Soojuskiirguse konspekt kontrolltööks (0)

1. Milles väljendub sotsiaalne  kihistumine ?
Sotsiaalne kihistumine väljendub ühiskonnaliikmete  erinevas  ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele.
2. Mille alusel jaotatakse ühiskond sotsiaalseteks klassideks?
Ühiskond jaotatakse sotsiaalseteks klassideks lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest.
3. Milline on kõige  tavalisem  klassijaotus ühiskonnas? Millel see põhineb?
Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Sel ine klassijaotus põhineb inimeste 
jõukusel.
4. Mis on sotsiaalne  mobiilsus  ja milised on selle liigid?
Sotsiaalne mobi lsus on võimalus siirduda ühest  klassist  teise (ni  kõrgemale kui madalamale).
Sotsiaalne mobi lsus võib ol a suunatud: üles, al a, horisontaalselt ( vahetatakse  elualasi, kuid jäädes 
samasse  kihti) kui ka põlvkondadevaheliselt (ametid  kanduvad  põlvest põlve).
5. Mis on  seisuslik  ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga 
ühiskonnast?
Seisuslik ühiskond kujutab endast sel ist ühiskonda, kus sinu positsioon pandi paika sünnipäraga ning
ühest ühiskonnaklassist teise li kumine oli väga raske kui mitte võimatu. Tänapäeval on ühest 
ühiskonnaklassist teise li kumine täiesti normaalne.
6. Mille alusel võime eristada ühiskonnast eliiti ja missugustest eliitidest saame kõnelda?
Eli t erineb ühiskonnast sel ega, et suudab mõjutada ühiskonnaelu kui ka seal tehtavaid otsuseid. Eli t 
jaguneb poli tiliseks eli diks, ametnike eli diks, ärieli diks, loomeeli diks, akadeemiliseks eli diks ja 
sõjaväeliseks eli diks.
7. Millises suhtes on omavahel  vaesus  ja sotsiaalne tõrjutus?
Mida vaesem sa oled, seda rohkem sind tõrjutakse.
8. Kuidas mõjutavad vaesus ja sotiaalne tõrjutus tervisekäitumist?
Mõjuvad negati vselt.
9. Milline on sotsiaalse  kihistumise  tase Eestis?
Erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahe pea kuuekordne kuid sel egipoolest 
ebavõrdsus kahaneb. Eestis pole kül  kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid kindlasti pole me 
ka arengumaa.
10. Miks on liigne kihistumine tunnistatud üldiselt probleemiks?
Sest ühiskonna kõrgematel positsioonidel on kasutada rohkem ressursse ja mõjuvõimalusi kui 
madalamatel positsioonidel - ebavõrdsus.
MÕISTED:
sotsiaalne klass - mingi kindel osa ühiskonnast, mis on varanduslikult kihistunud
sooline kihistumine - meeste ja naiste  jaotumine
rahvuslik kihistumine - erinevate rahvuste jaotumine
rassiline  kihistumine - erinevate rasside jaotumine
regionaalne kihistumine - erinevate elupaikade jaotumine
sotsiaalne  mobiilsus  - võimalus siirduda ühest klassist teise
allapoole suunatud sotsiaalne mobiilsus - sotsiaalses klassis  langemine
ülespoole suunatud sotsiaalne mobiilsus - sotsiaalses klassis tõusmine
horisontaalne mobiilsus - samas sotsiaalses klassis olemine
põlvkondadevaheline mobiilsus - positsioon pannakse paika sünnipäraga
seisuslik ühiskond - ühiskond, kus puudus sotsiaalne mobi lsus
eliit  ja mass (mitte- eliit ) - ühiskonna osa, kes ei saa mõjutada ühiskonnaelu ega ka seal tehtavaid 
otsuseid
staatusgrupp - erinevad lugupeetud ametid
digilõhe - olukord, kus osadel ühiskonnali kmetel on teistest parem ligipääs internetile
sotsiaalne tõrjutus - nähtus, kus teatud ühiskonnagrupid ei saa osaleda ühiskonnaelus, jäetakse 
ilma  normaalsetest  ühiskondlikest hüvedest või neid tõrjutakse