sajandi teisest kümnendist, mil sonaatide ja kontsertide kirjutajana tuntud Vivaldi ka vokaalmuusikat looma hakkas, hakkas ta peamiselt ooperite lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. Kuid juba järgmisel aastal Vivaldi suri, põhjuseks ilmselt astma, mis oli Vivaldit häirinud juba sünnist saati. Vivaldi on kirjutanud soolo-, kaksik- ja ansamblikontserte, soolo- ja triosonaate, avamänge, oopereid, vaimulikke vokaalteoseid ja kantaate, kokku umbes 770 teost. Tema tuntuimad helitööd on neljast soolokontserdist koosnev "Neli aastaaega" ning "Gloria" koorile ja orkestrile. Vivaldi paistis silma erakordse töötempo poolest: ooperi "Tito Manlio" kirjutas ta vaid viie päevaga.
8. Nimeta G.F.Händeli (nimeta eluaastad) oopereid (vähemalt üks), oratooriume (vähemalt üks) ning tuntumaid instrumentaalteoseid . Georg Friedrich Händel (1685-1759) Ta on kirjutanud üle 40 ooperi (''Julius Caesar'', ''Xerxes'', ''Alcina'', ''Rinaldo''), üle 30 oratooriumi (''Messias'', ''Simson'', ''Iisrael Egiptuses'', ''Juudas Makabeus''), 18 concero grosso't, orkestrisüite (''Veemuusika'', ''Tulevärgimuusika''), kontserdeid orelile ja orkestrile. 9. Nimeta J.S.Bachi vokaalteoseid (4 ) ja instrumentaalteoseid. Vokaalteosed – missa h-moll, ''Johannese passioon'', ''Matteuse passioon'', ''Talupojakantaat'', ''Kohvikantaat'', ''Jõuluoratoorium'' Instrumentaalteosed – ''Willhelm Friedemann Bachi noodivihik'', ''Anna Magdalena Bachi noodivihik'', ''Hästitempereeritud klaviir'', ''Inglise süidid'', ''Prantsuse süidid'' KUULAMINE http://www.youtube.com/watch?v=OLP1pqNx0v4 http://www.youtube.com/watch?v=RZc8HTA3Y_Y http://www.youtube.com/watch?v=_FXoyr_FyFw
Tema loomingut on mõnikord võrreldud labürindiga, milles on lugematuid hargnemisi; olulisemad harud on teatraalsus (lavalisust esineb ka neis teostes, mis polegi lavateosed), semiootika (käsitleb muusikat kui märgisüsteemi ja seob seda teiste märgisüsteemidega, näiteks keelega), filosoofia ja kirjandus (oli kirglik kirjandushuviline, tema komp.stiili on seostatud James Joyce'i nn teadvuse vooluga), inimhääle võimaluste uurimine (palju vokaalteoseid, mis on tehniliselt virtuoossuselt inimhääle võimete piiril), elektronmuusika. Tema muusikal on tihe side muusikaajalooga, traditsioonidega, kasutab teostes rohkelt tsitaate, stiliseerivat materjali, ka tekstikollaaze jms selles mõttes on ta postmodernistlik. Kuid väljendusvahendites on Berio ülimalt leidlik ja uudne selles mõttes modernistlik. Kõik see kokku moodustabki tema mitmekülgse ja isikupärase helikeele. Sama vastuoluline on ka tema
Johannes Brahms Saksa helilooja, Hamburgis möödus lapsepõlv, isa vabakutseline muusik mängides erinevaid pille. Huvitus ajaloos, kunstist, kirjandusest omandas väga hea klaverimängu oskuse, põhiteadmised teoorias komposisatsioonist. 16a klaveril oma loodud teose. Reisis palju, alates 1862 oli seotud Viiniga. Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle30. loonud 4sümfooniat, 2avamängu, vokaalsümf ,,saksa reetja", reekviem elusatele, saksa keeles piiblist. 1857-68 reekviemi 10a, alustas enne ema surma, 7osaline. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud"; pole abiellunud, õnnetu, 15lapse ristiisa, väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Robert Schumann Saksi provintsilinnakesest Zwickaus. Raamatukirjastaja ja kaupmehe perekonnas. Kui suri isa, pidi
