kärb/es kärb/sed, üleaed/ne üleaed/sed, kodakond/ne kodakond/sete, mood/ne mood/sa, mood/salt, õud/ne õud/sed, õud/selt, alg/ne alg/se, jõud/us jõud/sa, jõud/sale; NB! 1) 3) kirjutatakse sama morfeem siis alati ühtmoodi. Iseasi on astmevaheldusest tingitud muutused rg : rk ärgas : ärksa, ergas : erksa, tõrges : tõrksa, lb : lp hõlbus : hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone):
Eesti keeles loetakse võõrsõnadeks selliseid sõnu, millel on vähemalt üks järgmistest võõrjoontest: g, b, d sõna algul NT! giid, bensiin, diivan; tähed f, s, z, z NT! fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; pearõhk kaugemal kui esisilbil NT! paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis NT! akadeemia, galerii, idee, marinaad; häälik o kaugemal kui esisilbis NT! auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; eesti keeles tavatud häälikuühendid NT! bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea. NB! Võõrsõna ei ole tsitaatsõna (eestikeelses tekstis kasutatav võõrkeelest võetud sõna, mida kirjutatakse ja hääldatakse vastava keele kombe kohaselt, eestikeelses tekstis esinedes on need kursiivis). Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st
- ,,Kes teab," küsis õpetaja, ,,mis on armastus?" - Ta ütles, et ta teab, mis on armastus. Võõrsõnad ja nende tunnused 1. g, b, d sõna algul - giid, bensiin, diivan; 2. tähed f, s, z, z - fookus, fänn, sokolaad, zooloog, looz; 3. pearõhk kaugemal kui esisilbil - paralleelne, vanill, grammatika, semester, suflee; 4. pikad täishäälikud kaugemal kui esisilbis - akadeemia, galerii, idee, marinaad; 5. häälik o kaugemal kui esisilbis - auto, logo, meson, stereo, neutron, traktor; 6. eesti keeles tavatud häälikuühendid - bluff, sfäär, pasha, standard, foogt, strateegia, asbest, hüatsint, müokard, trahhea.
-lik käändes (missuguses?) heatahtlikus naabris (missugusest?) arglikust tüdrukust afisid guasiga afiss, afisse guass dusi all tsuvasid pole dussi tsuvass blufib profid bluffima proffidel skafander, professor, afekt, efekt, efektiivne, aferist, siffer, maffia, brosüür, eselon, finis, kusett, klisee g, b, d sõna algul baas, daam, gramm võõrtähed farm, sampanja, zlott, zanr pearõhk järgsilbil anarhia, nihilism, katarr pikad täishäälikud järgsilbis konkreetne, kurioosne, nahaalne o järgsilbis paatos, piison, kino, auto tavatud häälikuühendid eufooria, sünekdohh, abstraktne komisjon familiaarne sanatoorium meloodia materjal materiaalne materialism mateeria oksjon variant variatsioon sümpoosion portsjon varieeruma illusioon ministeerium
seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, sündmuste pikaajaline kulg (mitu süzeeliini). Novell- tihe sündmustik, vähe tegelasi, üks teema, püänt. Jutustus- novelli ja romaani vaheline zanr (laiem novellist, kitsam romaanist), pole ainult üks sündmus, vabam vorm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
