Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. Putuktolmlejate õied peavad tolmeldajate ligimeelitamiseks sisaldama toitu (nektarit ja õietolmu), olema silmapaistvad, et neid oleks lihtne leida või lõhnama ligimeelitavalt. (Nektar on magus ved...
1. Mis on toiduained ja toitained, allikas, milleks vaja? Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude norm...
Kokkuvõte Põldsinep Põldsinep kuulub sugukonda ristõielised, perekonda sinep. Välimus Põldsinep on üheaastane ühekojaline rohttaim. Ta võib kasvada 10cm 70cm kõrguseks. Tema kroonlehed on erekollased, kuivades muutuvad nad heledateks, kuni 15 mm pikad ja 6 mm laiad. Õitseb maist septembrini (Putuktolmleja). Põldsinepi vars on püstine ja harunev, värvuselt kollakasroheline vars, mis on kaetud naaskeljate torkivate allapoole suunatud karvadega. Varreharude kaenlas esineb sageli violetjas täpp. Kasvukoht Põldsinep kasvab umbrohuna põldudel, teeservadel, jäätmaadel ja aedades. Eelistab lubjarikast pinnast, kuid kasvab ka lubjavaesel. Levik Põldsinep on väga laia levilaga liik, osaliselt inimese abiga on saanud kosmopoliidiks. Ta esineb kogu Euroopas, laialdaselt Aasias põhja- ja keskaladel, Ees-Aasias, Põhja- ja Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias ja Uus-Meremaal. Põliseks kodumaa...
Kiudkultuurid Kiudkultuurid ● Valmistatakse nööri, köit, kalavõrku ja ka paberit. ● Enamik neist on üheaastased taimed ● Kasvavad lähistroopiliseskliimas Õli ● Mõndade kiudtaimede seemned on väga õlirikkad ● Kanep umbes 35%, linaseemetes kuni 58% Lina (Linum usitatissimum) ● Hariliku lina esilekerkimist seostatakse Egiptuse, India, Kreeka ja Türgiga. ● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline ühea...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K KÖÖMNED Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2011 SISUKORD 1. TUTVUSTUS...........................................................................................................................3 1.1 KASUTAMINE..................................................................................................................3 1.2 KÖÖMNED........................................................................................................................3 2. HARILIK KÖÖMEN...............................................................................................................4 3. PILDID.....................................................................................................................................6 4. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................
KOOL klass Õpilase Nimi SAVANN Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Linn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 1. ASEND JA KLIIMA......................................................................................... 2. MULLASTIK & TAIMESTIK......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB.......................................................................
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka...
Hõimkond Liikide arv Iseloomulikud Paljumine tunnused Sammaltaimed 20000 Eestis umbes Neil on varred, lehed Eostega 530 liiki. kuid pole juuri. Sõnajalgtaimed 12000 Eestis 50 liiki. Neil on varred, lehed Eostega ja juured. Paljasseemnetaimed 600 Eestis 4 pärismaist Neil varred, lehed ja Isas ja emas liiki. juured. suguorganid on lahksugulistes käbides. Tuultolmlejad, seemnetega. Õis ehk 225000 Eestis 1500 Kõ...
2.12.2012 Kõrvits Referaat Õppejõud: Koostajad: Mariliis Allas Kuressaare 2008 2.12.2012 Eessõna Kõrvitsa algseks kodumaaks loetakse Ladina-Ameerikat, sest Mehhikos kasvatati neid vilju juba 9000 aastat tagasi, kohalike indiaanlaste toidulaual oli kõrvits oluline kõhutäide. Euroopasse jõudis see taim alles 16. sajandil.Botaanilisi lähisugulasi on kõrvitsal palju: kõrvitsa perekonda kuulub üle kümne liigi. Inimene hindab kõrvitsa kasvatamisel eeskätt vilju, ehkki eriotstarbel saab kasutada ka lehti ja õisi. Kõrvitsa vili on oma olemuselt tegelikult mari. Kõrvitsaliste perekond Harilik kõrvits ehk Cucurbita pepo on suur üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötme...
Põllumajandusliku toomise erinevad vormid Sõltuvalt tootmise intensiivsusest INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel Intensiivne omatarbeline põllumajandus - põld kasutusel 1-2 aastat riis-, nisu-, hirsi- ja maisital...
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laama...
VÄRSKED PUU JA KÖÖGIVILJAD Tähtsal kohal inimese igapäevatoitumises. Suurepärased suhkrute, vitamiinide ja mineraalainete allikad. Keemiline koostis: Vesi sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Juhendaja: Sirje Tenok Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus ..............................................................................................................................................................3 Trühvli mõiste.......................................................................................................................................4 Trühvlite ajalugu...................................................................................................................................5 Trühvlite valmistamine. .......................................................................................................................6 Erinevad lisandid..................................................................................................................................7 Tuumalised ..................................................................
Pähklid Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli. Vaatamata kõrgele rasvasisaldusele (ksk 60% rasva) on pähklid kasulikumad mis tahes krõbinatest ja näksidest, sest nad sisaldavad küllastumata rasvhappeid – alandavad kolesterooli (v.a kookospähklid ja kastanid), erinevaid mineraalaineid ja B-rühma, A- ja E-vitamiine. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad ...
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad: a) energeetiline 1g lipiide annab lõplikul lõhustumiel umbes 9 kcal, inimese ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid ja tema ainsaks ülesandeks on sooja to...
Veregrupi järgi toitumine Erinevad veregrupid ning nende omapärad - mida tohib ja mida ei tohi süüa? Veregrupid on: 0, A, B ja AB Toitumissoovitused nendele veregruppidele on tehtud liha, kala, piimatoodete, rasvade, teraviljade, aedviljade, puuviljade, seemnete, kaunviljade, sõmertoitude, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. üldiselt tuleb iga päev süüa kolm kuni viis portsjonit puu - ja aedvilju, 2-3 portsionit valke (piimatooteid, liha, kodulinnud, kala, muna ja pähklid). Liha võiks rohkem tarbida 0 tüüp, B tüüp peaks liha sööma vähem, aga A tüüp peaks liha üldse mitte tarbima. 0 veregrupp Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu - ja aedvilju. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. 0 tüüpi iseloomustab erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid. Teadlased väidavad, e...
Sisukord 1. Sissejuhatus .............................................................. 3 2. India pähkel .............................................................. 4 3. Kastan ...................................................................... 5 4. Kookospähkel .......................................................... 7 5. Kreeka pähkel .......................................................... 8 6. Maapähkel ............................................................... 9 7. Mandel .................................................................... 10 8. Para ehk Brasiilia pähkel ........................................ 11 9. Pistaatsia pähkel ...................................................... 12 10. Sarapuupähkel ......................................................... 13 11. Kokkuvõte ............................................................... 14 12. Kasutatud kirjandus...
REFERAAT Vürtsid ja pähklid Juhendaja Tartu 2015 1 SISSEJUHATUS. 1 Vürtsid: teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud mitmesuguste taimede seemnetest ,viljadest, õitest, koorest või risoomist saadud maitseained, mida kasutatakse tervelt, tükeldatult, purustatult või jahvatatult. 2 Pähklid: neid on erineval kujul: koorimata ja kooritult, tervelt ja tükeldatult, viilutatult, purustatult, jahvatatult, naturaalselt või röstitult, soolatult, suitsutatult, magustatult, suhkru-, šokolaadi-, või vürtsikas glasuuris. Minu referaadis ma kirjeldan 4 vürtsi: rosmariin, muskaatõis, karrilehed, lambaläätse lehed, ja 4 pähkli: muskaatpähkel, brasiilia pähkel, metsapähkel, seedermännipähkel. 2 2 VÜRTSID. 1 Rosmariin...
Pilet 22 Harilik jalakas (Ulmus glabra Huds.) [glábra] 25-30 m kõrguseks kasvav, tiheda ja laiuva võraga kodumaine puu, kasvab hajusalt üle kogu Eesti laialehistes segametsades. Üldareaal Euroopa, Väike-Aasia, Kaukaasia. Tüve koor paks, tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikul...
Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja m...
1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik *Sisaldab rohkesti gluteeni, kuid küpsetamiseks ei sobi *Jahvatatakse jahu nimega semolina, mida kasutatakse pastatoodete valmistamiseks (tähendab itaalia keels sõredat, selgelt tuntava teralise tekstuuriga nisujahu) couscous *Saadakse kõvanisust ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 AEDVILJAD Õpimapp Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2013 1.1 Küsimused 1. Porrulauk on: a) varsköögivili b) sibulköögivili* c) mugulköögivili 2. Sibulates ei leidu: a) B-vitamiine b) C-vitamiine c) D-vitamiine* 3. Porgand muutub etüleeni eritavate aedviljade läheduses: a) mõruks* b) magusamaks c) siniseks 4. Naeris sarnaneb oma omadustelt: a) kartulile b) maapirnile c) kaalikale* 5. Läätsi kasutatakse toiduvalmistamisel nagu: a) sealiha b) herneid* c) seesamiseemneid 6. Aedoakaunu ja kuivterasid ei tohi toorelt süüa, sest need sisaldavad sisaldavad: a) toksilist glükosiidi fasiini* b) valku c) mineraalaineid 7. Viliköögivili on: a) rabarber b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased ...
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
1. Toiduenergia 1 MJ = 1000 kJ 1 kcal = 4,19 kJ Kui päevane energiatarve on 10 MJ, kui palju on see kcal? 10 MJ = 10000 kJ 10000/4,19 = 2387 kcal Kui päevane energiakogus on 2400 kcal, kui palju peab tarbima valke? Toitainete energeetilised väärtused on järgmised: 1 g süsivesikuid ”annab” 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g lipiide 38,2 kJ (9,1 kcal) 1 g valke 17,2 kJ (4,1 kcal) 1 g etanooli 29,8 kJ (7,1 kcal) 1 g kiudaineid ~8,4 kJ (~2kcal) Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 g...
GE-2 Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? · Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa ...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterli...
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ...
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
