1. Mis on äriprotsess? Äriprotsess on kooskõlastatud ja loogiliselt järjestatud töö ülesannete kogum ja nendega seotud vahendid, mis toodavad selle tarbijale mingisugust väärtust. Äriprotsesside hulka kuuluvad kõik tegevused, et toode ja teenus saaks eksisteerida, kaasaarvatud töö ja teabe koordineerimine. Selleks, et äri toimiks edukalt, peavad äriprotsessid olema hästi kavandatud ja kooskõlastatud. 2. Kirjelda infosüsteemi ja äriprotsessi vahelist seost. Infosüsteemid muudavad äriprotsessid sujuvamaks, kiiremaks, automaatsemaks. Infosüsteemid on kasulikud erinevatele ettevõttesisestele gruppidele. Nii on loodud näiteks majanduslikult kasulik tehingutöötlussüsteem, mis korraldab firmas liikuvaid rahavoogusid ning tootekoguseid. Lisaks sellele eksisteerivad erinevad infosüsteemid, mis kajastavad ettevõtte seisu ja palju muid süsteeme, mis aitavad teha ettevõtte juhtidel pädevamaid otsuseid. Süsteemide tähtsus on ajas tõusnud, sest ol...
Ema, anna padruneid ma hakkan UML-i uurima 1. Ärimudeli mõiste Omab erialakirjanduses kahte tähendust - mudel selle kohta, kuidas äriüksus teenib raha (loob väärtust) VÕI äriüksuse toimimise kirjeldus. Süsteemianalüüsi lähenemine - ei vastanda ärimudeli tähendusi, sest ärimudel on ka ärisüsteemi arhitektuuri kirjeldus. Ühte ja sama äriarhitektuuri saab kirjeldada erinevas vaates erinevatele huvigruppidele nt äripoole jaoks on tähtsam mudel see, kuidas raha teenida VS IT department, keda huvitab rohkem kuidas ettevõte toimib, et neile tarkvaralahendusi luua. Kõlab nagu kodusõda. EHK, parafraseerime eelmist teksti ilusamale kujule, sest äkki ei jõudnud kohale. Äriinimeste jaoks - ärimudel on kirjeldus, mis näitab kuidas ettevõte loob kasu ja tulu, kirjeldab ettevõtte turusegmenti, positsiooni turul, konkurentsivõimet, rentaablust, kliendile loodavat väärtust etc. IT inimeste jaoks - on ärimudel ettevõtte toimim...
Teenindustrendid Klassikaline stiil · Traditsioonid -rahvuslik, piirkondlik, riiklik jne · Rahvusvaheline etikett -ranged, raamid, käitumisnormid, riietus, protokoll -head tavad, eri rahvuste kultuur Trenditeenindus · Vabam · Tihti seotud tähtpäeva, hooaja ja moega · Arvestab kliendi soove ja vajadusi · Vabadus ei tähenda lodevust ja lohakust Trendiloojad · Teenindusjuhid, teenindajad · Ruumi inventar, mööbel · Disainerid · Dekoraatorid · Peakokad · Kliendid Teenindaja · Korrektne · Viisakas · Avatud · Reserveeritud · Enesekindel Veel tööandja ootusi teile · Keelteoskus · Kellatundmine · Täpsus · Korrektsus · Soovi õppida · Meeskonnatöö oskus ja soov Prognoosid tulevikuks · Aastaks 2020 on kõikidest töökohtadest 75% teeninduses ...
