KOOL IKT Osakond .......... Wifi Referaat Juhendaja Tartu 2011 1. MIS ON WIFI WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi- Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USA-s asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi 25% kõigist tehnilistest artiklitest elektrotehnika, elektroonika, arvutiehituse ja arvutiteaduse alal, pakub oma liikmetele täiendõppe programme ning toetab standardiseerimist. IEEE tegeleb lennunduse ja kosmosetehnikaga, arvutite ja side...
xxxxxx Gümnaasium Xxx xxxxx Interneti levik Eestis Referaat xxxxxx 2009 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 AJALUGU........................................................................................................................... 1 Internet Eestis ...............................................................................................................1 Traadita interneti ajalugu Eestis.......................................................................................2 Esimesed 5 WiFi leviala Eestis....................................................................................2 WiFi levialade arvu kasv (2008 a. jaanuari seisuga)................................................... 3 Suuremad interneti teenusepakkujad Eestis.............
ÄPPID STATUS TILE, AUDIOCLOUD, BING TRANSLATOR Mihkel Kukk 18.02.2015 • Saab juhtida oma • Saab näha oma aku telefoni võimalusi. protsenti. • Saab aku protsenti ja • Saab teada oma kestust näha. hetkel ühendatud • Saab teada oma WiFi või interneti hetkel ühendatud võrgu nime WiFi või interneti võrgu nime • Saab teada • Saab teada kella- kellaaega ja aega ja kuu- päeva. kuupäeva. STATUS TILE-ÜLDINE saab muuta näitajate järjekorda seadetes saab muuta ka tausta STATUS TILE-SEADED AUDIOCLOUD MUUSIKA JAGAMISE JA KUULAMISE ÄPP. Kui avada ÄPP Audiocloud siis saad kohe valida: • praegu mängiva muusika. • avada enda ülesse laetud muusika nimekirja. • avada enda loodud muusikakogud • avada enda le...
NIKE Virge Hansumäe Sissejuhatus · Nike on registreeritud aktsiaselts · Nike on üks suurimaid avalikult kauplevaid sprodi rõivaste, · sprodi varustuse ning · spordi jalatsite tarnija, mis põhineb Ameerika Ühendriikidele. · Firma peakorter on Beavertonis Portlandil Oregoni suurlinna akvatooriumis. · See on maailma üks juhtivaid atleetlike jalatsite ja rõivaste varustajaid ning peamine sprodi varustuse tootja pöörase aastatuluga 18,6 miljardit Ameerika Dollarit oma rahandus aastas 2008. Ajalugu · Firma asutati 25. Jaanuaril 1964. aastal nime all ,,Blue Ribbon Sports" ehk ,,Sinise paela Sport" Bill Bowerman´i ja Philip Knight´i poolt ja ametlikult sai see firma Nike registreeritud aktsiaseltsiks 1978. aastal. · Firma sai nime Nike Kreeka võidu jumalannalt. · Nike turustab oma tooteid oma tootemärgi all, nagu näiteks Nike Golf, Nike Pro, Nike+, Air Jordan, Nike Skateboarding ja toetab ka Cole Ha...
Pihuarvuti Mirko Tooming Tartu kutsehariduskeskus MYE12 2013 Sisukord Mis on pihuarvuti? Pihuarvuti ajalugu. Pihuarvuti omadused. Pihuarvuti kasutus. Pildid. Mis on pihuarvuti? Pihuarvuti ehk PDA(personal digital assistant)on väike kantav arvuti ,mis on mõeldud isikliku teabe haldamiseks,aja planeerimiseks ja korraldamiseks. Pihuarvuti kasutab tavaliselt samasuguseid rakendusi nagu tavaarvuti. Pihuarvuteid on nii puutetundlikke, kui ka ilma. Sellel on olemas internett ja saab kasutada veebliehitsejana. Ajalugu Esimene pihuarvuti organizer I töötas välja 1984 Psion. 1986 avaldati sellest parandatud versioon OrganizerII Mõistet ,,pihuarvuti" kasutati esimest korda 7. jaanuaril 1992 aastale Apple tegevdirektori poolt. 1991 järgnes Psioni 3. seeria, millel ...
Hotell Euroopa Marja-Liisa Illaste MJ112 4-tärniline hotell Toad kokku 185 Kahekohalisi kahe voodiga (twin) 110 Kahekohalisi laia voodiga (double) 69 Sviite 4 Kogu hotell on suitsuvaba standard tubade suurus on 2026 m2 toad allergikutele ja erivajadustega inimestele kõikides tubades on konditsioneer, minibaar, föön, triikimiskeskus, vann või duss Euroopa klassi tubades on naturaalne tammepuidust põrand, hommikumantlid/sussid ja rõdu; vaatega merele jõusaal ja saunad ilukeskus UltraTone ilu ja tervisesalong Europeia tasuta WiFi parkimisvõimalus hotelli keldrikorrusel 10 / öö Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Hotell Euroopa avati mais 2007. Sisekujunduse võtmesõnaks on modernne eestipärasus. Sisustusmaterjalidena on kasutatud mitmeid Ees...
