Miks ei õnnestunud Venemaal demokraatlikku riiki rajada? Tsiviilõigused Venemaal tunduvad ikka veel olevat luksus, demokraatia kui tähed, mida kõik näevad enda ümber kuid on kindlasti püüdmatud. Hiljuti Lev Ponomariov (Moskvas tegutseva organisatsiooni juht, mis tegeleb tsiviilõiguste kaitsmisega) peksti läbi oma maja ees. Stanislav Merkelov keda Wall Street Journal kutsus üheks parimaks Venemaa tsiviilõiguste kaitsjaks tapeti jaanuari lõpus. Aga miks on see nii läinud? Kindlasti üks peamistest põhjustest on suur territoorium. Mida suurem on ala seda lihtsam on tekkida erinevatel gruppidel, kellel on oma arvamus kuidas peaks riiki valitsema. See on viinud võimul olijad tihti sunnitud olukorda, kus nad on kohustatud olnud erinevate teiste gruppide arvamusi (ja nende liidreid) maha suruma. Võim venemaal on koguaeg olnud ebastabiilne, tuldud võimule ja iga järgnev valitseja on olnud erinev, aga siiski t...
Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonid...
Caesar ja Spartacus Gaius Julius Caesar on sündinud 13. juulil 100 eKr ja surnud 15. märts 44 eKr. Ta oli Vana- Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Julius Caesar oli tõenäoliselt üks esimesi mõjukaid poliitikuid, kes mõistis selgelt, et Rooma demokraatlikku valitsemisvormi ei ole mõtet säästa ja selleks on õigupoolest juba hilja. Caesar ise pärines patriitsisoost. Ta oli saanud hea hariduse ja astus noorelt poliitikasse. Tema poliitiline tõus on tihedalt seotud tema rohkete ametite ja mitmesuguste liitudega. 58. aastal eKr, kui ta oli 42 aastat vana, määrati ta haldama kolme Rooma valitsuse all olevat välisprovintsi. Tema juhtida oli sel ajal neli Rooma leegioni, kokku umbes 20 000 meest
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad. NSV Liit, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia.
Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha leninlik parteihierarhia, mistõttu on alati võimalik pööre stalinismi poole. [leninistidega ei saa koostööd teha, lähevad stalinistideks kätte] Kommunistid on lihtsalt pimedad. Lenin võltsis vabadusmeelse sotsialismi teooria ja marksismi autoritaarseks riigikapitalismiks. Nõukogude Liit mõõdab end USA imperiaalsete pretensioonide varal. Reformid surub alla kas riigi- või erakapitalistlik reaktsioon. 3
Kosmopolitism ─ ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujutasid kosmost kui suurt
organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Parlament Parlamendil on 3 põhilist ülesannet. · Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. · Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. · Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. ---Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud
Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal ELi kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht EL. Parlamendil on kolm põhilist ülesannet. Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi.
ei saa kaasa rääkida poliitikas, tuleb edendada kultuuri ja rahva vaimu, leht viis eestluse tõusuajastusse (Tartu Renessanss), eesti keele propageerimine, kodus keele õpetamine, Postimees muutis suhtumist, et eesti keel on matslik. Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 7.Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis? -2p Tugines töölisklassile. Lubati likvideerida ebavõrdsus ja ühiskonna probleemid, häälekandja leht "Uudised" (1903) , Euroopas ja Tsaari Venemaal levisid laialt marksistlikud ideed, Seisukohad: demokraatlik vabariik kodanikuvabadustega, tunnistasid vähemusrahvaste õigusi. 8
1. Leidke 3-5 märksõna terminite ,,riik" ja ,,kodanikuühiskond" iseloomustamiseks. 2. Milline ühiskond on pluralistlik? 3. Missugused jooned iseloomustavad iga demokraatlikku valitsemiskorda? 4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel
Eestvedamine on oskus mõjutada oma töötajaid sellisel moel, mis tagaks organisatsioonis töö edukuse. Eestvedamist (leadership) tuleb eristada klassikalisest juhtimisest (management), mida võib nimetada ka ,,taganttõukamiseks" ehk erinevat laadi oma võimu rakendamises eesmärkide saavutamise nimel. Eestvedamine seevastu sisaldab endas otsustamist, motiveerimist, efektiivset tagasiside andmist, vastastikuste suhete ja kindluse loomist. Eestvedajana kasutab juht kindlasti demokraatlikku juhtimisstiilii ning kaasab oma töötajaid otsuste tegemisse, suunab, juhib ja mõjutab oma alluvaid positiivsetest aspektidest lähtuvalt ning on eeskujuks oma kolleegidele ja töötajatele. Eestvedajast saab alguse üks täiuslik organisatsioon.
