docstxt/.txt
Jooksev periood on huvipakkuv periood, ehk siis periood, mille kohta hakatakse indeksit arvutama. Baasperiood on periood, millega jooksva perioodi hinnataset soovitakse võrrelda. Näiteks THI eelmisel aastal oli (150/150)*100=100. Aga kui oletada, et hind tõuseb ostukorvi pealt kokkuvõttes näiteks 175 euro peale, siis THI sellel aastal oleks (175/150)*100= ~116,7. Ja et teada saada kui palju indeks protsentuaalselt muutus oleks väga lihtne: 116,7-100=16.7%. Nagu näha, siis põhimõtteliselt Tarbijahinnaindeksi numbrid juba ongi protsentides. Miks tarbijahinneindeks tõuseb ja langeb ning mis seda mõjutab? Sellel on väga lihtne ja loogiline põhjus. Kuna me juba teame, kuidas seda arvutatakse, siis kõik järgnev peaks olema loogiline. Tarbijahinnaindeksi muutuse suurimateks põhjusteks on toidu ja mittealkohoolsete jookide, elektri, soojusenergia, küte, mootorikütuse, bussipiletite ja
Kohvik Lindstorm küsitlusleht Lugupeetud kliendid! Soovime saada teilt tagasisidet meie kohviku kohta. Pakume teile parimaid teenuseid, aga sooviksime teada teie arvamust ja palume tagasisidet Lindstormile. Kõik teie ettepanekud on meile väga olulised! Seega ootame teie tagasisidet. (Oma arvamusele tõmmata joon alla) 1. Kuidas avastasite meie kohviku ? Jalutasin mööda ja nägin Sõbrad/tuttavaid soovitasid Meedias Ajakirjanduses Mingi muu:............................................................................................................ 2. Üldine hinnang meie kohvikule. Teenindus: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Õhkkond: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi Toitlustus: Väga hea/Keskmine/Ei meeldi
Daniel Barenboim ise on sündinud Argentiinas, kuid on Hispaania kodanik. Barenboim on saanud palju auhindu, sealhulgas seitse Grammy auhinda ja mitmeid teenetemärke. Royal Albert Hall on kontserdisaal Londonis, Lõuna-Kensingtoni põhja servas. See on üks Ühendkuningriigi kõige väärtuslikumaid ja silmapaistvamaid hooneid. See mahutab 5272 pealtvaatajat. Beethoveni 5. sümfoonia on klassikalise muusika žanrist ning klassitsismi ajastust. Seda esitatakse C-mollis. Kontserdi kava oli väga huvitav, sest esitati mitmeid vägagi tuntud teoseid. Kontsert kestis umbes 30 minutit ja koosnes neljast liikumisest. Terve orkester kandis must-valget riietust. Mehed musta ülikonda koos valge triiksärgi ja valge või musta lipsuga ning naised kandsid musta kleiti. Dirigent ise kandis musta ülikonda, valget särki ja valget lipsu, nagu ülejäänud orkestergi. Orkester oli minu arvates väga kõrgel tasemel – ma ei märganud mitte ühtegi halba asja nende ettekande puhul
Rahvusvahelise, Lätis baseeruva, ansambli DAGAMBA asutasid 2011. aastal andekad professionaalsed muusikud Valters Puce ja tema lapsepõlvesõber Anton Trocjuki. Nende ülimalt loomingulised eksperimendid erinevate muusikazanritega ja kirg muusika vastu kutsusid aga grupiga liituma iraanlasest löökpillimängija Hamidreza Rahbaralami , Leedu pianisti Dainis Tenise ja tummari Arturs Jermaksi. Kontserdi teemaks oli "Ludwing van Rammstein". Esitati klassikalist muusikat, mis oli väga hea. Tihti oli nii, et lugu algas väga rahulikult , kuid lõppes sootuks väga tõsiselt ja peaaegu, et rokkides. Muusika oli võetud klassikalise muusika loojatelt (Beethoven, Vivaldi jne) ja oli muudetud rohkem tänapäevaseks. Kava oli väga hea ja nad suutsid tõsiselt heaks kõik lood muuta. Kava tegi väga eriliseks see, et nad mängisid kõiki lugusid üllatavalt hästi ja Hamidreza Rahbaralami lauluoskus oli väga hea. Pauside ajal jäid 2 esinejat ka omavahel pillidega duetti tegema.