Nädalane puhkus Eestis Nadezda Zamulina RDKR 41 16.05.2011 Mäetaguse mõis Asub Jõhvist 17 km kaugusel Tartu suunas Mäetaguse alevikus. MÕISA AJALUGU Peter von Tiesenhause n 1542 aastal Mäetaguse mõiskompleksis on säilinud 14 hoonet: · tall-tõllakuur (hotell ja restoran), · ait, · viina-ait, · kasvuhoone (supelmaja), · ait-kelder, · viinavabrik (rahvamaja), · meierei, · 2 loomalauta, · tööhobuste tall, · valitseja-maja, · 2 moonakate elamut. Mõisa härrastemajas asub mitmeid mugavaid saale. seminarid, koolitused, firmaüritused, sünnipäevad, kontsertid ning pulmapeod SUPELMAJA-TALVEAED MÕISAKÖÖK TÕLLAKUURIS MAJUTUS. HOTELL MEINTACK 24 numbrituba ...
iOS Mark Mihkel iOS'il töötavad seadmed iPhone iPod /Touch iPad Apple TV Ajalugu Esimest korda jõudis inimeste ette 9. jaanuar 2007 iOS SDK ilmus esimest korda 6.märts 2008 Juuni 2010 nimetas Apple iPhone OS ümber iOS'iks Versioonid: iPhone OS 1 3, iOS 4-7 Müügiedu Suur müügiedu suurendas arendajate huvi platvormi ja SDK vastu. Kokku on müünud üle 100 miljoni iOS seadme. Turvalisus Püsivara- ja riistvarafunktsioonid on välja töötatud kaitsmaks seadet pahavara ja viiruste eest. Isiklikku teavet hoitakse turvaliselt. Parooli kasutamise korral krüptib ja kaitseb see automaatselt sinu meile ja kolmanda osapoole rakendusi Turvavead Suurimaks turvaveaks on kindlasti see, et süsteemi koodis on SSL ehk turvasoklite kiht kaitsmata. Turvaviga annab kurikaelale võimaluse seadmele ligipääsu saada. (Praktiliselt toimib rünnak nõnda, et veebilehele laaditakse pahavara, mis kogub külastaja seadmelt informatsiooni nagu paroolid ja k...
Sisukord Kaubamaja ajalugu 1960 21. juulil avati riigiettevõte Tallinna Kaubamaja 1966 20. detsembril avati Tartu Kaubamaja 1973 avati Tallinna Kaubamaja juurdeehitus (B-hoone) 1994 RAS Tallinna Kaubamaja muudeti aktsiaseltsiks, enamusaktsiad müüdi E- Investeeringugrupile 1996 Tallinna Kaubamaja aktsia noteeriti Tallinna Väärtpaberibörsil Tallinna Kaubamaja AS omandas 75% AS Tartu Kaubamaja aktsiatest 1999 jaanuaris asutati Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 2000 oktoobris võeti Kaubamaja IGDS-i liikmeks 2001 aprillis omandati 100% Tartu Kaubamaja aktsiaid 2003 12. augustil võeti kasutusele uus visuaalne identiteet 2004 15. aprillil avati põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud ning Viru Keskusesse laienenud Tallinna Kaubamaja 2005 12. oktoobril avati uus Kaubamaja Tartus uues Tartu Kaubamaja keskuses 2006 Augusti lõpus avati põhjalikult uuendatud Tallinna Kaubamaja Meestemaailm ...
Ajalugu Esimene Tallinna lennuväli paiknes Lasnamäel ja teenindas Aeronaudi lende, kuid see vahetati Aeronaudi pankrotistumise järel välja Nehatu lennuvälja vastu. 26. märtsil 1929 võttis riik vastu sundvõõrandamise seaduse, et luua avalik lennujaam. Tallinna lennujaama hoonet hakati ehitama aastal 1932. 20. septembril 1936 avati osaliselt valminud lennurajad. Algselt olid lennurajad umbes 40 meetrit laiad ja 300 m pikad ning moodustasid kolmnurga. 22. juulil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle vene lennuväele. Nõukoguse ajal, 1945-1989, sai Tallinna lennujaamast lennata ainult NSV Liitu. 1962. aastal väljus Tallinnast esimine reis reaktiivlennukiga. 1970ndate lõpus valmis Moskva olümpiamängude Tallinnas toimuva purjeregati tõttu uus terminalihoone ning pikendatud lennurada. Vaatamata sihtkohtade piirangutele oli lennujaamas palju reisijaid. Vana terminal, kasutusel 1954-1980 ...
