Demokraatia Rahvavõim Otsene demokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõiguslikud inimesed osalevad vahetult riigivalitsemiseprotsessis Otsest demokraatiat kasutati Ateena linnriigis 5. Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu)
hääletab eitavalt, on õigus presidendil riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised, sest riigikogu on kaotanud usalduse. Refile ei panda: maksude, eelarve ja riigikaitsega seotud küsimusi. Korraldatakse ka kohalike reffe. Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodanikul. Kohalikel on ka mitte kodanikel, kes elavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil. Kandideerimis õigus on ainult Eesti kodanikel riigikokku saab kanditeerida +21 ja valda +18. 3
Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond. Valimisõiguse saab iga vähemalt 18 aastane riigi kodanik ning seda ei mõjuta rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana. Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus, haridus ja sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida riik pakub ning mida me igapäevaselt tunnetame. Riigile on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust
kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Eestis saavad referendumil õiguse osaleda kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud peab olema 18aastane teovõimeline kodanik. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Kandideerimisõiguse saamisel on täiendavaks tingimuseks kodakonsus. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18 eluaastast, Riigikogusse alates 21 eluaastast. Ka võivad meie valla/linna volikogusse kandideerida teiste EL maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Lk 61 1)Seleta oma sõnadega järgnevaid mõisteid: parlament, istungjärk, opositsioon, fraktsioon, umbusaldushääletus, poolthäälteenamus, koosseisu häälteenamus. Parlament seadusandlik võim. Istungjärkparlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest;
Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida transporti; korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 6. Kui pikaks ajaks valitakse volikogud? Kes võivad valida? Kes võivad volikogusse kandideerida? Kuidas pannakse ametisse vallavanem? Neljaks aastaks, hääletada võivad kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Volikogusse võib kandideerida kõigi Euroopa liikmesmaade kodanikud, kui tal on selle omavalitsuse püsielanik. Vallavanem pannakse ametisse volikogu poolt ning see toimub alati kohalike valimiste järel pärast volikogu uue koosseisu kokkutulemist. 7
Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4. eesti valimissüsteem(iseloom) Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi
ilma esindajaid valimata. Esimene referendum toimus 3. märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Samuti korraldati referendum Euroopa Liitu astumise kohta. Referendumeid ei korraldata väga tihti, kuna see on aeganõudev ja kulurikas. Esindusdemokraatia puhul saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida omale esindajad rahvaesindusorganisse: riigikogusse, volikogusse või Euroopa Liidu parlamenti. Vähemalt 18aastased Eesti Vabariigi kodanikud saavad valida Riigikogu ning vähemalt 21aastased saavad kandideerida Riigikokku. Riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, mille põhjal on kohtuvõim, täisesaatev võim ja seadusandlik võim autonoomsed, ja vabade valimiste põhimõte, mille peaeesmärk on esindusdemokraatia toimimine ja rahvaesinduse valimine.
ja võim pole ühe isikukäes. Kõik on Eesti riigis võrdsed seaduste ees ja kõigil on omad õigused. Selle tõttu saavad nad endi seast valida saadikud, kui tegu on parlamentaalse riigikorraga. Eestis toimuvad valimised iga nelja aasta tagant, kus rahvas valib saadikud, kes lähevad riiki juhtima. Riigikokku pääseb saadikutest 101 liiget. Et ise kanditeerida peab olema vähemalt 21-eluaastat vana. Kindlasti peab olema ka kodakondsus. Valla/linna volikogusse saab selle eest kanditeerida 18. eluaastast alates. Valimis süsteemid on Majoritaane ja proportsionaalne. Majoritaalsel süsteemil osutub valituks kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised on aga kaotanud. Sellepärast öeldaksegi selle kohta, et ,,Võita saab kõik." Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem. Seda peetakse õiglasemaks, kuna see annab pääsu parlamenti ka väiksematel parteidel.
Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud.
Pensioniea muutmine Riik See puudutab kõiki pensioniealisi kodanikke riigis ja on üldine muudatus Valla eelarve vastuvõtmine KOV Igal vallal on oma eelarve, nende kasutuses olevate vahenditega 4. Iseloomusta oma elukohajärgse KOV tööd. ( mitu liiget kuulub volikogusse ja millised erakonnad seal on, kes juhib volikogu tööd, kes juhib valla/linnavalitsust, mis on aktuaalsemad teemad istungitel, jms.) 4 Mina elan Anija vallas. Volikogusse kuulub 19 liiget, juhiks on Jaanus Kalev. Volikokku kuuluvad erakonnad: Keskerakond, Reformierakond. Valda juhib vallavanem, kelleks on Riivo Noor
INTELLEKTUAALOMAND- inimese poolt tehtud looming. PÕHISEADUSES on inimese õigused, põhiõigused, riigi valitsejad KOALITSIOON: - IRL (Isamaa ja Res Publica Liit) - Sotsiaaldemokraatlik Erakond - Eesti Reformierakond KOALITSIOON on erakondade ajutine liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis • Riigikogusse kandideerija peab olema vähemalt 21. a. • Kohalikku volikogusse kandideerija peab olema vähemalt 18. a. • Hääletada saab vähemalt 16. a. 16. aastase valimise: + Teismelistega arvestatakse rohkem. + Teismelised saavad arvamust avaldada. + Ärgitab noori tähele panema, mis nende ümber toimub. + Ärgitab noori rohkem poliitikaga tegelema. - Teismelised on kergemini manipuleeritavamad. - Ei huvitu poliitikast Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised otsivad tööd.
2. Erakonna võimalused oma programmiliste eesmärkide realiseerimiseks (osalemine poliitilises elus). 1) Erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel; 2) Erakonna osalemine Riigikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu Riigikogu tegevuses, Euroopa Parlamenti valitud erakonnaliikmete kaudu Euroopa Parlamendi tegevuses, kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu volikogu tegevuses, Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu vastavalt Vabariigi Presidendi valimisel, Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse täitevorgani moodustamisel, rahvusvahelises koostöös välisriikide erakondadega. 3. Kes võivad vastavalt Erakonnaseadusele kuuluda Eestis erakondadesse? 1) Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik.
*unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rahva osalus valimistes. Valimised on vabad kui peetakse kinni nendest nõuetest: *Kanditaate on ühetele saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid prapageerida. *kodanikel on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida seda salaj. *hääled loetakse ausalt ja tlemused avalikustatakse täielikult. Valida saab alates 18a. Kanditeerida valla volikogusse 18a. Riigikogusse 21a. Maailmas on 2 valimissüsteemi:1. Majaritaalne e. enamus valimissüsteem.2. Praporitaalne süsteem. Eestis kehtiva propatsionaalse süsteemi isesärasused: 1.Peab hääletama ühe inimese poolt. 2.Kanditaat ple sõltumatu, esineb vaid oma erakonna seisukohti. 3.Hääled kantakse üle ühelt kandidaatitele teisele. 4. parlamenti pääsemiseks ple tähtis ainult kandidaadile antud hääle arv, vaid ka tema asetus partei nimekirjas. Eestis toimuvad
elavad vastavas linnas või vallas 3)mandaat-koht parlamendis/volikogus Jagatakse 3viisil: 1) isikumandaat-saavad, kes koguvad vähemalt kvoodi jagu hääli kvoot=valijate arv/mandaatide arv 2) ringkonnamandaat- saadakse siis, kui häälte üleslugemise tagajärjel koguneb kvoodi jagu hääli. Ringkonnamandaat tehakse avatud inimkirjaga (reastatakse ümber) 3)kompensatsioonimandaat arvutatase välja kindla valemi järgi Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valimiskünnis-vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist Peibutuspart- inimene, kes kandideerib valitu nimekirjas, aga valituks osutades loobub oma kohast. Poliitbroiler- noorpoliitik, kes on teinud ainult erakonnasisest karjääri. Hübriidne valimissüsteem- segu valimissüsteem majoritaalne ja proportsionaalne valimissüsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. Ukaas- seadus
väliskomisjon, hariduskomisjon, rahanduskomisjon jne. Seaduseelnõu seaduse n.ö. toorik, projekt, mida Riigikogus 3X arutatakse e. menetletakse. Seaduseelnõust saab seadus, kui Riigikogu on ta vastu võtnud, president oma allkirja andnud ja välja kuulutanud. NB! Siis on ta kohustuslik täitmiseks. Saadikupuutumatus Riigikogu liiget ei saa tavakorras vastutusele võtta, enne peab Riigikogu temalt ära võtma saadikupuutumatuse. Valimised toimuvad parlamenti või kohalikku volikogusse (iga 4 aasta järel) Maailmas on 2 põhilist valimissüsteemi: · majoritaarne parlamenti pääsevad kõige rohkem hääli saanud inimesed. · proportsionaalne (kasutusel Eestis) erakonnad saavad parlamenti nii mitu kohta, kuimitu % nad valinute häältest kogusid nt. 15% = 15 kohta Valimiskünnis erakond peab koguma teatud % valijate häältest ja Eestis on see 5 %. Valimisiga algab 18-aastaselt ja sama vanalt saab kandideerida kohalikku volikogusse.