Teataja ja Speegi Uudised) 9. Ajalehed 20. Sajandil I leer: Postimees : liigne ambitsioonikus rahvale hädaohtlik, tähtis oli eesti meele ja keele rõhutamine, tugineti jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele II leer Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda baltisakslased välja, Tugines Põhja-Eesti haritlaskonnale, töölistele, linnakodanikele III leer Uudised: nõudsid demokraatlikku vabariiki, kus kehtisid kõik kodanikuõigused, nõuti väikerahvaste õiguste arvestamist ,Toetasid intelligents ja töölisklass 10. Bürgermüsse vs Aula koosolek Aula koosolek - 27 nov 1905 - Juhatas Jaan Teemant, nõudsid demokraatlikku vabariiki, tsaarivõimu kukutamist, keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minemisest, nõuti riigi ja mõisamaade andmist rahvale Bürgermüsse
töötatud. Paremat on proovitud küll leida aga see pole õnnestunud. Demokraatia vastand on diktatuur, kus võim on ühe või vähese hulga inimeste käes. Head võrdlusmomenti kahe vormi vahel saab välja tuua 1920ndatest ja 30ndatest, kui demokraatlikud riigid olid näiteks Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa. Diktatuurid seevastu näiteks Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa. Teise maailmasõja võitsid need kolm demokraatlikku riiki ning diktatuuri riikidest Venemaa. Saksamaa ja Itaalia olid sõjas sunnitud alistuma. Kreeka sõjast aktiivselt osa ei võtnud, aga oli ka vahepeal okupeeritud. Ka tänapäeval on need kolm demokraatlikku riiki jõudnud majanduslikult paremasse seisu ning need diktatuurid on muutunud demokraatlikeks ehk on aru saadud, et demokraatia on parem kui diktatuur. Eesti on autori arvates kindlalt demokraatlik riik, mina arvan sama. EIU
Oidupus oli tark, sest ta oli kasvanud rikkas kuningaperes ning oli palju õppinud. Tema tarkust oli näha ka siis, kui ta pääses Sfinksi mõistatusest, mille tõttu ta trooniti kuningaks. Kuningana oli ta väga abivalmis ja kohusetundlik valitseja. Tema valitsetud maal valitses kord ja õilsus, kuni saabus katk. Kui rahval oli mingi häda ja nõu oli vaja, siis neid aitas alati Oidipus. Ta oli avatud oma rahvale ja rahvas temale nende vahel toimus avalikke arutlusi, mis iseloomustab demokraatlikku valitsemisviisi. Kuningas oli rahva seas väga austatud, sest peale tõe avalikustamist ei pööratud tema vastu, vaid rahval oli kahju, et Oidipust selline traagiline saatus tabas. Halvaks võib tema juures pidada äkilisust ning sellega kaasnevat mõtlematust. Seda oli tunda tema sõnasõdades Teiresiasega ja Kreoniga. Selle tunnistajaks on ka intsident kolme maantee ristil. Oidipus oli jumalakartlik mees. Oma tegudes lähtus ta oraakli sõnadest ning oli valmis
trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. Vaated Ta õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu. Ta väärtustas ka liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda, ent jäi selles suunas liikumisel rahumeelsetele positsioonidele. Seejuures oli ta aga äärmiselt sallimatu oma oponentide Panus rahvuslikku Tõnisson oli kuni 1930. aastani postimehe eest vastutav välja- liikumisse andja ning propageeris veergudel rahvuslikku eneseväärkust. Tõnisson ja ta aatekaaslased propageerisid 1890. aastatel Tartus
ehitamine 1961.a 9.a Berliinikriis194961 Esimene Berliini kriis oli 1949, toimusid rahva väljaastumised ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Põhjusteks oli see, et ei e tase suudetud luua ühtset Kolmas tase Neljas tase demokraatlikku Saksamaad Viies tase NSVL ei lubanud. NL armee surus väljaastumised maha. Berliinikriis194961 Kõige hullem kriisiaasta oli Berliini müüri ehitamise ajal. NL ehitas Berliini müüri. NSVL tahtis allutada LääneBerliini Berliini müür oli piiriks Ida ja LääneSaksamaa vahel. Berliinikriis194961 1955.aastaks oli Saksa Liitvabariik ja Saksa
1917.AASTA Revolutsioonid ja Eesti Vene revolutsioonid · 1917.a. toimus 2 revolutsiooni · Veebruarirevolutsioon vallandusid toitlusrahutustest, sõjavägi läheb üle rahva poole, keiser loobub troonist ja võim läheb Ajutisele Valitsusele. · Oktoobrirevolutsioon Ajutist Valitsust oli pidevalt ümber korraldatud ja ei suudetud luua demokraatlikku vabariiki. See andis bolsevikele e. enamlastele võimu haaramiseks võimaluse Veebruarirevolutsioon ja Eesti · Eesti seab eesmärgiks autonoomia saavutamise · Tartus koostati autonoomiaseaduse projekt ja see anti kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. · 26. 03.1917 toimub Petrogradis eestlaste demonstratsioon valitsusele surve avaldamiseks. Tulemused · Ühendatakse Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks.