Kas kujutaksite ette sportlikult aktiivseid arvutimängureid, miks ? * 14. Kas teil on sõpra kes on kirglik arvutimängur? Kui jah? Kas ta on vormist väljas ? 15. Kas pühendaksid päeva pigem arvutimängudele või peo pidamisele? Miks ? 16. Kas inimene kes mängiv väga palju arvutimänge on teistest kuidagimoodi kehvem? Miks? 17. Mis oli esimene videomäng või arvutimäng mis sa mängisid ? 18. Mis on teie lemmik arvutimängu nimi ? Järgnevad küsimused on 5 palli süsteemis (1-väikseim väärtus, 5- suurim väärtus) · 19. Kas eelistad pigem sõpradega välja minna või jääda koju ja mängida arvutimänge ? *
Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat.(5) Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka.(1) Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha. (1) 9 Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada kergejõustiku õppekava sissejuhatausena.(1) Sprintida tuleb näiteks kullimängus, tõkkejooksus, kaugus- ja kolmikhüppes
Barokk: Kõik pidi olema liikumises, pidi näitama kirge, emotsioone (hirm, rõõm), röövimised, inimeste näod muutusid stoilisest emotsionaalseteks. Arhitektuuris tekkisid suured õukonnad (Prantsuse õukond), elu muutus suureks, pillavaks, jõudeelu, mõeldi välja etiketireeglid, töötati välja serviisid, lauanõud ja muud köögiriistad, etikett väga väljapeetud ja liialdatud/ebamugav, tuli uus aukoodeks (mehele anti andeks kui tal oli mitu armukest, aga lauas toorutsemist ei antud), vastavad karistused (hundipass ei tohtinud olla üheski paigas rohkem kui 24 tundi), neid määrati aadlike ja rüütlite vahel, vajalik oli ka buduaar (intiimne vastuvõturuum), õukond oli väga lõbujanuline, mis viis Prmaa lõpuks revolutsioonini. Hakatakse ehitama väga suuri losse, samade
enesekindlust.Sport on nii äri ,kui ka töö ja aint pühendunud sportlane saavutab enda eesmärke. Kaotus on sportlasele isegi vajalik.Pole ühtegi sportlast,kes pole enda spordikarjääri jooksul kogenud kaotust.Nagu judokas Aleksi Budõlin on öelnud ,,kaotusest õpib sportlane rohkem kui võidust".Täpselt nii see ongi kuna,kui sportlane kaotab ta hakkab mõtlema,mis ta valesti tegi?,mis ta peaks tegema,et neid vigu vältida?Olen ise kogenud seda kibedat tunnet,kui kaotus on väga valus.Peale seda ma panin ennast mõtlema ,et edasipidi neid vigu vältida ja võidu himu kasvas peale kaotust,tahtsin tõestada ,et ma suudan võita.Peale kaotust,võistlustel olid mul järgmised võistlused Eesti Meistrivõistlused,kus ma vältisin varem tehtud vigu ja võitsin. Võitude hind on väga kallis ja tuleb igat võitu hinnata väga kõrgelt.Kui sportlane on ükskõikne enda võitude üle ei saa temast kunagi asja. On üks judokas,kes oli väga andekas ja väga edukas
Kelly Talimaa 11S Retsensioon Mina vaatasin televiisorist „Laula mu laulu“ saadet, see kord siis juba 4. Hooaeg ja 2 saade, ehk siis Ivo Linnale pühendatud. Liisi Koikson on minu jaoks kogu aeg tundunud kui väga-väga hea ja südamlik inimene. Mul on ühe korra elus õnnestunud ka temaga koos laulda/mängida. See oli Akordionistide laager, kui Liisi tuli meile laulma Pippi Pikksukka laulu, meie mängisime oma orkestriga talle saadet. See, kuidas Liisi suudab oma häälega mängida või kuidas ta suudab oma häält muuta vastavalt enda tunnetele, see on tõesti super. Kõik need muusikalid mis ta on laulnud, see imeline. „Laula mu laulu“
Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega. Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad. Tegemist on suhteliselt väikese teatrisaaliga ja kuna lava asub publikule väga lähedal, siis ees istudes sain ka vahepeal veega pihta. Samas nii lähedal istudes saab väga hea teatrielamuse, sest helid on väga hästi kosta ja tegevus toimub väga lähedal ning seepärast on raske millestki mitte aru saada või ilma jääda. Lavakasutus on piiratud, sest ümber katuse on kujutletav meri, millest saab aru terve etenduse väitel kestva merekohinaga. Et mõnda stseeni paremini kirjeldada, kasutatakse vahepeal ära ka valguse saatel nukuga mängides lava musta tausta
Retsensioon Seoses koroona puhangu ja ka kontserdite ära jäämisega vaatasin mina Travis Scott kontserdi Austin City Limits Festivali. See kontsert toimus 07.10.2018. aastal Ameerikas, Texases, Austin'i linnas. Austin City Limits Music Festival on tohutu mitme žanri festival Texase pealinnas, seal esineb väga palju erinevaid artiste. Travis Scott on oma lood ise kirjutanud ja ka esitab neid ise. Travis Scott päris nimega Jacques Bermon Webster II on sündinud 30. aprillil 1992 Houstonis. Ta on Ameerika Ühendriikidest pärit räppar, laulja, laulukirjutaja ja produtsent. 2012. aastal allkirjastas Scott plaadilepingu Epic Recordsiga. Sama aasta novembris läks Scott Kanye Westi plaadifirma GOOD Musicu produtseerimisosakonda Very GOOD Beats produtsendiks
Retsentsioon ,,Rekvisiitori tähetund" 24.10.2013 külastasin Rahvusraamatukogu teatrisaalis näidendit ,,Rekvisiitori tähetund,, mille algus kellaaeg oli 18.00 ja kestvus ühes vaatuses 1 tund ja 30 minutit. Antud monoloog näidendi lavastaja on Margo Teder ja peaosa mängis näitleja Lauri Saatpalu. Kogu tüki esma- ja lõpp mulje oli väga positiivne. Etendus algas väga ootamatu ja huvitava sissejuahtusega ning lõpp oli väga üllatuslik ja ootamatu. Etenduses sai näha nii nalja kui kurbust, ooberit kui balleti ning etenduse jälgitavus oli väga hea. Kuna tegemist oli monoloog etendusega, siis varesemaid kogemusi minul monoloog etendusest puudusid. Esimest korda näha monoloog etendust jättis see mulle väga hea mulje ning võrreldes varasemate teatri külastustest võib seda pidada ka kõige meelde jäävamaks teatri külastuseks. Kõige enam
