häälte võltsimist võimaldav lahendus? Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilistel valimistel kasutusele e-hääletamine. E-hääle andmiseks on vajalik kas ID-kaart või mobiil-ID, vastava tarkvara ning internetiühendusega seade. 92% Eesti elanikest on internetikasutajad (Kantar Emor, 2018), mis tähendab, et e-hääletamine on suurele enamusele ligipääsetav. Elektroonilise hääletamise statistikad näitavad aasta-aastalt üldist kasvutrendi e-hääletajate arvu osas. Valimiskomisjon nimetab e-valimisi turvalisteks (Koppel, 2020). Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab Eesti rahvast Riigikogus, Euroopa Parlamendis ja kohalikes omavalitsustes. Antud essee
· süsteemi vastutav (tehniline) projektijuht: · administraatorite haldus; · süsteemi arendus ja käideldavus; · töökorralduse haldamine; Riistvara · ID-kaart, ID-kaardilugeja, mobiiltelefon (Mobiil-ID); · arvuti: hääletajad, administraatorid, tarkvara arendaja, projektijuht; · server(id), kus süsteem või virtuaalserver töötab; Tarkvara · hääletamise graafiline kasutajaliides; · tarkvara arendajal: SDK+IDE, andmebaasi GUI, testimistarkvara, veebilehitseja, emaili klient; · serveri administraator: terminali klient, andmebaasi GUI, emaili klient; · serveris: virtuaalserveri tarkvara, operatrsioonissüsteem,veebiserver, andmebaasiserver jms. servertarkvara, emaili server; · serverite vahel andmete liigutamiseks vajalik üliturvalist pakkuv tarkvara/protokoll;
E - hääletust kasutati Eestis esimest korda 2005. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tulla ei saa.
RAKVERE ERAGÜMNAASIUM Migelyne Mahlapuu 12a AMSTERDAMI LEPING Referaat RAKVERE 2011 Sisukord Amsterdami leping · Millal,kelle poolt ja mis põhjustel........................................2 Amsterdami lepingu eesmärgid................3 Muudatused Amsterdami lepingus............4 Uued valdkonnad Amsterdami lepingus.....5 Kvalifitseeritud hääletamise põhimõtet......6 Kasutatud kirjandus..............................7 Millal, kelle poolt ning millistel põhjustel leping sõlmiti? Amsterdami leping allkirjastati viieteistkümne liikmesriigi poolt 2.oktoobril 1997 ja leping jõustus 1.mail 1999. Lepingu sõlmimise põhjused:Lepingu põhieesmärgina nähti liidu poliitilist ja institutsionaalset ettevalmistamist võimalikeks ulatuslikeks muutusteks rahvusvahelisel tasandil.Peatähelepanu all olid majanduse
anda. Selleks võtab allkirja andmiseks kasutatud programm automaatselt ühendust Sertifitseerimiskeskuse serveriga ning kontrollib, kas sertifikaat on kehtiv – kui on, väljastab Sertifitseerimiskeskuse server talle spetsiaalse tõendi, mis lisatakse allkirjale. 4. Kahe ümbriku süsteem Eesti e-hääletamisel. ● Kuidas toimib kahe ümbriku süsteem Eestis e-hääletamise korral? Oluline on ära märkida, missuguseid krüptovõtmeid kasutatakse, mis operatsioone nendega tehakse ja kellele need võtmed kuuluvad. Selle kohaselt valija kõigepealt krüpteerib oma hääle antud valimiste avaliku võtmega, mille ta saab valimiste korraldajalt. See krüpteering moodustabki hääle ümber esimese kihi (ümbriku). Seejärel allkirjastab valija saadud krüptogrammi oma salajase võtme abil, see allkiri ongi teine ümbrik
· kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest. 3. Eesti põhiseadus Põhiseadus õigusriigi alusdokument,mis sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Eesti põhiseaduse muutmine on võimalik rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt ning Riigikogu poolt kiireloomulisena. 4. Demokraatlikud valimised (demokraatliku hääletamise tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, nende plussid ja miinused) Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents; üldisus hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valijatüübid: parteiaktivistid; inimesed, kes valivad alati sama erakonda, jooksikud ja passiivsed
242) VI Osa. Muud küsimused (§243 – 252)* (*Siin on toodud vaid Valimisseaduse I –IV Osa.) 2.Tõlgendamine. – Käesolevas aktis on, kui kontekstist ei tulene muud, “täisealine” tähendab* [*“tähendab” on allpool asendatud sidekriipsuga] isikut, kellel on täitunud 21. eluaasta; “avaldaja” - isikut, kes pöördub avaldusega; “avaldus” - avaldust, mis on tehtud kellegi poolt, et tema nimi kanda mingi ringkonna valijate nimekirja; “hääletamise ruum” sisaldab igasugust maja või ehitust, mida kasutatakse valimiste läbiviimise ruumina; “lisavalimised” - igasuguseid valimisi, erandiks üldvalimised; “kandidaat” - igasugust mees- või naissoost isikut, kes on esitatud Esindajatekoja liikmekandidaadiks ja käesoleva akti V osas tähendab igasugust mees- või naissoost isikut, kes on teinud kandidaadiks saamise kavatsuse avalduse; “ettekirjutusi väljaandev klerk” - ametiisikut, kes on määratud välja andma
• Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) • Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. • Tööstusdemokraatia • Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu DEMOKRAATIAID VÕIB LIIGITADA NÄITEKS JÄRGNEVATEL ALUSTEL • Kes saab valida/hääletada • kes saab kandideerida • milline on valimise/hääletamise viis • milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada • mida loetakse riigi pädevuses olevaks • kes osalevad millistes hääletustes. TÄNAN KUULAMAST!
Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi. • Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. • Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest. • Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. Kellel on õigus valida ja olla valitud • Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti
Erakond Kohti Riigikogus Isamaa ja Res Publica Liit 23 Eesti Reformierakond 33 Eesti Keskerakond 21 Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 Muutused võrreldes eelnevaga: Riigikokku sai nelja erakonna asemel kuus 2007.aasta valimistel. Reformierakond sai 31kohta, Keskerakond 29 kohta, IRL 19 kohta, Rohelised ja Rahvaliit 6 kohta. Riigikogu valimiste hääletamise aktiivsused: Parteide jaotamine tunnuste põhjal: Vasakpoolsed Tsentristid Parempoolsed Vasakpoolsust iseloomustab Vahepeal kalduvad oma Parempoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada ideoloogiaga paremale ja põhimõte, mille kohaselt iga sotsiaalset ja majanduslikku vahepeal vasakule. ühiskonna liige on ise vastutav võrdsustamist
kampaania ükskõikseks ja väidavad, et internet ei ole kaasa toonud hääletusaktiivsuse tõusu. Vastupidist trendi näitavad aga tänavused kohalike omavalitsuste valimised, kus interneti teel käis kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamas 60,3 protsenti valijate üldarvust, sh E-hääletajate osakaal kõikidest valimisõiguslikest kodanikest oli 9,5% . 2005. a. kohalikest valimistest võttis osa 47,4 protsenti valijaist ning E- hääletajate osakaal oli kõigest 0,9%. E- hääletamise eesmärgiks oli anda valijaile hääletamiseks lisavõimalus, tõstes seeläbi valimisaktiivsust ja hääletamise mugavust, loodud oli seadusandlik baas E-hääletamise võimaldamiseks (www.vvk.ee ). 4.3 Otsuse tegemise hetk: on seotud nii grupikuuluvuse kui massimeedia tegevusega. Mõjutavad isiklik kogemus, valimiskampaaniad ja pikaajalises demokraatias perekonnatraditsioonid. Umbes kolmandik valijaist langetab oma otsuse viimasel nädalal. 4
ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodustatakse ka sellel juhul, kui peamin astub tagasi v avaldatakse umbusaldust ja see läheb läbi. Tagasiastumise: 1) kui peamin astub tagasi, siis lahkub temaga kogu valitsus. Kui tagasi astub mõni minister, siis tuleb asemele ainult 1 inimene e uus minister. *Riigikogu teeb otsuseid hääletamise teel. Positiivse otsuse langetamiseks piisab tavaliselt poolthäälteenamusest. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja koosseisuhäälteenamust. Presidendi valimisel Riigikogus peab kanditaat saama Riigikogu liikmete häältest vähemalt 2/3 ehk 68 häält. (101=riigikogu koosseis ja 51 saadikut peab nõus olema) *
saamine. ● Tehakse tulumaksureform, mis elavdab majandust ja vähendab ebavõrdsust- vähendatatakse oluliselt madalat ja keskmist saavate inimeste tulumaksu. ● Õlle, kääritatud jookide ja veini aktsiiside tõstmine; kõrge suhkrusisaldusega jookide maksustamine ● Sõiduautode registreerimise tasu kehtestamine vastavalt auto võimsusele. ● Tõstetakse bensiini aktsiisi. ● Maavalitsuste kadumine maakondadest. ● Võrdustatakse e-hääletamise ja elukohajärgses jaoskonnas eelhääletamise perioodi. Tagatakse e-hääletamise turvalisus ja läbipaistvus. ● Mõtiveeritakse omavalitsusi lasteaiaõpetajate palkade tõstmist kooliõpetajate palga alammäärani. ● Õpetajate palga tõstmine 120%ni Eesti keskmisest palgast aastaks 2019. ● Tõstetakse koolitoidu hinnad 1 euroni. ● Jätkatakse rigigümnaasiumite arendamist. Muutused:
Riigikogu liige pole õiguslikult seotud valimiseelsete lubaduste ega erakonna programmiga; Teda ei saa kohustada liituma mõne fraktsiooniga. Selles küsimuses on vaba mandaadi põhimõtet võimalik piirata; Poliitiline vastutus (nt valimisnimekirja mittekandmine, erakonnasisene distsiplinaarvastutus) pole välistatud. 7) Mis on indemniteet? V: Põhiseaduse § 62 järgi ei kanna Riigikogu liige õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites. 8) Seleta kuidas mõista riigikogu liikme immuniteeti. V: Immuniteet ehk saadikupuutumatus tähendab, et Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 9) Millega tegelevad riigikogu komisjonid? V: 10) Mis vahe on riigikogu alalisel ja erikomisjonil? V:
Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. - Eeesti põhiseaduse muutmine on võimalik: 1) rahvahääletusel. 2) riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. 3) riigikogu poolt kiireloomulisena. Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents, üldisus, ühetaolisus, otsesus. Demokraatlikud valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. - NT: Riigikogu valimised, kohaliku omavalitsuse valimised, Euroopa Parlamendi valimised Referendum ehk rahvahääletus – kodanikkond langetab ühisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses.
demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Atika kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ning seal oma ettepanekutega ka esineda. Kogu nõukogu, riigiametnike ja strateegide süsteem pidi alluma rahvakoosoleku otsustele. Ametnikke ei valitud enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said riigikassast ka natuke palka, sest vaesematel kodanikel oleks olnud muidu raske oma põhitöö kõrvale jätta, et riigiasjadega tegeleda. Nii said ka vaesed kodanikud osaleda riigi juhtimises. Riigis kehtis otsene demokraatia. Periklest peetakse Ateena kõige edukamaks juhiks. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane. * e-hääetus hääletamine internetis * segavalimised saab valitud see, * riigikokku kandideer...
kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud testamendid volikirjad ametiteenused Õigusnõustamine väljaspool ametitoimingut Maksundus- ja välismaa õiguse alane nõustamine Dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine Enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine Avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või selle võimatuse kohta Raha (välja arvatud sularaha), väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine Vannutamine ja vande all antava tunnistuse tõestamine Tegutsemine vahekohtunikuna Lepitamine vastavalt lepitusseadusele Kasutatud kirjandus www.notar.ee www.just.ee www.notariburoo.ee
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne
näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse. USA on osalusdemokraatias Lääne-Euroopa maadest tunduvalt kaugemale jõudnud. (G.Kurian, lk.257) 5 1.8 Arutlusdemokraatia Demokraatia mis rõhutab lahenduse leidmisel vestluse ja diskussiooni tähtsust, hääletamise tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis. (Demokraatia, 2004) 1.9 Kaasühiskondlik demokraatia Demokraatia vorm, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi tähtsamate etniliste, religioossete või keeleliste gruppide järgi. Võimalusel võim detsentraliseeritakse territoriaalselt
küsimusi. Omavalitsuse tunnused-1. kohaliku esindusega olemasolu. 2. iseseisev eelarve ja maksustamise õigus. Euroopa Liidule on omased nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomilikud jooned. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstituitsioonid- esinduskogu, seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpauk. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Otsuseid võtab Ministrit Nõukogu vastu hääletamise teel. Otsis loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogude liikmete enamuse poolt ehk. Kvalifitseeritud häälteenamus. Euroopa Komisjon on 25 liiget ehk. Volinikku. Komisjoni juhuib president. Euroopa komisjon täidab mitmeid ülesanndeid: 1. teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ning valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid. 2. seisab EL-I õigusnormide rakendamise eest. 3.
Keskendutakse materiaalsetele ja realistlikele väärtustele, mille vähene fantaasiaküllasus võib vähendada elukvaliteeti. José Narosky on öelnud: ,,Sõjas ei ole haavamata sõdureid". Isegi sõjas ellujäänud võitlejatel võib jääda laastav jälg psüühilisele tervisele, mille vastu on aeg kasutu. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ajal lähtestati Maarjamaalt üle 1600 mehe Afganistani sõdima võõra riigi eest. Saatmine ei toimunud vabatahtliku hääletamise alusel, vastupidiselt määrati nad missioonile, millest ei olnud isegi nemad teadlikud. Sõjaeelne lahingutreening oli piisav, et suudeti ilma pikema mõtlemiseta hävitada terveid külasid ja linnu. Käskude eiramisele ei mõelnud keegi, kuna ülesastumist neile ei õpetatud- ei olnud kedagi, kes oleks üksiküritajate tegevust pooldanud ja neil vähemuses võitlejatel tekkis kartus. Kartus alustada mässu...
ametiaega järjest. (3) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada tegevväelast. § 3. Valimise aeg (1) Vabariigi Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist. § 4. Valimise korraldaja Vabariigi Presidendi valimise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon). § 5. Valimiskulud Vabariigi Presidendi valimise korraldamise kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Hääletamise ettevalmistamine (4) Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. § 9. Hääletamise kord (1) Valimiskomisjon annab Riigikogu või valimiskogu liikmele valimiskomisjoni pitsati jäljendiga hääletamissedeli ja ümbriku. Sedel antakse nimekirja alusel isikut tõendava dokumendi esitamisel. Sedeli saamise kohta annab Riigikogu või valimiskogu liige allkirja. (2) Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Riigikogu või valimiskogu liige märgib
proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik- Eesti kodanik Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale. Riigikogu liikmed (§ 62; § 63; § 76) Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.Riigikogu liige on oma volituste ajaks vabastatud kaitseväteenistuse kohustustest. Riigikogu liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Riigikogu töökorraldus (§ 65; § 69; § 71; § 72) Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid. Riigikogu valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79.
kauplemisega. Nemad ei saanud osa riigi valitsemisest, küll aga teenisid nad aega Sparta sõjaväes. Heloodid ehk orjad olid need, kellel polnud mingeid õigusi ja nad olid kohustatud töötama spartiaatide põldudel. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk ülikute võim. Valitsesid 2 kuningat. Kõrgemad riigiametnikud olid efoorid ja neid oli kokku 5. Nõukogu koosnes 30-st 60+ vanusega spartiaadist. Riigiametnikud võtsid vastu otsuseid hääletamise teel, Spartas käis koos ka rahvakoosolek. Spartas oli sõjakunsti kõrgeim tase. Sparta oli sõjakas riik. Sõjavägi oli ühiskonna alus. Spartas oli peamine arendada sõjameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja sõjakateks. Poisslapsed võeti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal õpetati neile relvi kasutama, maadlema ja ujuma, et nad oleksid sõjaliselt hästi ettevalmistunud. Haridus oli Spartas tahaplaanile jäetud. Ateena rahvas koosnes suurem osa orjadest
• Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) • Hääletamise objektiks võib olla: - seaduseelnõu - muu riigielu küsimus. • Ainult rahvahääletusel saab muuta: - PS I peatüki – „Üldsätted“ ; - PS XV peatüki - „Põhiseaduse muutmine“ muutmine • Rahvahääletusele ei saa panna (PS §106, lg 1): - eelarve; - maksude; - riigi rahaliste kohustuste; - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi.
Avatakse läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält. Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena toimub hääletamise teel, vastuvõtmiseks vajalik häälte arv sõltub sellest, kas tegemist on lihtseadusega või konstitutsioonilise seadusega. Seaduse väljakuulutamine Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Seaduse avaldamine
Mõõdukas mitmeparteisüsteem A) Tundub olevat mõistlikum süsteem, sest seal on piisavalt hääli, et jõuda konsensusele ja on ka eriarvamusi B) Erakonnasüsteem kindlustatus pole väga suur. 4) Nimeta demokraatlike valimiste peamised põhimõtted ja selgita nende sisu: * Kõigi hääl on võrdne, kõigil on samad õigused ja võimalused hääle andmisel * Salajased, igaüks hääletab eraldatult * Osalevad kõik kellel on hääletamise õigus, hääletada saavad täisealised, kes ei ole krim. korras karistatud ning on Eesti kodanikud. * Regulaarsed, toimuvad iga teatud aja tagant 5) Selgita majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi erinevust. Kumb süsteem kehtib Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem on õiglasem kuid raskem, kehtib Eestis. Majoritaarsel valimissüsteemil võidab see, kes saab enam hääli. Näiteks USA-s on kasutusel selline süsteem.
kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks, valmistab ette päevakorra. · Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It 29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena: määrus kuulub täitmisele kõigile liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste õigusaktide suhtes.
(nt võrdne eetriaeg) OTSESED VALIMISED- Kandidaatide üle otsustamine peab toimuma vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel, mitte aga valijameeste või mõne muu organi poolt (vrd kaudsed valimised) SALAJASED VALIMISED- Iga hääletaja peab saama hääletada nii, et keegi ei saaks tema tahte vastaselt teada seda, kuidas ta hääletas ja kas ta hääletas. Tavaolukorras tagatakse reeglitega valimisjaoskonnas ja valimiskabiiniga. Elektroonilise hääletamise korral aga nn "virtuaalse valimiskabiiniga" s.t hääle muutmise võimaluse ja paberhääle ülimuslikkusega. 4. Valmistele esitatud piirangud (2 punkti) Too konkreetne näide kodakondsuspiirangu kohta:Valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik Too konkreetne näide vanusepiirangu kohta:Valija peab Eestis olema vähemalt 18 aastat vana. 5. Märgi tabelisse õige vanus ja kodakondsus. (5 punkti) (1 punkt kui on õige nii vanus kui kodakondsus) Ametiisik Ametisse astudes peab olema vähemalt
põhiseaduse. 1938.a. valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Põhiseaduse alusel kuulusid valimiskogusse Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu. Valimiskogusse kuulus 240 liiget. Põhiseaduse kohaselt valiti president valimiskogus juhul, kui presidendi kandidaate oli ainult üks. Nii see 1938.a. oli, et Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste poolt oli esitatud presidendi kandidaadiks ainult Konstantin Päts. Valimiskogus pidi hääletamise tulemusena valituks saama 144 häälega, kui oleks vähem hääli esitatud kandidaat kogunud oleks presidendi pidanud valima rahvas. Valimised viis läbi Riigivolikogu esimees Jüri Uluots. Hääletamise tulemusena sai Konstantin Päts presidendiks 219 valimiskogu liikme häälega. Konstantin Pätsile , esimesele Eesti presidendile, püstitati rahva poolt korjatud raha eest Tahkurannas, tema sünnikohas, mälestusmärk. Rahva raha eest, rahva poolt püstitatud mälestusmärk
ka inimese enda kohta. Seega hääletades annab igaüks oma hääle arvamusele, mida tema peab õigeks, hääli kokku lugedes annavadki need teada üldisest tahtest ühiskonnas. Kui aga ühishuvi leiab endale vastaseid ning erahuvide eesmärgid hakkavad lahku minema, siis võib ühiskondlik liit ja riik üldiselt nõrgenema hakata. Ei valitse enam üksmeel, üldine tahe ei oma enam ühist keelt ning pinnale tulevad vastuolud ja vaidlused. Kui aga kodaniku arvamused lähevad hääletamise enamusest lahku, siis peaks inimene mõtlema selle peale, kas üldine tahe oli just see mida ta see hetk silmas pidi. Just seda olukorda peab Rousseau hetkeks, mil kodanik ei ole vaba: kui ta on oma tõelisest tahtest kaugel ning et tegeleda isiklike huvide teenimisega.
omale vabalt valida meelepärasemat eksamit, kuigi ma tahaksin. Järelikult on minu valikute võimalused piiratud. Ka presidendiks kandideerimisel on oma piirid seatud. Vabariigi president on riigipea, kelle kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisul. Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemlat nelikümmend aastat vana ning kes ei ole kohtu poolt karistatud. Valimine toimub salajase hääletamise teel ning president valitakse ametisse viieks aastaks. See on juba seadusega paika pandud selleks, et igaüks ei saaks riiki juhtida. Ka on paika pandud ülesanded, et igaüks ei saaks teha riigis nii nagu tema tahab, vaid peab ka arvestama rahvaga. Seega ei saa iga inimene kandideerida presidendiks, sest selleks peavad olema kõik tingimused täidetud. Ka Riigikokku kandideerimine on piiratud, sest igaüks ei saa sinna kandideerida.
1)Demokraatliku hääletamise tunnused: 1) Vaba konkurents- kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel valimistel kandideerida 2) Üldistus- hääleõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest 3) Ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistele isikutele on keelatud hääletaja mõjutamine 4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud k...
· Individuaal- ja grupitööd · Filmide vaatamine · Rahvalaulude kuulamine · PowerPointi presentatsioonid uue informatsiooni esitamiseks · Diskussioonid Vahendid · Arvuti, Internet, foorum · Masinad ja seadmed toidu valmistamiseks ja meisterdamiseks · Kokandusraamatud- ajakirjad · Eesti, saksa ja vene keele õpikud ja töövihikud · Seadmed muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks Hindamine · 1/3 hindest moodustab õpilaste poolt hindamine hääletamise teel · 1/3 hindest moodustab aktiivne ja sisukas osalemine foorumis · 1/3 hindest moodustab vastlanädalal: aktiivseim klass, maitsvaim toit, huvitavaim müügilaua kujundus
Ministrite nõukogu- Ministrite nõukogu kannab seadusandlikku fn-i. Seal esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liikemline). Nõukogu koosseis muutub vastavalt küsimusele mida arutletakse. Välisministrite koosseis on kõige olulisem, kuna seal arutatakse EL-i sisepoliitikat. Samuti on oluline roll eesistujal, eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite nõukogu istungeid (vahetub iga poole a tagant). Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel. Suurematel riikidel on rohkem hääli. Otsus loetakse vastvõetuks ,kui see on saanud 258 häält. Iga riik saab blokeerida otsuse vastvõtmise ,nõudes ühehäälsuse põhimõtte rakendamist. MN otsused formuleeritakse õigusaktidena .Neid on 3 : 1)määrus- kõige rangem 2)direktiiv- kuulub täitmisele 3)otsus ja arvamus- otsus- täitmine kohustuslik, arvamus soovituslik Euroopa parlamendi president: Jezzy Buzek NATO- austati: 4 aprill 1949 Washington (USA)
4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral Defektse demokraatia tunnused:
kursis poliitika ja sellega seounduvaga. Enamik 16-aastaseid noori, kes on põhikooli lõpetanud, on läbinud ka ühiskonna ja/või kodanikuõpetuse tunnid. Tallinna Ülikooli õppejõu Anu Tootsi sõnul on noored teadlikum ja iseseisvam hääletajategrupp, kui madala haridusega eakad inimesed. Tihtipeale võivad olla palju mõjutatavamad eakad, kellel on õigus hääletada, kui need 16-aastased kes on poliitikaga kursis ning kellel puudub hääletamise õigus. Kui valimisiga langetataks 16.eluaastale kasvaks noortel huvi poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu vastu ning see oleks väga oluline meie riigi arengu suhtes, sest tänu sellele adub 16-aastane vanematekodus elav noor, kui suur vastutus on see, et riigi tuleviku ja heaolu nimel peaksid kõik hääleõiguslikud kodanikud käima hääletamas. Just sellepärast ongi viimasel ajal nii Eestis kui ka mujal Lääne-Euroopas vananeva ühiskonna tõttu tõstatatud
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täides...
18. eluaastast) 3) vaimne tervis (ajutine) 4) ajutiselt on valimisõigus ära võetud kinnipidamiskohtades karistust kandvad isikud (vangid) Demokraatlike valimiste põhimõtted · üldised valijate hulk on võimalikult lai, piiranguid võimalikult vähe · ühetaolised igal valijal on võrdne häälte arv, iga valija häälel võrdne kaal valimistulemuste kindlakstegemisel · salajased puudub võimalus kindlaks teha, kellele valija hääle andis (hääletamise anonüümsus) · otsesed iga valija annab hääle otse kandidaadile, keda soovib näha esinduskogus vm (nt Eestis on presidendivalimised kaudsed presidendi valib Riigikogu või valimiskogu) · regulaarsed e perioodilised valimised toimuvad kindlksmääratud ajaperioodi järel: - KOV iga 4 aasta tagant oktoobri 3. pühapäeval - RK - iga 4 aasta järel märtsi 1. pühapäeval - President - iga 5 aasta järel
kui sotsiaalse grupi tähtsust seoses ühiskonnaga ning on ühtlasi nii reguleerimata turu kui ka tugeva riigi vastu, võib teatud riikides olla valitsuse pragmaatiliseks ideoloogiaks. Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks (http://www.hot.ee). 3.4. Arutlusdemokraatia Demokraatia selline kontseptsioon, mis rõhutab lahenduse leidmisel pigem vestluse ja diskussiooni tähtsust, kui hääletamise tähtsust, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid kollektiivseid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii mikrokollektiivis kui ka suuregi huvigrupi esindusorganis. Siia alla mahuks ka diskursusdemokraatia, mis rohkem rõhutab siiski huvigruppide ja kodanikuliikumiste demokraatlikkuse tähtsust oponeerides riigivõimu ja ulatudes tegevuselt väljaspoole riigi piiregi (http://www.hot.ee). 3.5. Konstitutsiooniline demokraatia
ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tänapäeval on demokraatia kõige levinum vorm esindusdemokraatia, mille puhul võib rahvas oma esindajad valida väga erineval viisil, kuid sellest sõltumata peavad valitud tegutsema rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid,
Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond. Nii tekidabki olukord küsimuse, et kui palju on vaja, et ühiskonda saaks pidada demokraatlikuks. Samas tänapäevaste inimestena mõistame ka, et selleaegne ühiskond oli täiesti teistsugune ja see oli loomulik nende jaoks, et istuti kokku ja otsustati mingeid vajalikke asju- seal toimus otsene demokraatia, vahetu hääletamise teel. Demokraatias on igal inimesel hääle,-sõna-ja mõttevabadus, see on suur pluss ja eelis näiteks diktatuuridega võrreldes, kus kodanikel tuleb vastuvaidlematult alluda valitsejate tahtele. Demokraatias on aga igal vastava riigi kodanikul õigus kaasa rääkida erinevates valdkondades, alates poliitikast ja lõpetades tänava aukudega seonduvatest probleemidest. Vabas riigis on lubatud
kohupiim, hapukoor, vahukoor, tee, morss, kaunistamiseks puuvilju, sokolaaditükid jms. Antud kogusest valmib igal tüdrukul 1 torditükk, mida poisid hiljem hindavad. Lõpuks toimub degusteerimine, kus lõigatakse torditükid väikesteks osadeks ja kõik saavad omale meelepärast maiust proovida. Ehete valmistamine toimub metsast kogutud loodusandidest, lisaks on eraldi olemas nööri jm. meisterdamisvahendid. Hiljem huvitavama ehte valimine hääletamise alusel. Meisterdatud asjad võimalik panna müüki või vahetada teistega laagri kavas oleval laadapäeval. Tantsimine toimub ühiselt temaatilise muusika saatel, kus vastavalt kokkulepitud aeg hakkavad tüdrukud igaüks eraldi tantsima. Poisid valivad kõige lõbusama ja vahvama tantsutüdruku. Tantsimist varem ette valmistatud pole, see toimub loominguliselt. Vastutab huvijuht ja kasvatajad. 16.00 18.45 Nõiakostüümide ja luudade valmistamine
