Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Word 2003 konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
järjehoidja, insert, reference, märkus, hüperlink, käsklus, picture, sisukorra, peatüki, viide, reale, hoides, kursor, vilkuma, liikuda, avaneb, jooniste, caption, shape, shift, nupp, seaded, layout, setup, veerised, asetuse, size, field, viidet, links, vajutada, pace, look, siniseks, viitab, ctrl, tavalisel, luuakse, joonealune, previous, lahtrisCTRL+SHIFT+F3 kühvli sisu kleepimine (Spike) ALT+F3 automaatteksti loomine F4 viimase tegevuse kordamine CTRL+F4 aktiivse akna sulgemine ALT+F4 MS Wordi sulgemine F5 minek sihtkohta (lk, joonis, pealkiri jne), otsing, asendus (Go To) CTRL+SHIFT+F5 järjehoidja lisamine (Bookmark) F6 CTRL+F6 aknast järgmisesse aknasse liikumine F7 õigekiri ja grammatika SHIFT+F7 uurimistöö (teatmekirjandus, tõlge) ALT+F7 järgmise kirjavea leidmine (dokumendist) ALT GR+F7 tekstikursori, piiride jne märkimised (must vilkumine) F8 plokkimine, märkimine (nooleklahvid) ALT+F8 makrod
SISUKORD 17 SISUKORRA LOOMINE 17 SISUKORRA VÄRSKENDAMINE 17 SISUKORRA VÄLIMUSE MUUTMINE 18 TABELID 18 TABELI LOOMINE ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND TABELI LOOMINE TEISE TABELI SISSE 18 LAHTRI, REA VÕI VEERU LISAMINE TABELISSE 19 LAHTRIVEERISTE MUUTMINE TABELIS 19 TEKSTI PAIGUTUSE MUUTMINE TABELIS 19 TABELI RUUDUJOONTE KUVAMINE VÕI PEITMINE 20 TABELILAHTRITE ÜHENDAMINE ÜHEKS LAHTRIKS 20
Arrange- Object position Saab panna objekti dokumenti nii, et tekst läheb automaatselt objekti ümber. Bring to front Toob objekti esimesele tasandile või teistest objektidest ettepoole. Send to Back Viim objekti tagumisele tasandile või teiste objektide taha. Group Saad panna mitu objekti kokku nii, nagu nad oleksid üks objekt. Rotate Keerab objekti ümber. References ehk Viited Table of continents- Table of continents Teeb dokumendi põhjal sisukorra. Add text Teeb teksti selliseks, et teda oleks sisukorras näha. Update table Uuendab sisukorda. Footnotes- Insert Footnote Lisab lehe alla äärde eraldatud koha, kuhu saad kirjutada märkmeid. Insert endnote Lisab dokumendi lõppu joonega eraldatud koha, kuhu saab kirjutada märkmeid. Next footnote Liigub ühe allmärkme juurest teise juurde. Show notes Kerib dokumenti sinna, kus on märkmed kirjas. Citations & Bibliography-
sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. 3 1.REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud dialoogiaknas 'Line and Page Breaks' lehele. Tehke linnuke 'Page Break Before' kasti ja vajutage 'OK'
sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. 1. REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'. Sellisel moel sisestatud lehepiir on aga siiski iseseisev dokumendi atribuut. Lehepiiri saab aga seostada ka otseselt antud lõiguga. Selleks märgistage lõik. Valige 'Format' menüüst 'Paragraph' ning minge avanenud dialoogiaknas 'Line and Page Breaks' lehele. Tehke linnuke 'Page Break Before' kasti ja vajutage 'OK'
· Columns - veeru lisamine · Worksheet - uue töölehe lisamine · Chart - diagrammi tegemine · Macro - makrode tegemine (makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud) · Page Break - saab mingis kindlas kohas lehekülje vahetust teha · Function - funktsioonide lisamine · Name - mingile tabeli piirkonnale nime andmine · Note - mingi tabeli piirkonna kohta märkuse kirjutamine · Picture - saab dokumenti pilte lisada · Object - saab dokumenti mingi teise programmi toodangut lisada Kui Te soovite lahtri sisu või ridade või veergude formaati muuta, siis tuleks vastav osa ära märgistada ja seejärel valida formaadi muutmise käsk. Format menüüs on järgmised käsud: · Cells - lahtri(te) formaadi muutmine · Column - veer(g)u(de) formaadi muutmine · Row - rea (ridade) formaadi muutmine
igale tekstilõigule määratakse nn. munder ja siis awesome.(headingud ja muud stikibrikid) · select all with similar formating on lahe asi....selle saab ka parema hiireklõpsu kaudu => styles · kui teed lõiguga asju ja tahad tervet laadi selliseks siis paremklõps nt. normal peal ja "update to match selection' · sisukord : references => table of contents => insert table of contents sisukorra värskendamine vajalik et lehekülje nr'd oleks õiged. kogu fieldi värskendada vaja vaid kui oled peatükke lisanud vms. · Õppematerjale leiab näiteks: http://www.cs.tlu.ee/~rinde/materjal/ · Varasemaid eksamitöid harjutamiseks http://www.cs.tlu.ee/~rinde/oppetoo/arvestus/ Loeng 2: 1. Kirjamärgi suurust mõõdetakse pointides. 2. 72 pt = 1 toll = 2,54 cm => 3pt ~ 1 mm. 3