Päts ja ,,Teataja" ringkond (Virgo, Tammsaare) pidasid kõige tähtsamaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist; nägid liitlast vene demokraatides; toetajateks nii haritlased, linnakodanikud, talupojad kui töölised; toetasid konstitutsioonilis-parlamentaarset monarhiat Sotsiaaldemokraatia ja ,,Uudiste" ringkond (Speek, Martna, Ast, Kesküla) tegutsesid illegaalselt, põranda all; peamised toetajad töölised,ka koolinoored ja üliõpilased; pooldasid demokraatlikku vabariiki koos kodanikuvabadustega; nõudsid õigusi vähemusrahvustele; a) sarnasused : enamus ringkondadest olid baltisakslaste vastu ning eesti-meelsed ; propageerisid eesti keelt ja kultuuri ning olid kehtiva riigivõimu vastu b) erinevused : ühed pooldasid demokraatlikku vabariiki ja teised parlamentaarset monarhiat; ühed rõhutasid klassivastuolusid ning teised eitasid selle olemasolu 5. 1905. aasta revolutsioon: miks puhkes, aulakoosoleku ja bürgermusse koosolekute otsused, 1905
olema õigustelt võrdsed. Selleks, et vähendada vahet ja rikaste ja vaeste vahel, pidasid oluliseks rikkuste ümberjagamist rikastel kõrgemate maksude võtmise ja sotsiaalhoolekande süsteemi kaudu vaestele laialijagamise teel. Sotsialistid arvasid, et kui riigi huvid seda nõuavad, siis võib eraomandit omanikult ära võtta. Peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest kõrgemaks. Parimaks riigikorraks pidasid demokraatlikku vabariiki, pooldasid revolutsiooni kui ühiskonna muutmise vahendit. 19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks ka rahvuslik liikumine. Paljude rahvaste võitlus oma vabaduse eest ulatub tagasi keskaega või koguni veelgi varasemasse perioodi, kuid Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvuslik liikumine läbis aegade jooksul mitmeid erinevaid etappe
Kas Eestis on kodanikuuhiskond demokraatia tagatiseks ? Demokraatlikkus riigis peab olema inimesel võimalus eneseteostuseks olenemata sellest, kas inimene tahab tegutseda kasumieesmärgil või mitte. Kui riik ei võimalda ning takistab kodanikel luua ühinguid või seltse ei ole tegu demokraatlikku riigiga. Kodanikuühiskonna tegutsemise takistamisel või puudumisel puudub ka demokraatia. Kodanikkuühiskond vastandub barbaarsele, vähearenenud või totalitaarsele ühiskonnale. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga. Kuna Eestis toimib legitiimne valitsemine toimib meil ka kodanikuühiskonnd.
1.Demokraatlikku valitsemiskorda nim. ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalukus. 3.Parlamendi pol. struktuuri moodustavad fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon. 4.Parlamendi põhiülesanded on: *kinnitada eelarve *algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi *järelvalve valitsuse üle ja kontrollida valitsuse tegevust 5.Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetlemiseks.Menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välis...