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, var...
Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma? laivõrku 9. Millist arvutivõrku kasutab firma, mis asub ühes majas? ...
ARVUTI EHITUS AJALUGU XX sajand enne II maailmasõda II maailmasõda Ja edasi .... Elektroonika ja arvuti Elektroonika areng peale sõda Releearvuti Mark I XX sajand elektronarvuti sünd ARVUTITE KOLM PÕLVKANDA II. Põlvkond transistor arvutid I. põlvkond lamparvutid III. Põlvkond integraalskeemidel põhinevad arvutid Tarkvara areng koos põlvkondadega I Jäiga ühe programmi täitmisega II multitöö ja katkestused, programmeerimiskeeled III OS keerukad programmeerimiskeeled ja andmebaasid IBM 701 1952 1958 Invention of the IC by Jack Kilbyat Texas Instruments IBM 360-40 1964 First microprocessor: Intel 4004 1971 The first commercial 4-bit microprocessor 4004: -2,300 transistors -10 µm features -10 mm2 die -108 kHz kHz 1974... Intel releases its 2MHz 8080 chip, an 8bit microprocess...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MAAKONDADE TÖÖ Tallinn 2019 Sisukord: 1. Tallinn 1.1 Tallinna lühitutvustus 1.2 Transport Tallinnas 1.3 Turismiinfo Tallinnas 1.4 Tallinna Vanalinn 1.4.1 Tallinna Vanalinna lühitutvustus 1.4.2 Tallinna Vanalinna muuseumid 1.4.3 Tallinna Vanalinna vaateplatvormid 1.4.4 Tallinna Vanalinna söögikohad 1.5 Tallinn väljaspool Vanalinna 1.5.1 Muuseumid väljaspool Vanalinna 1.5.2 Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna 1.5.3 Söögikohad väljaspool Vanalinna 2. Maakond 2.1 Maakonna kirjeldus 2.2 Transport Tallinn-maakond 2.3 Vaatamisväärsused maakonnas 2.4 Toidukohad maakonnas 2.5 Majutuskohad maakonnas Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Transport...
Frantsiisiidee Starbuckscoffee ajalugu Esimene "Starbuckscoffee" kohvik avati 1970 aastal Ameerikas Seattles. Alguses see firma tegeles kohviubade röstimise ja müügiga. Juba 1980-aastatel Starbuckscoffee oli väga tuntud oma kvaliteetse kohviubade röstitamise pärast. Aastal 1987 müüsid asutajad ettevõtte kohvikupidajale Howard Schultzile, kelle juhtimisel hakkas kohvikukett Starbuckcoffee kiiresti laienema. Ainult 1990 aastatel hakkab Starbucks avama oma kohvikuid ka teistes Ameerika riikides- Chicagos, Vancouveris ja paljudes teistes riikides. Starbucks muutub kiiremini ja kiiremini populaarseks. 1996 avati kohvikuid Tokyos ning aastal 1998 Londonis. Pärast seda kui kampaania pakkus oma aktsiid üsna madala hinnaga, Starbucks muutub ettevõteks, kelle aktsiatega kaubeldakse avatud börsil. Praeguseks on Starbucksil üle 6000 kohviku rohkem kui 30 riikides. Starb...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................................2 Sidepataljoni ajalugu........................................................................................................3 Sümbolid..........................................................................................................................5 Vapp.............................................................................................................................5 Lipp..............................................................................................................................5 Väljaõppetegevus väeosas............................................................................................... 6 Sportimine ja vaba ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme me jõudnud ajastuni, kus täna ostetud tipptehnika on juba järgmisel päeval kiirema, võimsama ja/või nutikama seadme poolt üle trumbatud. Praegusel hetkel on tehnika viimase sõnaga raske, kui mitte öelda võimatu, kaasas käia ja lisaks sellele oleks see meeletult kallis. Kuid tehnoloogia areng ei piirdu pelgalt komponentide jõudluse arenguga vaid ajas muutub ka nende suurus. Kuna komponendid muutuvad väiksemateks ja kompaktsemateks, siis ühes sellega muutuvad väiksemaks ka seadme...
sokos Hotel viru Sokos Hotel Viru asub Tallinna südames, otse keskaegse vanalinna väravas. Ühel Eesti pikaaegsemate traditsioonidega hotellil on pikk ja värvikas ajalugu, mis ulatub aastasse 1972. Hotellihoone oli Eesti esimene pilvelõhkuja ning sellest on kujunenud üks linna sümboleid ja lahutamatu komponent Tallinna legendaarses siluetis. Sokos Hotel Viru pakub palju erinevaid võimalusi nii tööreisil kui puhkusel viibijale. Hotellis on mugavad numbritoad, kaasaegne konverentsikeskus, suur restoranimaailm ning ilukeskus ja tunnisaunad. Traadita interneti leviala katab kõik hotelli üldruumid ja numbritoad. Hotell paikneb sama katuse all Viru Keskusega , mis on Tallinna trendikaim ostu- ja meelelahutuskeskus. Hotelli naabruses asuvad mitmed teatrid, kontserdipaigad ja meelelahutuskohad. Autosõit hotellist Tallinna Reisisadamasse kestab 5 minutit ning lennujaama 10 minutit. Hotellitoad Sokos Hotel Viru pakub 516 mugavat ja kaasaegset t...