tuleb kasutada vastavat laadi ja seda vastavalt vormindada, teisel juhul kasutame lõigu vormindamist (lähemalt nendest hiljem mõni teine tund). -3- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui klaviatuuril mõnda sümbolit või erimärki ei ole, siis saab selle menüükäsuga Lisa > Sümbol… (ingl. Insert > Symbol…), mispeale avaneb dialoog erinevate fontide nimekirja ja neile vastavate sümbolite tabeliga. Tekstikursorist vasakule jäävat sümbolit kustutame Backspace-klahviga, kursorist paremale jäävat sümbolit aga Delete-klahviga. Märgistatud ehk selekteeritud tekstiosa kustutamiseks kasutame emba-kumba klahvidest (levinum on Delete-klahvi kasutamine). PS! Aeg-ajalt tasub oma töö salvestada; selleks tuleb valida menüükäsk Fail > Salvesta (ingl.
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home Sellest avalehe menüüst leiab enim vajaminevad käsud jaotistest Clipboard, Font, Paragraph, Styles ja Editing: 2. Insert Selle menüü alt saab lisada lehti (jaotis Pages), tabeleid (Tables), mitmesuguseid illustratsioone nagu pildid, joonised, kujundid, skeemid jms (jaotis Illustrations), erinevaid linke (Links) ja päiseid/jaluseid (Header & Footer). 5 3. Page Layout Selle menüü käsud on seotud lehe kujundamise erinevate võimalustega.
.............. 14 11. Arvutil vormistamine. ............................................................................................................................. 15 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus. ....................................................................................................... 15 11.2. Teksti liigendamine ......................................................................................................................... 15 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine .............................................................................. 16 11.4. Viidete sisestamine arvutil ............................................................................................................... 17 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine. ................................................................... 18 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks ..............................................
pilthttp://metshein.com/ps6_pildifailid/Education_022.jpg Muuda pildi resolutsioon 1024x768px Salvesta JPEG formaadis kvaliteediga 90% Kasuta sama pildifaili ning kärbi sellest välja G-täht, kasuta selleks Perspective Crop Tool tööriista Salvesta pilt suurusega 200x200px ja PNG formaadis 40 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2) Teemad Selle peatüki teemaks on pilditöötlus korrigeeriva kihi abil - Adjustment Layer. Lõhkuv ja mittelõhkuv pilditöötlus Pilditöötluse saab jagada keheks - lõhkuv (destructive) ja mittemõhkuv (non-destructive). Lõhkuva töötluse puhul töödeldava pildi info hävitatakse ja sa ei saa enam originaalpilti tagasi. Näiteks eelmises peatükis kärpisime pilti, siis meie kasutatud tehnika kustutas ülejäänud pildi osa jäädavalt. Palju nutikam on kasutada tehnikat, mis jätab
............ 11. Arvutil vormistamine.................................................................................................................................... 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus............................................................................................................. 11.2. Teksti liigendamine............................................................................................................................... 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine.................................................................................... 11.4. Viidete sisestamine arvutil..................................................................................................................... 11.5. Tabelite, skeemide, jooniste ja graafikute koostamine.......................................................................... 12. Näpunäiteid tekstitöötluseks.........................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .................................................................................. 23 6 Veel kujundeid joonistamiseks .......................................................................... 25 7 Push/Pull .....................................................................
