ametliku väljakuulutamiseni jõuti alles 5. novembril. Reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakatagi. Saksamaa aga ei tunnustanud iseseisvat Eesti Vabariiki ning ei sallitud ka Ajutise Valitsuse ega Maanõukogu tegevust. Muuhulgas saadeti laiali rahvusväeosad, poliitiline tegevus keelustati, trükk allutati tsensuurile, ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel ning paljud rahvuslikud poliitikud vangistati. Ühiskond Põhiseadus kui õigusriigi alusdokument. Põhiseaduslikkuse järelvalve. Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele: põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ning kehtib kõikidele kodanikele. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusnormide loomise põhialused. Põhiseadus kujutab endast eelkõige üldisi põhimõtteid, mida täiendavad mitmed erinevad seadused. Kõik riigi õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas
omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes · seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest · õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada · kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. 3. Eesti põhiseadus
. 9. Nimeta asjaajamisega seotud seaduseid.. Vastused 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. 2. Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm, struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. 3. Asjaajamiskord on asutuse sisene alusdokument või dokumentide kogum, mis esitab nõuded asutuse dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni (arhiivi andmise või hävitamiseni). 4. Valgele paberile. Asjaajamiskord on käskkirja lisaks ning paigutatakse toimikusse ühe dokumendina. 5. Organisatsiooni juht korraldava dokumendiga (käskkirjaga). 6. Üldplank ja kirjaplank on asutusele kohustuslikud. 7. Vesimärk, fooliumi- või värvitrükis sümboli (logo) või vapi kujutis, plangi
Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnused: · Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument - ametlikult sätestab valitsuse kohustused, tegevuspiirangud, protsetuurid ja institutsioonid põhiseadus. · Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes käsitletakse probleeme, ja otsitakse lahendusi kuidas inimeste vajadusi rahuldada. · Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes - tehtud kuritöö või rikkumise eest saab inimene vastava karistuse.
Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. - Eeesti põhiseaduse muutmine on võimalik: 1) rahvahääletusel. 2) riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. 3) riigikogu poolt kiireloomulisena. Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents, üldisus, ühetaolisus, otsesus.
Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite kogum ehk õigusakt. Näiteks lastekaitseseadus|Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus. Seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu President võib saata seaduse riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks Seaduseliigid:Põhiseadus, Põhiseaduslikud seadused, Seadused,
- Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused. - Kirjutatud seadused – on kirja pandud nt. põhiseadus ehk konstitutsioon (alusdokument, mille järgi tehakse teised seadused), määrused, otsused, eeskirjad. - Kirjutamata seadused – Kujunevad välja pika aja jooksul, kujunevad välja traditsioonidest 6. Riik … ehk organisatsioon, millel on oma kultuur, rahvastik, territoorium, toimivad seadused. - Riigi sümbolid – hümn, lipp, suur vapp, väike vapp
b. ametlikuks kasutamiseks mõeldud, ametiasutuse poolt väljastatud tõend, tunnistus vms c. jäädvustatud teave Question 8 Dokumentide loetelu sisaldab: Select one: a. käskkirju, protokolle, akte, aruandeid jne b. liikideks rühmitatud dokumente, mille koostamine on ette nähtud õigusaktiga c. liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja vajadusel muid dokumentide haldamise kriteeriume Correct Question 9 Asjaajamiskord on organisatsioonisisene normdokument (alusdokument), mis esitab nõuded dokumentide haldamisele organisatsioonis. Select one: Tõene Correct Väär Question 10 Dokumendi omadused on autentsus, usaldatavus, terviklikkus ja kasutatavus Select one: Tõene Correct Väär
ESSEE Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula ütleb ,,Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel..., mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele..." (Eesti Vabariigi põhiseadus 1992). Mõiste ,,õiglus" on sätestatud põhiseaduses, mis on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Kaasaaegse õigusriigi kontseptsiooni põhisisuks ongi sisult õiglane õigus, kuid on juba Vana-Rooma ajast pärit jurist Celsus ütles, et ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst". Samas on nii sõnal ,,õigus", kui ka sõnal ,,õiglus" eksisteerivad mitmeid erinevaid tähendusi ning juristide ja tavakodanike arusaamad nendest mõistest ei pruugi kattuda. Oma essees ma üritan käsitleda õiguse ja õigluse suhet juriidilises aspektis, ehk enne peab nende kahe mõistet defineerima
astumisega- parlament näitas oma jõudu ja kutsus troonile James II vanema tütre Mary. 1688 novembris saabusid Mary ja tema abikaasa Oranje Willem Londonisse. James II põgenes Prantsusmaale, enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. 1689 nimetati dokument ,,Õiguste Billiks", millest sai üks Inglismaa põhiseaduse alusdokument. William III võimuletulek ja James II kukutamine on ajalukku läinud kuulsa revolutsioonina. William III ja järgmised valitsejad ei pannud rõhku tugeva kuningavõimu taastamisele, parlamentarismi aitas tugevndada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas.
