Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste abil tööpingile. Rakisteks on padrun, tsenter, terahoidik jne. Treimisel saadavad pinnad on : silinder- , koonus- , kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse. On olemas isetsentreerivad kolmepakilised ja
kontaktikohas. Vastufreesimisel kulgeb lõikeprotsess rahulikult, sest lõigendi paksus kasvab sujuvalt ja pingi koormus kasvab samuti järk järgult. Pärifreesimisel lõikub freesi hammas töödeldavasse toorikusse löögiga, sest just sel hetkel on lõigendi paksus maksimaalne. Seetõttu saab pärifreesimist rakendada ainult piisavalt jäikadel ja vibratsioonikindlatel pinkidel, kui nende pikiettenihke mehhanismi käigukruvi ja veomutri vahel puudub lõtk. Pärifreesimisel surutakse toorik vastu töölauda, viimane omakorda vastu juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi. Pärifreesimisel on pealõikeserva kaldenurk positiivne, vastufreesimisel - negatiivne. Muude võrdsete tingimuste korral on freesi püsivusaeg pärifreesimisel suurem kui vastufreesimisel, välja arvatud kõva koorikuga toorikute töötlemisel. Vastufreesimise puuduseks on ka see, et frees püüab toorikut töölaualt lahti rebida. Freeside liigid.
Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Sõltuvalt valmisdetailile esitatavadest nõuetest, võib teha veel täiendavaid operatsioone, mille eesmärgiks on detailidele uute omaduste andmine nagu
suhtes võib väljendada koordinaatidega. Nii on selel 12 punkti A koordinaadid A (xA,yA,zA): xA on x- koordinaat ehk abstsiss, yA on y-koordinaat ehk ordinaat, zA on z-koordinaat ehk aplikaat. Esi -, põhi- ja külgekraan lõikuvad omavahel paarikaupa mööda jooni x, y ja z, mis on üksteise suhtes risti, moodustades ristteljestiku Oxyz. Punkt O on telgede ühispunkt. Nüüd pööratakse ekraanid ε1 ja ε3 koos nendele projekteerunud punkti kujutistega vastavalt nooltega näidatud suunas ühtivusse esiekraaniga ε2 (sele12b). Tekib punkti kolmvaade. Seejuures on telg y nähtav kahes kohas: z – telje pikendusena koos ekraaniga ε1 , mil ta kannab tähist y1, ning x-telje pikendusena koos ekraaniga ε3 , mil ta tähis on y3 . Punkti A projekteerimiseks vaja läinud joontest on tekkinud risttahukas, et selle neli kriipsukestega märgitud serva on ühepikkused, siis saadakse välja kirjutada järgmised võrdused: AA''=A'Ax=OAy=A'''Az
teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengusuunad Saetööstuse ettevõtteid 1997.a. 1442, milledest 97% alla 2 000 m3 aastavõimsusega; 2% ehk 30
..................................................10 23.Töötlemiskeskused. ................................................................................................................................10 24.Paindtootmise mooodulid ja susteemid. ...............................................................................................10 25.Materjali valiku põhimõtted. .................................................................................................................11 27. Tehnoloogia valiku alused .....................................................................................................................11 28. Keevituse põhimõisted ..........................................................................................................................11 29. Keevituse kaasnähtused ........................................................................................................................12 30. Kaarkeevitus .............................................