Econ töövolinikud alljärgneva korra alusel: 1. Töökeskkonnavolinik valitakse 2 aastaks töötajate valitud esindajaks töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete küsimustes, millest tulenevalt on töökeskkonna volinik töötajate poolt valitud esindaja sõlmimaks kokkuleppeid tööandjaga. 2. Valimised toimuvad üldkoosoleku ajal või valimiste väljakuulutamisele järgneva 2 nädala jooksul kirjaliku hääletamise teel. 3. Kirjalikud hääled koguvad töötajatelt tööandja poolt selleks kinnitatud isikud. 4. Hääletamine on avalik. 5. Valimised loetakse toimunuks, kui neis on osalenud vähemalt 50% ettevõtte töötajatest. 6. Töökeskkonna volinike kandidaadid esitatakse ja nende kandidatuur pannakse hääletusele järgmiste allüksuste kaupa: müügiosakond, transpordiosakond, haldusosakond ja teised administratiivüksused. 7
koosseisul, C riigikogu poolt kiireloomulisena. 2.3. valimised Valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt riigikogu, kohalikud omavalimised, euroopa parlment Referendum rahvahääletus – kodanikkond langetab üldisel hääletsel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses nt 2003 el astumine Hääletamise tunnused Vaba konkurents – õigus osaleda hääletamisel või mitte Üldisus – hõlmama suurt osa ühiskonnaliikmetest Ühetaolisus – häältel on võrdne kaal Otsesus – tulemus sõltub ühisarvamustel kodanike seast Valimistüübid Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid
ühest servrist teise üle interneti, nii et igal ajahetkel on võimalik tuvastada andmete õigust ja muutumatust. E-valimised on endiselt üsna unikaalne nähtus ja seega enamus riikidel puudub sellega kokkupuude. Eesti oli esimene riik, kes juurutas e-valimis süsteemi. Sellega kaasnesid ka ulatuslikud muudatused seadusandluses. Eesti hääletamissüsteemi reguleerib Valimis seadus. 2006 aastal viidi sinna sisse seaduse muudatus ja täpsustati elektroonilise hääletamise sätted. Eesti e-hääletussüsteem baseerub digitaalse tuvastamist võimaldaval sertifikaadil [1]. E-identimise usaldusväärtust reguleerib omakorda "E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus", mis võeti vastu 12.10.2016. Antud seadus täpsustab kõiki e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid ning riikliku järelevalve korralduse, mis pole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 [2].
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid
noorteühendused ja siduvad (muud välistavad organisatsioonid) - etnilised vennaskondlikud organisatsioonid, naiste lugemisringid kirikute juures jt. 2. peatükk - Poliitiline osalus Hääletamine on kõige levinum poliitilise aktiivsuse vorm ja väljendab kõige põhilisemat demokraatia võrdsusprintsiipi - kui ei hääletata, tähendab see ka poliitilisest kogukonnast eemaletõmbumist. Samas on hääletamise näol tegemist ka kõige vähemnõudliku osalusvormiga. Põlvkondlikud muutused toovad endaga kaasa ühiskondlikud muutused. Põlvkondadevahelised lõhed kodanikuosaluses on tänapäeva Ameerika kogukondades tavaline nähtus. Kui hääletamine välja arvata, on poliitiline osalus Ameerikas, võrreldes teiste demokraatiatega, kõrge. Ent miks ei käi kodanikud hääletamas? Palju seletusi:
Kui vabadust kasutatakse ainult nii üürikestel hetkedel ja säärasel kombel, siis väärivadki nad oma vabaduse kaotamist.'' Tegelikult kehtib see siiski kõigi riikide ja rahvaste kohta, millel vähegi oma seadusandlus eksisteerib. Raamatust käib läbi üks huvitav küsimus, mille üle ka mina jäin väga pikalt mõtlema. Kas ikka kõiki kodanike tuleb kohelda võrdse austusega, austada kui võrdseid? John Stuart Mill toob välja ühe põneva teooria: mitme häälega hääletamise süsteem, mille kohaselt kõigil peaks küll olema sõnaõigus, kuid vahel jäetaks mõned inimesed sellest ilma, teistel aga oleks rohkem kui üks hääl. Vähesed küll nõustuvad selle teooriaga, lihtsalt selle pärast, et Milli ettepaek on vastuolus mõttega, et demokraatia on viis väljendada VÕRDSET AUSTUST kõigi vastu. Kuid miks peaks olema hääl kurjategijal? Nad on oma käitumisega juba iseenesest jätnud soovida, nad on ise kasutanud ebavõrdset austust teiste inimeste vastu.
annaabi.ee 