See kontsert leidis aset Vanemuise kontserdisaalis. Sümfooniaorkester koosnes noortest muusikutest, nagu ka nimi ütleb ning seda juhatas Mikk Murdvee. Oli nii soliste, kes esitasid teoseid orkestri saatel, aga oli ka ainult palasid, mida esitas kogu orkester. Kontserdi eesmärgiks oli see, et näidata teistele noortele, et on ka muid tegevusi kui ainult näiteks linna peal hängimine või arvuti taga mängimine ja taheti näidata et suudetakse, kui seda ise ainult tahad. Esitati väga erineva sisu ja karakteriga palu ning mitmekesisust oli palju. Aga kõige üle oli ikka avalugu, mida mängiti sissejuhatuseks tervele kontserdile. Väga palju pakkus juurde ka solistide lavaletoomine, sest kui neid poleks olnud, siis oleks võib-olla kontsert tundunud natuke igav. Kui mõnele tunduski see kontsert igava ja tüütuna, siis mina nautisin seda kontserti väga. Esitatud teosed olid väga värvikad ja mitmekülgsed. Oli nii aeglase ja rahuliku sisuga
Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis. Kogu õlesehitus sobis suurepäraselt ja oli väga professionaalne. Esimeses vaatuses toimus tegevus varietees Orpheum. Orpheum oli suursugune punaste seinade ja kuldsete kaunistustega teatri saal, kus mõlemal pool seinadel asusid kaks rõdu, mille all omakorda asetsesid terrassi laadsed kuldsed alad, kus olid lauad. Lava ise asus keskel ja oli kuldsetes toonides põrandaga ning kuldsete ornamentidega. Laval ja rõdudel olid punased satiinist kardinad.
Ooper on kirjutatud Henri Meilhaci ja Ludovic Halevy libretole ning põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil. Tänapäeval üks populaarsemaid oopereid, esietendus maailmas 3. märtsil 1875, Pariisis Opera Comique's. Estonias esietendus see 26. mail 2011. Ooper on sisu poolest suhteliselt traagiline. See räägib mustlasneiust Carmenist ning tema sekeldusest Sevillas ning armuseiklustest. Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp. Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles.
lõhna. SEEMNEKIULISED PUUVILL (CO) Oma kujult on puuvillakiud spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Värv: valge, kreemikas Imab hästi niiskust; Vee mõjul kiud paisub ja muutub tugevamaks. Väikse elastsusega Halb soojusjuhtivus Kortsub: kergesti Kergesti värvitav. Batist – ainult pikakiulisest puuvillast (5cm<) Flanell – lühikesekiulisest puuvillast KAPOK (KP) Puuvillast väga erinev Värv: valge, helehall, kollakaspruun Kerge, elastne Ei ima vett Madal soojusjuhtivus (hoiab sooja) VARREKIULISED LINA (LI) Tootmine suure töömahu tõttu väga kallis. Kvaliteedi hindamisel arvestatakse eelkõige kiu tugevust, peenust ja pehmust. Kõige tugevam taimne kiud üldse. 2-3 korda tugevam kui puuvill. Loomulik värvus: kollakas, elevandiluu kuni hall, loomulik läige. (Pleegitamisega on võimalik saada ka
PÕHJA TALLINNA AURIGA KAUBANDUSKESKUSE KONTSERT Sissejuhatus Külastasin 12.oktoobril 2012.aastal, Kuressaare Auriga kaubanduskeskuse ostuöö raames Põhja-Tallinna kontserdit. Kontserdile oli tulnud väga palju rahvast, enamus olid noored. Mulle kontsert meeldis, kuna Põhja-Tallinn on eesti muusikas uus bänd ja teeb väga-väga head noortepärast muusikat. Natukene fakte siis Põhja-Tallinnast : · Põhja-Tallinn on Eesti popisugemetega hiphop ansambel, mis koosneb Pelgulinnast pärit neljast hiphopparist ja naisvokaalist ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest livebändist. · Viljeleb stiililiselt hiphopi ja popi vahelist muusikat. · Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut.
Briti talent Vaatasin 9.märtsil kanal 11-st "Briti talendi" 2016. aasta viimast poolfinaali. Saatejuhid olid Anthony McPartlin ja Declan Donnelly. Kohtunike toolides istusid Simon Cowell, Amanda Holden, Alesha Dixon ja David Williams. Viimases poolfnaalis osales üheksa võistlejat. 1. Esimesena olid laval Oxfordi tantsutrupp, Elite Squad Royals. Nad esitasid väga energilise, vaimuka ja fantaasia rohke tantsu, kus kuninganna Elizabeth tantsis laudadel ja tegi tänavatantsu. 2. Järgmisena esines ema ja tütre lauluduo, Ana ja Fia Almanda. Emal ja tütrel on olnud raskeid aegu, kuid nad on õnnelikud, et on perena koos. Nad esitasid ilusa ja südantliigutava loo "Wind Beneath My Wings" Bette Midleri poolt, mis läks kõigile saalis viibijatele hinge. Nende hääled olid
aastal Disney telekanalilt USA-s, jõudes sealt edasi kinolinale ja teatrilavadele. Kõigest paari aastaga on ,,High School Musicalist" saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. 2006. aastal võitis muusikal Emmy auhinna lapsesõbralikkuse eest. Laval oli üle 60 näitleja, laulja ja tantsija, sealhulgas Otsa kooli muusikud ja Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid. Peaosalist Troyd mängis "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland. Minu arvates tuli ta väga hästi toime. Peale väga heale laulu oskusele näitles Ott väga hästi. Otti võimas lauluhääl sobis sellesse spordipoisi rolli. Naispeaosalist Gabriellat mängis Mari Ronimõis. Ta mängis ka väga hästi. Nad sobisid Ottiga hästi kokku duetti laulma ja näitlema. Teised näilejad olid ka väga tasemel laulsid ja näitlesid hästi. Eriti meeldis mulle Getter Jaani ja Taavi Tõnisson, sest nad olid väga lahedad õde ja vend, sobisid hästi kokku ja laulsid ka väga hästi.