Kohvioad Fairtrade märgiga Kakao Fairtrade märgiga Mida tehakse lisatasuga? lisatasuga · Rajatakse arengumaadesse koolid, haiglaid, elekter, kaevud, viljaveskid, viljahoiuruumid, transpordivahendid Miks toetada õiglast kaubandust? · Väärtustab tööd ja töötegijat · Aitab väiketalunikel ehitada tulevikku · Annab lastele hariduse · Keelab lapstööjõu kasutuse · Hoolib keskkonnast ja inimeste tervisest · Toetab demokraatlikku iseotsustamist · Vähendab vaesust · Eetilise ettevõtluse lipulaev Küsimusi? AITÄH!
läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle o Rakendab rikkujatele trahvi a la ,,suhkrutrahv" · Euroopa parlament o Koosneb 736 saadikust, kes valitakse liikmesriigi kodanike poolt. o President Jerzy Buzek. o Ülesanded: Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle, võib avaldada umbusaldust EK. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi, võtab vastu või lükkab tagasi eelarve. o Eestist valitud saadikud: KE->Vilja Savisaar Toomast,Siiri Oviir;EP Fraktsioon - Euroopa
KREEKA peatükid 29-31 Kreeka valitsemine. Sparta riik. Võitlus pärslastega. 1. Kus asub Sparta? V: Sparta asub Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. 2. Kuidas valitseti demokraatlikku linnriiki? V: kõik tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul, millel osalesid kõik kohalikku päritolu vabad mehed. 3. Kuidas valitseti aristokraatlikku linnriiki? V: tähtsaid asju otsustas nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kodanikud, rahvakoosolek kutsuti kokku vaid otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? V: riigi eesotsas oli 2 kuningat, kelle käitumist kontrollis 30-liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid ka kuningad
1)Millised tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit 1918-1934? 1920.aasta põhiseadus, ühekojaline parlament, Eesti rahval oli soov luua iseseisev riik. 2)Miks kehtestati 1934.aastal Eestis autoritaarne valitsus ? (ehk ka vaikiv ajastu.) Kehtestati sellepärast, et vältida vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Selle teostajateks olid riigivanem K.Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner, kes kuulutasid välja sõjaväelise riigipöörde. 3)Millised tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut ? Kaitseseisukord Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirj...
ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Vanemuise Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Ajakirjanikkude Liidu, Eesti Karskusliidu, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, Tartu Meestelaulu Seltsi ja mitme teise organisatsiooni auliige Tartu linna aukodanik. JAAN TÕNISSON Tõnissoni nimega seotakse "Tartu renessansi" Propageeris eesti keele kasutamist. Väärtustas liberaalset demokraatlikku kodanikuühiskonda. Õhutas väärtustama eestlust ning tuginema oma jõule, võideldes venestamise ja saksastamise vastu JAAN TÕNISSONI ARRETEERIMINE JA KADUMINE 1940. aasta detsembris arreteeriti Tõnisson NKVD poolt Kõige tõenäolisemalt hukati ta koos mitme teise Eesti poliitikuga 3. juuli paiku 1941 Tallinnas. Allikad Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 102-103. http://www.histrodamus.ee/index
Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. El-du eesmärk on tagada oma 495 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas. Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia,
500 000 inimese ja hukati ligi 40 000 inimest, selle jaoks spetsiaalselt leiutatud suure tapakirvega. Tapetute hulgas oli ka kuningas oma perega. Revolutsiooni kaitsmiseks võtsid prantslased käsile kohutavad meetmed ning Prantsuse revolutsiooni aegne terror on eeskujuks olnud hiljem paljudele 20. sajandi diktaatoritele. Minu arvates oli Prantsuse revolutsioon ärahoidmatu ja olenemata paljudest tapmistest tuli palju kasuks tulevikus, sest ilma revolutsioonita ei oleks tänapäeval sellist demokraatlikku korda. Revolutsiooni tagajärjel levis humanism. Karl Henri Kaljus 8.b
president Ta oli ametis aastail 1974–1977 Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon määras ta oma asepresidendiks pärast Spiro Agnew’ tagasiastumist James Earl Carter 39. Ameerika Ühendriikide president. Rohkem tuntud kui Jimmy Carter Sündinud 1.oktoobril 1924 (90-aastane) Oli president aastatel 1977–1981 Ta esindas Demokraatlikku Parteid Ronald Wilson Reagan Sünniaeg 6. veebruaril 1911 Sünnikoht Tampicos Illinoisis Surmaaeg 5. juunil 2004 Surmakoht Los Angeleses Californias Erakond Vabariiklik Partei (1962–2004) Demokraatlik Partei (1932–1962) 40. Ameerika Ühendriikide president (20. jaanuar 1981 – 20. jaanuar 1989) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/John_Kennedy http://et.wikipedia.org/wiki/Lyndon_Johnson http://et
majanduskasv seda soodustada. Leida sissetulek ja ning ühiseid lahendusi investeeringute õiglane finantskriiside väljakutsetele Euroopa tasuvus. ärahoidmine. ühiskonnas. Tugevdada poliitiliste, õiguslike ja põhiseaduse reformide toetamise abil demokraatlikku stabiilsust Euroopas. Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ Pea Washington, Strasbourg, Thorbjorn Viin, Bijan Namdar Genf, Roberto Azevedo korter, Christine Jagland Zanganeh Lagarde juht Kas Jah, 14. Mai 1993 Ei Jah, 13. Nov 1999 Eesti Jah, 26. Mai kuulub? 1992 Aasta
Sotsialistliku mõtte sünd, kommunismist eraldumine 1917- 1945 hakati pooldama rahvuslust 1945- 1970ndad Keinsluse põhimõtete kasutamine, heaoluriigi põhimõte 1970- 1980ndad Loobuti riigistamisest 1980ndad- tänapäev tekkis kolmas tee, sotsiaalliberalismi mõningate põhimõtete laenamine Üldiselt Iga riigi sotsiaaldemokraatlike parteide arenguetapid on erinevad Moodne sotsiaaldemokraatia taotleb klassirahu inimestevahelise koostöö kaudu Pooldatakse demokraatlikku ühiskonda, mitte sotsialistlikku ühiskonda Oluliseks peetakse ühiskonnakorralduse muutmist läbi demokraatliku valitsuse Üldiselt Roll Euroopas poliitikas on suur (tavaliselt üks tugevamatest parteidsest) Tuntumad parteid Euroopas: Saksa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Briti Tööerakond Väljaspool Euroopat: Lõuna-Aafrika Rahvuskongress, Austraalia Tööerakond, Kanada
sõjavarustust. Halvenenud oli ka linnade varustamine toiduga. 1917. aastal oli rahvas näljas ning ka sõjast hullumas. Oli kaupade defitsiit. Rahvas streikis. Tsaarivalitsus püüdis rahutusi jõuga maha suruda, kuid kõik ebaõnnestunult. Suurem osa sõjaväelasi keeldus elanike vastu jõudu kasutamast ning ühines demonstrantidega. Venemaal oli puhkenud Veebruarirevolutsioon, millele järgnes veel teinegi Oktroobrirevolutsioon. Arvestades, levivat demokraatlikku suunda ja Venemaa rasker majanduslikku olukorda, kus rahvas oli näljas, polekski saanud minna teisiti, sest nälgivat ja uuendustemeelset rahvast ei peata mitte miski.
-eesti keele rääkimise olukorra parandamist aga ka koolinoores ja propageerimine -toetajaks nii haritlased, üliõpilased -rahvusluse propageerimine linnakodanikud, talupojad -Tallinn, Tartu, tegutsesid -teotajateks eesti haritlased, kui ka töölised illegaalselt põranda all jõukad taluomanikus ja -pooldasid demokraatlikku -vastuolu baltisakslastega linnakodanlus vabariiki koos kodanikuvabadusega 1905.a. revolutsioon Revolutsiooni eeldused: demokraatlike vabaduste puudumine majanduskriis Venemaal vägagi jõhker elu- ja töökuskeskond osutus talumatuks Vene-Jaapani sõja mõju, kus Venemaa sai lüüa ja ta pidi tunnistama enda nõrkust
SCOUTSPATALJON Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisvõimekusega manööverüksus. Scoutspataljon koosneb elukutselistest kaitseväelastest ja asub Paldiskis. Scoutspataljon on valmis kaitsma Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO, ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega võrdse partnerina. Scoutspataljoni põhiülesanneteks on: · Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu · Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus
-elektroni avastamine*Freud-unenäod,alateadvus,psühhoanalüüs ÜHISK:LIIKUMISED*Tartu liberaalid(J.Tõnisson-Postimehe toimetaja;õppis juristiks;venestamise vastu)*tahtsid õigusliku võrdsustamist baltisakslastega *Tallinna radikaalid(K.Päts-sünd.Pärnumaal,õppis juristiks, ajaleht Teataja, propageeris majanduse edendamist, loodi liit vene demokraatidega, Tallinna abilinnapea)*Sots.demokraadid(*kuulusid ülemaailmasse parteisse*ajaleht Uudised*liikmed-M.Martna, E.Vilde*propageerisid demokraatlikku vabariiki ja nõudside vähemrahvaste õiguste austamist ja vastutulekut eestlase rahvuslikele soovidele)