turniir BaltCup (al. 2002), laste ja noorte turniir ,,Tiigripoeg" (al. 2002), Eesti avatud võitluskunstide mängud (al. 2008). Aastal 2000 asutas noorsooühingu ,,Põlvkond", mis on aastate jooksul viinud läbi mitmeid noortele ja eaketele suunatud heategevusprojekte. Alates 2009. aastast on ta koordineerinud intellektuaalide klubi tegevust, mille eesmärgiks on kaasata venekeelseid noori ühiskondlikku diskussiooni. Aastal 2008 astus Eesti Keskerakonda ning 2009. aastal sai valitud Tallinna Volikogusse, kus osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis. 2011. aasta märtsis osutus valituks Riigikogusse. Tema volitused on lõpetatud sama aasta aprillis seoses nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse, kus tema vastutusvaldkondadeks on haridus, kultuur, sport, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ning Kodurahu foorum.
inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Miinus: · Häältelugemise keerukus · Erakondade suur mõju valimistulemustele · Hajub saadiku isiklik vastutus Pluss: · Hääled ei lähe kaduma · Parteidel võrdsemad võimalused parlamenti pääsemiseks Eesti valimissüsteem. Proportsionaalne kõigil valimistel. Mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandideerida võib erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina. Kvoot parlamenti või volikogusse pääsemiseks vajalik valijahäälte häälte piirnorm Häälte ülekandmise põhimõte: isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat Valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte %, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks (Eestis 5%). Hübriidsed valimissüsteemid. Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Igal valijal 2 häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel isikule oma ringkonnas, teise
Süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast lugemist ümber. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata. Peamine puudus on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Plussina parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud. Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär häälte ülekandmine- proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhtuab erakondliku koostöö tähtsust. Valimiskünnis- sedausega kehtestatud minimaalne häälte % mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks. hübriidsed valimissüsteemid- majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi ühendatud põhimõtted. kautsjon valimistel vabade valimiste põhimõtted- valmisõigus on üldine(kodakondsus piirang, vanuspiirang);
(5) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. (6) Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Välismaalane käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. KOV volikogusse kandideerimiseks peab omama EV kodakondsust. Valla/linnavolikogusse võib kandideerida alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud · Riigikogusse · kohalikesse omavalitsuste volikogudesse · Euroopa Parlamenti. Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused: · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu;
Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogusse. Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses; · hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Enamikus riikides antakse teovõimelistele kodanikele hääleõigus siis, kui nad on saanud 18- aastaseks
b. Üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri Parlamenti saadakse valituks: · Isikumandaadiga kanditaat kogub kvoodi jagu hääli · Ringkonnamandaadiga kanditaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse Kvoot a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang ( impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valmiste 4 perioodi: · ETTEVALMISTAV periood · VALIMISKAMPAANIA periood · HÄÄLETAMINE · HÄÄLTE LUGEMINE Ideoloogia korrastunud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Iga ideoloogia ei ole poliitiline (budism, feminism, asketism jne.) · Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja
nt Eesti. RAHVA OSALUS VALIMISTES. Esindus demokraatia toimib läbi rahvasaadikute valimise, valimised on vabad, kui peetakse kinni järgmistest nõuetest : *kanditaate on ühtetel saadiku kohale mitu. *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. *kodanikul on õigus teha oma valik iseseisvalt ja hoida see saladuses. *hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Valimis õiguse saab eesti kodanik 18a. Kandideerida valla v linna volikogusse saab 18a. Riigikogusse 21a. Olles EL liige võivad meie valla v linna volikogusse kandideerida ka teiste EL maade kodanikud, kui nende püsiv elukoht on vastava oma valitsuse territooriumile. Maailmas on 2 valimissüsteemi: 1. majaritaaen ehk enamus valimissüsteem-valitaske asutule kanditaat, kes on antud valimis rindkonnas saab kõige enam hääli. (isikuvalimised Suurbritannia). 2. propartsonaalselne süsteem-iga partei saab parlamendis kohti propatsioonaalselt koguniigi
Kes need personaalselt on, soltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud erakonna etteotsa. Valimiskünnis-seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks. Rakendatakse mitme partei süsteemiga riikides, et vältida parlamendi liigset pol killunemist, mis teeb raskeks stabiilse koalitsioonivalitsuse moodustamise. Negat: väikeparteid on seetõttu nn varjusurmas. Kvoot-volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär (üksikisik) Lihthäälte enamus-on vajalik enamus antud häältest Absoluutne häälteenamus-on vaja enam kui 50% kõikidest liikmetest. Hääletajate arv pole oluline Peamised valimissüsteemid Valimissüsteem- seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel mood. valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ja jagatakse saadikukohad. On kaks peamist valimissüsteemi: 1.Majoritaarsed e enamusvalimised 2
2) valijahääli kantakse üle ühelt kandidaadilt teisele (Baari-Paavo, Carmen Kass) 3) parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas NB! Riigikogu valimistel on Eestis 12 valimisringkonda, Europarlamendi valimistel 1 ringkond. Proportsionaalse süsteemi tugevused 1) kaotsi läheb vähe valijate häältest 2) väiksematel erakondadel on suurem võimalus pääseda parlamenti / volikogusse Proportsionaalse süsteemi nõrkused 1) hääli kantakse ühelt kandidaadilt üle teisele, mistõttu erakonnaroll kipub olema liialt suur 2) proportsionaalne valimissüsteem on suhteliselt keerukas ja jääb tihti valijatele arusaamatuks 3) loodud koalitsioonivalitsused lagunevad kiiremini kui majoritaarse süsteemi korral valitsuste tööperiood jääb lühikeseks. Majoritaarne valimissüsteem Ühendkuningriigid, USA, Kanada, India
Juunipööre · Eesti riiklus likvideeriti täielikult järgmiste ümberkorraldustega (juuni-juuli 1940) 1. Keelustati Isamaaliidu,Kaitseliidu ja kutsekodade tegevus 2. Hakati vallandama juhtivaid ametnikke 3. Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P Eestimaa kommunistliku bolsevike partei tegevus. 4. Algasid esimesed arreteerimised NKVD Siseasjade Rahvakomissariaat juhtimisel 5. Saadeti laiali Riigikogu ja korraldati uued valimised riigi volikogusse ETRL (valimisliit) Eesti Töötava Rahva Liit · 21.07.1940 Tuleb kokku uus riigivolikogu.Otsused: 1. Eesti Vabariik kuulutatakse ENSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 2. Maa kuulutati rahva omandiks, hakati ellu viima agraarreformi 3. Võeti vastu otsus tagandada ametist EV president Konstantin Päts 4. Otsustati esitada palve ENSV vastu võtmiseks NSV Liidu koosseisu *Juuli keskpaigas oli arreteeritud J.Laidoner *K
· elamu- ja kommunaalmajandust, · valla või linna teede ja tänavate · kanalisatsiooni ja veevarustust, korrashoidu. Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. 7 Omavalitsusorganid on: · Volikogu so esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt o Volikogusse saab kandideerida hääleõiguslik Eesti kodanik ja EL-i kodanik, kelle püsiv elukoht valimisaasta 1. aug. selles KOV-s o Hääletamisõigus on: a) Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes 18 ja kelle püsiv elukoht selles vallas või linnas b) välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel o Valimised on üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel. Igal valijal on 1 hääl. o Ametisoleku aeg on 4 aastaks.