kasvatustegevuse alused. Riiklik õppekava määrab kindlaks: 1) lasteasutuse õppekava koostamise põhimõtted; 2) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 3) õppe- ja kasvatustegevuse korralduse; 4) 67aastase lapse eeldatavad üldoskused; 5) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 67aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; 6) lapse arengu hindamise põhimõtted. Lasteasutuse õppekava lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mille lasteasutus koostab RÕKi alusel. Rühma tegevuskava lasteaia õppekavast lähtuv ja konkreetsest laste rühmast tulenevate eesmärkide püstitamine ja nende täitmiseks meetodite valimine. Üldõpetus terviklik õppesüsteem, kus keskendutakse koduloole. Üldõpetuses seotakse kõik õppeained tervikuks ühe keskse õppeaine teemade kaudu. Intergatsioon (lõiming) - ainevaldkondade nägemine ühise terviku osana. Integreeritakse teadmisi, oskusi ja
sellegi esinduskogu laialisaatmisega 1642- algas kodusõda, Charles I põgenes Londonist 1649- Charles I hukati 1660- troonile astus hukatud kuninga poeg Charles II, Stuartite dünastia taastamine 1679- avaldati isikuvabaduste akt ,,Habeas Corpus Act", keelas Ing. kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada 1688- saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse 1689- avaldati deklaratsioon ,,Õiguste bill", Ing. põhiseaduslik alusdokument Millistel asjaoludel kujunes tooride ja viigide poliitiline liikumine? Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja vastu seis kuninglikule omavolile). kavalerid- kuninga toetajad, pikajuukselised ümarpead- parlamendi toetajad, lühikese soenguga, puritaanid independendid- äärmuslikud puritaanid, Cromwelli sõjavägi, parlamendi pool
keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. ÕIGUSRIIGI TUNNUSED- Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest SOTSIAALNE ÕIGUSRIIK- peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täidetud.
Võimude vertikaalne lahusus: · Üksteisest on lahutatud riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded. Võimude personaalne lahusus: · Üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses (Mittedemokraatlikus riigis võimude lahusus ei toimi, Nt: Eestis NSV Liidu okupatsiooni ajal) Õigusriik Õigusriik St seaduste ülimuslikkust ühiskonnas Õigusriigi peamised tunnused: 1) Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument 2) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadustest lähtuvalt 3) Seadused kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes 4) Võimude lahusus 5) Õigus omandada erinevaid arvamusi ning neid vabalt levitada 6) Kodanikuõiguste kaitse 7) eraomandi kaitse võimliku riikliku omavoli eest Õigusriigi miinused või ohud: · Seadustest saab nii-öelda asi iseeneses, inimene unustatakse sealjuures täielikult ära.
piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid abalt levitada Kodaniku õiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest
5) Teine lugemine 6) Kolmas lugemine ja lõpphääletus 7) President allkirjastab seaduse Õigusnormide hierarhia Eestis -Rahvusvahelised lepingud -Põhiseadus -Konstitutsioonilised seadused -Seadused -Määrused, korraldused, otsused -Üksikaktid Põhiseadus ehk konstitutsioon määratleb -Riigivõimu ja üksikisiku suhted -Riigikorralduse -Riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi -Õigusloome põhialused Õigusriigi tunnused -Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument -Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt -Seaduste universaalne kehtivus -Võimude lahusus -Arvamusvabadus -Kodanikuõiguste tagamine -Eraomandi kaitse riigi omavoli eest Erakondade vajalikkus -Ideoloogiate paljusus -Valimiskonkurents -Rahva kaasatus poliitikasse -Oma programmi elluviimine -Huvide valitsemine poliitikas Survegruppide liigid -Kategooriakaitse grupid *Konkreetse sotsiaalse kategooria huvid *Selgem liikmeskond -Edendamisgrupid
omavalitsuste teostavad valitsemisülesanded Personaalne – üks ja sama isik ei tohi samal ajal olla mitme võimuharu teenistuses Õigusriik – demokraatliku riigi üks olulisemaid tunnuseid; tähendab, et seaduste ülimuslikkusel põhineb võimukorraldus. Ühiskonnaliikmete suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldkehtivate põhimõtete alusel. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument ühiskondlikke probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtuvalt (vastandiks üksikjuhtudest lähtuvalt) seadused kehtivad universaaselt kõigi ühiskonnaliikmete puhul võimude lahusus õigus omada erinevaid arvamusi ja neid levitada kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse Põhiseadus e konstitutsioon on demokraatliku riigi tugidokument. See on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike/elanike suhtes.
(kohtusüsteem). Vertikaalne lahusus: Keskvalitsus. Kohalikud omavalitsused. (üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded). Personaalne lahusus: (üks isik ei või samal ajal mitme võimuharu teenistuses olla). 3. Õigusriik ja selle tunnused. – Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Tunnused: riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument, ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes, seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes, seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest, õigus omada erinevaid arvamusi ja neid laialt levitada, kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest (võimude lahusus, pluralism, seadused kehtivad kõigile, põhiseaduse olemasolu). 4
Vabadus Soodustatakse Surutakse alla Õigus Esiplaanil Võrreldes võimuga tagaplaanil Riigi eesmärk Arendada ja kindlustada Kindlustada riigivõim õigust Põhiseadus õigusriigi alusdokument; sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseadused: I põhiseadus: · Võttis vastu Asutav Kogu 1920.a. · Väga demokraatlik puudus president, riigi eesotsas riigivanem · Riigikogus 100 liiget · Palju valitsuskriise, majanduskriis, rahulolematus. II põhiseadus:
· Roomlased austasid paljusid jumalaid, sh keisreid, kristlased keeldusid neile ohverdamast · Lihtrahvas süüdistas kristlasi sageli kuritegudes ja õnnetuste põhjustamises · Kristlasi kiusati taga Tooma riigis hooti taga kuni 313. a. pKr Kristluse teket ja arengut mõjutasid I sajandi Palestiinas ja Rooma impeeriumis üldiselt toiminud usulised, poliitilised, majanduslikud, üldkultuurilised jne mõjutegurid. Kristluse tähtsaim alusdokument on koguteos Uus Testament. Ühtlasi on see tähtsaim allikas kristluse algusaegade kohta. Uue Testamendi distsipliinid vaatlevad kristluse algust ja sellega seotud nähtusi. Nad kajastavad kristluse teket ning tingimusi selleks, samuti kristluse kujunemist, seoseid juutluse ja muu religioosse maailmaga. Nad käsitlevad algkristlikku õpetust ja praktikat, algkristlike teoste (eelkõige Uue Testamendi) vormilist ja sisulist külge. Annavad keelelised vahendid