demokraatlik kord püsima jääda ja andis varem või hiljem teed diktaatorlikule võimule. 1930. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Uutest, pärast I maailmasõda tekkinud riikidest suutsid ainult Tsehhoslovakkia ja teatud eranditega Soome kuni 1939. aastani säilitada põhiseaduslik demokraatia . Ülejäänudes maades osutus diktatuur demokraatlikust mõtteviisist tugevamaks. Kuid Euroopas oli ka riike, kus demokraatlikku korda peaaegu üldse ei tundud. Venemaal näiteks kehtestasid enamlased oma diktatuuri juba Esimese maailmasõja ajal, lämmatades sellega igasugused demokraatia alged. Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmetes riikides (Aafrikas, Ladina-Ameerikas jm) sõjaväelised diktatuurid. Riigid kus kehtis diktatuur Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi, Itaalia, Kreeka, Portugal, Bulgaaria, Hispaania, Jugoslaavia. 2 Jossif Stalin
Samuti võeti vastu uus põhiseadus. Saksamaal tegutses Hitler esialgu seaduse raames, hiljem sai temast ainuvalitseja. Saksamaa majanduskriisi lahendamiseks hakati majandust riiklikult juhtima, keelati kõik teised erakonnad ja ametiühingud ning kaotati töötus, kõik tööjõulised inimesed pidid töötama relvatehases. Itaalias Rahvuslik Fasistlik partei, tsensuur. Riik kontrollis ettevõtlust, töölised jagati kutsekogudesse. Osa riike vajas pigem demokraatlikku korda, kui diktatuurilikku korda, osad lihtsalt ei suutnud kehtestatud organisatsioonivormist vabaneda.
kolm asukohta: Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jerzy Buzek on Euroopa Parlamendi president Euroopa Parlamendi ülesanded Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle. Eesti esindajad Euroopa Parlamendis Indrek Tarand Kristiina Ojuland Vilja Savisaar Siiri Oviir Ivari Padar Tunne Kelam Euroopa Liidu Nõukogu ELi põhiline otsuseid tegev organ esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest Nõukogu eesistujariik vahetub iga
Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Ombudsman, Regioonide Komitee. 12. Mis on Lissaboni Leping? Lissaboni Leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 13. detsembril 2007 aastal Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asustamislepingut. Sellega suurendati liidu tõhusust, demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009 aastal, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. 13. Millised riigid kuuluvad Kesk- Euroopa regiooni? Austria, Poola, Liechtenstein, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Sveits, Tsehhi ja Ungari. 14. Millega seostatakse mõistet Lääne- Euroopa, peale selle geograafilise tähenduse? Seda seostatakse liberaaldemokraatiaga ja kapitalismiga. 15.Mis on Skandinaavia
raskused ning kasvav tööpuudus. Rahulolematust kasutasid ära kommunistid, kes kasutasid olukorda ära ning korraldasid veel suurema kaose. Kommunistide vastu astus fasistide liikumine, eesostas Mussoliniga. Valimistel olid nad edukad ning mõne aastaga suutis Mussolini likvideerida demokraatliku riigikorralduse ning loodi diktatuur. Saksamaal avanes natsidele võimalus demokraatia purustamiseks ülemaailme majanduskriisi puhkedes. Kritiseeriti demokraatlikku riigikorraldust ning üritati lööksalkade abil agressiivselt võimu võtta. Loodeti kommunistidest jagu saada vaid natside abil ning see tõi kaasa Hitleri ja tema kaaskondlaste plahvatusliku populaarsuse. Peagi said nad Riigipäeva suurimaks saadikurühmaks. Õige pea saavutas Hitler ainuvõimu Saksamaal ning jälle rajati Euroopasse üks diktatuur. Demokraatia krahh oli paljudes riikides paratamatus, sest demokraatias pettuti. Sellel aitas
Miks 1920-30. aastail asendus demokraatia diktatuuriga? Peale Esimest maailmasõda loodeti, et demokraatia jääb valitsema ja enam sõdu ei tule. Paraku pidid inimesed demokraatias pettuma, kuna hüppelist majanduskasvu ei tulnud ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis t...
Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale. Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks piimaühistuid, asutati esimene rahvuslik pank,asutati eestikeelne gümnaasium, loodi
12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel: · korrastab valijate registri · registreerib kandidaadid kodakondsus, kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, ...
Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus
Hoidis suurest poliitikast eemale Otsis Venemaalt liitlasi 1905. a revolutsiooni põhjused, tagajärjed ja saavutused Peterburis alanud revolutsioon levis kiiresti Eestisse. Nõuti demokraatlike vabaduste kehtestamist ja talurahvale maa andmist. Peale üldstreiki lubas Nikolai II isikuvabadusi ja rahvaesinduse kokkukutsumist. See kutsuti kokku, kuid kokkutulnud ei olnud ühemeelsed. Mõned olid nõus konstitutsioonilise monarhia ja eesti keele kasutusõigusega, teised soovisid demokraatlikku vabariiki. Veel taheti boikoteerida tsaarivalitsuse korraldusi, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusse minekust. Detsebrikuus algas mõisate massiline rüüstamine ja põletamine, kuid selle lõpetasid karistussalgad. Eesti ajalehed suleti, avaliku elu tegelased põgenesid välismaale. Saavutused: hoogustus ühistegevuslik liikumine, loodi suurema tulu saamiseks piimaühistuid, asutati esimene rahvuslik pank,asutati eestikeelne gümnaasium, loodi
Demokraatlik ja Autoritaarne Eesti 1. Miks ei hakanud demokraatlikku Eestit juhtima president ning milline riigikord valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930.
- 1917 süvenes nälg, eriti Venemaal. - Kõige kergemini elas sõja üle USA. - Suurenes vägivald ja kenotsiid. - Türgi väed viisid läbi etnilise puhastuse (armeenlaste massiline tapmine). - Sõjas oselenuid nimetatakse kadunud põlvkonnaks: 1. Sõjast koju tulnud mehed ei suutnud eluga kohaneda enam. 2. Senised väärtushinnangud olid purunenud. 3. Tõmbuti elust eemale. 4. Süüdistati demokraatlikku riigikorraldust. - Sõjas kasutati moodsat tehnikat: 1. Saksamaal lennukeid (algul ainult luureks). 2. Tankid (Inglismaa). 3. Keemiatööstus, gaas (Saksamaa). 4. Soomustehnika. 5. Uut tüüpi kaitseehitised (kaevikud, punkrid, okastraat
Huvitusid tööliste eluolust ja argipäevast, maalisid loodust ja metsa 2. Milline vahe on romantismil ja realismil? Realistid unistasid looduses maalimisest aga romantikud tegid seda 3. Miks nimetatakse esimesi prantsuse maastikumaalijaid barbizoonlasteks? Nimi tuleb Barbizoni metsakülast, mida armastati maalida ja kuhu nii mõnedki kunstnikud elama asusid 4. Mida taotlesid peredviznikud? Kus riigis nad tegelesid? Eesmärk oli Venemaal propageenida vene realistliku demokraatlikku kunsti, tegelesid Venemaal 5. Milliseid esimese eesti soost kutselise kunstniku Johann Köleri maale sa tead? Isa portree, Ema portree, Autoportree, Hiiu naised kaevul, Ketraja, Kunstniku sünnikoht, Herakles toob Kerberese põrguväravast 6. Millises Tallinna kirikus asub J.Köleri fresko ,,Tulge minu juurde..."? Mis on fresko? Tallinnas Kaarli kirikus 7. Kes oli eesti rahvusliku maalikunsti rajaja? Johann Köler 8. Missuguse nimetusega tuntakse veel peredviznikute ajajärku?
Demokraatia ja diktatuur Demokraatia on ühiskonna organisatsiooni vorm. Tunnusteks on kodanikuvabadused- ja õigused, samuti rahva oluline määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi võim teiste klasside üle. Diktatuur jaguneb autoritaarseks ja totalitaarseks võimuks. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Enne esimese maailmasõja toimumist oli demokraatlikke riike vähem, kui peale sõda. Pärast demokraatlikke suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