Kokkuvõte tegelastest Detektiiv Triibik loomaaias Autor: Reeli Reinaus Kirjastus: Tänapäev, 176 lk Illustraator: Ott Vallik Peategelane: Pille- Riin Merimaa ehk Triibik Kõrvaltegelased: onu Andres, onu naine Katre, loomaaia direktorist vanaisa, onu lapsed Bert ja Birgit, klassikaaslased Karoliina ja Richard, Lauri. Peategelase iseloomustus Selle raamatu peategelaseks oli 7- aastane Triibik, kellele meeldivad väga loomad. Triibiku ema ja isa on loomauurijad ja vanaisa loomaaia direktor. Kuna Triibiku vanemad on parasjagu Aafrikas uurimistööd tegemas, siis Triibik elab oma kuulsa näitlejast onu Andrese ja tema naise Katre juures. Iga oma vaba hetke veedab Triibik loomaaias ja kui seal hakkavad toimuma kriminaalsed sündmused, siis Triibik asub koos klassikaaslastega juhtumit uurima. Triibik on väga iseseisev ja hakkaja tüdruk, kellel ei hakka kunagi igav. Lisaks on ta ka väga uudishimulik ja tark
Kontserdiarvustus Kolmapäeval 13. detsmbril toimus koolijõulu kontsert. See toimus Karksi-Nuia Kultuurikeskuses. Kontserdil esinesid AKG kooli õpilased. Kontsert oli väga hästi planeeritud. Laulud tekitavad juba jõulu meeleolu. Õhtujuhid olid ka väga tasemel. Mina kui saalis olijale väga meeldib see kontsert. Rahvale läks väga peale esinejate tegemised, aplaus oli väga võimas ja rahvas elas esinejatele kaasa. Kontserdil esinesid August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilased.Väga tublit tööd on tehtud. Algas kontsert lauluga see oli jõululaul. See oli hästi esitatud, sõnad olid arusaadavad ja kõlas hästi. Vahepeal tantsisid gümnaasiumi neidude rühm, tants oli selge ja sobis kontserdi vahepalaks väga hästi. Siis olid jälle laulud esinesid nii mudilaskoor, poistekoor ja noortekoor.Kõigil olid laulud peas ja väga tore oli kuulata.
,,Amadeus" Muusikatunnis oli kõigi ülesanne vaadata ja jälgida väga hoolikalt filmi ,,Amadeus". Film jutustas kuulsa helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti elu, tema rivaali Salieri silmade läbi. Salieri oli kade, et Mozart on nii andekas ja teeb nii head muusikat. Tema ainukesena sai aru milline anne on antud noorele mehele. Mozart oskas juba väiksest peale luua võimsaid teoseid ning tal oli alati olemas toetav isa, kes toetas poega täielikult. Peale isa surma oli ta väga löödud.Salieri soovis, et Mozart ära sureks juba sellest ajast,
Ülane Vilumets. 1.Sisu:Tema kõnes oli arusaada,et kõne oli vähe argumenteeritud,kuna ta põhjendas väga vähe oma igat mõtet.Mõne asja juures oli kahjuks vähem seletust,ta hüppas ühest mõttest kiiresti teisele,kuid alati ta üritas oma mõtet argumenteerida.Mina arvan,et ta oleks pidanud rohkem oma mõtteid põhjendama,mul jäi segaseks paljud tema mõtted kuna ta liikus nende juurest kiiresti uue mõtte juurde.Tema paljud väited jäid tihti tõestuseta ja järelduseta,õige kõneleja viis oleks olnud selline,et
02.2017 esimest korda vaatamas Nordea Kontserdimajas. Etendus on Puskini romaani modernseks koreograafiliseks versiooniks. Balletti sisuks oli armastuslugu, mis täpsemalt räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest minema lipsata. Autoriks olev Boriss Eifman on Venemaal sündinud 1946 ja on koreograaf. Ta on teinud rohkem kui 50 balletti. Samuti oskab Eifman sobitada omavahel erinevaid stiile, nagu on selleks on rokkmmusika ballettis. Tema koreograafia on väga hoogne, täis füüsilisi kui ka akrobaatilisi elemente. Etenduses põihiliseks tasutaks mängis vene romantistlik helilooja Pjotr Tsaikovski. Ta on kirjutanud ooperi nimega "Jevgeni Onegin". Kokku on ta kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Tema kõige tuntumaks teosteks on balletid "Luikede järv", "Uinuv kaunitar" ja "Pähklipureja".