10.Mis piirab noaga lõikamise võimalikust? Noaga lôikamise vôimalikkust piirab lôigatava materjali kôvadus. 11.Mis juhtub kui noa teravnemisnurka suurendada? Soovitud tulemusi ei anna teravnemisnurga (vt. joon.1.1) suurendamine noa tööpôhimôtte säilitamisel . kasvamisel hakkavad noa tahud lôikamisel kujunenud pindu laiali suruma, mis tekitab väga suuri pingeid, eraldub palju soojust. Lôpptulemusena muutuvad kôlbmatuks nii riist kui toorik. 12.Nimeta teriklõikamise erinevus noaga lõikamisest. Erinevalt noaga lôikamisest surutakse töödeldavasse materjali vaid kiilu ühte pinda, mida nimetatakse esipinnaks. 13.Mis on terik? Kiilu môttelist osa, mis puutub kokku töödeldava materjaliga 14.Kus tekib pingestatud ala teriklõikmaisel? Eespinna ees on töödeldav materjal surutud, selles tekib pigestatud ala. 15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16
· Ava (ik. hole) - mistahes haarav (seestpoolt mõõdetav) toote element. · Võll (shaft) - mistahes haaratav (väljast mõõdetav) toote element. 16.Tolerantsitsoon. Tolerantsitsoonide tähistamine ja graafiline kujutamine. Tolerantsitsoon - piirhälbe ja põhihälbe vahe. Tähistamine: Graafiline kujutamine: +0,012 m + 0,006 5 17.Kuidas saavutada erinevaid täpsustasandeid? Iga tehnoloogia ja tööpink võimaldab saavutada teatud kindlat temale omast täpsusetaset. Näiteks, puurimisel tavapinkidel on majanduslikult vastuvõetav tolerantsijärk IT12...IT14, peen- ja täppistreimisel saab tagada tolerantsijärkudele IT7...IT8 vastavaid piirmõõtmeid; peenlihvimisel, plankimisel ja poleerimisel on saavutatav tolerantsijärk kuni IT5. Palju sõltub ka töölise kvalifikatsioonist. 18.Põhiava, põhivõll, nende tolerantsitsoonide tähistamine ja graafiline kujutamine.
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine...............................
Markus Põder TEHNOLOOGIA MÄÄRAMINE PROJEKT Õppeaines: LÕIKETÖÖTLEMINE JA LÕIKERIISTAD Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Masinaehituse õppetooli hoidja Tavo Kangru Tallinn 2015 SISUKORD 1. Ülesande sisu ................................................................................................................................4 2. Lintsaag Bomar STG275 ..............................................................................................................5 3. Treipink Haas TL-1 ....................................................................................
madalaid pöördeid. Soovituslikud kiirused erinevatele materjalidele. 3.Külgede freesimisel esialgu freesitakse risti- ja seejärel pikikiudu. See on vajalik, et freesitera ei rebiks vimase lõike lõpus puidust kilde lahti. 4.Soonte freesimisel freesimissuund oleks selline, kus lõikejõud suruvad ülafreesi vastu tugipinda. Ohutusjuhised 1.Kanna õiget tööriietust ja töökaitsevahendeid (kaitseprille). 2.Kinnita võimalusel töödeldav toorik. 3.Enne seadistamist eemalda pistik pistikupesast. 4.Toitejuhe peab töö ajal asuma alati seadmest tagapool. 5.Freesimisel tuleb hoida alati freesi kahe käega. 6.Seadme käivitamisel ei tohi freesi tera olla kokkupuutes töödeldava materjaliga. 7.Freesimissuund peab olema vastupidine freesitera pöörlemissuunale. 8.Arvesta tagasilöögi võimalusega freesimise ajal. 23
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
Selleks, et kõik hambad saagimisel lõikaksid, peavad hambatipud olema ühel kõrgusel Saelehte tasandatakse viiliga . Pikisaagimine . Ka pikisaagimisel toeta laud kahe pukile, nihutades neid saetee edenedes , et vältida laia plaadi läbipaindumist, aseta selle alla kummalegi poole saeteed lauad . Ristisaagimisel Pikka lauda saagides toeta see kahele pukile. Kui materjal on õhuke ja vetruv, aseta selle alla toekam laud . Lühike laud kinnita pitskruviga ühe puki külge . Sae õige hoidmine, mis tagab kontrolli täpsuse üle . Kui saetee kipub sulguma, saab seda lahti suruda puidust kiilu abil . Saagimise lõpetamisel toeta teise käega detaili vaba serva . Teatud juhtudel on saagimisel sobilik kasutad abinõusid näit. järkamisrenni . Vead saagide töös Saag seab halvasti, pinna siledus on madal : Hamba kuju ei vasta tehtavale tööle Hambad on nürid või valesti teritatud
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallurgia ..................................................................................................................... 4 2. Metalli reaalne struktur .................................................................................................. 4 3. Kristalliseerumine .........................
1.1 Akadeemilise versiooni installeerimine ja käivitamine o Programmi installeerimiseks käivitada fail setup.exe. o Programmiga kaasas olev akadeemilise versiooni litsentsifaili asukoht peaks olema kaustas: C:Program FilesSolid Edge ST2Program o Enamasti on litsentsifaili nimi SElicense.dat, mille peaks peale programmi installeerimist kopeerima eelnevalt näidatud kausta. 1.2 Installeerimine ja häälestamine o Uuemad versioonid sisaldavas endas võimalust kasutada traditsioonilist või sünkroontehnoloogiat o Vaikimisi on peale installeerimist aktiveeritud ainult sünkroontehnoloogia võimalused. Et aktiveerida ka traditsioonilise tehnoloogia võimalused tuleb teha järgmist [joonis 1-1] o Valida Application Button o =>Solid Edge Options=>
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2
Konstrueerimise eesmärgiks aga on ettenähtud funktsionaalse ülesande võimalikult põhjalik lahendamine. Selle saamiseks peab konstruktor selgelt teadma masina funktsiooni ja oskama kujutada võimalikke lahendusmeetodeid. 5 Funktsionaalse ülesande lahendamiseks on võrdväärse tähtsusega nii masina geomeetriline kuju (konstruktsioon) kui ka materjalid ja valmistamise tehnoloogia. Suuresti nende kolme parameetritega on määratav projekteeritava masina omahind. Konstruktsioon (geomeetria) Funktsioon ja kvaliteet Materjalid Valmistamise tehnoloogia
(pealkirja tekst ei jää üksinda lehe lõppu). Hoia read koos (Keep lines together ) Kogu valitud tekst (nt tabel) paigutatakse lehele terviku- na Leheküljepiir enne (Page break before) Lõik (nt pealkiri) algab uuelt lehelt Vorminguerandid (Formatting exceptions) Ära kuva/näita reanumbreid (Supress line numbers) tühistatakse ridade nummerdus, kui see on eelnevalt lehe häälestusel valitud (vt Küljendus (Page Layout) vahe- kaart, Lehe häälestus (Page Setup), Paigutus (Position), Reanumbrid (Line Numbers)) Ära poolita (Dont't hyphenate) keelatakse teksti poolitamine (soovituslik pealkirjade (laadide) juures) TÄPP-, NUMMERDATUD JA MITMETASEMELINE LOEND (AVALEHT (HOME)) Loetelu lisatakse lõigu ette. Seega kui loetelu on valitud, siis ENTER- Sorteerimine klahvile vajutus alustab uue lõigu numbriga või täpiga. Kui numbrit või täppi vaadeldava lõigu ette ei soovita, siis tuleb teha reapiir (Shift+Enter).
kõigile antud joonise järgi valmistatud detailidele ühesugune. 8 42. Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali füüsikaliste ja keemiliste omaduste säilimine liitekohas ja liitmismeetodi üldotstarbelisus ning tehnoloogilisus 43. Neetliited
Teoreetiliselt peaks täiuslike kristalsete ainete mehaaniline tugevus olema tunduvalt suurem kui katseliselt saadud. Selle üheks põhjuseks on dislokatsioonide esinemine kristallides. Nimelt toimub metallide plastiline deformatsioon just dislokatsioonide liikumise kaudu. Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9 ja 5-10. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Makroskoopiliselt näeb see välja nii, nagu näidatud joonisel 5-11. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel (joon 5-12). Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil
.................................................................................. 13 2.8 Vertikaalplaneerimine ja vee ärajuhtimine...............................................................................13 2.9 Ehitusplatsi ja muud piirded, platsi valgustus, valve, ohutushoid............................................14 2.10 Keskkonnakaitse.....................................................................................................................14 2.11 Ladude vajadus ja paigutus.....................................................................................................14 2.12 Ajutise veevarustuse arvutus.................................................................................................. 15 2.12.1 Tootmisvee vajaduse arvutus.......................................................................................... 15 2.12.2 Veekulu majanduslikeks vajadusteks .............................................................................15
mahalõikamine, mille tulemusena detailide tegelikud mõõtmed muutuvad. 42. Liited. Üldiseloomustus. Detailide vahelisi liikumatuid ühendusi nim. liideteks. Liited jagunevad lahtivõetavateks ja mittelahtivõetavateks ehk kinnisliideteks. Lahtivõetavad: keermesliited, liistliited, hammasliited, tihvtliited, profiilliited. Kinnisliited: needliited, keevisliited, liimliited, press-ja valsliited, jooteliited. Kinnisliiteid ei saa lahti võtta purustamata kinnituselemente. Kasut. neid tehnoloogia lihtsustamiseks või defitsiitsete materjalide kulu vähendamiseks. Lahtivõetavad liited peavad võimaldama liidete palju kordi koostada ja asendavad elemente vahetamata või neid järeltöötlemata. Liidetele esitatavad põhinõuded: tugevus nii staatilisel kui vahelduval koormusel, liite ja ühendatavate detailide võrdtugevus, jäikus, tihedus, materjali 44. Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus.