KB-> B-ks : 650 KB = 650000 B 14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB 2 Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB! Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla Eemalda linnuke ! Nummerduse alustamine suvalisest numbrist : Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr Ülesanne Nummerda konspekt järgmiselt : - Üles paremale - Alates 120 Lehekülje numbrite eemaldamine * View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete · aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete Ülesanne: · Eemalda konspekti lehekülgede nummerdus · Nummerda konspekt korrektselt ..................................
Memo Pikem tekst Kuni 64000 märki OLE Objekt Objektid (Wordi dokumendid, Kuni 1Gb Exceli tüüraamatud,pildid), 2 mis on loodud teiste raakendusprogrammidega Hüperlink Kuni 64000 märki Välja detailne kirjeldus sisestakse lahtritesse, mis ilmuvad tabeli disainivaates akna alumises osas General. Field Size välja pikkus (tekstidel ja arvudel Format väärtuse vorming, enamasti valitav. Teksti tüübil on olemas formaadi sümbolid, mis määravad väärtuse esitusviisi. Näiteks Sümbol Kirjeldus @ Nõutud täht, number või tühik (@@@-@@@ 656-9881)
Andmebaasiakna leiduvate tabeliosa objektide kohta Joonis 3.4 Andmebaasi peaakna tabelivaade Tabeli loomiseks võib kasutada dialoogiakent New Table (joonis 3.2). Selleks, kas: · klikatakse andmebaasiakna tabelivaatel nupul · valitakse menüükäsk Insert Table. Võimaldab mõne teise andmebaasi Tabeli loomine tabeli käesoleva andmetabelisse tabeli külge andmete haakida. sisestamisel Tabeli loomine
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiendatud riistvara ja m
Alustamine Windows XP-ga Tere tulemast Windows XP -- kõige töökindlama, võimalusterohkema ja põnevama Windowsi versiooni kasutajaks! See juhend sisaldab hõlpsastimõistetavaid juhiseid, kuidas kasutada arvutit, luua Internetiühendus, hallata faile ja kaustu, printida pilte ja dokumente, kuulata muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Naut
3) Olemasoleva/loodud kaardipõhja või malli kasutamine (Start Using ArcMap with a template). 11 Kaardikihi sis estamine ArcMap`i MXD dokumenti: 1) ArcCatalog`i aplikatsiooni aknast kihi lohistamine otse ArcMap`i TOC aknasse; 2) Spetsiaals e Add data töönupu kasutamine Kaardikihi eemaldamine ArcMap`i MXD dokumendist: 1) Aktiveeri käsklus Remove TOC aknas eemaldataval kihil parema hiireklikiga klõpsates. 3 Kaardikirjad ArcGISis on tekstide hoidmiseks kaks peamist võimalust: 1) Märgised (label); 2) Annotatsioonid (annotation). 3.1 Märgised Märgis (label) on ArcMap`i MXD kaardidokumendis mingisugust objekti atribuuditabeli veeru väärtust kirjeldav dünaamiliselt kuvatav tekst. Tüüpiline märgise näide on toponüümid (kohanimed). Kaardiaknas navigeerimise tagajärjel uuendatakse automaatselt ka märgiseid.
seletused aga mõningasse taandesse sinna
kõrvale.
Kaks eraldi lehte olemas, nüüd siis tarvis nad omavahel siduda. Ja praegusel juhul soovitavalt
mõlemat pidi nii et avalehelt saaks vastutajate lehele ning viimasest omakorda tagasi
avalehele. Viite loomiseks on vajalik teada anda kaks asja: mille peale vajutades viide
käivitub ning kuhu vajutades satutakse. Viidetega ümber käimiseks on HTMLi sisse mõeldud
element nimega a. Selline lihtne ühetäheline nimi, pärit sõnast anchor (ankur). Kõige lihtsam
ühendusmoodus on avada avalehe lähtekood ning sinna sobivasse kohta lihtsalt vedada
Solution Exploreri alt vastav fail. Ehk siis haaran hiirega kinni failinimest vastutajad.html
ning sikutan ta lehe lähtekoodis kohta, kus võiks viide olla.