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaja alguseks peetakse Ameerika avastamist 1492. aastal Cristoph Kolumbuse poolt. Tegelikult ei toimunud aga see ajastuse vahetus ühe sündmusega ja päeva pealt. Selleks ikka kulus väga palju aega ja sündmusi, mis muutsid maailma, näiteks Konstatinoopoli vallutamine 1453. aastal türklaste poolt. Uusaega võib nimetadagi muutuste ja avastuste ajastuks, kuna siis said alguse väga suured avastused ja muutused, mis muutsid senist keskaegset maailmakorraldust sootuks. Maailmas hakkas levima uus valitsemis- ja linnakultuur, tekkis ka uus perekonnamudel. Ka maalikunstis ja teaduses toimusid suured muudatused. Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval maailmas levima ka teised valitsemisvormid, näiteks vabariik. Just nimelt valitsemiskultuuri
Mis mulle meeldib/imponeerib keskaegses arhitektuuris, muusikas ja moekunstis? Keskaegne maailm erineb tänapäevasest maailmast väga. Keskaegne kunst ja muusika sisaldavad endas omadusi, mis on kindlasti väga huvitavad ja müstilised nüüdisaegsetele inimestele. Keskaegne arhitektuur on väga rikas ja külluslik. Mind kõidavad väga keskaegsed kirikud. Keskaegsed kirikud on väga huvitavad ja omapärased. Kirikud tehti keskajal eriti uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes nendesse siseneb, tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Enamjaolt kõikides kirikutes on ka palju kunstiteoseid. Mina arvan, et ka kirik ise on üks väga suur kunst. Muljet on avaldanud ka gooti stiilis katedraalid, mis said alguse Prantsusmaalt. Eriti suur ja uhke on Reimsi katedraal. Ka keskaja muusika on väga huvitav ja teistmoodi. Minu jaoks tundub eriti põnev
Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas. Valitsevad usundid Peamiseks usundiks on kristlus. Samas ka erinevad loodususundid. Ida-Euroopas ka Vene õigeusk. Rahvastik ja Euroopa rahvaarv on ligi 730 miljonit. Euroopa asustus on suhteliselt tihe. Kesk-Euroopas ligi 100- asustus 200in/km² kohta. Suuremates linnades isegi rohkem kui 200in/km² kohta. Väga palju erinevaid rahvusi, kes on segunenud eurooplastega. Rahvastiku iive on nullilähedane. Suhteliselt suur on sisseränne, mis tõstab rahvastiku arvu. Põllumajandus Lääne-Euroopa riikidel on väga arenenud põllumajandus – need riigid varustavad ka suurt osa Euroopast parasvöötme saadustega. Euroopasse
Esinesid: Fan Feng Aengus Kirakowski Siim Kartau Davide Pierbattista Asija Ahmetzanova kirill Ogorodnikov Kontsertmeister oli Thea Nestor Kõik kitarristid olid mehed ning küllaltki noored.Nende repertuaari kuulusid: Joaquin Turina, Mario Castelnuovo- Tedesco, Johann Sebastian Bach, Maurice Ohana, Federico Moreno Torroba, Manuel M. Ponce, Alberto Ginastera, Fernando Sor ja Leo Brouwer. Esimesena tuli lavale Fan Feng, kes mängis Joaquin Turina I osa Sonaadist kitarrile op 61. Alustas väga jõuliselt ning kiire tempoga mis muutus aja pikku aina rahulikumaks, kuid ei jäänud rahulikuks, sest kõrgused vaheldusid väga kiiresti kord madalamalt, kord kõrgemalt. Järgmiseks kitarrisooloks oli Fan Feng valinud Mario Castelnuovo- Tedesco I osa kitarrikontserdist D- duur op 99. See on duett vanema naisterahvaga, kes mängib klaverit. Algab pika klaverimänguga millele järgneb pikk kitarrisool. Kitarr ja klaver sulanduvad kui üheks instrumendiks, nende mäng on
One republic on pop roki bänd Coloradost. Bänd loodi aastal 2002. Aastal Ryan Tedderi ja Zach Filkinsi poolt. Bänd tegi oma esimese albumi produtsent Greg Wellsiga suvel ja 2005 aasta sügisel oma stuudio. Aaastal 2007. Andis One republic välja oma debüütalbumi „Dreaming Out Loud“. Nende singel „Apologize“ sai tohutu rahvusvahelise edu. Nende lauludest kõike rohkem kuulamisi on saanud „Counting Stars“. Minule meeldis see kontsert väga. Ma lähen kindlasti uuesti nende kontserdile, kui nad jälle Eestisse tagasi tulevad. Nad esitasid umbes 10 laulu. Osad laulud polnud ka nende omad, vaid olid teiste artistide omad, aga nad laulsid neid väga hästi. Kogu kontsert oli väga hästi lavastatud. Peale laule oli akplaus ja karjumine väga suur, sest rahvale tohutult meeldis see. Minu lemmik laulud olid: „Counting Stars“, „If i lose myself“ ja „Something i need“. Need
Käisin Arsise kellade ansambli kontserdil 18.04.2014, kell 18.00, Viimsi kultuurikeskuses. Arsise noorteansambli koosseis: Johanna Vaimel, Kristel Linnutaja, Angeelika Oolberg, Grete Aron, Carmen Karnö, Martha Tääkre, Andrus Ansip, Kaspar Rohtmets, Liivia Talvik, Kätriin Pruul, Piret Lauk, Katri Elias ja dirigent Aivar Mäe. Dirigent Aivar Mäe iseloomustamiseks võib öelda, et tegu on väga andeka muusikuga, kes oma muusikaalase hariduse omandas Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppides muusikapedagoogika erialal Ants Söödi klassis. Kontserdi põhiteemaks oli klassikalise muusika lood , mis esitati spetsiaalselt Arsisele toodetud kelladel. Arsisel on kellade komplekt, mis koosneb 85 kellast. Kuna kellad on väga kallid, siis neid