eluvaldkondadega. See parandaks sotsiaaltööle pühenduvate inimeste motivatsiooni järjepidevalt ja otsustavalt jätkata sellel erialal. See on muidugi positiivne, et kutsestandard ja eetikakoodeks esitavad kindlad ja ranged kvaliteedinõuded sotsiaaltöö tegijatele, kuid kui vaadelda sotsiaaltöö prestiiži ja staatust (nii üldise maine kui palgataseme suhtes) võrreldes teiste ametialadega, siis peaks olema ka mingi sotsiaalse kokkuleppe alusdokument, mis määratleks konkreetsed eesmärgid ja taseme, millele sotsiaalabivaldkond nii töötajate kui klientide seisukohast vastama peaks. Olen veendunud, et nii sotsiaaltöötajate ettevalmistus kui ka töö praktikutena on heal tasemel, kuid probleemsed valdkonnad on just kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste maht, nende rahastus, teenuste kvaliteedi ühtne tase üle Eesti. Eelneva mõttekäigu kesksem tuum on see, et ehkki sotsiaaltöötaja kutsestandard ja
Eesti jaguneb 15 maakonnaks: Harju maakond, Hiiu maakond, Ida-Viru maakond, Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond. 5 Eesti lipp Eesti vapp 6 PÕHISEADUS Eesti Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus
Lähteülesanne on projekti lepingulisele teostajale kohustuslikuks alusdokumendiks. Lähteülesande otstarve Lähteülesanne on vajalik eelkõige siis, kui projekti teostab kolmas osapool, kes ei ole osalenud projekti strateegilise planeerimise protsessis. Projekti teostaja võib olla mistahes konsultatsiooni- või koolitusfirma, meeskond või mittetulundusühing, kellel on piisav kompetents projekti tulemuste saavutamiseks. Lähteülesanne on alusdokument pakkumiskonkursi korraldamisel. Selle alusel teevad konkureerivad ettevõtted/ meeskonnad oma sisulise ja finantspakkumise. Kui pakkumiskonkurss on läbi viidud ja teostaja valitud, saab lähteülesandest lepingu lahutamatu osa. Lähteülesannet kasutatakse peamiselt konsultatsiooniteenuste hankeks. Juhul kui projekti sisuks on valdavalt tarned või ehitustööd, on alusdokumendiks tehniline spetsifikatsioon. Phare reeglid ei luba lähteülesannet muuta pärast pakkumiskonkursile saatmist
Õigus Kirjapandud seadused, mille on välja andnud pädev riigivõimuorgan. Õigusnormide hierarhia Eestis Rahvusvahelised lepingud Põhiseadus; konstitutsioonilised seadused seadused; määrused, korraldused, otsused - üksikaktid Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigi tunnused · riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt · seaduste universaalne kehtivus · võimude lahusus · arvamusvabadus · kodanikuõiguste tagamine · eraomandi kaitse riigi omavoli eest Põhiseadus ja selle funktsioon demokraatlikus riigis. Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused. Seadusloome Eesti Vabariigis
1960.aastad: regulaarne dialoog Ida-Lääne vahel 1966: Ida bloki “Üleskutse kõikidele Euroopa riikidele” 1969: NATO vastus USA ja Kanada kaasamine Olulised põhimõtted: 1. Kõik osavõtjad-riigid on suveräänsed ja võrdsed 2. Kõik otsused konsensuse alusel 3. Koostöö-julgeolek Miks julgeolekukonverentsi vajati? 1. N.Liit: territooriumid 2. USA: relvastusläbirääkimised 3. Lääne-Euroopa: killustatuse idee 4. Neutraalsed, mitteühinenud riigid: koostöö ja sõprus OSCE alusdokument 1.august 1975 allkirjastasid 35 riigipead N.Liidu esindatus Juriidilised aspektid Esimene korv – CSCE/OSCE 10 põhimõtet: 1. Võrdsus, austamine 2. Jõu kasutamisest 3. Piirid 4. Territoriaalne ühtsus 5. Vaidlused 6. Mittesekkumine 7. Inimõigused 8. Enesemääramisõigus 9. Koostöö 10. Kohustused Teine korv 1. Majanduse-, teaduse, tehnika, keskkonna-alane koostöö; 2. Vahemere-äärne regioon ja julgeoleku-alane koostöö Kolmas korv
6. Dokumendisüsteemi alusdokumendid (organisatsiooni sisemised normdokumendid: dokumendihalduse kord, liigitusskeem), eesmärk, mida sisaldavad? Dokumenditööd reguleeriv juhis on asjaajamiskord ehk sisemine normdokument või dokumentide kogum, mis reglementeerib dokumenditöö korraldamist lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, pidades silmas konkreetseid organisatsiooni tingimusi(praktilisust). Asjaajamiskord on dokumendi- ja arhiivihalduse korraldamise alusdokument, mis esitab nõuded dokumentide haldamiseks organisatsioonis. Asjaajamiskorra väljatöötamisel arvestatakse dokumendi- ja arhiivihalduses kehtivaid õigusakte/standardeid ning konkreetse organisatsiooni vajadusi ja tingimusi. Asjaajamiskorraga kehtestatakse organisatsiooni kehtiv dokumendi- ja arhiivihalduse kord, kus määratakse organisatsiooni dokumenditöös osalevate töötajate õigused, kohustused ja ülesanded.
