Õllede serveerimine
Iseseisev töö
· Heledat, laager ja pilsner tüüpi õlut
serveeritakse temperatuuril 7 kraadi
· Heledat kanget õlut ning tumedat õlut
serveeritakse temperatuuril 8-10, portereid
ka näiteks 12-kraadise temperatuuriga.
· Õlu sobib hästi aperitiiviks, kuna õlu on hea
isutekitaja ning aitab toitu paremini omastada.
· Kerge toidu kõrvale soovitatakse heedat õlut,
tugevamate liharoogade kõrvale tumedat.
· Traditsiooniliselt jaguneb õlle tarbimine ka
aastaaegade kaupa. Kevadel võimutsevad
märtsiõlled ning kanged heledad bockid.
Suvel on valitsevaks hele kerge laagerõlu.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juhan laanemets
Õppematerjali autor
Mahlad ja muud joogid Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu. Vesi Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa. Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest. Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida. Mineraalveed jaotatakse kolme rühma: 1. Väga madala minera
Tumedamaid õllesid on kõige parem juua toatemperatuuri lähedasel temperatuuril. Kerge aroomi ja maitsega õllesid võib aga serverida jääkülmalt. Neile ja teistele laagerõlledele sobib 7°C. Nisuõllesid juuakse värvist ja pärmist sõltumata nagu teisigi heledaid õllesid jahutatult valge veini serveerimistemperatuuril 89°C, samasse rühma jäävad ka lambic õlled. Briti saarte ale'ide, stout'ide ja porterite, tumedate saksa õllede ning belgia eriõllede erilisus ei pääse liiga külmalt serveerituna esile. Nende serveerimistemperatuuriks sobib nagu täiuslike valgete veinide puhulgi 1112°C. Kanged tumedad ale'id ja kloostriõlled on linnasejookide väärikad "punaveinid". Neid serveeritakse temperatuuril 1516°C, mis oli endis aegsetes lossides ja kloostrites toatemperatuuriks, kuid mis ei vasta tänapäeva toatemperatuurile. Õlu valatakse klaasi ettevaatlikult
tarbija. 1999. aatal toodi turule Saku on Ice õlu, millega pandi alus pehmemaitseliste õllede segmendile Eestis ning mis saavutas tarbijate seas kiiresti suure populaarsuse. Sack bei Reval2000. aastal tähistas Saku Õlletehase oma 180-ndat juubelit. Juubeliaasta auks toodi turule eriti kõrgekvaliteediline ning nn superpremium segmenti kuuluv ajaloolist nime kandev Sack bei Reval. Samuti otsustati lisaks kahele tootekategooriale õllede ja mineraalvee kõrvale tuua karastusjoogid, kui Saku Õlletehas sai PepsiCo ametlikuks esindajaks ja edasimüüjaks Eestis. Kohaliku turul hakati turustama rahvusvaheliselt tuntud brände nagu Zingo, 7Up ja Pepsi. Samal aastal tunnistati ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi ISO 9001 nõutele vastavaks. 2001. aastal tõi Saku Õlletehas turule kodumaise siidrisarja Kiss, mis saavutas esimese üheksa kuuga 19%-lise turuosa ning jõudis teisele positsioonile kohalikul siidriturul
Kes on sommeljee? Nimetus sommeljee pärineb Prantsusmaalt ja tähendab restorani veinikelnerit. Ajalooliselt pärineb sõna sommeriere Provansaali murdest ja tähendab mees, kes viis veinikeldrist vankriga töölistele põllule veini ja toitu. 1318 a.t. kinnitas Prantsusmaa kuningas Philippe V ametlikult sommeljee ametinimetusse isiku, kes hoolitses kuninga õukonnas lauanõude, lauakatmise , serviisi ja veinikeldri eest. Tänapäeval kuuluvad sommeljee töökohustuste hulka veini õige serveerimine, veinikeldri hooldamine, restorani veinikaardi koostamine ja veini ning toidu sobitamine (viimati eriti oluline). Viinamarjade seltsis Destillatsiooni leiutasid araablased, kes kasutasid alkoholi medikamentidele, parfüümide ja puuviljadest eliksiiride valmistamiseks. Tänu sellele rikastavad meie joogivalikut sellised marjad nagu: · Konjak · Grappa · Brändy · Marc · Armanjak · Vermut · serri · Madeira · ja teised kanged veinid