La traviata Mina käisin vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "La traviata". Ooper toimus Rahvusooper Estonias 30. Novembri õhtul kell 19.00. Ooper rääkis Alfredo ja Violetta omavahelisest armastusest ning keerulistest suhetest. Ooper kestis kolm tundi ja oli kahe vaheajaga. Ooper taustal mängis Rahvusooper Estonia orkester. Mulle meeldis selles ooperis väga ,,Joogilaul", mida olin juba varem kuulanud, aga ei teadnud, et seda ka seal ooperis esitatakse ja et see on Verdi looming. Seda alustas ooperi põhitegelane Violetta ja refrääniks lisandus terve trupp, kes laval olid ja kellel olid käes sampuse klaasid. Esitus oli väga puhas ja esitajal oli väga kõlav hääl, mida oli väga nauditav kuulata. Lugu jäigi meelde just tema kõla poolest. Üldine muusika ooperi vältel oli pigem rõõmsatooniline ja rütmiline. Ooperi sündmustik toimus 19
Käisin 18ndal novembril 2006. aastal Vanemuise suures majas vaatamas. balletti "Peer Gynt". See oli Hendrik Ibseni samanimelise värssdraama ainetel põhinev lavateos Eduard Griegi, Claude Debussy ja Savantage'i muusikale. Dirigent oli Toomas Vavilov. Minu arvates sai ta orkestri juhtimisega suurepäraselt hakkama. Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas". See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt. "Peer Gynt'i" lavastaja, koreograaf ja kunstnik oli Mare Tommingas. Ka tantsud olid head ja lavaliselt oli etendus väga korrektne, aga tants jäi minu arvates siiski veidike muusikale alla. väõbolla sellepärast, et muusika ise oli omaette võimas
Milline tundub Eesti mulle tänapäeval. Eesti on minu kodumaa.Ma hoolin ja pean sellest väga lugu.Võin olla uhke,et elan ja käin siin koolis. Arvan,et Eesti olukord pole sugugi kehv,võrreldes praegust olukorda maailmas.Eestil on aga ka palju puuduseid,kuid ka plussidest ei tule puudust. Arvan,et Eesti riik on väga kiiresti edasi arenenud ja jätkab seda ka tegemast.Kui tagasi vaadata ja mõelda.Siis ei olnud ju palju aega tagasi,kui Eesti sai taas iseseisvaks.Sellest ajast saati on Eesti väga kiirelt paremuse poole liikunud.On öeldud,et Eesti on väga kvaliteetne tööjõu poolest.Eestlased on väga töökad inimesed ja teevad töö hoolega ning kvaliteetselt. Samuti ei saa mainimata jätta Eesti looduse ilu.Eesti on väga rikas metsade ja suurte soode ning rabade poolest
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli
Me võtsime omad kohad siise ja hakkasime kontserdi algust ootama. Peojuht ilmus lavale pikkas sinises kleidis ja tutvustas üljoones lihavõttepüha tähtsust. Lavale kutsuti koor ja see oligi kontserdi esimeseks numbriks. Koor koosnes viiest inimesest, kolm naist ja kaks meest. Koori repertuaaris leidsid aset Jumalale pühendatud laulud. Nad laulsid pillisaateta ja kahehäälselt. Naine, kes seisis teistest natuke ees, oli nähtavasti solist, tal oli väga kõlav ja kõrge hääl. Lauldi neli jumalateemalist laulu. Laulud rääkisid sellest, et rahvas on väga õnnelik selle üle, et Jumal on ülestõusnud. Mulle meeldis kõige rohkem kolmas laul, seal laulsid mehed ja naised vaheldumisi ja naissolisti hääl oli väga pidulik ja kõrge. Lavale tuli Narva linna sümfooniaorkester ja selle dirigent Anatoli Sura. Räägiti natuke heliloojast, kelle teost hakatakse esitama. Mihhail Glinka (1804-1857) sündis Smolenski maakonnas, mõisniku peres
Kooli nimi nimi. Õhtu Straussiga Retsensioon Tartu 2013 Õhtu Straussiga Käisin operettil ,,Õhtu Straussiga", mis etendus Väikses Vanemuines 13.01.2013 kell 19.00 . Heliloojaks oli Johann Strauss (1825-1899), kes oli Euroopas ka väga tuntud ja austatud helilooja . J.Strauss noorem kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis olid enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades . Isa oli vastu , et pojad tema jälgedesastuksid alustas noor Johann kõigepealt karjääri pangaametnikuna. Ema , kes salaja toetas poja ambitsioone ning julgustas teda võtma viiulitunde ühelt oma isa orkestri liikmelt. Hiljem õppis Johann jr teooriat Joseph Drechslerilt
