Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võlaõiguse eriosa KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müüja, omandiõigus, lepingud, töövõtja, ostjal, puudustega, tellija, asjaga, töövõtu, töövõtuleping, käendaja, põhivõlgnik, võlaõiguse, eriosa, kohustuseks, vabastamine, otsesest, kohaldada, muuhulgas, kasulikum, iskute, maksmine, ühelt, vormivabadus, kohandada, osutaja, ennekõike, käsunduslepingud, pandiõigus, kantud1. Millal läheb üle müüjalt ostjale asjaga seotud omandiõigus ja kas omandiõiguse üleminekut mõjutab tasu maksmine? Müüjalt ostjale läheb üle asjaga seotud omandiõigus üldjuhul asja üleandmisel. Abstraktsiooni printsiibist lähtuvalt peab müüja tegema ostjaga lisaks võlaõiguslikule tehingule ka asjaõigusliku tehingu. Asjaõigusliku tehingu alusel toimub omandiõiguse üleminek ühelt isikult teisele. Antud tehingu suhtes kehtib vormivabadus. Kuna praktikas tihti ei sõlmita vallasasjaga seotud omandiõiguse üleandmiseks lepingut, siis omandiõigus läheb müüjalt ostjale üle asja üleandmisega. Samas peab ka ostja tegema kõik endast oleneva, et omandiõigus saaks üle antud. 2
1. Pärimislepingu sisu Pärimislepingud- määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või isik. Lepingu vorm -notariaalne 2. Abieluvaralepingu sisu. abikaasad määravad kindlaks vastastikused õigused ja kohustused erinevalt seadusest 3. Loetle asjaõiguslikud lepingud ja iseloomusta neid lühidalt VÕÕRANDAMISLEINGUD- asjade omanike vahetus KINNISOMANDI KITSENDUSI REGULEERIVAD LEPINGUD- teed, tehnovõrgud ,juurdepääs avalikult kasutatavale teele kasutuslepingud REAAL-ja ISIKLIKUD SERVITUUDILEPINGUD- kasutusvalduse lepingud, isikliku kasutusõiguse lepingud (AÕS § 172-228) HOONESTUSÕIGUSE LEPING- hoonet ehitada võõral kinnisasjal OSTUEESÕIGUSE LEPING asjaõiguslik ostueesõigus igakordse omaniku kasuks
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine,
Eeldatakse, et käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga. (633) Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. TÖÖVÕTULEPING Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (635) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Juhul kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS §-des 620626, § 628 lg 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631634 sätestatut. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
omavahelise kokkuleppe kaudu kindlaks määrama lepingu olulised tingimused. Seadusandja on VÕS § 271 ette näinud lepingu olulised tingimused, milles tuleb lepingupooltel minimaalselt kokku leppida. VÕS § 271 tulenevalt on üürilepingu olulisteks tingimusteks üleantav asi ja lepingu alusel makstav tasu. Üürilepingu poolteks tulenevalt VÕS § 271 on üürnik ja üürileandja. Üürileandjaks lepingu sõlmimisel võib olla nii asja omanik kui ka kolmas isik, kellel konkreetse asjaga õiguslik seos puudub. See tähendab, et iga isik võib võtta endale üürilepinguga kohustuse mõne asja väljaüürimiseks, nt iga isik võib sõlmida õiguslikult siduva üürilepingu teisele isikule kuuluva maja välja üürimiseks. Antud õigus tuleneb VÕS § 12 lg 1, mille kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli lepingu täitmine võimatu või et üürileandjal ei olnud asja käsutamise õigust.
TÖÖVÕTULEPING § 635. Töövõtulepingu mõiste (1) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (2) Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620-626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut. (3) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. (4) Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. § 636. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja
kohaliku omavalitsuse eeskirjad. Eestis ei ole kohtuotsus lepinguõiguse allikaks, kuid anglo-ameerika õiguskultuuris see nii ei ole. Tähtsaimaks rahvusvaheliseks allikaks on Viini konventsioon ning samuti EL direktiiv ebaõigete üldtingimuste kohta. Lepinguõiguse allikaks on ka tava, mis tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui osapooled peavad seda õiguslikult siduvaks. Lepingute liigitus Õigusharude alusel Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik-õiguslikud lepingud. Objekti alusel Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles kohustused tuleb täita üheaegselt) Kestvuse alusel
põhimõtte. Abstraktsiooni printsiip tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tuleb teha vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st. käsutustehingul. Näiteks kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping. Müügileping on üks levinumaid võõrandamislepinguid, mida omavahelistest suhetes igapäevaselt sõlmitakse. Tihti sõlmivad isikud omavahelisest suhetes müügilepinguid selle peale mõtlemata ja
allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud:Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid:Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud:Vaikiva seltsingu leping 9. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette
(2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3. Võõrandamislepingute üldised põhimõtted. Võõrandamisleping üks pool annab vara teise poole omandisse. Kinkida saab ainult seda asja, mille omanik ollakse. 4. Müügileping Müügileping - ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandisse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Müügilepingu tunnused: 1. Ostjal tekib omand varale. Omandisse antakse vara alati raha eest. Rahana vaadeldakse lisaks sularahale ka sularahata arveldusi, siia kuulub ka rahaline nõue, samuti erastamisväärtpaberid. Niipea kui tasutakse varaga, pole enam tegu müügilepinguga (vahetus). Kuid kui täitmisel
leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (§ 9. Lepingu sõlmimine). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (§ 11. Lepingu vorm). Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (§ 208. Müügilepingu mõiste) 2. Kuidas peab kahjustada saanud isik kohustust rikkunud isiku suhtes käituma, kui ta soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid? Vastus: - Seaduses on kirjas, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS §76)
.....................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping........................................................................................................13 2.5. Kompromissileping.............................................................................................................13 2.6. Seltsinguleping....................................................................................................................13 2.7. Teenuste osutamise lepingud..............................................................................................14 2 2.7.1. Käsundusleping............................................................................................................14 2.7.2. Töövõtuleping..............................................................................................................14 2.7.3. Maaklerileping..................
ja esitas tellimuse ära. Paar päeva pärast tellimuse esitamist tuli Antsule kinnitus, et tellimus on vastu võetud ning töötluses. Kinnituse kohaselt pidi Ants saama köögimööbli kolme nädala jooksul pärast 30% ettemaksu tasumist. Kuna mööbli ostuhind oli 8000 eurot, maksis Ants müüjale 2400 eurot. Kinnitusega olid kaasas ka „Köögimööbli tegemise ja kättesaamise tingimused“ (tingimused), mille punkti 8 kohaselt võis müüja jätta ettemaksu endale, kui müüjal ei õnnestu mööblit valmis teha ja/või üle anda müüjast mittesõltuval põhjusel Nädal pärast makse tegemist puhkes müüja tootmishoones tulekahju, mille põhjustas müüja enda töötaja, kes jättis põleva suitsukoni treipinkide vahele, kus oli palju kuiva ning kergesti põlevat puidutükke ja -koorikuid. Kolm nädalat pärast ettemaksu tasumist helistas ostja müüjale ja uuris, miks ei ole müüja ostja köögimööblit ostjale üle andnud