Tallinna Polütehnikum Modem REFERAAT Juhendaja: Õpilane: Tallinna Polütehnikum Sisukord Tallinna Polütehnikum Sissejuhatus Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. Sõna "modem" on tuletatud inglise keele sõnadest modulate ja demodulate, mis tähendavad vastavalt "moduleerima" ja "demoduleerima". Modem kuidas toimib Modemite tuntuim näide on kõnesagedusala modem, mis muudab personaalarvuti digitaalsed andmed modelleeritud elektrilisteks signaalideks.Modelleeritud elektrilised signaalid on häälsageduse piires telefoni kanalil. Neid signaale saab edastada telefoni liinide...
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Lauri Kukerman VORMSI Uurimustöö Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2013 Üldinfo Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil. Ta on suuruselt neljas saar Eestis. Vormsi saar moodustab põhilise osa Vormsi vallast. 15. oktoobri 2011 seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. Pindala: 93 km2 Rannajoone pikkus: 109 km Saare esmanimetamine: 1391. a (Vikipeedia 2013) Joonis 1. Virmalised Vormsi saarel (Kristoffer Vaikla 2013) Tabel Tabel 1. Elanike arv Lääne maakonnas 1. Jaanuari 2012 seisuga (Lääne Elu Online 2013) Ajalugu Esmakordselt on Vormsit ürikutes mainitud aastal 1391. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootsl...
IEEE 802.x Indrek Salm Ajalugu 1980. aastal käivitus USA-s IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers) Projekt 802, mille eesmärgiks oli kohtvõrgu ühtse standardi loomine. Üpris pea jagunes projekt erinevateks alamprojektideks vastavalt praktikas kasutatavate võrgutopoloogiate ja andmeedastusmeetodite alusel. Projekti käigus stabiliseerusid teatud võrgutehnikad ja omandasid konkreetseid piire ja ettekirjutusi, mis omakorda võimaldasid kogu lokaalvõrgu intensiivse ja laia kasutuselevõtu. IEEE 802 esimesed standardid määratles standardid võrgu selliste füüsiliste komponentide jaoks nagu interfeisid (liidesed) ja kaablid, mis esinevad OSI-mudeli 1 ja 2 kihil Standardid kehtivad: Võrgukaartidele globaalsete võrkude komponentidele koaksiaal- ja keerupaarikaabli võrkudele CSMA/CD Carr...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlus osakond Kertu Mölder INTERVJUU ETTEVÕTJAGA Juhtumikirjeldus Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte iseloomustus............................................................................................4 1.2. Ettevõtja iseloomustus ja motivatsiooni ettevõtte alustamisel...............................5 2. Ettevõtlusprotsess Luuka puhkemaja näitel..................................................................6 2.1. Ettevõtlusprotsess – mis see on?.............................................................................6 2.2. Luuka puhkemaja näide..........................................................................................6 3. Väärtuspakkumine...
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS......................................................................................................4-5 Gis-mõõtmine......................................................................................................5 ArcGIS.................................................................................................................6 ArcPad...................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKA TEADUSKOND Interneti levik maailmas Referaat aines ,,E-Turundus" Koostaja: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendaja: Tallinn, 2008 Sisukord: Mis on internet?..........................................................................................................................3 Interneti ajalugu ja levik maailmas.............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..........................................................5 Interneti leviku negatiivsed küljed....................................................
Jüri Gümnaasium EESTLASED AFGANISTANI MISSIOONIDEL Uurimustöö Marie Sarik 11.r klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................ SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik...........................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Mari-Liis Leinus, 11.c klass RAADIO Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Raadioks nimetatakse signaali edastamist elektromagneetilise kiirguse abil, mille sagedused jäävad tunduvalt alla nähtava valguse sageduse, vahemikus umbes 3kHz kuni 300GHz. Raadio on äärmiselt oluline, kuna võimaldab edastada informatsiooni väga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse...
TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunn...
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil. Kasutasin internetti ainsa lähteallikana, sest raamatuid mis kataksid seda teemat pole mulle kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks s...
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................................................. 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ......
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder ...
1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ...
Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteadu...
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kr...
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are: Electronic computers versus Mechanical computers...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub...
annaabi.ee 