aga vähenenud. Küsi õppejõult väärtust mida kasutada, vajadusel mõõdetakse see uuesti üle! 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 4. Missugune peab töökeskkond olema hetkel Eesti Vabariigis ja missugune alusdokument seda määrab? 5. Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid? 6. Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta. 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus MÕÕTMISPROTOKOLL Tabe arvutusl arvut l 1. ik uslik Psüh rome etrite ga teost atud
kasutuselevõtuga või olemasolevate täiendamise ja edasiarendamisega. Näiteks võib e-äri ajamiseks olla vaja evitada uusi tehnoloogiaid näiteks kliendisuhte haldust (customer relationship management CRM) jne. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS 1.8 IT strateegia ja juhtimise seos organisatsiooni strateegiaga Võimalikud lähenemised strateegia koostamisele : ·IT strateegia peab lähtuma ettevõtte üldisest strateegiast ja on kogu IT-alase tegevuse alusdokument. ·Kõigepealt määratletakse selles IT missioon, mis lähtub IT tunnustatusest organisatsioonis. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS 1.8 IT strateegia ja juhtimise seos organisatsiooni strateegiaga Kui ettevõtte põhitegevus ei ole seotud IT-ga, on IT roll toetada äriprotsesse ning missiooni kõige üldisem sõnastus võib olla näiteks: ·muuta organisatsioon tõhusamaks (suurendada ärist saadavat tulu) IT parema ja otstarbekama rakendamise abil õigetes
1) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines; 2) ,,nõrk" või ,,puudulik" lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines. (4) Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava. § 4. Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava koostatakse lähtudes lihtsustatud riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. Kui koolis tegutsevad klassid, kus õpet viiakse läbi põhikooli riikliku õppekava järgi (edaspidi tavaklass), ja lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel olevate õpilaste klassid, peab kooli õppekava koostamisel arvestama
aga vähenenud. Küsi õppejõult väärtust mida kasutada, vajadusel mõõdetakse see uuesti üle! 5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 4. Missugune peab töökeskkond olema hetkel Eesti Vabariigis ja missugune alusdokument seda määrab? 5. Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid? 6. Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta. 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus MÕÕTMISPROTOKOLL Tab arvu arvu el 1. tusli tusli
üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes Sotsiaalne õigusriik- riik peab tagama selle et sotsiaalsed ülesanded oleks täidetud Vabsid- vabadussõdalased Läbikukkunud riik- ei täida riigi ülesandeid, tal pole diplomaatilisi suhteid teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territooriumi üle ning sotsiaalhoolekanne pole küllaldane Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üldjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eesti põhiseadust on võimalik muuta: 1) rahvahääletusel 2) riigikogu kahe järjestikusel koosseisul
Selle protseduuri plussiks on kiire menetlus. Miinuseks aga nõrk administreerimine ja konsultantide nõrk side projektiga. Allpool tutvustame kõige sagedamini kasutatavat protseduuri, milleks on piiratud pakkumine pärast interneti kuulutust. Pakkumiskonkursi ettevalmistamine Enne pakkumiskonkursi läbiviimist tuleb läbida järgmised etapid: Lähteülesande kinnitamine. Lähteülesanne on pakkumiskonkursi alusdokument. Pakkumine ei saa seetõttu toimuda enne lähteülesande heakskiitu Euroopa Liidu Komisjoni või Delegatsiooni poolt. Kuulutamine internetis. Et anda võimalikult suurele hulgale firmadele osalemisvõimalus, kuulutatakse konkurss välja internetis. Teade sisaldab minimaalset vajalikku informatsiooni projekti kohta toimumise riiki, maksimumeelarvet, vajalikke teenuseid ja kasusaava organisatsiooni nime. Osalemiskinnituste saamine
poliitika, mis toetus kameralismile, arvates, et inimene on abitu ja riik peab teda aitama. Füsiokratism- oluliseks saavad kaubandus ja tööndus. Tähelepanu pöörata talupoegadele kui arvukamale tootjaskonnale. Maksustada maavaldus. 23. Riigis algas kodusõda (1642-1649) Inglismaal Rojalistid pooldasid kuningat. Parlement polnud ühtne, jaotusid 2 leeri. Sõjaväelisele diktatuurile järgnes Stuartite restauratsioon 1660.a Breda kokkuleppega. Õiguste Bill- põhiseaduslik alusdokument, parlamendi õigus kuningavõimu piirata. William III- allkirjastas õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. 24. USA 13 kolooniat võib pidada uueks ühiskonnaks, kuna üha enam tugevnes kalonistide kokkukuuluvustunne, hakkas kujunema ameerika rahvus. 4. juulil 1776.a. avaldatud Iseseisvusdeklaratsioon oli koostatud Jeffersoni poolt valgustuse vaimus. Selle eesmärk oli taastada 7- aastase sõja eelne olukord. See
2) Riigikogu on 2- kojaline Riigivolikogu ja Riiginõukogu Võeti vastu EV IV põhiseadus- võeti rahvahääletusega 28.06.1992 Toimus referendum põhiseaduse heakskiitmise ja mittekodanikele hääleõiguse andmise küsimuses- 28.06.1992 Toimus referendum Euroopa Liitu astumise ja sellega seoses Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise küsimuses- 14.09.2003 Õigusriigi ja õigusühiskonna tunnused: 1) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (seadus) 2) Probleeme lahendatakse seadusandlusest lähtudes 3) Seadused on universaalsed kõigile 4) Kehtib võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip 5) Kaitstakse kodanikuõigusi ja eraomandit riiklike omavoli eest 6) Kindlustatakse üksikisiku õigust riigi ees 7) Õigus soodustab vabadust Võimuriigi ja vägivallaühiskonna tunnused: 1) Korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riike üksikisikute eest 2) Püüab arendada ja kindlustada riigivõimu
Pressivabaduse toetamine Väärtuste ruumi arengu ja kasvu, majandusliku vabaduse ja vabakaubanduse toetamine Välispoliitika eesmärke toetav arengukoostöö ühiseid väärtusi tunnustavate ja hindavate partneritega Humanitaarabi andmine Osalemine rahuoperatsioonides ja tsiviilülesehitustöös Uurides erinavaid allikaid internetis ei ole aga leitav ükski teine välispoliitilne alusdokument. Erinevatel erakondadel on küll kajastatud oma valimisplatvormidel nende välispoliitilised suunad, kuid sellega asi piirdub. Riigikogu väliskomisjon on aastaid olnud Eesti välispoliitika suundumuste sepikojaks. See on koht meie välispoliitilise debati ruumis, kus erakondade väiksemad või suuremad erimeelsused peaksid sulanduma ühtseks poliitikaks. Aastatepikkune kogemus kinnitab, et Eesti välispoliitika tugineb laiapõhjalisele konsensusele. See on oluline eriti ajal, kui maailma
Optimaalne õhu liikumise kiirus mitte üle 0,2 m/s, lubatud mitte üle 0,3 m/s, klassis täpselt optimaalse piiril, ehk 0,2 m/s. 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 5. Missugune peab töökeskkond olema hetkel Eesti Vabariigis ja missugune alusdokument seda määrab? Töökeskkonna keemiliste ja füüsikaliste ohutegurite näitajad ei tohi ületada piirnorme. 6. Miks võiks olla oluline teada töö kategooriaid? Siis saab vaadata, kas antud tööruumis on piirnormidele vastav mikrokliima. Ja juhul kui ei ole, saab seda parandada. 7. Formuleerida järeldus laboratoorse töö tulemuste kohta. Õhutemperatuur ja suhteline õhuniiskus vastasid normidele.
· · 1920. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse: Eesti Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi
Demokraatia ohud Demokraatia kulukus.(kampaania) Automaaatsed eelistused- Noored on vaadetelt mässumeelsemad ning eakad konservatiivsemad. Väline sekkumine- Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid. Võimude lahususe poliitiat ei suudeta järjekindlalt tagada. Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku kontrolli riigivõimu üle. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim üksteisest lahutatud. Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levimisele. Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. Põhiseadus Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus- riigi kõrgeim seadus
korrastus-üksused, nende tähistused, järjestuse ja nimetused. Arhiiviväärtus: avaliku arhiivi poolt hindamisega dokumendile antud väärtus, mis keelab tema hävitamise ja eeldab tema säilitamist avalikus arhiivis. Arhivaal: dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaalide loetelu: asutuses tekkinud dokumentide haldamise vahend, kus loetletakse kõik asjaajamises tekkinud toimikud või muud üksused. Asjaajamiskord: alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutus / arhiivimoodustaja: juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse käigus luuakse ja saadakse dokumente, mis moodustavad arhiivi. Autentsus: dokumendi algsete omaduste (sisu, struktuur ja kontekst) säilimine läbi aja. Dokumendi elukäik: toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiivi-asutusse üleandmiseni.