avalikult keisrit, Viini aadlit jne. Kuid Beethoveni suur soov oli ka perekonna loomine, mis tal ei õnnestunud. Ükski tema arvukatest romantilistest suhetest ei kujunenud püsivaks. Ta ei suutnud leida inimlikku õnne ning selle üheks põhjuseks oli tema raske loomus ja haigusest tingitud misantrooplik hoiak. Varajases loomingus lõi Beethoven enim klaverisonaate, valmisid ka kaks sümfooniat. Oma eluaastate keskel lõi ta nii sümfooniaid, klaverisonaate kui ka vokaalteoseid ning hiline looming koosnes taas peaaegu ainult klaverisonaatidest. Beethoveni looming oli alguses varaküps ja lapselik, keskel natuke melanhoolne ja traagiline, mis oli tingitud tema kuulmishäiretega, kuid hilisemas elus, kui ta oli oma probleemid seljataha jätnud, oli tema looming jällegi suurepärane võib isegi öelda, et oma eluaja lõpus valmisid tema suurteosed. Kokkuvõttes teemat helilooja loomingulise käekirja seosed tema
Naisi on aegade jooksul ikka tundelise lüürikaga seostatud, aga Mägi seda vaadet ei jaga: ,,Minu looming on pigem eepiline ja jutustav. Ma ei ütleks, et ma lüüriline olen. Ma olen palju karmim ja kargem, võib-olla asjalikum. Kuigi meeste ja naiste erinevat vaimulaadi tuleb muidugi tunnistada." Sama hästi on talle helilooja ja inimesena võõrad lai joon ja paatoslikkus ning tema looming tundub alati olevat lihtne ja kaunis.Kuigi Ester Mäe loomingus on vokaalteoseid, peab ta end pigem instrumentaalheliloojaks. Mäe hingeline muusika kõneleb selgelt Eestist ja rahvaviisi kaudu avanevast eesti kultuurimälust. Tema looming on läänemaailma muusika arenguga sujuvalt kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus pole haaranud tema tegemisi üleni endasse. Heliloojana on Mägi jäänud selgelt omanäoliseks, suveräänseks ja siiraks ning tema taotluseks on individuaalselt rahvuslik helikeel. Esimesse Eesti Vabariiki
tema endist tööandjat ei sallitud, sai ta seal heale järjele.Tellimsui tuli ja tema elas head elu. Seal ta ka tutvus vanema saksa muusikaga. Hilisemal ajal jäi tellimusi vähemaks ja kuigi tema kuulsus oli haripunktis ei saavutanud ta ametlikku tunnustust. Oma elu lõpuaastatelgi kirjutas ta viimaseid teosid surivoodil. Ja romantiseeritult võib öelda, et ta suri vaese geeniusena. · Vokaalmuusika: Haydn eelistas instrumentaalmuusikat, aga ta on ka kirjutanud vokaalteoseid. Ta kirjutas oopereid, oriatooriume ja ka vokaalset kirikumuusikat. Tema kõide tuntumad vokaalteosed on oratooriumid. ,,Liimine" ja ,,Aastaajad" Mozart kirjutas arvukalt oopereid ja ta oli ka nende poolest tuntud. Samuti eksperimenteeris ta singspielidega. Üks tuntumatest on reekviem, mille ta kirjutas oma surivoodil. · Instrumentaalmuusika: Haydn kirjutas muusikat klassikalisele kontserdisümfooniale ja keelpillikvartetile. (,,keisrikvartett," mis oli vahepeal Austria hümn)
Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse ,,Karneval", ,,Lastestseenid" ,,Sümfoonilised etüüdid" jt. Klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4 sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. J. Brahm Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. Tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle 30. Loonud 4 sümfooniat, 2 avamängu, vokaalsümf. ,,Saksa reetja", reekviem elusatele. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud" Oli väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Brahms on 19.saj üks silmapaistvamaid sümfoonilise muusika loojaid. Talle olid eeskujuks Viini klassikud, Mozart ja Beethowen. Brahms jätkas klassikalisi traditsioone muusikas. Tema looming us on
Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks.Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi.Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. G.F.Händelit
Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-mazoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" (vt. "Laululooming")