Inimese individuaalsed omadused Igale inimesele on midagi, mis teeb ta ainulaadseks. On see iseloomuomadused, tema võimed, huvid... Inimestel võivad olla erinevad iseloomuomadused, vahest isegi samad kuid nad pole siiski mitte kunagi täielikult sarnased ja midagi eristab neid alati. Siit ehk ka väljend, et ,,Sind ei asenda mitte kunagi mitte keegi". Ma olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti. Ja paljud mu sõbrad on öelnud, et ,,kuidas sa suudad alati nii positiivne olla, isegi kui parasjagu kõik pahasti on". Kuid viimasel ajal olen ma väga palju nurisema hakanud ning nõuan õigust väga paljudele asjadele. Minu iseloomujoonteks on siirus, abivalmidus, eneseväärikus, laisuks ja sihikindlus. Leidub kindlasti palju teisigi aga need on põhilised. Iseloomuomadused kujunevad olukorrast. Alati ei saa olla hea teise vastu kui tema parasjagu
Unisex plaadi esindus konsert Erik Arro 11. A klass Eestimaa üks kuulsamaid rokkbände Tanel Padar& The Sun andis 28. novemberil välja oma uue plaadi ``Unisex`` mille esindus konsert toimus 5. detsembril Tallinnas Kultuurikatlas. Minul õnnestus seda väga efektset ja head üritust oma silmaga näha. Algas see õhtul kella kaheksa ajal ja lõppes natuke peale kümmet. Esinesid seal Soome instrumetaal ansambel Cleaning Womans ja The Sun, kes selle toreda ürituse korraldaski. Rahvast oli kultuurikatlas palju ja rahvas oli ka väga erinevas vanuses. Enne bändide esinema hakkamist lasi muusikat Eestimaa üks ainukesi naisdiskoreid Heidi Purga. Konserti olustik oli väga lahe ja palju lubav, et tuleb üks vinge pidu
loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Ta on tuntud eelkõige isikupärase minimalistliku kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli-stiili poolest, mida ta viljeleb alates 1970. aastate teisest poolest. Teose tekst pärineb Robert Burnsi luuletusest "My Heart's in the Highlands". Teose tempo on mõõdukas, aeglane ja ei muutu eriti. Rütm kogu teose jooksul on ühtlane ja ei muutu. Meloodia on sujuv, voolav. Tämber on pehme. Dünaamika on vaikne. See on väga harmooniline, heakõlaline. Faktuur see teos on ühehäälne. Vorm on ühe osaline teos on otsast lõpunisarnane. See on kontratenor/alt, klaverikvartett. See teos on on väga ilus ja rahulik. Meeleolult on pigem kurb. Mulle väga meeldis see teos, kuna see on väga ilusa meloodiga ja sellel on väga ilusad sõnad. Tekitas minus kurba tunnet. Aga kuna mulle meeldib sellist sorti muusikia siis see oli väga hea. Tahaks ka ise minna mägismaaale.
jõududeks on aga armastus ja au, on tükk siiski ka hispaania teatri traditsioonidele truuks jäänud. Eelkõige köitis Verdit mustlanna Azucena kuju, kes sarnanes oma vastuolulise natuuri tõttu tema eelmise ooperi peategelase Rigolettoga. Verdile meeldisid draama müstilisus ja konfliktsus. Kuigi küllaltki keerulisel ja kaootilisel libretol oli puudujääke, siis just Verdi jõuline, kirglik ja vabadusihast kantud muusika suutis selle korvata. Ooper Trubaduur on ülessehituselt väga klassikaline. Teoses on kujutatud ühiskondlikku probleemi ja samuti leidub seal suhteliselt vähe massistseene. Minule meeldis antud ooper. Minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindlasti oli see omamoodi nagu Romeo ja Julia lugu. Muusika oli vahelduv. Vahepeal tagasihoidlik ja siis jälle vägagi pealetükkiv. Minu arvates sobib sinna väga hästi just Verdi kirjutatud muusika. Loomulikult sõltub siiski kõik ka lauljatest, kui
A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga
Tallinna turismi arengueeldused I TURISMI EELDUSED 1.Eesti pealinn Tallinn on väga ilus mereäärne linn. Tallinn asub Eesti põhjarannikul, Tallinna lahe ääres. Tallinnas on väga arenenud puhketurism- inimesed tulevad siia ennekõike puhkama, vaba aega veetma ja meie ilusat loodust nautima. 2.Tallinn on linn, kus on väga palju huvitava ajaloo ning väljanägemisega vaatamisväärsusi. Üks tuntumaid vaatamisväärsusi Tallinnas on vanalinn. Vanalinnas näeme palju huvitavaid kirikuid, kloostreid ja muid ehitis, mis annavad meile aimu keskaja inimseste elust. Järgmine piirkond, kus saame ajalooga tutvuda on Kadriorg. Seal asuvad väga paljude kuulsate inimeste majamuuseumid, kus saame tutvuda nende elu ja loominguga. Järgmine koht, kus
LÄMMASTIK 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 2. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p3. Koosneb kaheaatomilistest molekulidest (N2). · Looduses: põhiosa atmosfääris (õhus N-78%, O2-21%, Ar-0,9%), väga oluline taimedele (valkude jt. ühendite süntees), lämmastiku ringe, happevihmad. · Lämmastik on väheaktiivne (inertne) => kasut elektripirnides. · N2 lõhnata, värvitu gaas. Vees vähe lahutuv. Ei võimalda põlemist (lämmatava toimega). · Väga kõrgel to (näiteks äike) tekib lämmastikoksiid (N2+O22NO). 2. Ühendid · Amoniaak (NH3) üks tähtsamaid lämmastiku ühendeid. On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas
erinevaid asju erinevates piirkondades, siis on näha, et looduslik ja geograafiline keskkond soodustab ühes piirkonnas näiteks veini tootma ja teises mitte. Ja on mõistlik, et need geograafiliselt erinevate piirkondade riigid omavahel kauplevad. Ettevõtjad keskenduvad sellel mis on nende keskkonnas füüsiliselt, geograafiliselt, loodusvaraliselt olemas. Teine ja vastanduv arusaam põhineb selles, et kui me vaatame ajaloos edukaid riike, kus innovatsioon ja majandusareng on olnud väga jõuline ja kus inimeste elatustaset on kõvasti parandatud, siis me peaaegu mitte kunagi ei leia riike nende hulgast kellel on olulised looduslikud eelised. Idee on selles, et peaaegu kõik konkurentsieelised või põhjused miks ettevõtted ühesse või teise valdkonda spetsialiseeruvad on inimeste poolt loodud. Ehk on loodu mingi ühistegevuse käigus, me oleme teinud mingisuguseid poliitikaid mis loovad ühe või teise tingimuse ettevõtjate jaoks
Katariina Karu 10A ,,Tantsija" Retsensioon Külastasin Kuressaarest pärit noore kunstniku esiknäitust ,,Tantsija". See asus Saaremaa Kunstistuudio Galeriis. Näitusel oli õhkkond väga meeldiv ning taustaks mängis mõnus muusika. Laura Arpo maalid olid tehtud akrüüliga. Kunstnik on ise küll väga noor, kõigest 26- aastane, kuid tema esiknäitus oli väga nauditav. Inspiratsiooni selleks näituseks sai tema tantsijatelt, eriti baleriinidelt ning seda oli ka tema maalide peal näha. Need kujutasid erinevaid baleriine ning nende tantsupositsioone ja graatsilisi hüppeid. Veel on kunstnik maalinud palju lilli, mille inspiratsioon tuleb tal eelkõige looduse kaunitest värvidest. Näitusel oli küll kahjuks väga vähe maale, mis oli ka minu arust üks miinus. Kõik Laura
Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõttes on Pajusaar kirjutanud emotsionaalse ning muinasjutulise helimaastiku. Minu lemmik oli teise vaatuse alguses kõlanud imeilus ballaad ,,Võib elu minna vahetusse muinasjutuga", mis oli
US Art Gallery Sai külastatud härra Urmas Sõõrumaa kunstigaleriid Rotermanni kvartalis. Kohe sisse astudes olin meeldivalt üllatunud, et kui soe vastuvõtt oli. Proua, kes müüs pileteid, pakkus välja natukene ka iga pilti kohta tausta ja lugu rääkida ning olime muidugi nõus sellega. Proua kohe algul tutuvustas meile kollektsiooni kõige väärtuslikumat eset, milleks on u. 1654 aastal tehtud löögikell. See oli väga osavalt eksponeeritud, et alla oli sätitud peegel klaas, kust siis peegeldus kella sisemus. Kella kõrval seintel oli kohe kaks suuremõõtmelist portreed ühe vene kunstniku poolt, kes olevat töötanud Eesti pinnal umbes 30 aastat ja kellele meeldis kasutada modellideks eesti inimesi. Kõige rohkem avaldasid muljet Sadovnikovi maalid Tallinna vanalinnast, mis olid joonistatud ulmelise täpsusega. Proua küll ütles, et need olid ilustatud, aga minu meelest paistsid
Eesti riik on meie endi nägu nii ta tõesti on kuna me ise ju korraldame elu eestis mitte keegi teine. Eesti riigil on nii häid kui ka igasuguseid halbu külgi. Minu jaoks on Eesti kodu ja ma ei vahetaks enda elukohta mingi muu riigi vastu. Räägiks siis nüüd Eesti headest külgedest. Hariduse poolest on Eesti Euroopas teisel kohal ning esimesel kohal on meie kuulus naaber Soome. Hariduse poolest oleme sellepärast nii heal kohal kuna väga hea protsent meie riigi kooliealistest käivad ilusti koolis ning saavad nii häid teadmisi kui ka tulemusi. Meie riigis on ka väga palju häid sportlasi olnud läbi aegade. Hiinas lööb lained näiteks Baruuto (Kaido Höövelson). Meil on ka palju teisi häid sportalsi ning maailmameistreid ja olümpiavõitjaid. Näiteks: Andrus Veerpalu (suusataja), Kristina Smigun (suusataja), Gerd Kanter (kettaheitja). Meie riigis on halvaks küljeks liigne alkoholi tarbimine väga suureks probleemiks
Jõulukontsert Käisin 22.detsembril 2013 kell 19.00 Tartu Vanemuise kontserdimajas vaatamas jõulukontserdit, kus esinesid Hanna-Liina Võsa, Jarek Kasar ehk Chalice ja ETV lastekoor. Esitati tuntumaid jõululaule ja enda kirjutatud laule. Kontsert toimus kahe vaatusena ja kestis umbes 2 tundi. Kõik oli väga rahulik ja jõulumeeleolu tuli kindlasti peale. Esitati mitmeid traditsioonilisi jõululaule ja kuulsin ka tuntumaid eesti laule. Hanna-Liina on üks Eesti hinnatumaid artiste. Ta on esinenud näiteks lavastustes ,,Helisev muusika" ja ,,Ooperifantoom". Ta osales ka paroodiasaates ,,Su nägu kõlab tuttavalt". Enne kontserdeid rääkis ta nii:"Minu jaoks on jõulud olnud vägagi traditsioonilised nii kaua kui ma mäletan
annaabi.ee 