tunnustega (antiik mööbliese). Võlgniku kohustuseks on üle anda kokkulepitud asi ja täitmiseks loetakse ainult selle asja üle andmist. Võlgnik peab tagama asja oamduste säilimise kuni asja üleandmiseni. TEHINGUTE KEHTETUS Õiguslikud tagajärjed tekivad ainult puudusteta lepingutest ja lepingu sisuline puudus võib kaasa tuua lpeingu tühisuse. Tühine leping on tühine algusest peale ja seda ei pea isegi vaidlustama. Tühised on lepingud, mis on vastuolus heade kommete või avaliku korraga ja nendega rikutakse üldiselt tunnustatud moraaliprintsiipe, õiguse põhimõtteid, piiratakse vabadust. Ka seaduse olulise rikkumisega sõlmitud tehing on tühine. Tühised on ka näilikudtehingud, millep uhul on pooled kokkuleppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavat õiguslikke tagajärgi, sest nende eesmärk on jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad
(633) Käsundisaaja pankroti korral lõpeb käsundusleping pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud juhul, kui käsunduslepingul ei ole seost pankrotivaraga. TÖÖVÕTULEPING Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (635) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Juhul kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS § des 620626, § 628 lg 2 ja 3, §s 629 ja §des 631634 sätestatut. 3 Tarbijatöövõtuleping on oma majandus või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
Kaupade rikkumise korral hüvitab Hoidja Hoiuleandjale summa, mille võrra kaupade maksumus langes. 8.3. Hoidja ei kanna vastutust Kaupade riknemise eest, mis on tingitud Kaupade omadustest. 21 8.4. Hoiuleandja peab hüvitama hoidjale kahju ja kulud, mille põhjustas asja ebapiisav pakkimine või tähistamine hoiuleandja poolt, asja ohtlikkusest teatamata jätmine hoiuleandja poolt, asjaga seotud ametlike toimingute läbiviimiseks vajalike dokumentide või teabe puudumine, ebatäielikkus või ebaõigsus, juhindudes LS paragrahvist 899. Hüvitamine toimub faktilise kahju ja kulutuste ulatuses. 8.5. Juhul, kui Hoiuleandja ei teavita hoidjat eelnevalt kirjalikus vormis ohtlikust kaubast või kaupade omadustest, mis võivad olla kahjulikud laos olevatele teistele kaupadele, laole või kahjustada hoidjat mõnel muul viisil, on ta kohustatud tasuma leppetrahvi . . . % kaupade
6) Rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel nõuda viivist 3 Kahju hüvitamine- eesmärgiks on kahjustunud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Hüvitatava kahju liigid on varaline kahju ja mittevaraline kahju. Lepingu ülesütlemine Püsivad lepingud, mis on suunatud korduvate kohustuste täitmisele või püsvatele sooritustele (üürileping, rendileping, tööleping). Lepingust taganemine Lepingust taganemine on võimalik, kui võlgnik on lepingulist kohustust oluliselt rikkunud §116 alusel nt asi ei vasta lepingutingimustele. Müügileping: VÕS alusel peab müügilepingu esemeks olev asi vastama lepingutingimustele eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, pakendi ja asja juurde kuuluvate dokumentide osas
VÕÕRANDAMISLEPINGUD MÜÜGILEPING § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. (3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei
Tehingute liigitus. (Slaid 2) TsÜS § 67 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehinguid saab subjektide arvu järgi jagada ühepoolseteks ja mitmepoolseteks. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Tehinguid saab liigitada ka nende funktsiooni järgi kohustustehinguteks ja käsutustehinguteks. Kohustustehing on tehing, mille põhiliseks funktsiooniks on soorituskohustus ja sellega ka võlasuhte rajamine. See toimub üldjuhul lepingu teel. Tüüpilisim näide on siin müügileping, millega müüja võtab kohustuse asi üle anda ja omand üle kanda. Kuni selle kohustuse tegeliku täitmiseni jääb müüja asja omanikuks. Ostjal tekib aga
Isikut, kes teeb teisele ettepaneku lepingu sõlmimiseks nim. oferendiks, tema ettepanekut aga oferdiks. (pakkumus) Isikut, kes ettepaneku vastu võttis nim akseptandiks, tema jaatavat vastest aga akseptiks. (nõustumus) Lepingu pooli nim kontrahentideks. 5. Tehingu vormid ja nende olemus. TsÜS S77lg1 sätestab tehingute vormivabaduse. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Vormivabad lepingud on: *rendileping *müügileping *käsundusleping *ühise tegutsemise leping Suuline tehing – igapäevane. Lihtkirjalik tehing on dokument, *millele pooled on omakäeliselt alla kirjutanud või *poolte allkirjadega kirjavahetus –(tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm) Notariaalselt tõestatud tehing.- notar kontrollib lepingu sisu ja on vastutav selle õigsuse eest. (nõustab ka) 6. Tehingu kehtetus. Tühised ja vaieldavad tehingud.
kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on väljendatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. 9.5 Mis tähendus on pakkumusel (oferd) ja nõustumisel (akseptil?) 9.6 Mis nõuded esitatakse tehingu vormile Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seadus ei ole sätestanud kohustuslikku vormi, s.t üldpõhimõttena kehtib vormivabadus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik dokument ning pooled peavad sellele omakäeliselt alla kirjutama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena kui pooled on kirjalikele
lause 2) erand 1- materjali asja valmistamiseks annab teine pool- 3) suuurem osa kohustustest on seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega §208 lg2 2.lause (võrreldes komponentide väärtusi ehk valmistamine vs võõrandamine, kui väärtused pooleks, siis müügileping(nt kardinate ost- materjal maksab 40.-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit
lepingut, kaks kokkulepet. Üks on võlaõiguslik, näiteks müügileping ning teine kinnisasja omandi ülekandmise tehing ehk asjaõigustehing. Ülekandmise kokkulepe jõustub kinnistusraamatu kandega, seetõttu on leping ise abstraktne. Lepingu vabaduse printsiip vabadus valida endale lepingupartnerid. Näiteks sundmüük ja korteriühistu puhul ei saa valida, samuti loomulik monopol. Teine element lepinguvabadusel on lepingu oluliste tingimuste valikuvabadus. Piiranguid rohkem. VõS lepingud sisaldavad tarbijakaitset kohustuvaid tingimusi (sotsiaalsed lepingud). Ka tööleping on suures osas kohustuslike õigusnormidega ehk imperatiivseteks õigusnormideks. Seal kus kohustuslikku ettekirjutusnormi ei ole nimetatakse dispositiivseks õigusnormiks (kujundusõigus). Kolmas element on lepingu vormi vabadus, leping võib-olla sõlmitud mistahes vormis, kui seadusest ei tulene teisiti. Suulised, kirjalikud ja notariaalselt tõestatud lepinguvormid.
alusel. VÕS § 145 lg 1 käendaja kohustuse täitmise eeldusteks on: 1. Kehtiv leping 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus 4. Õiguskaitsevahendi kasutamine 5. Tagatisvõlasuhe 6. Käendusjuhtum 7. Vastutuse ulatus 8. Vastuväited VÕS § 145 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasusest tuleneb, et OÜ Fixer ja OÜ M vahel oli sõlmitud kehtiv VÕS § 208 lg 1 müügileping mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus müüja ehk OÜ M andma ostjale ehk OÜ Fixer üle olemasoleva traktori ning tegema võimalikuks omandi üleminekut ostjale. OÜ Fixer aga kohustus OÜ-le M tasuma traktori ostuhinna rahas osamaksetena ja võtma asja vastu. Ei nähtu, et poolte vahel sõlmitud leping oleks tühine. Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav
Kursusekaaslane läheb poodi ja ostab 300 kingad, paneb jalga ja tuleb kooli. Koolis tuleb teisel päeval konts alt ära ja tüdruk ei tea, mida teha. Kui tahame kelleltki midagi nõuda, siis kõigepealt tuleb kontrollida õigussuhte olemasolu ja kas on nõudealus. Ostutsekk on olemas ehk leping on olemas. Kõigepealt vaatan VÕS-i eriosa ja eriosast tulenevaid müügilepingu regulatsioone. Müüja vastutab kõikide puuduste eest, mis olid asjal selle andmise ajal ( 2 aastat). Poes nõuan puuduste kõrvaldamist ja kui ei saa asendada, siis nõuan uusi. Garantii ei ole samaväärne kohustusliku vastustusega. Müügigarantii on müüja vabatahtlik lubadus. Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus.
