Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast - sarnased materjalid

valss, tantsude, trot, takti, istluste, paso, doble, rumba, muusika, standardtants, tango, valsi, minutis, step, fokstrott, tantsijad, kuuba, aeglast, rase, taktim, jive, toreadoor, hispaania, ragtime, keharaskus, tempoks, puus, itlust, neljanda, kski, walk, tavast, ppeb, niisiis, aegadest, labajalavalss, arvavad, sinisel, kiirema, kodumaaks, aeglasem
thumbnail
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda

Rahvusvaheliste suhete ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tants ja kõik mis seda puudutab

Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole..............................................................................................................................................4 Kõnd tagurpidi.......................

39 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Standardtantsud

Referaat STANDARD - TANTSUD Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose 2009 Tantsude ajalugu Esimesele maailmasõjale järgnenud aastatel ujutas Lääne-Euroopa üle uute seltskonnatantsude laviin ­ sõjakoledustest vabanemine oli kaasa toonud kergendustunde ja lõbujanu. Huvi seltskonnatantsu vastu kasvas järsult. Esimesi arglikke samme astus ka võistlustants. Samal ajal valitses tantsupõrandail ja tantsude õpetamises teatud mõttes kaos. Kasutusel oli suur hulk tantse ja eri samme, paljud neist lootusetult sobimatud seltskonnatantsu jaoks. Et ühtesid ja samu tantse ning isegi samme õpetas iga õpetaja omamoodi, tõusis päevakorrale vajadus ühtlustada seltskonnatantsu õpetamine. 1924. aastal alustas Inglise Tantsuõpetajate Ühingu ( täielik nimetus: The Ballroom Branchof the Imperial Society of Teachers of Dancing ) juures tööd viiest tolle aja

Tantsimine
57 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Erinevad tantsustiilid

............................3 1.Võistlustantsud.........................................................................4 1.1.Ladina-Ameerika tantsud......................................................4 1.1.1.Samba.........................................................4 1.1.2.Cha-Cha......................................................5 1.1.3.Rumba.........................................................5 1.1.4Paso Doble...................................................5 1.1.5.Jive...............................................................5 1.2.Standardtantsud......................................................................6 1.2.1.Aeglane Valss ja Viini Valss........................6 1.2.2Tango............................................................6 1.2.3.Foxtrott........................................................7

Uurimistöö alused
20 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Referaat erinevatest tantsustiilidest

Võistlustants Võistlustants ehk tantsusport on spordiala, kus võisteldakse nn peotantsu tantsimises. Võistlustants on spordiala, mida Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnustas ametlikult 8.septembril 1997.a. teatades, et ta aktsepteerib võistlustantsu kui spordiala. Eesmärgiks on muuta võistlustants olümpiaalaks. Tänapäeval kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika ja standardtantsudeks. Standardtantsud on aeglane valss, tango, Viini valss, aeglane fokstrott ja quickstep. Ladina-Ameerika tantsud on samba, tsatsa, rumba, Paso doble ja dzaiv. Euroopasse jõudis võistlustants tänu Prantsusmaale. Pärast I Maailmasõda oli Prantsusmaa üheks tooniandvaks maaks Euroopa kultuurielus. Prantslased olid need, kes võtsid kiiresti omaks uuendused nii kunstis, muusikas, riidemoes kui ka tantsus. Pariis oligi tolleaegsete kunstide keskuseks

Kehaline kasvatus
63 allalaadimist
thumbnail
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH

Muusikaajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Standard tantsud

STANDARDTANTSUD Referaat 2009 Sissejuhatus Inimese loomulik liikumine on standardtantsude aluseks. Kõik mis näeb standardtantsus ilus välja on loomulik. See on justkui inimese keha andumine muusikale, mõnus loomulik liikumine muusika saatel. Nagu tänaval kõndideski astutakse tantsusammud. Ja peaaegu igale sammukombinatsioonile saab leida täiesti loogilise ja tihti inimese anatoomiga seotud põhjuse, miks nii just on vaja seda tantsusammu tantsida. Kuigi kõik ei ole sugugi algselt Inglismaalt pärit on standardtants eelkõige Inglimaa mõjutusel selliseks arenenud. Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude

Tantsuõpetus
30 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.

