pihuarvutist teise. Paljudel uutel pihuarvutitel on interneti ühendamiseks olemas WiFi toetus. Kõiki nutitelefone ja mõnd pihuarvutit saab ühendada internetti traadita laivõrgu kaudu. Vanadel pihuarvutitel aastast 19902006 oli tavaliselt IrDA (infrapunaliidese) port, mis võimaldab traadita suhtlemist väikese vahemaa tagant. Tänapäeval kasutavad seda tehnoloogiat üksnes vähesed mudelid, sest see on asendunud Bluetoothi ja WiFi-ga. IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas. SERVERARVUTI TUTVUSTUS Server on arvutisüsteem või selles töötav tarkvara, mis pakub teatud infoteenust sellega ühenduvatele klientidele. Näiteks veebiserverist saab lugeda veebilehti, failiserver pakub failide saatmise ja vastuvõtu teenust jne
terminalina, mis vahendab kasutaja tegevusi serverisse ja kuvab ekraanile tulemust aga kogu töö teeb ära serverarvuti protsessor, millega terminal on pidevas ühenduses. Suurepäraselt sobib kontoritöö tegemiseks ka näiteks mobiilne arvuti. Viimane sisaldab akut ja seda saab lihtsasti võtta kaasa reisile, et olla ühenduses enda ettevõtte või koduvõrguga ka töölt või kodust eemal viibides. Mobiilne arvuti võib olla kas tahvelarvuti (Tablet), sülearvuti (Laptop) või pihuarvuti (Palmtop, PDA, jne.). Serverarvutit kasutatakse teatud teenuste pidevaks käigushoidmiseks ettevõtte võrgus või avalikus võrgus. Serverarvuti eripära on kõrge käideldavus, mis tagatakse erinevate süsteemsete osade dubleerimisega. Seetõttu kui näiteks serverarvutis lakkab töötamast üks toiteplokk siis võtab tema töö üle dubleeritud toiteplokk ja server töötab edasi. Serverarvuti omadusteks on võimalus jälgida
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
töötlemiseks, säilitamiseks ja väljastamiseks. Suuruse järgi liigituvad (vt. fotod 911) arvutid lauaarvutiteks (desktop computer), sülearvutiteks (laptop computer) ja pihuarvutiteks (palmtop computer). Edaspidine kehtib põhiliselt lauaarvuti kohta, sülearvuti jaoks teeme peatüki lõpus mõned täiendavad märkused. Foto 9. Lauaarvuti Foto 10. Sülearvuti Foto 11. Pihuarvuti Arvuti paikneb korpuses (case), mille koosseisu võivad olla ehitatud (sülearvuti, pihuarvuti) või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed. Infotöötlussead- med (emaplaat, protsessor jmt.) paiknevad alati arvutikorpuses. Sisendseadmete (klavia- tuur, hiir, skanner jmt.) ülesanne on info sisestamine arvutisse, väljundseadmete (monitor, 5 1998. a. vastuvõetud standard soovitab 1 KiB=1024 B, 1 MiB=1024 KiB, 1 GiB=1024 MiB (kibibait, mebibait,
· Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. · Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
Kõik kommentaarid