsiõlled ning kanged heledad bockid. Suvel on valitsevaks hele kerge laagerõlu. Külmal talveilmal annab sooja tume õlu ja mõnus jõuluporter. · Õlut kasutatakse ka toiduvalmistamisel, näiteks marineerimisel. Seda kasutatakse ka kastmetes ja pajaroogades. Kui toiduvalmistamisel on kasutatud õlut, siis pakutakse selle roa kõrvale sama õlut, mida sisaldab toit.
• Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisu.html Aitäh!
1. _______________ tõstab õlle hinda kolm-neli krooni. 2. Maarjamaa kaunitar ratsutamas üle lillepõllu tundub nagu _______________ muinasjutulisest filmist. 3. Maailma Terviseorganisatsioon loodab, et seagripi raviks mõeldud _______________ töötatakse välja 4-6 kuu jooksul. 4. Organisatsioonide puhul tuleb saavutada raske _______________ paljude rühmade vahel. 5. Üldine _______________ on, et Põhja-Euroopas on hinnad kõrgemad, Lõuna- ja Ida-Euroopas madalamad. 6. Enne riigikogu istungit koguneb meie _______________ ja siis arutame tekkinud olukorda laiemalt. 7. Mõnel inimesel tekib ka kätele ja jalgadele _______________ - krooniline taaspuhkev nahapõletik, mis põhjustab naha sügelemist. 8. Telekanali väitel jäi _______________ ära, kuna selleks palgatud isikud sattusid avariisse. 9. Kui soovite esitatud taotlust muuta, peate esmalt kontoris juba esitatud ...
pärismaiseid taimi. Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik ravimtaimena Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Korjatakse peamiselt kanarbikuõisi koos ürdiga. Korjatakse õitsemise ajal. Mida kanarbikuga veel tehakse Kanarbikku kasutati keskajal õlle pruulimiseks. Kanarbik on hea meetaim. Kanarbiku meel on veidi mõrkjas maitse. Kanarbikku kasutatakse ka loomade söödataimena. Kanarbikku kasvatatakse ka ilutaimena. AITÄH TÄHELEPANU EEST!
jah jah jah jah jah 0 0 ei jah jah ei ei 0 0 ei ei jah ei jah ei 1 >=1 ei jah ei jah ei ei 0 0 ei ei ei jah ei ei 2 >=1 ei jah jah jah ei ei 5 >=1 enam ei, aga olen suitsetanud ei jah jah ei ei 1 >=1 jah jah ei ei ei ei 4 >=1 jah jah jah jah jah jah 0 0 ei Kas tudengite sugu ja õlle joomine on seotud? (Kuna õllekogused varieeruvad üsna tarbivad (<1) ja õllesõbrad (>=1)) Kahemõõtmeline sagedustabel tunnustele SUGU ja OLU2 absoluutsete sageduste, SUGU OLU2 Data N Ül 1 0 Kirjelduses pe Count - RIIK
Soome tõstab alkoholi- ja tubakaaktsiisi Tubakaaktsiis tõuseb keskmiselt 10 protsenti. Selle tagajärjel kallinevad sigaretid keskmiselt 7,7 protsenti. Kange alkoholi aktsiis tõuseb 5,3 protsenti, veini aktsiis 8,6 protsenti, õlle aktsiis 8,2 protsenti. Probleem Meie arvates, probleem seisneb selles, et valitsus tahab suurendada riigieelarve tulusid, aga Soome tarbijad otsivad endale odavamaid alternatiive ja käivad Eestis tubaka ja alkoholi ostmas. Aktuaalsus ja valiku põhjendus Soomes alkoholi- ja tubaka aktsiisitõus mõjutab otseselt meie riiki. Hinnatõus meelitab Soome turiste Eestist alkoholi ja tubaka ostma. Soomlastel on märkimisväärne
Kahjuks on nisu tootmine jaotunud maailmajagude vahel väga ebaühtlaselt. Enam toodetakse nisu rikastes piirkondades - Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Austraalias. Tuntud 14 nisuliigist kasvatatakse maailmas enam tavalist ja durumnisu. Viimane on eriti kõva kleepvalguga nisu, millest valmistatakse spagette, makarone ja nuudleid. Suur osa nisust jahvatatakse jahuks mida kasutatakse leiva- ja kondiitritööstuses. Nisu kasutab ka käärimistööstus viina ja õlle valmistamiseks. Meil valmistatakse nisust mannat, paljudes maades aga mannale lähedast bulgurit. Oder (Hordenum vulgare) Oder on vähenõudlik nii pinnase kui ka kliima suhtes. Otra kasutatakse nii loomasöödaks kui ka inimtoiduna, põhiliselt õlle ning viski toorainena. Arengumaades on oder küllalt tähtis toiduteravili. Riis (Oryza sativa) Riis on üks tähtsamaid teravilju maailmas, kuna ta toidab suurt osa kõige rahvarohkema maailmajao Aasia elanikkonnast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