Kui leping on üle võetud, on kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle läinud ülevõtjale (vt VÕS § 179 lg-d 1 ja 2). Teisiti öeldes, lepingu ülevõtmine kujutab endast tehingut, mille tulemusena senine lepingupool asendatakse uuega. Lepingu ülevõtmise korral on käsutuse esemeks lepingupoole positsioon lepingus tervikuna. 96. Mis on müügileping? Müügileping on vastastikune leping. Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks?
Kas on olemas ostja? Ostjaks on Mait. VÕS § 16 lg 1 – ostja tegi pakkumuse, avaldas soovi osta. VÕS § 16 lg 1 tulevad tingimused: 1) piisavalt määratletud – kindel hind, ese, kogus; 2) tahe olla õiguslikult seotud – soov saada asja omanikuks ja astuda lepingusse; 3) kindlale isikule – Reinholdile. Kas on olemas müüja? Müüjaks on Reinhold. VÕS § 20 lg 1 praegu nõustus müüja läbi tahteavalduse Pöial on veits kahtlane, see ei pruugi olla nõustumus. Seda ei saa nõustumusena tõlgendada Vastus: poolte vahel ei ole müügilepingut VÕS § 9 järgi sõlmitud. Ostja ei saa VÕS § 108 alusel täitmist nõuda, kuna võlasuhet ei ole ei ole vaja hinnata ka järgnevaid nõude eeldusi VÕS § 75 lg 1 ühepoolsete tahteavalduste tõlgendamine
mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupoolte vahelist praktikat .” VÕS § 1 lg 2 – nn segalepingu sõlmimine ei ole välistatud RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 lepingu muutmine Asjaolud: Osaühingu Plaadimehed (hageja) esitasid hagi MASON EHITUS OÜ (pankrotis) (kostja) vastu 72 000 krooni ja viivise saamiseks. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega hageja kohustus kostjale tegema plaatimistöid, Kostja oli maksmata tasu ja viivitusintressid hagejale võlgu. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, lepingus ei lepitud kokku viivise määra Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: 1 Kas intressimäär muudeti ära? VÕS § 101 lg 1 p 6 Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja rahalise kohustuse
otsustamise õigus, toimub parimale pakkumisele nõustumuse andmine enampakkumise läbiviija otsuse avaldamisega enampakkumise tingimustes ettenähtud aja jooksul, selle puudumisel aga mõistliku aja jooksul. Kuni selle ajani on pakkumise teinud isikud oma pakkumistega seotud. 8. Lepingute liigitamine - Lepinguid saab liigitada erinevalt: a. Õigusharude alusel - Tsiviilõiguslikud, haldusõiguslikud ning avalik- õiguslikud lepingud. b. Objekti alusel - Ettevõtlusega seotud lepingud, finantseerimislepingud, tootmislepingud, jaotus- ehk turustuslepingud, info ja teabega seotud lepingud, koostöölepingud. c. Lepinguliste kohustuste iseloomu alusel - Ühekülgsed (ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees), kahekülgsed (mõlemad pooled võtavad endale kohustusi) ning vastastikused lepingud (kahekülgsed lepingud, milles
Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................11 LISAD....................................................
Õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus.
pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks. Lepinguid on kolme tüüpi: Tsiviilõiguslikud lepingud Haldusfunktsioonide täitmise lepingud Avalikõiguslikud lepingud Lepingute liigid tulenevad võlaõigusseadusest Võõrandamislepingud Kasutuslepingud Kindlustuslepingud Toetamislepingud Kompromisslepingud Seltsingulepingud Teenuse osutamise lepingud Lepingu sõlmimisel kehtib lepinguvabaduse põhimõte, st seda, et pooled võivad sõlmida igasuguseid lepinguid. Lepinguvabaduse elementideks on: Vabadus otsustada kas leping sõlmida;
Tapetud v müüdud võlgniku vara jäi kreeditorile. In iure cessio-näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja- Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale. Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon Lepingute klassifikatsioon: Reaalsed-lepingud, mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele Verbaalsed- lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete. Verbaarsed lepingud. Stipilatio Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade
annaabi.ee 