Muusikaajalugu
331 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ladina-Ameerika tantsud

tants. Tsatsat kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". Arvatakse et tsatsa on sulatatud kokku kahest Kuubal olevatest tantsudest. Tsatsa loojaks on peetud Enrique Jorrini ja Euroopasse toojaks Briti tantsuõpetajat Pierre Margoliet. Tantsu nimi pärineb tõenäoliselt Haitilt, kus see tähistas kellataolist pilli. Tsatsa on tempokast tants. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutakse varbale, ülakeha on väheliikuv, kuid sammudega kaasneb intensiivne puusade liikumine. Neljandast esimese löögini tehakse chassé, mille viimane samm on veidi pikem, rõhutades esimest lööki. Võistlustel tantsitakse tsatsat LadinaAmeerika tantsude seas teisena 6 Rumba Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses

Tantsuõpetus
81 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Võistlustants

· Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep. · Ladina-Ameerika tantsud on Samba, tsatsatsa (Cha Cha Cha), Rumba, Paso doble ja Dzaiv (Jive). Võistlused Võistlustantsu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Taseme klassid: · Mudilased (4-6) · Algajad (2-4 tantsu)

Sport
11 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alu

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Punk rock kokkuvõte

Siouxsie & the Banshees, Eater, The Subversives (hiljem UK Subs), The Adverts, London, Chelsea (hiljem Generation X), Subway Sect, Stinky Toys, Buzzcocks, Tom Robinson Band ja Eddie & the Hot Rods. Pungilainega läksid kaasa ka mitmed varem tegutsenud bändid, näiteks The Stranglers ja The Jam. . Ka Sex Pistols ei hiilanud oma mängutasemega, kuid nad tulid esile õigel ajal: siis, kui oli tekkinud nõudlus selle muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus. Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: "soov sokeerida kasvas välja hoopis

Muusikaajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,

Meditsiini ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ladinaameerika tantsud

Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha)

Sport/kehaline kasvatus
126 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Paso doble ja Tango

Elizabeth Kivi 10B Paso doble Paso doble on võistlustants, mis kujutab tegelikult härjavõitlust. Kui igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Esimesena peaks ehk mainima, et mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Tants jaguneb neljaks osaks. Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks

Kultuur
3 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika
73 allalaadimist
thumbnail
20
docx

AJALOO KONSPEKT

2. Kodune ülesanne Millistes valdkondades olid tegevad järgmised kultuuritegelased: M. Klein, K. Mägi, E. Bonrhöe, J. Aavik , K. Menning, G. Suits, A. Kapp, J. Kunder, J. Köler, G. Hackenschmidt, A. Adamson, F. Tuglas, A. Weizenberg, G. Lurich, K. Raud, J. Liiv, A. Wiera, M. Veske, J. Koort, A. Aberg, A. Saal, M. Härma, E. Vilde, A. KunileidSaebelmann, E. Viiralt. Kirjandus Muusika Teater Kujutav kunst Kehakultuur E. Bornhöe, E. G. Siuts, A. K. Mägi, J. Aavik , K. E. Viiralt, A. Kapp, M. Klein, K. Raud, M. Vilde, J. Köler, A. Weizenberg, M. Veske Menning, G. A. Adamson, A. Härma, M. Veske, KunileidSaebelmann Hackenschmidt, F. Wiera, J. Liiv, A. Tuglas, J. Kunder Saal, J. Koort, M

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia ­ soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa ­ soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa ­ soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa ­ soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari ­ vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia ­ Huvid Aafrikas ­ Liibüa. Türgi ­ seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan ­ soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA ­ soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ­ Saksamaa + Aust

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ­ ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus ­ aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.

Muusika ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Hera ­ Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon ­ Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades ­ Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter ­ Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares ­ Julm sõjajumal Hephaistos ­ Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon ­ Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis ­ Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) ­ Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes ­ Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ­ ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) ­ suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine ­tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.