Tulemusena tekkis siis rida
olukordadest võimalik ära lahendada ning nende oskuste põhjal olla piisavalt tasemel, et suuta soovi korral arvutifirmasse praktikale minna ja mõne ajaga sealsesse töösse sulanduda. Päris algajatele on valida kaks sisendpunkti, kust peaks saama alustada ,,tavainimese" arvutialaste teadmiste ehk siis teksti kirjutamise ja failide salvestamise oskusega. Lihtsam, ilusam ja värvilisem on ASP.NETi peatüki algusosa, kus saab enesele veebilehe kokku panna ja seda soovide järgi kujundada. Edasi sealt juba oskused andmete lugemiseks ja salvestamiseks. Kel aga tahtmist kohe tõsisemalt programmeerimismaailma siseneda, nende algajate jaoks peaks ka C# peatükk täiesti õpitav olema. Võrreldes veebimaailmaga on sealne kasutajaliides tunduvalt mustvalgem, aga selle eest on jälle tunduvalt vähem kohti, kuhu programmeerimise käigus eksida võiks
Kui suur on kirja kõrguse ühik „punkt” (lähtume rahvusvahelisest, s.t. Inglismaal kasutatavast ühikust, sest mujal (kohati Eurooma mandri-osas ja Venemaal) võib ta olla teistsugune): kiri 8 punkti; kiri 12 punkti; kiri 20 punkti; kiri 28 punkti Värvuste kasutamine: roheline – arvuti vastused; alusfaili nimi Italic, poolpaksus kirjas (Bold). sinine – mingi viidatud nimi, või tähendus, või märkus, mis pole nii tähtis, seda seda punaselt näidata; ÜLESANNE I Pinnatükk 2 punane – erilist tähelpanu nõudvad märkused („manitsused”). poolpaksus kirjas antakse väljendeid mida on vaja eriti rõhutada ja seda eriti nende esmakordsel mainimisel. kaldne poolpaks kiri – valikuakna tähtsamad pealkirjad (kui valikuaknal on
Euroopa Sotsiaalfondi meetme 1.1.7 alameede 1.1.7.5 "Kaasav, mitmekesine ja turvaline üldharidus" Projekt TehnoTiiger+ Solid Edge 1 3d modelleerimine Sisukord Sisukord ....................................................................................................................................................... 1 1. Solid Edge ........................................................................................................................................... 4 1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine ........................................................................................... 4 1.2 Installeerimine ja häälestamine ............................................................................................................................. 4 2. Modelleerimine PART moodulis ...........................................................
11 ?> 12 04 - PHP ja MySQL - SQL päringud: andmete lugemine; SELECT (Ülesanne 2) Teemad USE SHOW SELECT WHERE ORDER BY agregaatfunktsioonid Sissejuhatus SQL päringulaused saab laias laastus jagada kaheks grupiks: DML (Data Manipulation Language) - andmete manipuleerimiskeel. See osa teostab erinevaid päringuid andmebaasile: o SELECT - loeb o UPDATE - uuendab o DELETE - kustutab o INSERT INTO - lisab DDL (Data Definition Language) - andmete defineerimiskeel. See osa võimaldab manipuleerida andmebaasi endaga: o CREATE DATABASE - loob uue andmebaasi o ALTER DATABASE - andmebaasi muutmine o CREATE TABLE - tabeli loomine o ALTER TABLE - tabeli muutmine o DROP TABLE - kustutab tabeli o CREATE INDEX - loob unikaalse indeksi o DROP INDEX - eemaldab indeksi
· File joonise avamine, sulgemine, salvestamine, printimine (koos häälestamisega), paketist väljumine; · Edit tegevuste tühistamine ja taastamine ning vahendid Cut, Copy Paste ja Clear; · View joonise ülejoonestamine, regenereerimine, suurendamine/vähendamine, vaate- suundade valimine, varjamine, varjutamine, loomutruude kujutiste loomine, orbitaal- vaadete käsitlemine, ikooni(latti)de modifitseerimine; · Insert mitmesuguste objektide sisestamine joonisele; 6 · Format kihtide, värvuste, joonetüüpide, tekstistiilide, mõõtmestiilide, multijoone- stiilide , ühikute, joonise tööväljade häälestamine ning objektide ümbernimetamine; · Tools info küsimine, tarbijateljestiku kehtestamine, objektide "püüdmise" hääles- tamine, joonestuspaketi ja menüüdesüsteemi häälestamine (kõigi jooniste jaoks);