Selle info leiab just keskkonnaarundest. Keskkonnaaruannet annab edukalt kasutada ka ettevõtte turunduskommunikatsioonis. Keskkonnaaruande üheks lahutamatuks osaks on ökoloogiline jalajälg, mis on väga hea meetod hindamaks riikide, organisatsioonide ja toodete vastavust jätkusuutlikuse printsiibile ehk nende keskkonnamõju. Riigikogu poolt kinnitatud Eesti keskkonnapoliitika alusdokument, Eesti keskkonnastrateegia, on põhiprintsiibiks seadnud majandusarengu mõjutamise keskkonda säästvas suunas. Säästva arengu suunas ei saa aga liikuda, kui pole selge, kuivõrd keskkonda säästvad või mittesäästvad me oleme. Säästev areng saab sotsiaalseid, majanduslikke ja tulevaste põlvede vajadusi tasakaalustades olla keskkonnahoidlik, kui see arvestab keskkonna füüsiliste piiridega ehk keskkonnaruumiga, st. olemasolevate ressursside kogusega ja
o 1942 teljeriigid oma võimsuse tipul: Jaapani ülekaal Vaiksel Ookeanil, tema käes alad kuni Austraaliani. Pöördeliseks sai Midway merelahing 1942. juunis, mis tegi lõpu Jaapani edukale välksõjale. · Hitleri vastane koalitsioon: o Augustis 1941 loodi Atlandi Harta (Suveräänsus! USA ja Ing huvid puuduvad!) ÜRO alusdokument; 3 Rommel Montgomery (inglismaa võimas sõjakindral. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 5 o 01.01.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad ( hiljem 50) Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste Deklaratsioonile: aluseks Atlandi Harta. See oli riikide liit ( sh NSVL Liit ja Hiina ) teljeriikide vastu (Saks + Jaapan + liitlased = agressorid!)
Kirjeldada IB kategooria töö tegevust: Väheliikuv, istumist nõudev töö, nt kontor, kodukontor, labor, arvutitöö. Minu riietus: aluspüksid+ rinnahoidjad+ sokid+ t-särk+ kerge pikkade käistega sviiter + püksid+kingad 0,8+0,8+0,5+1,4+5,7+5+0,6=14,8 W/m2 Jääb lubatud piiridesse. 7. Missugune peab töökeskkond olema hetkel Eesti Vabariigis ja missugune alusdokument seda määrab? Töökeskkond peab vastama nõuetele ja seda määrab Eesti Standard. 10
võib omada rahvastiku tervisele soovitavat või ebasoovitavat mõju; haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus ja meetmed haigestumise vältimiseks; tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine; tervise- ja heaoluprofiil – strateegilise planeerimise alusdokument, milles on kirjeldatud ja analüüsitud kindla territooriumi elanike tervise ja heaolu seisundit ning neid mõjutavaid tegureid; tervist toetav teenus – iga teenus, millel on rahvastiku tervisele otsene või kaudne positiivne mõju või mis on vajalik rahvastiku tervise seisundi säilitamiseks. Tervis - on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (Maailma Terviseorganisatsioon WHO 1948).