Teenustepõhine arhitektuur Sissejuhatus Mis on SOA? SOA (Serviceoriented arhitecture) on tarkvaraarendusviis, kus tarkvara funktsioonid on jagatud teenusteks ja on kättesaadavad võrgus. SOA üldtunnus on kokkusobimatute rakenduste integreerimine veebipõhises keskkonnas. Milleks kasutatakse? See lahendab äriprotsesside peamised probleemid: Lihtsustab koostööd Lihtsustab keerulised lahendused Tagab parema töövoolu Eelised 1. Lubab kohandada oma äriprotsesse ilm allika koodi muutmata. 2. Soodustab koostööd 3. Annab võime äriprotsesse tõhustada soodustab kiiret äriprotsessi juhtimist. SOA tüübid 1. Teenuse arhitektuur See on füüsiline disain üksikust teenusest, mis ümbritseb kõik ressursid teenusega. Sinna alla kuuluvad: Andmebaasid Tarkvara komponendid XML raamistiku...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marie Kõvask TÄIUSLIKKUSE MUDELI JA ISO MUDELI VÕRDLUS Võrdlus Juhendaja: Eda Vahero Mõdriku 2012 DEMINGI RINGI JA ISO MUDELI VÕRLDUS Demingi ringi põhimõte on organisatsiooni kvaliteedi parandamine. See on määratletud neljaastmelise tsükliga (vt joonis 1): - Planeeri (Plan): (arnegukava, tööplaanid) tulemuste parendamiseks kavanda või muuda äriprotsessi komponente. - Rakenda (Do): (tegevused eesmärkide saavutamiseks) rakenda plaan ja hinda selle toimivust. - Kontrolli (Check): (sisehindamise seire süsteem andmete kogumiseks) hinda tulemusi ja edasta need otsustajatele. - Tegutse (Act): (kompleksne sisehindamine, parendustegevuste kavandamine) otsusta, millised on protses...
IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes IT System Support and Arrangement in Enterprises Guido Leibur Sampo Panga IT haldusosakonna juhataja [email protected] 1 Guido Leibur Kursuse eesmärk: Omandada infosüsteemide haldamise parim praktika. Tulem: Kursuse läbinu: - tunneb IT haldusorganisatsiooni põhiprotsesse; - orienteerub erinevates meetodites ja standardites; - oskab hinnata organisatsiooni haldusprotsesside iseärasusi; - oskab mõjutada haldusprotsesse soovitavas suunas. Kursuse aeg: Loeng: E kell 08.15 09.45 Alates 02.02.09 29.05.09 Harjutus: R kell 08.15 09.45 2 Guido Leibur Kursuse s...
1. Küsimused a) Zachmani tugiraamistik Zachmani tugiraamistik – 1990 John A. Zachman. Kirjeldab valdkonna infosüsteemi üldist ülesehitust ja arhitektuuri. Mudel infosüsteemile endale. Saab rakendada igale ärivaldkonnale sõltumata suurusest, „Puhtale valdkonnale“ ja (IT) infrastruktuurile. Veerud vastavad põhiküsimustele: Mis? Kuidas? Kus? Kes? Millal? Miks? Read vastavad süsteemitöö põhilistele osapooltele-huvigruppidele: juhtkond, tippjuhid, planeerijad, ärimõistete omanikud, arhitekt-disainerid, ehitaja-tehnoloogid, tehnikud, ülalhoidjad. „Puhas valdkond“ - 2 ülemist rida. IT infrastruktuur alates kolmandast allapoole. MDA (Model Driven Architecture) mudelitüübid: CIM (Computing Independent Model) – teine rida PIM (Platform Independent Model) – kolmas rida ...
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüsteemide te...
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad + Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvi...
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? +mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvi...
Mõisted ja teemad kordamiseks 1. Infosüsteemi valdkond- Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: probleemide lahendamist otsuste vastuvõtmist vajalike tegevuste sooritamist arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt ...
Õiged vastused märgitud punasega!!! 1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid (actors) ei ole vaja kasutusjuhtude diagrammis näidata? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne) vastus: toetavad tegutsejad vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad arvutisüsteemid inimtegutsejad primaarsed tegutsejad 3. Isikute haldamine on tavaline nn. CRUD (create, read, update, delete) tüüpi protsess , mis hõlmab ...
Kontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)? Ainult üks vastusevariantidest vastab korrektse kasutuslo...
?? Milline on Strateegilise Analüüsi ainetöö/projekti üheks tulemuseks oleva Arhitektuurivaate vaate (IT arhitektuuri) koostamisele vastava distsipliini täpne inglisekeelne nimetus Enterprise Unified Process-i nime kandvas metoodikas. Valige üks järgnevast loetelust: Enterprise Architcture A1. Milline on Strateegilise Analüüsi ainetöö/projekti põhitulemuseks oleva Äri- ehk toimimise vaate (Äriarhitektuuri) koostamisele vastava distsipliini täpne inglisekeelne nimetus Enterprise Unified Process-i nime kandvas metoodikas. Valige üks järgnevast loetelust: Enterprise Business Modeling A2. Paigutage mõiste ’tarneahel’ strateegilise analüüsi sellesse vaatesse, milles ta otseselt ja tervikuna kirjeldatakse: Pädevusalade vaade A3. Paigutage mõiste ’äriprotsesside struktuur’ strateegilise analüüsi sellesse vaatesse, milles ta otseselt ja tervikuna kirjeldatakse: Funktsionaalne vaade A4. Paigutage mõiste ’äriprotsessi dünaamika’ strateegi...
1. Mõisted sisenev (sisend-) logistika- Materjalide ja toodete liikumine tarnijatelt ja müüjatelt tootmisprotsessi või ladudesse nähtuna kaubasaaja vaatepunktist. Hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist. Ostmine- Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid (kaubad, materjalid) ja teenuseid. Hankimine- Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine hankelogistika- on tooraine, pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: k...
Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Oma olemuselt on organisatsiooni puhul tegemist inimeste grupiga, mille liikmed annavad oma kohustuste/vastutuspiirkonna raames panuse mingi ühise eesmärgi täitmiseks teevad koostööd mingi tulemuse saavutamiseks. Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke. Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja a...
Küsimused 7.2.1 1. Mis on mahuhalduse protsessi peaeesmärk? Mahuhalduse protsessi peaeesmärk on tagada, et IT teenuste ja IT infrastruktuuri mahud oleksid piisavad teenustaseme sihtide saavutamiseks tulusal ja õigeaegsel viisil. 2. Nimeta 3 mahuhalduse ülesannet. Jälgida IT teenuste sooritusvõimet ja efektiivsust ning selleks vajalikke infrastruktuuri komponente Kasutada olemasolevaid ressursse efektiivselt Mõõta äri nõuete täitmiseks olulised ressursid 3. Kuidas tuleb analüüsida mahuhalduse tegevevusi? Arvestada maksumuse seost võimekusega, et tagada olemasolevate ressursside efektiivne kasutus Arvestada pakutud teenuse vastavust nõudlusega, et kliendid oleksid rahul ja ressursid vastaksid nõudlusele 4. Mis on IT infrastruktuuride teek? (ITIL - IT Infrastructure Library) on komplekt praktikatest ja põhimõtetest IT teenuste haldamiseks ja osutamiseks ning on kujunenud IT...
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid C...
SISSEJUHATUS Teenused on toodete kõrval suure potentsiaaliga valdkond, millele peaks pöörama senisest enam tähelepanu. Toodete arendamise kõrval arendatakse tihti just toodete/teenuste süsteeme, et luua organisatsioonile konkurentsieelis ja täiendavaid tuluallikaid. Teenuste kvaliteet on nende arendamisel määrava tähtsusega. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: selgitada välja teenuse ja kvaliteedi mõisted vaadelda kvaliteedijuhtimise võimalusi koostada konkreetsele teenusele tegevuskava Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate käsitlustega kvaliteedijuhtimisest. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Kirjandust on teenuste kvaliteedi ning nende juhtimise teemal piisavalt nii raamatutes, kogumikes kui ka Internetis. 1 1.TEENUS Teenus on immateriaalne kaup, mille...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Ärijuhtimise eriala Taavi Ranna EV-1-Q-E-tal TURUNDUSE OLEMUS JA KAMPAANIAD KRIISI AJAL Referaat Juhendaja: lektor Aet Kull, MA. Tallinn 2009 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal SISUKORD SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 1 TURUNDUSE OLEMUS ...................................................................................................4 1.1 Turunduse tegevused ...................................................................................................4 1.2 Klassikaline turundusmeetmestik (4 P-d)...........................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlus osakond Kertu Mölder INTERVJUU ETTEVÕTJAGA Juhtumikirjeldus Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte iseloomustus............................................................................................4 1.2. Ettevõtja iseloomustus ja motivatsiooni ettevõtte alustamisel...............................5 2. Ettevõtlusprotsess Luuka puhkemaja näitel..................................................................6 2.1. Ettevõtlusprotsess – mis see on?.............................................................................6 2.2. Luuka puhkemaja näide..........................................................................................6 3. Väärtuspakkumine...
Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ...
EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juh...
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
Operatsioonijuhtimine Kordamisküsimused 2012 Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kas...
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid C...
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu ta...
Pilet nr 1: 1) IT organisatsioon ja rollid. Ülalhoiu funktsioon ja põhiülesanded Liigitatakse vertikaalseteks (toetavad valdkonnad) ja horisontaalseteks (funktsiooni tüübid). IT jaotub horisontaalseks tegevusalaks: · Arendus o Luua uut funktsionaalsust, “time-to-market” sihteesmärk · Ülalhoid o Säilitada olemasoleva funktsionaalsuse töövõime võimalikult madalate kuludega. Stabiilne, muutumatu keskkond sihteesmärgiks Ülalhoid jaguneb IT haldamise (tugi ja hooldus) ja serverite, rakenduste ülalhoiuga (IT Operations) tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administr...
JUHTIMISARVESTUSE AINE:juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. juhtimisarvestus hõlmab spetsiifilisi meetodeid, protseduure ja võtteid, mis võimaldavad juhtkonnal saada vajalikku infot,seda analüüsida ja tõlgendada ning selle tulemusena langetada olulisi otsuseid.põhieesmärgiks on õigeaegselt selgitada ressursid,mis on vajalikud tootmistegevuseks ja turustamiseks, andes sellega infot juhtkonnale õigete äriotsuste langetamiseks. FINANTSARVESTUS JA JUHTIMISARVESTUS:1)juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid firmasiseselt. Finantsarvestuse info jõuab ka väliskasutajateni.2)juhtimisarvestus on suures osas suunatud tulevikku. Finantsarvestuses on põhirõhk minevikus toimunud tehingute kajastamisel.3)juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud.4)juhtimisarvestus rõhutab andmete olulisust ja paindlikkust.5)juhtimisarvestuse puhul ei ole oluline punktuaalne täpsus,vaid mitterahalised andmed.6)fi...
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi re...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 "Kontseptuaalne süsteemianalüüs" e-deklaratsioonide haldamine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) ...
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse..............................................................................................4 4 Testimise koht arendusprotsessis.............................................................................5 5 Testimise liigid...........................................................................................................5 5.1 Liigitus tarkvara testitavate omaduste järgi.....................................
ABC analüüs (ABC analysis) Logistika instrument varude, klientide ja tarnijate paremaks juhtimiseks. Analüüsi eesmärgiks on selgitada välja kõige enam käivet ja kasumit andvad tooted, kõige suuremad kliendid ja olulisemad tarnijad. Ettevõtte tegevuses on oluline pöörata tähelepanu eelkõige enim müüdavatele toodetele, klientidele, kes annavad põhiosa kasumist ja tarnijatele, kellelt ostetakse suurem osa kaubast. Lihtne ja efektiivne varude juhtimise tööriist. 20/80 reegli järgi annavad 20% toodetest 80% käibest, 20% klientidest ostavad 80% kaubast ja 20% tarnijatest tarnivad 80% toodetest. ABC kõver (ABC curve) ABC analüüsi tulemused graafiku või diagrammina. Graafikul esindab rühm A näiteks kiiresti liikuvaid, rühm B keskmiselt ja rühm C aeglaselt liikuvaid tootegruppe.(ABC curve)- ABC analüüsi tulemused diagrammi graafiku või kõverana. ABC analüüs liigitab tooted või tootesarjad A, B ja C-gruppidesse ning kus A esindab kiireid, B kesk...
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri ,,Logistika ja tarneahela juhtimine". Logistika olemus Logistika eesmärgiks on..... töötab kui sild..... Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Töötab kui sild nõudluse ja pakkumise vahel Kolm voogu materjalivoog, infovoog ja ajaline mõõde Ärilogistika eesmärk on tagada katkematu, nõudluse ja pakkumisega sünkroniseeritud voog. Mida parem on voog, seda vähem on seisakuid ning seda vähem on varude kuhjumist. Materjalid ja valmistooted jõuavad kohale õigel ajal ja järjestuses just sinna kus neid vajatakse. Hea infovoo tagajärjeks on läbipa...
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine............................................................................
annaabi.ee 