Kui oskate Saksamaal ringi reisides tellida Kölschi, Weizenit või Alti, siis näitate sellega kohalikele juba tõelist õlletundmise klassi. Saksamaal on üldse 1200 pruulikoda ja ca 5000 erinevat õllesorti. Iga kolmas pruulikoda maailmas asub Saksamaal. Kui alustad tänasest päevast ja maitsed iga päev üht Saksa õlut, siis kulub sul kogu Saksa õllevaliku läbimiseks tervelt 13 aastat. Seega, ära viida aega, vaid alusta kohe. Enne seda piilu aga veidi Saksa õllede spikrit, mis hõlmab vaid murdosa selle maailma tuntuima õlleriigi õlletraditsioonist. Prosit! Altbier Tume õlu Ülem-Rheini kandist. Kes vähegi Düsseldorfi kanti satub, peaks Altbieri kindlasti proovima. Vähesel määral pruulitakse Altbieri ka teistes piirkondades, näiteks Münsteri kandis, aga tõelistele õllesõprade jaoks pärineb Altbier ikkagi Düsseldorfist. Altbier (saksa keeles "alt", mis tõlkes tähendab ,,vana") ei märgi siin seda, et õlu oleks eriliselt kaua
vajalik maitse, lõhn, värvus ning parandada säilivusomadusi ja soodustada vahu teket. Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides. Pärast veelkordset filtreerimist ning
teket. · Peale õllevirde kiiret mahajahutamist ja mittelahustunud osakeste setitamist toimub õlle kääritamine pärmiga. Sõltuvalt kasutatava pärmi liigist eristatakse kas põhja- või pinnakääritamist. Põhjakääritamine toimub temperatuuril 8-12°C ning tekkinud saadust nimetatakse roheliseks ehk tooreks õlleks. Pärast kääritamist jäetakse õlu laagerduma, mistõttu ongi sellisel moel saadud õllede üldnimeks lager. Laagriõlledest on tuntumad kerged ja hästivahutavad pilsnerid ning kanged bockid. Pinnakääritamine toimub temperatuuril 15-25°C. Pinnakääritamise meetod on levinud peamiselt Inglismaal, kus niimoodi valmistatud õlut nimetatakse ale'iks. Teised tuntud pinnakääritamise teel saadud õllesordid on tumedad tugeva maitsega porterid ja stoutid ning heledad nisuõlled. Kääritatud õlu laagerdatakse eriruumides
Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained Supid Küpsetised Magustoidud Kastmed Köögiviljatoid Joogid ud Kalatoidud Lihatoidud Pudrud Hoidised Leib Salatid Suupisted Põhilised toorained olid teraviljad puu ja juurviljad Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Põhiline rahvusjook oli kama Kalja valmistamine Pere kalja- ja õllepulber (6-8L kalja/õlut) Koostis: jahvatatud rukkikuivik, rukkilinnasejahu, jahvatatud humal, kuivpärm. Päritolu: Eesti Kogus: 400g (pulber) Valmistamine: 6-8L kalja/õlle valmistamiseks tuleb võtta keedetud 30 kraadine vesi ja lisada kalja- ja õllepulber. Lisada 200-300g suhkrut ja segada hästi. Pärmi eraldi lisama ei pea, see on juba juba pulbri sees. Hoida toa temperatuuril 12-24 tundi. Õllekangus saavutatakse pikema käärimisajaga. V?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid