kontrollimise funktsioonidega. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks. Eesti põhiseaduseses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste ülesanne. Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erpooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. § 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis.
Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest, inimõiguste tagamine. Diktatuur: autoritaarne, totalitaarne. Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik- territoriaalseid üksusi. 4) legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel
Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded?
,,Eestis toiumib võimude lahusus, Eesti on demokraatlik riik" Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente oli juba antiikajal. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-,valdavus- või tasakaalusüsteemina
Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele. VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus:
1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.
1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes.
1. Madalaimat kohtuvõimu Eestimaal esindasid(Rootsi ajal) ? 2. Rootis Kuningas kelle järgi on nimetetud ka Eestis asuv gümnaasium(prekonnanimi)? 3. Üks riikidest mis valitses Eestis Rootsi aja. 4. 1632.a loodudi ülikool. Mis linnas? 5. Kirikuõpetaja abiline,kes õpetas talupoegadele katekismust ja kirikulaule. 6. 1739.aastal täis mahuseesti keeles ilmunud raamat, mille tõlkimist alustati juba 1640a paiku. 7. Mõisasid oli eestis 17.saj lõpuks üle 1000. See arv jäi samaks kuni (roomanumbriga ja tühikuga) 8. Manufaktuuride põhikeskuseks oli ...(linn) 9. Õppeasutuste peamiseks õppetöö vormiks olid dispuudid ja .... 10. 1637. a Koostas H.Stahl esimese eestikeelse .... Mille? 1. Adrakohtunikud 2. Adolf 3. Poola 4. Tartu 5. Köster 6. Piibel 7. XX Sajand 8. Narva 9. Loengud 10. Grammatika
KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud)
5 Valitsus teostab kõik sise- ja välispoliitika, tsiviil- ja sõjalise juhtimise. Lisaks teostab valitsus täitevvõimu ja seaduskuulekust. Kohtusüsteem Hispaanias on kaheastmeline kohus. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. Riigikohtu president on ametisse valitud 20 Kohtu Üldnõukogu kohtuniku poolt ning ametisse kinnitatud kuninga poolt. Hispaania on kohtute osas territoriaalselt jagatud linnadeks, ringkondadeks, provintsideks ja autonoomseteks piirkondadeks, kus kohtuvõimu teostavad rahukohtud, esimese astmeja eeluurimise kohtud, halduskohtud, sotsiaalasjade kohtud, kohtuotsuse täitmise kohtud ja noorsookohtud, provintsikohtud ja kõrgema astme kohtud. Kogu riigi territooriumil teostavad kohtuvõimu riigikohus ja ülemkohus ning eeluurimise keskkriminaalkohtud ja halduskohtud. Lisaks territoriaalsele aspektile on kohtutel erinev pädevus vastavalt kohtuasjadele, mida nad arutavad, ja selle järgi jagunevad kohtud neljaks. 4 Kättesaadav internetist:
*Kõrgeim kohus Eestis on : Riigi kohus. *Riigi kohuse eesotsas on : Märt Rask. VÕIMUDE LAHUSUS. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte : *võim on mitmete asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks : *Seadusandlik *Täidesaatev *Kohtuvõim. Seadusandliku kogu peamine ülesanne : *Seaduste vastuvõtmine ja muutmine. Täidesaatva võimu ülesanne : *viia ellu parlamendi otsuseid. Kohtuvõimu institutsiooni ülesanne : *seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. SKEEM. Täidesaatev võim. Seadusandlik võim. Kohtuvõim NIMETAB President Riigikohus Peaministri kandidaat V NIMETAB
15.03.2010 1 15.03.2010 Avalik haldus materiaalses mõttes (negatiivne ja positiivne määratlus) a) Halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. b) Halduse mõiste positiivse määratluse kohaselt on avalik haldus materiaalses mõttes mitmekesine, konditsionaalne või üksnes eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline ning kujundav tegevus ühiskonna asjade lahendamisel c) Tavaliselt kombineeritakse mõlemat määratlust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus organisatsioonilises mõttes
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine,
kohustused, tegevuspiirangud, protsetuurid ja institutsioonid põhiseadus. · Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes käsitletakse probleeme, ja otsitakse lahendusi kuidas inimeste vajadusi rahuldada. · Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes - tehtud kuritöö või rikkumise eest saab inimene vastava karistuse. · Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatust üksteisest. · Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada - jällegi on netikommentaaridega seoses kaalukausil sõnavabaduse küsimus. Siiski on tunne, et asjale lähenetakse valelt poolt. Küsimus ei saa olla sõnavabaduse piiramises, sest see vabadus peab jääma, kuid inimene peab ka oma sõnade ja tegude eest vastutama. · Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eestis
aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu Majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju Riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Konservatism Järkjärguline areng ilma järskude muutusteta Kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik Hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali
Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi. Püha liidu eesmärk oli ristiusu toetamine ehk ka vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Nelja Riigi Liit? Nelja Riigi Liit, mille sõlmisid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa omavahel. Selle eesmärgiks oli kaitsta Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. Saksa Liit? Saksa Liit oli Saksa riikide liit, kus ei olnud ühtset välis- ja majanduspoolitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. Seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. See loodi 1815. aastal, kuna seaduslikkuse põhimõtte järgimine Saksamaal osutus võimatuks.
3 Eestis levinud usundit: luterlus, õigeusk, katoliiklus 3 Eestis tegutsevat kirikut: Eesti Katoliku Kirik, Eesti Evangeelne Luterikirik, Eesti Apostlik Õigeusukirik Kriminaalkohtuasjad: vargus, kehavigastuste tekitamine, altkäemaks jms. Tsiviilkohtuasjad: abielulahutus, rahaline vaidlus, teised vaidlused, mis tekivad üksikisikute vahel. Demokraatliku riigi tunnused: sõnavabadus, eraelu puutumatus, mitmeparteilisus, vähemuste õiguste garanteerimine, seaduslikku, täidesaatva ning kohtuvõimu lahusus EV põhiseaduse preambula loeb EV eesmärkideks: kindlustada ja arendada riiki, tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, tagada sisemine ja välimine rahu Põhisedus ütleb EV riigikorra kohta: § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Rahvas teostab hääleõiguslike kodanike kaudu kõrgeimat riigi võimu: 1) Riigikogu
dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille eesmär- giks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kuju- tab endast eri vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit.*3 Teenistuslik järelevalve kui üks avali- ku halduse internse kontrolli liik on kohtute üle teostatava järelevalve viisidest kõige ulatuslikum, sest
laienevad nii Eesti kodanikele kui ka välismaalastele (välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele); 2) kodanikuõigused (põhiseaduse tekstis “Eesti kodanik”) laienevad üksnes Eesti kodanikele • Juriidilised isikud • Avalik õiguslikud juriidilised isikud Põhiõiguste adressaadid e kohustatud subjektid (PS § 14) • Riik on põhiõiguste adressaat nii seadusandlikku, täidesaatvat kui ka kohtuvõimu teostades • Kohalikud omavalitsused • Erasubjektid Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS § 19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes Põhiõigustest loobumine • Igaüks, kellel on PS-e alusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda • Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik Põhiõiguste piiramine
elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks. Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõltlastest talupoegade üle. Talupoeg kandis koormisi ja tõi andameid feodaalile, feodaal omakorda kaitses talupoegi. Kujunes välja feodaalne hierarhia , st. sõltuvuspüramiid, mille tipus oli kuningas, monarh. Järgnesid suurfeodaalid: hertsogid, krahvid. Suurfeodaalid läänistasid maa väikefeodaalidele, kes omakorda andsid osa sellest väikerüütlitele. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör.