Esimesed kaksteist kontserti anti välja ühtse kogumikuna 1711.a. Ooperiavamängud, mida helilooja ise nimetas sinfoniateks, on sarnaselt kontsertidega kolmeosalised. Esimese ooperi kirjutas ta aastal 1713. Kokku kirjutas ta 94 ooperit, kuid tänapäevani on säilinud umbes 20 ooperi terviklikud noodid ja umbes 50 libretod. kokkuvõte Vivaldi on kirjutanud soolo-, kaksik- ja ansamblikontserte, soolo- ja triosonaate, avamänge, oopereid, vaimulikke vokaalteoseid ja kantaate, kokku umbes 770 teost. Tuntuimad helitööd on neljast soolokontserdist koosnev "Neli aastaaega" ning "Gloria" koorile ja orkestrile. Paistes silma erakordse töötempo poolest: ooperi "Tito Manlio" kirjutas ta vaid viie päevaga. Vivaldi elu ajal välja antud teosed on katalogiseeritud kronoloogilises järjekorras oopusenumbritega, kuid sellest loetelust jäävad näiteks välja tööd, mille manuskripte Vivaldi raha teenimise eesmärgil otse eraisikutele müüs.
Neid kantakse ette Suurel Reedel, kui elatakse mõttes läbi Kristuse piinad. Kontsertteostena esitatakse neid ka väljaspool kannatusaega. Heliloojad : J. S. Bach (,,Johannese Passioon", ,,Matteuse passioon"), H. Schütz, K. Pendereck, A. L. Webber (,,Jesus Christ Superstar") Eesti heliloojad: A. Pärt (Johannese passioon"), viimased kolm on XX sajandil kirjutatud. Kantaat Sõnaga cantata (it.k. laulma) tähistati XVI sajandil mistahes vokaalteoseid, et eristada neid instrumentaalteostest. See ei ole kindlate tunnustega zanr, aga vokaalne külg on väga tähtis. See võib olla nii üheosaline, mitmeosaline või loodud ainult solistile, koorile, solistidele ja orkestrile. Kantaadid on lühemad ja puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde domineerimine kogu teose vältel. Nende sisu on väga erinev ja neid on nii ilmalikke kui ka vaimulikke. Heliloojad: J. S
Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigel- ettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks. Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. 4 INSTRUMENTAALLOOMING- Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod.
mitmesugustele instrumentidele, soolo- ja kammermuusikateoseid ning teatri- ja filmimuusikat. Ta on pälvinud mitmeid tähelepanuväärseid auhindu ning kirjutanud ka raamatu "Vaistoa on vaikia opettaa". Heino Eller (1887-1970) oli üks esimesi profesionaalseid Eesti heliloojaid ja tänu sellele peetakse teda üheks eesti muusika teerajajaks. Elleri loomingusse kuulus põhiliselt instrumentaatmuudiks, kuid ta on valmistanud ka vokaalteoseid. Kontsertil tuli esimesena esitusele Heino Elleri "Koit." Teose Klaviir valmis õpingute ajal Peterburis ja partituut Tartus. Eller on lausunud, et "Olen sellesse helitöösse põiminud kogu oma armastuse looduse vastu. See armastus ulatub tagasi juba poisikeseoülve, on õieti kõigi minu teoste sisuks" Koitu hinnatakse Elleri üheks kaunimaks teoseks. Enne esimese noodi kõlamist oli õhkkond saalis kuidagi elegantne ja vaoshoitud nagu ühele kontsertisaalile omane
,,Prints (1985) ,,Sisemonoloog"(1998) ,,Spectrum" I-III (1989-1999) ,,Dedication"(1990) ,,Dick ja Toff imedemaal"(1991) ,,The Tropic of Capricorn"(1991) ,,Spiel"(1992) ,,Conversio"(1994) ,,Draama"(1994) ,,Lamentatio"(1995) ,,Symbiosis"(1996) ,,Transmission"(1996) ,,Motus" I-II(1998) 10 Kokkuvõte Ta on Eesti helilooja kelle teoseid on maailmas kõige rohkem esitatud.Ta on peaaegu sama kuulus kui Arvo Pärt.Ta on loonud kammermuusikat,vokaalteoseid ja orkestriteoseid ning ooperi ,,Wallenberg". Tema muusikas on vana rokkistiil ja kaasaegne süvamuusika ühendatud. Tüüri muusikat peetakse emotsonaalseks,kaasakiskuvaks ja meisterlikuks. 11 Pildid Erkki.Sven Tüür noorpõlves 1986 oratooriumi II ettekanne Erkki-Sven Tüür vasakul 12 Kasutatud kirjandus 1. http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tuur/elu.htm# 2. http://www.koolielu
III osa- Adagio IV osa- Allegro Selle sümfoonia kirjutamise ajal pidi ta veel toime tulema ka südamerabandusega, 5 kuid suutis teose siiski lõpetada. Nielsen kirjutas väga vähe teoseid soolopillidele. Ainsad ongi kirjutatud klaverile, viiulile ja orelile. Parim klaveriteos oli Süit(Op. 45) aastal 1920. Elu lõpus hakkas rohkem tähelepanu pöörama orelile. Parim ja tuntuim oreliteos oli Commotio. Nielen kirjutas ka vokaalteoseid solistidele ja kooridele. Kirjuts ka kaks ooperit: ,,Saul ja David"(1898-1901) ning ,,Maskeraad"(koomiline ooper, 1904-06). Nielseni teostel oli unikaalne meloodia, mis oli aluseks mitmetele Skandinaavia rahvalauludele. Nielseni loomingut tavaliselt organiseeritakse 1965.aastal loodud kataloogisüsteemi lühendiga FS, mis tuleb selle süsteemi loojatelt(F- D.Fog; S- T.Schousboe). Kataloog on kronoloogilises järjekorras. Nt sümfoonia nr. 1 on ,,koodiga" FS 16. KOKKUVÕTE
ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub siin kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977), "Fratres" (1977), "Festina lente" (1988). Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instru- mentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kiriku- muusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid, näiteks "Missa syllabica" (1977/1996), psalme "Stabat mater" (1985), "Magnificat" (1989), "Te Deum" (1984/1992), "Johannese passioon" (1982), "Miserere" (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi
kohaga ooperimaja. Kapell koosnes umbes kahekümnest tippmängijast, lisaks neile olid ka lauljad ning alates 1770. astatest palgati suviseks hooajaks suurem ooperitrupp. Haydni ülesandeks oli kirjutada instrumentaalmuusikat nii tavaliseks õukondlikuks meelelahutuseks kui ka kaks korda nädalas toimuvateks kontsertideks. Sellega seletubki tohutu sümfooniate arv (104) Haydni loomingus. Pidevalt (aga vähem), sündis ka vaimulikke vokaalteoseid. 1776. aastast toimusid Esterháza lossis ka regulaarsed ooperietendused: Haydni juhatamisel kanti ette umbes 90 ooperit, neist kuue autor oli tai se. Oma teenistuse varasemas järgus tohits Haydn luua muusikat vaid õukonnale, alates 1779. aastatest aga hakkas kehtima uus leping, mille kohaselt tohtis Haydn täita ka teiste tellimusi ning kirjastada oma teoseid müügiks. See tõi kaasa suurema kuulsuse ja sissetuleku ning andis heliloojale loominguvabaduse
Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub selles teoses kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977) fragment - Gidon Kremer, Tatjana Grindenko, Alfred Schnittke. Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid, näiteks Missa syllabica; psalme, Stabat mater, Magnificat, Te Deum, Johannese passioon. Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi
Ometi on just see tehnika osutunud viljakaks allikaks, millest lähtudes on Pärt kirjutanud arvukalt väga erinevaid teoseid. Klaveripala "Aliinale" (1976) oli esimene tintinnabuli-teos, ühtlasi lühim ja lihtsaim neist. Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda 5 kolmkõlanoote. Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid (näiteks Missa syllabica, 1977/1996 salme, Stabat mater (1985), Magnificat (1989), Te Deum (1984/1992), Johannese passioon (1982), Miserere (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi
Pala on kahehäälne, ülemine hääl liigub astmeliselt, alumine mööda kolmkõlanoote. Väga populaarne orkestriteos on kellalöökidega algav ja lõppev "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Kogu muusikaline materjal piirdub siin kõigest laskuva minoorse helirea ning minoorse kolmkõla helidega. Olulisemad instrumentaaltööd uues stiilis on veel "Tabula rasa" (1977), "Fratres" (1977), "Festina lente" (1988). Tintinnabuli-stiilis on Pärt kirjutanud vokaalteoseid enam kui instrumentaalseid. Suur osa vokaalteostest seostub vana ladinakeelse kirikumuusikatraditsiooniga: nende hulgas on missasid (näiteks Missa syllabica, 1977/1996) psalme, Stabat mater (1985), Magnificat (1989), Te Deum (1984/1992), Johannese passioon (1982), Miserere (1989/1992). Pärt on kirjutanud väga erinevates keeltes tekstidele. Alati allutab ta aga oma muusika keele struktuurile, lähtudes muusikalise motiivi loomisel näiteks silpide arvust sõnas. Üks Pärdi
erinevatele pillikoosseisudele. Rene Eespere helilooja ja pedagoog. Arhailisus, lihtsus, hiljem ka kaasaegsem väljenduslaad. Paljude laulutekstide autor. Teosed: balletid, kammermuusika, lastelaulud. Isamaalise sõnumiga koorilaulud. Ooper `Gurmaanid'. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 80ndad:poliitiliste muutuste aeg, nn teine ärkamisaeg. Laulev revolutsioon 80ndate teisel poolel. Palju isamaalise temaatikaga vokaalteoseid. Pöördumine vaimulike tekstide ja zanrite poole. Paljud heliloojad jõuavad süvamuusikasse läbi rock- muusika. Erkki-Sven Tüür - armastab teostele panna võõrkeelseid mitmetähenduslikke pealkirju. Esimesed kompositsioonid seotud rock ansambliga "In Spe". Kirjutab muusikat tellimuse peale parimatele interpreetidele. Tähtsus: kogu maailmas tunnustatud helilooja. Teosed: kammermuusika sari `Architectonics', orkestriteosed(Symbiosis,Exodus), 5 sümfooniat.Reekviem
tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kuulsaim oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Veel tuntumaid oratooriume on ,,Iisrael Egiptuses" ja ,,Juudas Makabeus". Kirjutas 12 oratooriumi aastas, kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja ~ 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas ta ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. Instrumentaalmuusika Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (,,Veemuusika", ,,Tulevärgimuusika"), üle 20 triosonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. Johann Sebastian Bach (16851750) Sündis Eisenachis
Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle 5 noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta
Ise kuulas aga muusikat ja komponeeris. Valmisid laulud, kooriteosed, kvartetid, sonaadid, sümfooniad. Meloodiad täitsid teda nii, et ta ei suutnud neid kõiki üles kirjutada.1814. a. valmis tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut"
tema elus sestnad kuulusid mõjukamate Ungari aadliperekondade hulka neile kuulus suur loss millesoli ka ooperimaja 400 kohaga. Kappell koosnes tippmängijatest lisaks neile oli kalauljad ja 1770 aastast ka ooperitrupp suvel.Hydeni ülesandeks oli kirjutada instrumentaalmuusikat. Sellega seletubki tohutu sünfooniate arv(104). Kuulsamad olid 12 ,,Londoni sünfooniat", 6" Pariisi sünfooniat" Hydeni loomingus.Samas sündis ka vaimulikke vokaalteoseid.1776 aastast toimusid seal regulaarsed ooperietendused, tema juhatamisel kanti ette umbes 90 ooperit , neist kuue autor oli ta ise. Kuid 1779 aastast tohtis Hayden täita teiste tellimusi ning kirjastada teoseid müügiks. See tõi kaasa suure kuulsuse ja sissetuleku ning andis talle loominguvabaduse ning ta sai tuntuks Pariisis. Teenistus lõppes 1790 astal kui suri vürst Nikolaus ja tema järeltulija saatis kappelli laiali.
edasi ka väiksematesse zanritesse; ta mõtleb ka neid luues orkestraalselt. Ulatusliku ja tuntud orkestrimuusika kõrval esindavad Sibeliuse soololaulud meile vähetuntud, kuid samuti tähtsat loomingulist külge, mida tuntakse palju vähem Sibelius on kirjutanud 109 laulu, hulgaliselt klaveriteoseid, muusika 13le näidendile, milles on ka vokaalnumbreid, ühe ooperi ja 21 iseseisvat koorilaulu. Ka eesti lauljad on esitanud tema vokaalteoseid, kuid mitte väga tihti. Üks nendest haruldatest esinemistest toimus 27. jaanuaril 2007. aastal Raekojas. Esitamisele tuli kolm Sibeliuse laulu : ,,Flickan kom ifrån sin älskling möte " ("Tuli kohtamiselt neiu "), ,,Kyssens hopp " "Suudluse ootus" ja ,, Svarta Rosar " (,,Must roos ") ning ,, Demanten på marssnön " (,, Teemant märtsilumel"). Tookord esitasid neid tenor Mati Turi ja pianisti Martti Raide. Viimasel ajal on Sibeliuse laule esitanud ka Kädy Plaas.
Lisateenistuse eesmärgil andis ta vabal ajal eratunde. Suure vaevaga saavutab ta isa nõusoleku õpingute jätkamiseks Salieri juures. Samal ajal loob ta palavikuliselt, uskumatu viljakusega. 1814. a. valmivad tema esimene lavateos "Saatana lõbuloss", tema esimene Mess Fa-maoor, 3 keelpillikvartetti, 17 laulu (sealhulgas "Grete vokil"), hulk väikseid instrumentaalpalu jm. Järgmine aasta (1815) hämmastab oma toodangu mahuga: 2. ja 3. sümfoonia, viis ooperit, kaks messi ja teisi suuri vokaalteoseid ja klaveripalu ning lõpuks 146 laulu, millest mitmed on ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab
tekstidel. Händeli oratooriumid, kus koor on idee kandjaks, avaldavad suurt mõju tulevikule. Eriti kõige kuulsam oratoorium "Messias", mille esiettekanne toimus 1742.a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks. Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. INSTRUMENTAALLOOMING Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur. Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio- sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. KLASSITSISM · Sissejuhatus Klassitsism on 16.19
Nende kooselust sündis 7 last(3surid imikuna).1721. aastal abiellus ta Anna Magdalenaga-sopranilauljaga. Sellest abielust sündis 13 last(7surid sündides või imikuna ja 3 enne viiendat eluaastat). 1722. vabanes Leipzigis kantorikoht, mille ta endale sai(kõheldes). IV Leipzig(1723-1750) Leipzigis sai tema ülesandeks linna muusikaelu eest hoolitsemine, 50-60 õpilase koolitamine ning esinemine igal pühapäeval kantaadiga koos koori, solistide ja orkestriga. 1723 valmis üks säravamaid vokaalteoseid Magnificat ja järgmisel aastal Johannese passioon. 1729. võttis ta üle Collegium Musicumi juhtimise. 1740 aasta paiku hakkas aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma. Bachi nooruspäevil tundus tema muusika publikule liiga raske, elu lõpu poole aga liiga iganenud. Elu viimasel kümnendil kirjutas palju teoseid, mis võtsid kokku tema lihvitud kompositsioonikunsti nt. Missa h-moll, lõpetamata jäänud „Fuugakunst“
annaabi.ee 