11 Dokumentide liigitusskeem asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Liigitusskeem peab sisaldama: asutuse nimetust, funktsiooni nimetust ja selle tähist, sarjade nimetusi ja nende tähiseid. Liigitusskeem kehtestatakse dokumentide loetelus. Liigitusskeemi tasandid: funktsiooni tasand ja sarja tasand. Funktsioonipõhiline liigitamine! Dokumentide loetelu on dokumendihalduse alusdokument, mille abil saab planeerida ja ohjata dokumendi tervet elukäiku. Dokumentide loetelu-rühmitamine sarnaste tunnuste põhjal. Loetelu peab sisaldama kõik asutuse funktsioonid ja nende täitmise käigus tekkivad dokumendisarjad sõltumata andmekandjast. Dokumendi loetelu on vajalik. *süstematiseerimiseks sarjadesse, *dokumentide indekseerimiseks, *ülesleidmiseks, * säilitustähtaegade määramiseks
arhiivi(Arhiiviseadus1998) Asjaajamine- tegevused isiku või organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimisekd(MTÜ dok.hald. ühing) DOKUMENDIHALDUS- haldusala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise, alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa ja süstemaatilise ohje, sealhulgas organisatsiooni tegevust ja toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ja dokumentidena alalhoidmisega. ASJAAJAMISKORD- alusdokument asutuse asjaajamise ja dok. halduse korraldamiseks. Kehtestab asutuse juht. LIIGITUSSKEEM- (1)asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. Asutuse dok struktureeritud loetelu. (2)FUNKTSIOON- üks või mitu tegevust, millega täidetakse kindlat asutuse eesmärki või/ja ülesannet (nn. asutusel mitu funktsiooni- toetavad põhitegevust)
See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle RA. Arhivaar- isik, kes töötab arhiivis ja korraldab arhivaale Asjaajamine- dok loomine, registeerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleviimiseni arhiivi. Tegevused isiku v organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Asjaajamiskord- alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutuse dokumendiregister - digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dok registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asutuse dokumentide loetelu - asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dok haldamiseks dok loetelu, mis
Asutuse funktsioonide ja sarjade struktureeritud loetelu ning raamistik tema dokumentide hõlmamisel ja haldamisel. 8. Nimeta, missugused on põhilised dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid (vt: RA juhis Dokumendi- ja arhiivihaldus. 2009, skeem lk. 22) Protsessid võivad toimuda paralleelselt või siin toodust teises järjekorras. 9. Kes või mis on arhiivimoodustaja? Asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. 10. Mis on asjaajamiskord? Alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Kehtestab asutuse juht. 11. Mis on dokumentide loetelu? Asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. 12. Mis on dokumentide hõlmamise eesmärk? Seostada dokument selle loojaga ja tema tegevusega; Dokumendile koha andmine dokumendisüsteemis koos sellest tulenevate
ühistust. Lõpptulemusena ei saa ka uuest ühistust asja. Millised on olulisemad põhimõtted ühistu põhikirja koostamisel? Asutamislepingu ja põhikirja projekti koostamisel tuleb arvestada, et asutamisleping ja üldkoosoleku poolt kinnitatud põhikiri peavad olema notari poolt kooskõlastatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Põhikiri on ühistu liiget ja ühistut kaitsev alusdokument. Tulundusühistu põhikirjas märgitakse: ühistu ärinimi ja asukoht; ühistu tegevusala ja eesmärk; osamakse suurus ja tasumise kord; üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja aeg; ühistu majandusaasta algus ja lõpp; kasumi jaotamise ja kahjumi katmise kord jne.. Kirjeldage asutamiskoosoleku korraldustööd ja põhitoiminguid. Asutamiskoosolekust võtavad osa ainult need asutajaliikmed, kes on enne koosoleku toimumist alla kirjutanud asutamislepingule
lex temporalis - Aquino Thomas Uusaeg - Grotius - Hobbes - Locke - Levellers - Revolutsioonide aeg – Glorious Revolution 1688, Ameerika revolutsioon) - Immanuel Kant - Prantsuse revolutsioon - Thomas Paine Loomuõiguse lõpp - Edmund Burke - Jeremy Bentham - Marx - Sotsioloogid Weber, Durkheim ja Marx Ajalooline kujunemine Sündmused - Magna charta – ei ole alusdokument - Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised - Demokraatia – usa ja prantsusmaa - Orjandus - Humanitaar - Sufražetid – naiste valimisõigus - Töölisliikumine - Vähemusrahvad Kujunemine II MS ajal ja järel Maailmasõdade vahel universaalset korda ei loodud Sõja ajal: - Atlandi Harta - Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon - Konverentsid: Dumbarton Oaks, San Fransisco
Riigivõimu tunnused. 1. Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. 2. Koguda makse. 3. Ainuõigus kasutada vägivalda korra tagamiseks. 4. Riigivõimu otsused on kõigile kohustuslikud. 5. Õigus korraldada riigi igapäeva elu. 6. Riiki juhitakse ühest kohast. Kindlad alluvussuhted. Õigusriik. Õigusriik riik, kus valitsetakse vastavalt seadustele ning tagatakse riigi elanike heaolu. Õigusriigi tunnused : 1. Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument 2. Ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlust lähtudest 3. Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada 4. Seadus kehtib kõigile ühte moodi 5. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest 6. Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tähtsaim osa on riik.
annaabi.ee 