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ja nad kontrollivad üksteist. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlik võim, täidesaatev võim, kohtuvõim. Seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, kelle peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on valitsus, kelle ülesandeks on viia seadused ellu. Kohtuvõimu institutsiooniks on kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesandeks on tagada seaduste järgi inimeste õigused ja vabadused. Täidesaatev võim Seadusandlik võim Kohtuvõim Vabariigi Vabariigi valitsus president Riigikohus Vabariigi valitsust juhib peaminister õiguskantsler
Demokraatlik valitsemine. Valimised. Erakonnad Õpik lk. 34-65, vihik Teemad: Võimude lahusus (horisontaalne, vertikaalne) - Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded. Õigusriigi tunnused - Printsiibid, mis on seotud õigusriigi kui ideega: · kirjutatud põhiseaduse olemasolu · riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt · riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks (õigusloome, valitsemine õigusmõistmine)
ja ajaloo, eriti riigiõiguse, alal. Samuti on see poliitiline traktaat, mis suuresti mõjutas prantsuse poliitilist elu. Filosoofilised vaated Montesquieu tahaks näha Prantsusmaal ja mujal inglise riiklikku korda, milles meldib talle eriti võimude jaotus: seadusandlik võim peab rahva käes olema, täidesaatev võim aga monarhi käes, kes selle pärib oma eelkäijalt, ja kohtuvõim valitud kohtunike käes. Kohtuvõimu ei soovita ta anda alatise kohtuasutise senati kätte. Kohtuvõim peaks olema valitavate kohtunike käes. Need kohtunikud tuleb valida rahva keskelt teatavaks ajaks. Montesquieu arvates rahva esindajatekogu tuleb kutsuda kokku perioodiliselt, et tema koosseis uueneks. Asi tuleb korraldada nii, et täidesaatev võim määrab kindlaks istungite alguse ja lõpu, arvestades parlamendi tööd. Montesquieu teooria võimude lahutamisest pandi tegelikult maksma ka Ameerika
kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis ustavusvande ka kuningas ning see tugines Montesquieu' võimude lahususe teooriale. Konstitutsiooni järgi: · seadusandlik võim kuulus 2 aastaks valitud ühekojalisele Seadusandlikule Kogule · täidesaatev võim jäi kuningale, kes määras ametisse ministrid ja kel oli vetoõigus SK otsustele · kohtuvõimu teostasid kuningas ja rahvaesindusest sõltumatud kohtunikud
Esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu Kontinentaalkongress ja armee. 1781. aastal moodustasid tekkinud riigid konföderatsiooni, mille ainus ühine organ oli Kongress. 1789. aastal jõustus USA konstitutsioon, mis muutis USA riikide liidust liitriigiks. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijatemeeste kaudu neljaks aastaks valitav president, kes on ühtlasi valitsuse juht. Seadusandlikust ning täidesaatvast võimust sõltumatu kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus, mille liikmed valitakse eluajaks. Siiski on osariikide pädevuses teha otsuseid seoses hariduse, sotsiaalpoliitika, õiguskorra ja muu sellise vallas. Föderaalvõimu pädevauses on riigikaitse, välispoliitika, rahandus ja maailmakaubandus. USA põhiseadus pani aluse presidentaalsele föderaalsele vabariigile, mis kestab tänaseni. USA eeskujul rakendatatkse presidentalismi ja föderalismi paljudes iseseisvunud endistes
Reini liit prantsusmaa kontrolli all olev 16 saksa riigiliit Reaktsioon vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus Püha liit ristiusupooldamine, mis tähendas endise seisusliku korra kaitsmist euroopas. 4 riigi liit ingl, vene, Preisimaa, Austria, lubas vajadusel kaitsta ka relvaga viini kongressil kehtestatud uut poliitilist korraldust. Saksa liit - 4 saksa riiki, polnud ühtset välis- ja majandus poliitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. Austria ja Preisimaa. 9. Metternichi süsteem viini kongressi järgne uus poliitiline korraldus. Rahvusliku vabadusliikumise lammutamine ja seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine
…………………………………………………………………………………………………………… I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal ………………………………………………………………. Seadusandlik võim kuulus …………………………………………………………………………….. Täidesaatev võim jäi …………………………………………………………………………………... Kohtuvõimu teostasid …………………………………………………………………………………. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid ………………………. ja ………………………………... 1792. aasta augustis …………………………………………………………………………………… Prantsusmaa kuulutati vabariigiks (kuupäev ja aasta) …………………………………………………
ROSSEAU 1712-1778 16. aastaselt põgenes laia maailma Madame de Warnes- ülalpidaja, armuke, õpetaja, ärakuulaja 1749 Dijoni Akadeemias tõestas, kuidas teaduste ja kunstide progress on viinud moraali igakülgse riknemiseni. II Dijoni essees väidab, et mõtteseisund on loomuvastane. Mõtisklev inimene on rikutud loom Tagasi loodusesse! ''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX ...
julgeolekule ja vastupanule rõhumise puhul. Inimese ja kodanikuõigused hakkasid levima kõikjal Euroopas. 18.saj lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia ning valitsejaks kuningas Louis XVI. Kuningakoja ülalpidamiseks kulus aga liiga palju raha ning pidev maksude tõstmine muutis rahva rahulolematuks. Seepärast kehtestati Seadusandliku Kogu poolt konstitutsiooniline monarhia: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. 21.september 1792 võttis Rahvuskonvent vastu seaduse, millega kukutati kuningavõim sootuks ning kuulutati välja vabariik. Jakobiinide diktatuuri ajal tehti sõjalisi ümberkorraldusi. Prantsusmaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning sellega kaasnes uus ohvitserkond. Riigis hoogustus relvatootmine. Sõjapidamistaktikas võeti suuresti eeskuju USA-st, mis oli Ameerika iseseisvussõdade üheks mõjuks.
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7. Mis on Eesti tähtsaim seadus? EV põhiseadus 8. Kuidas jaguneb monarhia?
1.Millal tähistatakse kodanikupäeva. Miks on seetähtpäev just sel päeval? 26.nov. Kodanikupäevaks valiti 26. november seetõttu, et 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta 2. Mida tähendab võimude lahusus? demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. 3. Mis on riik? avalik-õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemisasutustest ja õigusloovate aktide alasüsteemist. 4. Millised on riigi 3 peamist tunnust? a) kontrollitava territooriumi olemasolu b) rahva olemasolu c) iseseisva avaliku võimu olemasolu 5. Kes on Eesti peaminister? Andrus Ansip 6. Milline riigikord on Eestis? Parlamentaarne Vabariik 7. Mis on Eesti tähtsaim seadus? EV põhiseadus 8. Kuidas jaguneb monarhia?
Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näiteks kui keegi varastab teise inimese käest mingi asja siis on inimesel õigus pöörduda kohtu poole ja nõuda sellele inimesele karistust ja endale kompenisatsiooni. ·Inimesed on vabad ja nende väärtused ning õigused on kaitstud seadustega. Erinevalt totalitaarse valitsuskorraga riigist ei rikuta demokraatlikus riigis inimeste huve, ei piirata õigusi ja inimesed on kaitstud tagakiusamiste eest. Demokraatia negatiivsed küljed:
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga
Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Vasalli Kohustused Omab kohtuvõimu Feodaal Vasall peab andma senjöörile Sõjalist abi Rahalist abi omab Nõu andamid koormised
kannatama. Eestis on kuriteo ja karistuse vahelüliks politsei ja kohtusüsteem. Kui kuritegu siiski oma karistuse saab, siis on see kohus, mis õiglase karistuse määrab. Pidevalt pannakse toime mitmesuguseid kuritegusid, maailmas on väga palju vägivalda ja kurjust. Teame, et igal meie teol on tagajärjed, olgu siis head või halvad. Enamus juhtudel järgneb kuritegudele karistus, samas on ka võimalik, et mõni kuritegu jääb karistamata. Mingil põhjusel kohtuvõimu poolt karistamata jäänud kuritöö võib oma karistuse saada hoopis alternatiivsel võimalusel nii- öelda universumi poolt karma. Üldiselt käivad kuritegu ja karistus ikka käsikäes ning need on inimeste igapäeva elust lahutamatud osad.
Võim võib olla päritav. Nt Iirimaa, Slovakkia, Eesti Nt Venemaa, Eesti 1934-1940 Nt Põhja-Korea, Afganistan 1996-2001 9. Parempoolse ja vasakpoolse ideoloogia võrdlus (erinevus) Parempoolsus Liberalism (vabameelsus) esiplaanil inimene ja tema vabadused; riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe; riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu; majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine; ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju; riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Sotsiaalliberalism: riigivõimu panus peab olema suurem; riik peab reguleerima majandust; riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile. NB
kelle abil valitseda. Lühidalt, võim vajas riiki. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigikorralduses on ehk tavainimesele kõige selgemini nähtav täidesaatev võim, mis kujutab endast kontrollivat võimu, mis rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Lisaks riigis võib veel välja tuua kaks võimu, nendeks on seadusandlik- ja kohtuvõimu. Teiseks suureks võimu liigiks tänapäeval võib lugeda võimu majanduses, mis on tihti küll alahinnatud. Kuid suurkorporatsioonid omavad rohkem võimu maailma mastaabis, kui võib ette kujutada. Nimelt globaliseerudes mõjutavad nad otseselt maailma ning kontrollivad seda omades võimu tuhandete, kui mitte miljonite inimeste üle. Majanduslik võim võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Näiteks võib siin tuua endise suurfirma Enron, mis 2000
täideviimises Korruptsioon on ametiseisundi ärakasutamine omakasu huvides (nt altkäemaksu võtmine, riigi raha kasutamine jne) 26. Parkinsoni seadus ja Peteri printsiip? (vana õpik lk 121) (MIKK) Parkinsoni seadused : 1) Töö võtab alati nii kaua aega, kui tema sooritamiseks on antud; 2) Dokument kaitseb ametnikku Peteri printsiip: Mis tahes hierarhias on igal töötajal tendents tõusta oma ebakompetentsuse tasandini. 27. Mis on kohtuvõimu (kohtute) ülesanded ja roll? (vana õpik lk 122-125) (HIIR) Kohtuvõimu ülesanded on: 1) Rahu tagamine 2) Avaliku võimu kontroll 3) Põhiseaduslikkuse järelvalve 4) Vaidluste lahendamine eraisikute vahel 5) Kriminaalasjades esitatavate süüdistused 6) Õiguse kujundamine ja loomine Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel: Separatsioon – kohtuvõim on võimude lahususe alusel eraldatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust.
1781.aastal moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni-riikide liidu. Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitud president,kes on ühtlasi valitsuse juht.USA esimeseks presidendiks valiti George Washington,kes oli sellel ametikohal kaks ametiaega (1789-1797).Osariikide seadusandlikuks organiks sai Seadusandlik kogu,täidesaava võimu peaks rahva poolt valitev kuberner. Seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumata kohtuvõimu kõrgemaiks organiks määrati Ülemkohus,mille liikmed valitakse eluksajaks. Ameerikasse sisserändajad olid inimesed kes : 1)Otsisid kulda,väärisesemeid. 2)Rändasid sisse usu tõttu. 3)Lihtsalt seiklejad 4)Vangid. 5)Majanduslikel põhjustel pidi kolima uude kohta.
tõlgendavad ühed võrdsete võimaluste puudumisega, teised aga inimeste sünnipärase ebavõrdsusega. Eliiditeooria kohaselt jaguneb ühiskond tegelikult alati eliidiks ja lihtrahvaks. See, mida ühiskonnalt nõutakse, ei ole mitte võimete võrdsus, vaid võimaluste võrdsus. Kes siis peab neid võrdseid võimalusi tagama? Eesti Vabariigi Põhiseaduses on olemas võrdse kohtlemise säte. Inimeste õiguste ja vabaduste tagamine on Põhiseaduse kohaselt seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus . Mitmetes riikides on vastu võetud erinevaid seadusi, et soodustada võrdsete võimaluste tekkimist kuni kirvemeetodiga võrdse olukorra tekitamiseni kvootide kasutuselevõtu läbi. Samas on paljud riigid inimõiguste lepinguid ratifitseerides teinud reservatsioone, et teatud õigused nende riikide elanikele ei laiene (religioonist tulenevad jm põhjused). Eestis õnneks on senini päris mõistlikult toimitud mõlemal suunal.
Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal (juht Andres Lipstok) Riiklike organisatsioonide majandustegevust kontrollib Riigikontroll (juhib riigikontrolör Mihkel Oviir). Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler (Indrek Teder). Kõrgeim kohus Eestis on Tartus asuv Riigikohus (esimees Märt Rask), kohtuvõimu instutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem. Kohtunikuks saamise eeldus on kõrgema juriidilise hariduse olemasolu. Riigikokku valitakse 101 liiget, 4 aastaks. President esitab peaminisri kandidatuuri ja Riigikogu võtab selle vastu vähemalt 51 häälega. Peaminister valib valitsuse ja president peab selle heaks kiitma. Riigikogu struktuur: juhatus, komisjonid, fraktsioonid Kokkuvõte ja oma arvamus:
inimkonda. Ta ei tohi võtta ega kahjustada teise inimese elu ega seda, mis aitab alal hoida teise inimese elu - vabadust, tervist, ihuliikmeid või vara -, välja arvatud juhul, kui on tegemist õigusmõistmisega seaduserikkuja suhtes. * /.../,. Kui keegi loomuseisundis võib karistada teist inimest mis tahes kurjuse eest, mida too on korda saatnud, siis võib nii teha igaüks, sest loomuseisund on täieliku võrdsuse seisund, kus loomupäraselt ei ole ühelgi ülemvõimu ega kohtuvõimu kellegi teise üle - mida loomuseaduse täideviimisel võib teha üks inimene, võib teha igaüks. * Üks inimene võib loomuseisundis saavutada võimu teise inimese üle - s.o mitte rohkem, kui on vajalik üleastumise korvamiseks ja ohjeldamiseks. * Inimesel on lisaks karistamisõigusele ka eriline õigus hüvitisele. * /…/, Samuti on tal enesealahoiu õigusest tulenevalt õigus endale võtta üleastuja vara või teenistust, nagu on igal inimesel kogu inimkonna
ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks. Bürokraatia- Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu Võimude lahusus- Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte Institutsioonid- Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskondlikult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Uus institutsionalist Douglass North väitis, et institutsioonid on ühiskondlikud stimuleerimissüsteemid Parlamentarism- Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud
4. Võrdle Prantsuse valgustajate vaateid nende Inglise kolleegide omadega. Millistes punktides olid prantslaste seisukohad radikaalsemad? Riigi valitsemine ja võimu jagamine, ehk kuningal ja parlamendil peaks olema võrdne võim, mitte nii et üks on teisest liialt üle. 5. Millist riigikorda eelistasid Montesquieu, Volitaire ja Rousseau? Kuidas nad oma seisukohta põhjendasid? Montesquieu toetas võimude lahususe põhimõtet ning nägi sõltumatut kohtuvõimu kuninga ja parlamendi tasakaalustajana. Voltaire pidas monarhiat kõige ideaalsemaks. Ta uskus, et valgustatud monarhid suudavad ühiskonda paremaks muuta. Rousseau ei leidnudki ideaalset valitsemisvormi. Demokraatia puhul hakkab esinduskogu seadusi vastu võtma enda huvidest ning samamoodi ka monarhid. Tema jaoks pidi valitsevad inimesed toimima nii nagu rahvas üldiselt tahtis. Ta hindas väikseid riike, kus otsuseid langetasid rahvakoosolekud, kuid kartis, et ka need on äraostetavad. 6
Läbikukkunud riik- ei täida riigi ülesandeid, tal pole diplomaatilisi suhteid teiste riikidega, pole kontrolli elanikkonna ja territooriumi üle ning sotsiaalhoolekanne pole küllaldane Õigusriigi tunnused: Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üldjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest Eesti põhiseadust on võimalik muuta: 1) rahvahääletusel 2) riigikogu kahe järjestikusel koosseisul 3) riigikogu poolt kiirloomulisena RIIGIÕPETUS Lepinguteooria- seisukoht et kõik inimesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Eesmärgiks: ühiselu
tsunftisiseseid asju otsustasid nende täieõiguslikud liikmed tsunftimeistrid meistril oli isiklik töökoda ja teenistuses tsunfti täisliikmeks püüdlevad sellid ja õpipoisid 3. Linn ja senjöör a) Kogu maa kuulus maaisandatele senjööridele: lootsid kasvavalt linnaelanikkonnalt makse kogudes rikastuda b) Senjööri ja linna suhteid sätestas nendevaheline kokkulepe: linlased said õiguse kaubelda ja käsitööd teha nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt, alludes linna kohtumõistmisele senjööri õiguseks oli nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse senjöör kinnitas linnaõiguse seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas c) Linnade huvi elanikkonna suurenemiseks: linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse d) Linnade püüd iseseisvusele: paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks,
Mina arvan, et küllaltki, sest meil on õigus valida ja olla valitud. Aga näiteks presidendi valimisel me otseselt ei saa osaleda, seda teostab riigikogu. Seda põhjendatakse enamasti nii, et rahvas pole selleks piisavalt küps, ehk siis antakse mõista, et me piisavalt targad et teha õiget valikut. Aga sellest hoolimata on rahval palju õigusi. Kindlasti on Eesti üheks demokraatliku ühiskonna tunnuseks seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest. Vastasel juhul võib tekkida võimu ära kasutamine. Teiseks tunnuseks võiks lugeda kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamise. Minu arust on Eestis küll inimõigused tagatud, aga iseasi on see kui teadlikud on inimesed oma õigustes. Ma võin üpris kindlalt väita, et paljud inimesed ei tea kõiki oma õigusi ning tänu sellele saavad paljud teenusepakkujad inimesi ära kasutada. Näiteks keegi ostab
KORDAMISKÜSIMUSED „DEMOKRAATLIK VALITSEMINE“ 1.Mida mõistetakse võimude horisontaalse lahususe all? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. 2.Mida tähendab võimude vertikaalne lahusus? Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 3.Mis on võimude personaalne lahusus? Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on
annaabi.ee 