27 Värvivaliku kaart Color RGB (tõelised värvid). Kasutatakse siis, kui on vaja just täpselt etteantud värvust. Värviribade kõrval oleva liuguriga saab ette „keerata” kümnekaupa uusi standardseid värvusi: Töö 3 Klamber 28 jne., jne. . . . Märkus. Värvuse seadistamist mingi kindla joonestatava objekti jaoks saab teha ka nii, et tipitakse sõrmistikult sisse värvuse seadistamise käsu nimi Töö 3 Klamber 29 -COLOR ↵ NB! Kui nime ette on pandud sidekriips, siis on tavaliselt vestlusaknaga töötav käsk kasutatav käsurea vahendusel (aga mitte alati!). “default” väärtuseks võib olla
Järgmises tabelis toon välja ka teised vormindamise võimalused. Hetkel lasime funktsioonil kasutada vaikimisi vormindust, näiteks komaarvu teisendab see kuus komakohta. Õnneks laseb PHP meil määrata, mitu komakohta me ikkagi soovime. Näiteks %0.3fabil, kuvatakse kolm komakohta. ? 1 $i = 7.26; 2 $j = 2.369; 3 $k = $i / $j; printf('Vastus: %0.3f', $k); 4 Väljundi erinevad vormindamise võimalused leiad www.php.net/manual/en/function.sprintf.php aadressilt. Enne kui selle peatüki lukku paneme, siis üks asi huvitab meid veel! Nimelt oleks meil soov panne vormindatud lause muutujasse ja seda suvalisel hetkel välja kutsuda. Kui hetkel panna see lause muutujasse, siis muutujasse lisatud väärtus kuvatakse igaljuhul ning väljakutsutud muutuja kuvab tähemärkide arvu. Vormindatud lause saab muutujasse lisada sprintf funktsiooni abil. ? 1 $i = 7.26; 2 $j = 2.369; 3 $k = $i / $j; 4 $vormindatud = sprintf('Vastuse: %0.3f', $k); echo $vormindatud; 5
kasutamine väike kui mitte olematu. Nii ei ole vaja nende harvade tavalisest suurema koormusega hetkede tarbeks ennetavalt osta ja hallata kallimat riistvara ja võrguühendust, mis niikuinii enamusest ajast istuks lihtsalt jõude, kuna tavaolukorras serveril vastav koormus puudub. Heaks näiteks skaleeruva ressursikasutuse vajalikkuse kohta, oleks niiöelda digg ning slashdot efektid. See tähendab, et veebilehe viide satub mõne populaarse linkija esilehele, olgu selleks siis Digg.com, Slashdot.com vms - tagajärjeks on aga, et väga piiratud ajaperioodi jooksul (mõned tunnid kuni mõned päevad, niikaua kui link püsib taolise linkija esilehel), külastab teenust väga palju kasutajaid. Klassikalise veebimajutuse korral kukuks server ülekoormuse all kokku, aga skaleeruva teenuse puhul tuleks kuu lõpus lihtsalt harjumuspärasest veidi suurem arve, teenus aga jääks endiselt toimima.
käivitusõiguse tõkkeid, static - et alamprogramm Main on olemas ja käivitusvalmis kohe rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
rakenduse töö alguses. void näitab, et ei raporteerita operatsioonisüsteemile programmi töö edukuse kohta. Ja ümarsulgudes oleva abil saab mõnes rakenduses kasutaja omi andmeid ette anda - siin seda võimalust aga ei kasutata. Järgneb kasutajale nähtav toiming, ehk Console.WriteLine("Tere"); Console klass asub nimeruumis System ja on üleval märgitud using lause tõttu kasutatav. Klassi käsklus WriteLine lubab kirjutada konsoolile ehk tekstiekraanile. Praegu piirdutakse ühe väikese teretusega. Jutumärgid on ümber selleks, et arvuti saaks aru, et tegemist on tekstiga - mitte näiteks käskluse või muutuja (märksõna) alla salvestatud andmetega. } } Kaks sulgu lõpus lõpetamas eespool avatud sulgusid. Iga sulg, mis programmikoodi sees avaneb, peab ka kusagil lõppema - muidu ei saa arvuti asjast aru, hing ei tule sisse ja programm ei hakka tööle
Seosele viitab väike (<0,05) p N of Valid Cases 555 (“Asymp. Sig.”). Ettevaatust! Suurte a. 7 cells (38,9%) have expected count less than tabelite puhul ja kui tabelis on palju väikeste 5. The minimum expected count is ,04. väärtustega lahtreid (selle kohta märkus a) ei saa hii-ruut statistikut eriti usaldada. Andmete filtreerimine (objektide valimine
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
annaabi.ee 