Elastne ja plastiline deformatsioon (5.1, 5.2), antud joon 5-1 ja 5-2 Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega. Katsekeha külge kinnitatakse tensomeeter, mis mõõdab keha lineaarmõõtmete muutumist. Saadakse katsekeha pikenemise l sõltuvus rakendatud jõust. Kuna selle sõltuvuse kuju oleneb katsekeha ristlõike pindalast, siis sõltuvus normeeritakse (jagatakse jõud ristlõike pindalaga ja l algpikkusega). Saadakse
Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute planeerimise üldine skeem on esitatud joonisel 11.1. Uuringute etapid Enamikel juhtudel on otstarbekas uuringuid teha etapiviisi. Uuringu etapid on
väntvõlli iga 180° ja neljataktilises -- 360° suuruse pöör- denurga järel. Pideva töö tagamiseks vajab mootor peale oma põhiosa väntmehhanismi veel mitmesuguseid abimehhanisme ja 23 -süsteeme: gaasijaotusmehhanismi, jahutus-, õlitus-, toite- ja süütesüsteemi. Nende ehitus- ja tööpõhimõtteid käsitle- Väntmehhanism takse allpool. Joonisel 7 on näidatud kähe- ja neljataktiliste mootorite Väntmehhanismi abil muundatakse kütuse põlemisel eral- üldvaated. duv soojus mehaaniliseks tööks ja kolvi edasi-tagasi-liiku- Mitmesuguste mootorrataste, motorollerite ja mopee- mine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tutvume järgnevalt dide mootorite peamised näitajad on toodud tabelis 2. väntmehhanismi ehitusega.
käsu OSNAP-tellimusega TAN. Seejuures tuleb aga arvestada, et algsete ringjoonte valkupunktide asukohad võivad määrata ringjoone vägagi erinevalt: b a c Ringjoon, mis puudutab kolme etteantud ringjoont a, b ja c. Ruuduke – puutuja- ringjoone valikupunkt (need ringjooned on sellel ja järgmistel joonistel näidatud kriipsjoontega, arvuti poolt leitud ringjoon on näidatud pidevjoonega); + – ringjoone keskpunkt. Variant I b a c Puutuja-ringjooned samad, mis eelmisel joonisel, aga valikupunktid teised Variant II Ülesanne II Tihend
1, 5.2), antud joo n 5-1 ja 5-2 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega. Katsekeha külge kinnitatakse tensomeeter, mis mõõdab keha lineaarmõõtmete muutumist. Saadakse katsekeha pikenemise l sõltuvus rakendatud jõust. Kuna selle sõltuvuse kuju oleneb katsekeha ristlõike pindalast, siis sõltuvus normeeritakse (jagatakse jõud ristlõike pindalaga ja l algpikkusega). Saadakse sõltuvus
ühele poolele kaldu, et õli saaks valguda ühtekohta kokku. Alusraam kinnitatakse pikkade äärikutega vundamendi külge. Alusraamile toetuvad väntvõll ja kõik ülejäänud mootori osad. Ehituselt koosneb ta: kahest pikkitalast põikitaladest ( i +1) Põikivaheseinad moodustavad kambrid, milledes pöörlevad väntvõlli vändad, põikivaheseintes on uurded raamlaagri pesade tarbeks. Põiki vaheseinad on alt avatud, et õli saaks seal vabalt liikuda. Valmistamis tehnoloogia Alusraam valatakse hallmalmist СЧ, sest see täidab hästi valuvorme ja samas talub ka suuri koormusi. Kui alusraam on pikem kui 5m, siis valmistatakse ta kahest osast ja ühendatakse omavahel poltidega. Väiksematel mootoritel võivad olla alusraamid, millised on valmistatud teraslehtedest keevis konstruktsiooni teel, samas on kasutusel ka kiirekäigulisi mootoreid millistel on alumiinium alusraamid. Suured 2 – taktilised mootorid siin kasutatakse alusraame, mis on valmistatud
1, 5.2), antud joo n 5-1 ja 5-2 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus. Materjali tugevuse iseloomustamiseks uuritakse materjali deformatsiooni sõltuvana mehaanilisest pingest. Jõu rakendamiseks on seejuures 4 võimalust: tõmbe-, surve, nihke ja väändejõud. Seda, kuidas nimetatud jõud deformeerivad objekti, on näidatud joonistel 5-1 ja 5-2. Metalli tõmbetugevuse määramiseks kinnitatakse katsekeha kahest otsast ja hakatakse tõmbama. Tavaliselt kasvab tõmbejõud ühtlase kiirusega. Katsekeha külge kinnitatakse tensomeeter, mis mõõdab keha lineaarmõõtmete muutumist. Saadakse katsekeha pikenemise l sõltuvus rakendatud jõust. Kuna selle sõltuvuse kuju oleneb katsekeha ristlõike pindalast, siis sõltuvus normeeritakse (jagatakse jõud ristlõike pindalaga ja l algpikkusega). Saadakse sõltuvus
seina sisemisele äärele, sisemise pindrea kivid välimisele äärele. Mört tõstetakse seinale mördikühvliga või kopplabidaga, tasandades mördipeenrad kühvli või kopplabida esiservaga. Müürsepa töökoht. Müürsepa töökoha moodustavat laotav seinaosa ja pind, millel paiknevad materjalid, töövahendid ja tööriistad. Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme. Töökoht koosneb kolmest tsoonist: 1) 60. . . 70 cm laiune töötsoon , millel töötavad müürsepad; 2) 65. . .100 cm laiune materjalitsoon, millele paigutatakse tellised, mört ja sissemüüritavad tarirauad; 3) 100. . . 125 laiune transporditsoon materjalide kohaletoomiseks. Töökoha kogulaius vastab harilikult töölava laiusele ja on 240. . . 260 cm
Pragude tekkimise võimalus (välditav pingbetooni kasutamisega). Monoliitse raudbetooni korral betoonitööde kallinemine talvetingimustes (vajadus kaitsta värsket betooni läbikülmumise eest). 4 Märkusi raudbetooni arenguloost Raudbetooni tekkimise majandulikud eeldused kujunesid välja 19. saj. keskpaigaks, kui oli küllaldaselt välja arenenud raudbetooni põhikomponentide portlandtsemendi ja valtsterase tootmine. Raudbetoonile eelnes sajandi esimesel poolel betooni tehnoloogia areng ja betoon- tehiskivide kasutamine. Esimeseks teadaolevaks raudbetoonkonstruktsioonis võib lugeda 1850.a. Lambot' valmistatud paati, mis oli välja pandud 1854.a. Pariisi Maailmanäitusel. Ligikaudu samal ajal tekkis mõte siduda betoon ja teras tulekindlaks paindele töötavaks ehitusmaterjaliks (ameeriklane T. Hyatt). 1861.a. kirjeldas raudbetooni omadusi prantslane Fr. Coignet. Vaatamata raudbetooni
Eriti hästi sobivad sellised laevad tegutsema jäätuvates meredes, kus jää murdmise asemel nad võivad liikuda lihtsalt jää all. glisseerivad on sellised kiirekäigulised laevad, mis kiiresti liikudes tõusevad suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist
Eriti hästi sobivad sellised laevad tegutsema jäätuvates meredes, kus jää murdmise asemel nad võivad liikuda lihtsalt jää all. glisseerivad on sellised kiirekäigulised laevad, mis kiiresti liikudes tõusevad suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