inflatsiooni määrale inflatsioon raha ostujõu langus ja üldine hinnatõus, mis on seotud ülemäärase hulga paberraha ringlusse laskmisega kvoot a) majanduses määrab antud kauba sissevõi väljaveo koguselise või väärtuselise piirangu ; b) poliitikas kehtestab valijahäälte piirmäära, mis on vajalik pääsuks volikogusse või parlamenti. majandus ühiskonnaelu valdkond, kus luuakse materiaalseid rikkusi, jaotatakse, vahetatakse ja tarbitakse neid makroökonoomika majandusteadus, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviksüsteemi uurimisega mitteaktiivne rahvastik inimesed, kes ei saa või ei taha tööl käia
stabiilne demokraatia, toimiv turumajandus, suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme ? guslikud kohustused (acquis) ning ka täita neid oma riigi administratsioonis. korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine, millega seostub altkäemaksu võtmine riigiametnike või poliitikute poolt kvoot(4) - a) majanduses määrab antud kauba sisse- või väljaveo koguselise või väärtuselise piirangu ; b) poliitikas kehtestab valijahäälte piirmäära, mis on vajalik pääsuks volikogusse või parlamenti. laissez faire, laissez passer (1) - liberaalse majandusteooria põhimõte, mis nõuab, et riik ei sekkuks majandusse, vaid laseks sellel vabalt areneda. legitiimsus (2) - M.Weberi poolt juurutatud termin, mis iseloomustab võimude populaarsust ning usaldusväärsust rahva silmis. Juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, s.t. valitsemist seaduste põhjal. leibkond (1) - majapidamisüksus, mille võivad moodustada nii ühe perekonna liikmed kui ka
kogund kandidaat(India, Usa, Uus meremaa , briti asumaades) · Proportsionaalne eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem Seda kasutatakse europarlamendi, riigikogu ja volikogu valimistel. · Hübriid Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a) ringkondade kaupa.-seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene b) üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik piirmäär parlamenti saadakse valituks · isikumandaadiga kandidaat kogub kvoodi jagu hääli · ringkonnamandaadiga kandidaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist valimiskünnis - seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent mille peab erakond koguma parlamenti pääsemiseks. · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse nende erakondade vahel , kelle kandidaadid
tegevusvaldkonda. Eesti põhiseaduse järgi on riigikontrolöril maailmas harva esinev õigus osa võtta valitsuse istungitest ja esitada oma ülesandeisse puutuvais asjus Riigikontrolli seisukoht. Praktikas ei ole riigikontrolöri osalemine valitsuse istungitel seadnud kahtluse alla Riigikontrolli sõltumatust. Sõltumatuse tagamiseks ei tohi riigikontrolör ametisoleku ajal olla mõnes teises riigiametis, kohaliku omavalitsuse ametis jm; kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse; kuuluda parteisse ja osaleda erakondlikus tegevuses; kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse; osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine. Riigikogu nimetas Tartu Ülikooli endise rektori Alar Karise riigikontrolöri ametisse 26. märtsil 2013. Ametisse astus Alar Karis 8. aprillil 2013, andes ametivande Riigikogu ees
täita korruptsioon riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning äraostetavus (altkäemaksu vm meelehea võtmine) kosmopoliit maailmakodanik, kes ei seo ennast kindlalt mõne rahvuse või riigiga, pigem väärtustab mobiilsust ja maailmakultuuri ühisosa; vastand rahvuslasele kvoot a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang (impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär legitiimsus Max Weberi oskussõna võimu populaarsuse ning usaldusväärsuse iseloomustamiseks; juriidilisest aspektist tähendab legitiimsus võimu õiguspärasust, st valitsemist seaduste põhjal leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed)
EKS § 2 § 2. Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid (1) Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on: 1) erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel; 2) erakonna osalemine Riigikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu Riigikogu tegevuses, Euroopa Parlamenti valitud erakonnaliikmete kaudu Euroopa Parlamendi tegevuses, kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu volikogu tegevuses, Riigikogusse ja kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu vastavalt Vabariigi Presidendi valimisel, Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse täitevorgani moodustamisel, rahvusvahelises koostöös välisriikide erakondadega. IV Erakondade privileegid Privileegide eristamine:
ringkonnad või mitte, kasutada ühe või mitmemandaadilisi ringkondi, mitu ringkonda luua?, milline toetus oleks vajalik valituks osutumiseks?, milliseid matemaatilisi vahendeid kasutada häälte mandaatideks muutmiseks?, kasutada künniseid või mitte. Mandaat saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Kvoot Volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär. Jagaja D'Hondti valimistulemuste meetodi numbrid, millega jagatakse. Ringkond haldusüksuse tüüp, mõnedes riikides ühtlasi ka omavalitsusüksus. Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid elanikkonna jaotumisest etnilistel, administratiivsetel ja muudel alustel.
hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet – ajalooliselt tekkinud parlamentääri - ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76. 12 c) Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte haldusnõukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse 67. ametite ühitamatuse põhimõtte eesmärk Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist. 68
täitmist. Riigikontrolöri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidenti ettepanekul viieks aastaks. õigus võtta osa valitsuse istungitest, esitada oma ülesandeisse puutuvais asjus Riigikontrolli seisukoha. Sõltumatuse tagamiseks ei tohi riigikontrolör ametisoleku ajal · olla mõnes teises riigiametis, kohaliku omavalitsuse ametis jm; · kuuluda kohaliku omavalitsuse volikogusse; · kuuluda parteisse ja osaleda erakondlikus tegevuses; · kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelevalveorganisse; · osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt · tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine. Riigikontroll auditeerib riigiasutusi, aga ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid
tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte haldusnõukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist. 48. Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös?
tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida; kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte haldusnõukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist. 13 48
haldusorganid sellega arvestama 2. Võimude funktsioonide korraldussüsteemide olemasolu (põhi ja abifunktsioonid) selle võimude lahususe on andnud meile ka PS. a. On olemas personaalne aspekt isik ei saa täita mitut põhifunktsiooni (nt Riigikogu liige ei saa täita samal ajal valitsuse funktsiooni põhifunktsioonina). On kerkinud probleem, kas isik võib olla Riigikogu liige ja samal ajal olla valitud omavalitsuse volikogusse b. Organisatoorne aspekt 3. Õigusnormi täpne kujundamine õigusnorm peab olema oma adressaadile mõistetav. Oluline normi optimaalse abstraktsuse kujundamine. 4. Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. Selle printsiibi puhul on meil sätestamist leidnud kolme osaline test: a. Kas vastav abinõu on kohane õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Vastav abinõu,
lg 2) Teiseks on sätestatud vanuseline tsensus (§ 60 lg 2, § 57 lg 1 Kolmandaks valimistsensuseks on põhiseaduses sätestatud teovõimelisus (§ 57 lg 2) Neljandaks võib põhiseaduse kohasel piirata hääletamist nendel isikutel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohas (§ 58) Viiendaks nägi põhiseaduse rakendamise seaduse § 6 Riigikogusse või kohalikku omavalitsuse volikogusse kandideerijatele kuni 31.detsembrini 2000 ette süümevande andmise. /süümevanne puudutab kirjalikku kinnitust et ei ole olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite, vastuluure teenistuses jms. ) Süümevande andmise kohustust alates 2001 põhiseaduse tasemel enam ei ole. Põhiseaduse § 124 lg 3 kohaselt võib piirata kaitseväes ja asendusteenistuses olevate isikute põhiõiguslikke õigusi, kui selleks on olemas teenistuse erilaadist tulenevad huvid
- keskharidus - spetsiifilised sotsiaalinstitutsioonid Valimised - Kohaliku volikogu liikmed valitakse 4 aastaks. Valimised toimuvad kõikidesse Taani kohalikesse volikogudesse ühel päeval. Saadikud valitakse nii maakonna- kui kohalikesse volikogudesse. Valimisõigus on alates 18. eluaastast kõigil Taani kodanikel, teistel EL kodanikel, samuti Norra ja Islandi kodanikel, kes elavad kommuuni territooriumil, ning neil on ka õigus olla valitud maakonna- ja kohalikku volikogusse. Muudest riikidest pärit isikud peavad hääletamiseks või kandi-deerimiseks olema Taanis alaliselt elanud vähemalt 3 aastat. 4. Ameerika Ühendriigid (USA) Pindala: 9 364 000 km² Rahvaarv: 302 756 000 (1.09.2007) Pealinn: Washington Riigivalitsemise vorm: presidentaalne vabariik Riiklik korraldus: Föderatsiooni struktuur 50 osariiki ja Columbia föderaalringkond, peale selle nn inkorporeerimata
annaabi.ee 