Arhitektuuri ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel ­ Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mehe roll tantsus

Et mõista mehe rolli tantsus, peab enne aru saama, mis asi see tants üldsegi on. Nagu on öelnud vana Tartu koolmeister Carl Heinrich Niggoli(1873): "Rõõmus muusikatükk teeb meele ja südame rõõmsaks. Enamiste ei jää see rõõm aga mitte südamesse varju, vaid näitab ennast kõige esiteks näo peal ja silmades, siis hääles, kõnes ja viimati tegudes. Sagedasti tükib tema, kui muusikatükk õige kerge ja lustiline on, liikmete sisse, kõige enamiste jalgu ja need hakkavad siis muusika takti järel imemoodi ennast liigutama ja veavad inimest ühest toa nurgast teise. Seda jala liigutamist ja kargamist nimetame meie tantsimiseks." Sellele lihtsale küsimusele leiab vastuse ka googeldades. Tants on kunstiliik, milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. See on üks vanimaid kunstiliike, mis kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Ka praegu on ju tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu ja pantomiimiga.

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Hera ­ Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon ­ Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades ­ Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter ­ Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares ­ Julm sõjajumal Hephaistos ­ Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon ­ Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis ­ Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) ­ Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes ­ Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks ­ ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) ­ suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Hera – Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna ja abielu kaitsja Poseidon – Zeusi vend, merede valitseja, kolmhargiga tekitas torme ja maavärinaid Hades – Zeusi vend, allilma ja surma valitseja Demeter – Zeusi õde, viljakuse- ja põllutööde kaitsja c. Jumalate noorempõlvkond Zeusi lastena Ares – Julm sõjajumal Hephaistos – Lonkur tulejumal, sepatöö kaitsja Athena - Sõja- ja tarkusejumalanna, linnade kaitsja Apollon – Luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja Artemis – Jahijumalanna, elava looduse kaitsja Aphrodiote /(Aphrodite) – Ilu, armastuse, viljakuse jumalanna Dionysos - Veini- ja viinamarjakasvatuse jumal Hermes – Teekäijate kaitsja, jumalate käskjalg 2. Usurituaalid a. Jumalatega suhtlemine: Suhelda võis igaüks – ohverdada ja palveid esitada. Koduseid rituaale täitis perepea. Preestrid (aristokraatide hulgast) – suuremates templites, kes korraldasid usuüritusi terve kogukonna nimel. b

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

võtta, asendada parlamendi ees pol vastutust kandva valitsusega. 1915 suvel tuli sellise nõudega välja Moskva linnaduuma. Sellest haarasid kinni teised linnaduumad, ühisk org-d ja 1916 liitus selle parlamentaarse valitsuse nõudmisega Riigiduuma. Keiser ei tahtnud riigi valitsemissüsteemi muutusest midagi teada. Rahustamaks rahva meeleolusid ja vähendamaks rahulolematust üritas keiser välja vahetada kõige enam vihatud ministrid. Sai alguse portfellide valss, pidevalt vahetati erinevaid ministreid. Peaministri kohal oli ilmasõja ajal 4 meest. Meeleolud ei saanud rahustatud. I ms-ga kaasnes keisri isikliku autoriteedi langus. Keisrit oli Vm-l peetud üleloomulikuks riigiisaks, kes on jumalast võitud ja seatud Vene rahvast valitsema, isegi 1905-07 revol polnud suutnud keisri autoriteeti kõigutada. Langusele aitas kaasa ka keiser ise, eriti sellega, et 1915 võttis enda õlule sõjavägede ülemjuhataja kohustused

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Aeglane valss

Aeglane valss VALSS Valss on esimene paaris tants, mille liikumises on pöörlemine. See arenes välja Austria rahvatantsust – ländlerist ning on kolm neljandikku taktimõõdus. Valsist on välja kujunenud ka Eestis eraldi tants, mis on labajalavalss. Seda tantsitakse täistallal, millest tuleneb ka nimetus labajalavalss. AJALUGU Aeglane ehk inglise valss on välja arenenud Saksamaal ja Austrias 18. sajandi teisel poolel. Teisalt aga öeldakse, et aeglane valss arendati välja 1920. aastatel Inglismaal, kus peeti seda seltskonnatantsuks. Eestis hakassi aeglast valssi tantsima esimeste tantsude seas, kuna sammud on lihtne meelde jäta ja tempo on aeglane. Viini valss arendati välja pärast aeglast valssi. Põhjuseks oli Viini heliloojate kiiremate tempodega palad, mis muutsid ka tantsu kiiremaks, heliloojate päritolust tulebki tantsu nimetus. Heliloojateks olid Joseph Lanner ja Johann Strauss. Kuulsaim Viini

Tantsimine
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun