Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures
Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. Kerged kütteõlid on enamasti gaasiõlide hulka kuuluvad naftasaadused. Kerget kütteõli kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja laevadel. Rasked kütteõlid jagunevad tootmisviisi järgi kahte gruppi - Destillaatkütused Jääkõlidest toodetud kütused. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) suure viskoossusega vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus mis määrab nende kasutuvaldkonna, siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. Vajaliku viskoossusega raske kütteõli margi saamiseks segatakse erinevaid destillaatkütuseid ja jääkõlidest toodetud kütuseid omavahel, lisades viskoossuse näitaja täpsemaks määratlemiseks tihti ka gaasiõlisid. Raskeid kütteõlisid kasutatakse eeskätt suurtes katlamajades ja laevakütusena. Kasutatud kirjandus : http://et
3) Pooltahkete toiduainete deformatsiooni omaduste muutmiseks ja kontrollimiseks Kasutatakse kontsentatsioonis 0,25-0,50%. Polüsahhariidide jagunemine 1) Täiuslikult lineaarsed polüsahhariidid a. Tselluloos, amüloos b. Vees lahustumatud, võivad lahustuda ainult äärmuslikel tingimustel c. Kergesti sadestuvad 2) Hargnenud polüsahhariidid a. Amülopektiin, glükogeen b. Lahustuvad vees paremini c. Madalama viskoossusega d. Kõrgetel kontsentratsioonidel moodustavad kleepuvaid kliistreid 3) Lineaarselt hargnenud polüsahhariidid a. Guaraan, alküültselloloos b. Suur lahuse viskoossus 4) Karboksüülrühmaga polüsahhariidid a. Pektiin, alginaat, karboksümetüül-tselluloos b. Leelissooladena väga lahustuvad neutraalses või leeliselises pH vahemikus c. Lahuse viskoossus on kõrge ja sõltub pH-st 5) Tugevalt happelise rühmaga polüsahhariidid
Peugeot Volvo ACEA klassifikatsioonis mootoriõlid kolmes rühmas · A - bensiinimootoriõlid · B - sõiduautode diiselmootoriõlid · E - veoautode diiselmootoriõlid Rühmade kategooriad 1, 2, 3, 4, 5 - mida suurem on nimetatud number seda kõrgema kvaliteediga on õli. Viimasena näidatakse ära antud klassifikatsiooni kehtestamise aasta (näiteks: A1-96 või E3-98) A ACEA klassifikatsioon bensiinimootoriõlidele · A1 - madalama viskoossusega (W20 ...) mootoriõlid. Ei sobi kõikidesse mootoritesse! · A2 - normaalse õlivahetusintervalliga üldlevinud bensiinimootoriõlid · A3 - määrimisomadusi hästi säilitavad kõrge kvaliteediga mootoriõlid. Võib kasutada pikemat õlivahetusintervalli, kui mootori tootja seda lubab A ACEA klassifikatsioon bensiinimootoriõlidele · A4 - võetakse kasutusele tulevikus, siiamaani ei ole välja antud · A5 - määrimisomadusi hästi säilitavad madala
tähisega EC või EC2 Esimene täht : Diiselõlide teine täht (CC, S tähistab CD,CE,CF, CG, CH, CI) bensiinimootori õlisid. Kvaliteetsemad kaasaegsele diiselmootorile on CF, CG, CH, C tähistab CI kehtiv standard diiselmootorite õlisid Õli kvaliteet ACEA Euroopa A 1 madala viskoossusega klassifikatsioon õlid Näide ACEA A3 / B3 A 2 üldlevinud A - bensiinimootori õlid bensiinimootori õlid B sõiduautode A 3 kõrge kvaliteediga õlid diiselmootori õlid A 4 võetakse kasutusele E veoautode diiselmootori õlid tulevikus Mida suurem on number A 5 määrimisomadusi hästi tähe taga, seda säilitavad madala
Praegu kehtib 2007.a. väljaanne ( alates 28.02.2007. ) Selle väljaande järgi olemas järgmised kategooriad: Bensiini- ja kerged diiselmootorid (4 kat.) - A1/B1; A3/B3; A3/B4 ja A5/B5 Bensiini- ja diiselmootorid katalüüsmuunduriga ( 3 kat. ) - C1; C2; C3 Rasked diiselmootorid ( Heavy Duty ,4 kat.) - E2; E4; E6; E7 Kasutusalad: A1/B1- madalaim tase; mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute bensiini- ja diiselmootorites, kus on ette nähtud kasutada kütust säästvaid madala viskoossusega õlisid (nn. ,,Leichtlauföl"), mille HTHS = 2,6..3,5 . Ei sobi kõikidele mootoritele. Jälgi valmistajatehase kasutusjuhendeid. A3/B3 - mõeldud kasutamiseks sõiduautode ja kaubikute forsseeritud bensiini- ning diiselmootorites mis töötavad rasketes kasutusoludes ja kus valmistajatehas näeb ette pikendatud õlivahetusvälpa.( SAE 10W40 jaA3/B3 võiks olla Eesti oludes kaasaegsete mootorite min tase). A3/B4 - mõeldud kasutamiseks forsseeritud bensiini- ja otsepritsega diiselmootorites
Vedelkristallilised faasid · Termotroopsed vedelkristallid: Ained mille kristalliliseks muundumine toimub temperatuuri mõjul. Kristallilinevedelkristallilinevedel (isotroopne) Vastavad ülemineku temperatuurid on olulised. · Lüotroopsed vedelkristallid: Vedelkristalliks muundumine toimub lahuses konsentratsiooni muutudes. Termotroopsed vk. Kalamiitne (Calamitic) · Nemaatiline (Nematic)- suhteliselt madala viskoossusega vedelik · Kolesteeriline (Cholesteric) · Smektiline (Smectic)- kõrge viskoossusega vedelik või vahajas aine. Diskoidne (Discotic) · Nemaatiline · Kolesteeriline · Kolumnaarne (Columnar) Nemaatiline faas · Molekulidel ei ole kindlat kohta, kuid nad liiguvad kõik ühes suunas mööda trajektori. Nemaatiline vedelkristall Smektiline faas
Moondekivim sulab MAGMA Laamade liikumisviisid. Laamade põrkumine: 1) Ookeaniline laama sukeldub mandrilise alla(subduktsioon). Hävib ookeaniline maakoor, süviku teke, maavärinad, tekivad moondekivimid. 2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku. Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad. Võrrelda kiht- ja kilpvulkaane. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast, kuid kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasist rikastunud ning märgatavalt suuremga viskoossusega. Kilpvulkaani magma on hästi voolav kuid kihtvulkaani oma liigub vaevaliselt. Kilpvulkaanide korral murrab magma sageli end maapinnale lõõride kaudu, Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanide korral toimub plahvatuslikke purskeid, suuuured gaasipilved, võivad tekkida suuref kraatrid. Mõisted:
Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Kihtvulkaanid Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille
Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ( õli vedeldub ) ja temperatuuri langedes suureneb ( õli pakseneb ). Mida rohkem muutub õli viskoossus temperatuuri muutudes, seda väiksem on viskoossusindeks ja seda madalam on õli kvaliteet. Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus, · mootori käivitumine ja ökonoomsus, · õli filtreeritavus ja kulu, · mootori detailide (näit. kolvirõngaste) tihendamine. Väikese viskoossusega õli surutakse koostöötavate detailide vahelt välja, liiga suure viskoossusega õli ei tungi aga tööpindade vahelistesse piludesse. See võib põhjustada mootori kiiremat kulumist. Üleliia paksudel mootoriõlidel on halvem soojajuhtivus ja suur hõõrdetakistus, mistõttu sisehõõrdumise ületamiseks kulub mootori võimsust rohkem. Seetõttu püütakse praktikas iga mootori jaoks valida lähtuvalt mootorivalmistaja nõuetest võimalikult väikese
Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa pinnale tungib. Esineb: laamade lahknemispiirkonnas, laamadepõrkumisaladel, kuuma täpi piirkonnas, mandri sisealadel kontinentaalne rift. Liigitus: kustunud (teada olevalt pole pursanud), uinunud vulkaan(ajutises purskerahus), tegutsev. Magma on ülessulanud kivimimass. Kihtvulkaan: magma voolab vaevaliselt, magma koosneb ränist ja gaasist, suure viskoossusega, äkiline purse, esineb mandritel ja laamade vahevöösse vajumisel. Kilpvulkaan: magma on hästi voolav, magma on räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega basaltne, purse on rahulik, esineb: Havail, ookeanides. Lõõmpilvkuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Kasu vulkaanidest: kivimeid kas ehitusmaterjalina, tuhk teeb mullad viljakaks, kuum vesi energiaallikana. Maavärinateks nim maapinna
Laamade põrkumisaladel esineb: maavärinaid ja vulkaane ning tekivad mäestikud ja süvikud. Kuumad täpid: laamasisesed vulkaanilised piirkonnad. Kuuma täpi all kerkivad vahevööst kõrge temperatuuriga vahevöö pluumid, mille kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid. Nt Island. Vulkaane esineb: Laamade kõkkupõrke- ja lahknemisaladel, kuumadel täppidel. Kilpvulkaanid: Tekivad väikese viskoossusega magmast; Magma on aeglaselt liikuv ja voolab rahulikult maapinnale; On ookeanilised vulkaanid (nt Islandil Hekla, Laki ja Hawaiil Maona Loa). Kihtvulkaanid: Tekivad suure viskoossusega graniitsest magmast; Sageli toimuvad plahvatuslikud pursked ning õhkupaisatud tahke kivimaterjal sadestub vulkaanikoonuse nõlvadele moodustades laavaga vahelduvaid kihte; Magma tardub sageli juba vulkaanilõõris; Asuvad mandritel (nt Fuji Jaapanis, Etna Sitsiilias).
SGS- süsteemis dünaamilise viskoossuse ühikuna võetakse see takistav jõud (düünides), mis avaldub kahe 1 cm2 suuruse ja teineteisest 1 cm kaugusel asuvate vedelike pindade suhtelisel liikumisel kiirusega 1 cm/s. Kui seejuures on takistava jõu suurus 1 düün, siis vedeliku viskoossus on 1 puaas (dünaamilise viskoossuse ühik). Vedeliku laminaarse voolamise puhul takistava jõu suurus düünides (eelpool märgitud tingimustel) on arvuliselt võrdne selle vedeliku viskoossusega puaasides (1 puaas on 100 sentipuaasi). Dünaamilise viskoossuse mõõtühik SI-süsteemis on paskal-sekund (Pas), tihti kasutatakse millipaskalsekundit (mPas). CGS- süsteemis on ühikuks puaas (P), tavaliselt tema sajandikosa sentipuaas (cP). Viskoossuse mõõtühikud erinevates mõõtühikute süsteemides Viskoossus Mõõdusüsteem Mõõtühikud Ühiku dimensioon Dünaamiline CGS puaas ja sentipuaas või dyn .s /cm2 ehk g/cm .s
kontinentaalse rifti piirkonnas (havai, ida- aafrika). Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad kivimite ülessulamisel ja on erineva räni sisaldusega. Astenosfääri basaltne aluseline magama: 35%- 52%, ränisetteid sisaldava ookeanilise koore ülessulamisel 52%- 65%-keskmine, andesiitne magma. Liiva- ja savikivimi rikkast mandrilisest koorest tekib 65%- 75% happeline (graniitne) magma. Kilpvulkaanid (kõik ookeanide vulkaanid) tekivad räni- ning gaaside vaesest väikese viskoossusega magmast, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Sageli muurab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid (Mauna Loa). Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vavaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on
HEKLA JH ASUKOHT ● Vulkaan Hekla asub Islandi saare edelaosas. ● Vulkaan asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade ühenduskohas. SEISUND ● Hekla on enamasti aktiivne, kuid praegu on viimasest purskest veidike rohkem aega möödunud (19 aastat). ● Hekla on Islandi aktiivseim vulkaan. ● Vulkaani kõrgus on 1491 meetrit. EHITUS ● Hekla on ehituselt kihtvulkaan. ● Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. PURSETE AJALUGU ● Hekla on pursanud alates 9. sajandist üle 20 korra. ● Viimati tegutses 2000. aastal. ● Laava : kiire vooluga vedelad laavad MÕJU KESKKONNALE JA INIMESTELE ● Vulkaanist tuleb aineid, mis on kasulikud maale. ● Viljakas maa (rikastatud maa koos mineraalidega) omakorda toob inimestele kasu ning inimesed hakkavad elama viljaka maa lähedal. KASUTATUD ALLIKAD ● https://et.wikipedia
nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga. Need mõjutavad vulkaani kuju ja purskeprotsessi. Näiteks viskoosse koostisega magma, tänu selle on vulkaani kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga tavaliselt kõrgema temperatuuriga ning voolab kiiresti. Aluseline vedel laava voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised vulkaanid tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad stratovulkaani. * Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud,
D Ookeanilaamade põrkumine. 1. Süvikute teke. 2. Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke. n: Mariaani saarestik; Mauna Loa, Hawaii. E Laamade küljetsi liikumine. 1. Murrangute esinemine. 2. Maavärinate esinemine. n: San Andrease mrrang Põhja-Ameerikas. Ida-Aafrika riftivöönd. 4. Vulkaanid. Vulkaane esineb laamade äärealadel, kus: 1) ühe laama serv sukeldub teise alla 2) laamad eemalduvad teineteisest. Vulkaanid jagunevad: 1. Kilpvulkaanideks * räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga. * ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. n: Mauna Loa, Hawaii. 2. Kihtvulkaanideks * ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga. * esineb laavakorke. * esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Maavärinad. 2. Maalihked. 3. Mudavoolud. 4. Lõõmpilved. Purske iseloomu järgi jagunevad: Aktiivsed - pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad vulkaanid.
Seda muutust väljendab viskoossusindeks ( VI ). Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ( õli vedeldub ) ja temperatuuri langedes suureneb ( õli pakseneb ). Mida vähem muutub õli viskoossus temp. muutudes, seda suurem on viskoossusindeks ja seda kõrgem on õli kvaliteet. Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus, · mootori käivitumine ja ökonoomsus, · õli filtreeritavus ja kulu, · mootori detailide (näit. kolvirõngaste) tihendamine. Väikese viskoossusega õli surutakse koostöötavate detailide vahelt välja, liiga suure viskoossusega õli ei tungi aga tööpindade vahelistesse piludesse. Üleliia paksudel mootoriõlidel on halvem soojajuhtivus ja suur hõõrdetakistus, mistõttu sisehõõrdumise ületamiseks kulub suurem osa mootori võimsusest. Seetõttu püütakse praktikas iga mootori jaoks valida lähtuvalt mootorivalmistaja nõuetest võimalikult väikese viskoossusega
NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. *Vaikse ookeani tulerõngas. 2Tüüpi: *Koonusekujuline kihtvulkaan, tekib kui on tegemist räni,-ja gaaside rikka viskoosse magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused. *Lame kilpvulkaan, tekib siis kui magma on gaaside ja räni vaene ning väikese viskoossusega. MAAVÄRINAD fookus- maavärina kolle Richeri skaala: mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Ühik=magnituut. Seismograaf. Mucalli skaala: mõõdetakse purustust. Ühik=pallid, vaatlus. MILLEST SÕLTUB MAAVÄRINA PURUSTUSTE JA HUKKUNUTE ARV? *tugevusest, ulatusest ja kellaajast *Rahvastiku hulgast ja tihedusest maavärina piirkonnas *Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonidest *Infosüsteemidest ja informatsiooni levikust, päästeteenistusest jne.
Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse
pärid kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppi, mis paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja erigraniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt
Klaas! Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud arhitektuurse
peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Magma omadused Kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase tempoga kaugele, siis tekib lame kilbi taoline mägi. Olulist rolli sellise kuju tekkimisel mängivad magma omadused. Tekkimine See on aluseline (PH>7), sisaldab vähe räni ja gaase. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikult see tähendab väikse viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Purskamisprotsess Kilpvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Maht Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Vahel võivad olla nad kohati nii suured, et neid võib mäeahelike alla lugeda. Näiteks Kanadas asuv Ilgachuz Range või Rainbow Range. Näited kilpvulkaanidest Tuntud on Hawaii saarte Mauna Kea ja Mauna Loa. Kilpvulkaane võib leida näiteks ka
SAE klassifikatsioonis liigitatakse mootoriõlid 11-nesse klassi. Klasse tähistatakse arvudega 0, 5, 10, 15, 20, 25, 30, 40, 50, 60. Talveõlidele lisatakse W täht 0W, 5W, 10W, 15W, 20W. Seega SAE 0W on talveõli, SAE 30 on suveõli, SAE 10W 40 aga aastaringne õli. Aastaringne õli peab üheaegselt vastama ühe talvise ja ühe suvise mootoriõli nõuetele. Mida suurem on viskoossuse klassi tähistav number seda viskoossem on õli ja vastupidi. Igale klassinumbrile vastab teatud viskoossusega õli. Mootoriõlide viskoossus määratakse 100°C ja ühe klassi õlil on määratud max ja min viskoossus selle temperatuuri juures. Mootoriõlide valikul tuleb lähtuda mootori valmistanud firma nõuetest. Soovitatakse kasutada poolsünteetilisi ja sünteetilisi mootoriõlisid. Enamkasutatavad mootoriõlid meie kliimas on aastaringsed mineraalõlid SAE 10W 40, SAE 10W 30, SAE 5W 30, SAE 15W 40. Poolsünteetilised mootoriõlid on SAE 5W 30, SAE 5W 40.
Tuum Välistuum 2900- Ülitihedad Vedel 5100 raua nikli silikaadid Sisetuum 5100- Sama, tahke Tahke 6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2. Kihtvulkaan tekivad ränist, rikastunud gaasidest, suurema viskoossusega, laavavoolud on lühikesed, harvad v puuduvad, laava tardub pimsina. 3. Kilpvulkaan tekivad räni-, gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast, hästi liikuv magma, mis voolab suht rahulikult, see ehitab lameda vulkaanikoonuse, kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5. Libisemine settekeha v kivimiplokk liigub äkitselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii,
y = Pk / Pel Kavitatsioonivaru, h Kriitiline kavitatsioonivaru hkr Kavitatsiooniohu vähendamiseks paigutatakse pump võimalikult paagis oleva vedeliku tasapinna lähedale või vahetult vedeliku sisse. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kavitatsiooniga kõlbmatuks muutunud töörattad Karakteristikud viskoosse vedeliku jaoks Veest suurema viskoossusega vedelike pumpamisel pumba parameetrid muutuvad: tõstekõrgus ja jõudlus vähenevad ning tarbitav võimsus suureneb. Tänan tähelepanu eest!
tasandil pindade ühtimist lähtuvalt ainelisest sarnasuset. Määre tungib kokkupuutuvate pindade vahele ja surnub nad teineteisest eemale, kuid täielikult hõõrdejõud ei kao. Näiteks võib tuua, et kui märjal trepiastmel libastuda, siis hõõrdejõud kingatalla ja trepi vahel on väike (hõõrdetegur on väike) ja inimene võib kaotada tasakaalu. Hõõrdejõudu vähendas kindlasti vesi, mis sattus kinga ja tsemendi vahele. Hõõrdejõudu vähendavaks teguriks võib lugeda erineva viskoossusega vedelikke (õlikiht, veekiht, erinevad segud). 3) Miks on jäistel teedel ohtlik sõita? Autojuhtidele on ohtlikud teed, mida katab jää, sest jääl on madal sulamistemperatuur (0 kraadi juures vesi külmub ja samas sulab) ja seetõttu sulab jää kiiresti ning tekitab selle peale veekihi. Veekiht võib tekkida ka sadetega nagu näiteks vihm, lumi. Jää paneb sulama veel ka see, kui auto raskusjõud ja hõõrdejõud autorehvide ja jäise tee vahel tekitavad soojust. Selle
Euraasia laam + Vaikse ookeani laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja ● Vulkaaniliste kivimite ja mineraalide kasutus ● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. ● Kihtvulkaanid (koonus)-magma voolab aeglaselt, suure viskoossusega d. Kaasnevad nähtused ● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin a. Tekke põhjus ● Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes, toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine. Kui pinged ületavad hõõrdejõu, vallandub maavärin. b. Paiknemine ● Litosfäärilaamade piiridel c. Mõõtmine
· Nime on saanud vulkaan (tuldpurskav mägi) Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. · Vulkaanid võivad olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või aasta(kümne) vahega tegutsevad). · Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite sulamisel ning on erineva ränisisaldusega. · Kilpvulkaanid tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Magma on hästi liikuv ning voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludega laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. · Kõik ookeani vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa) · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavas ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on kihtvulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja,
saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahuseisundis olevad või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Magma omaduste mõju vulkaani kujule ja purskeprotsessile vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt
Vulkaane leidub eelkõige laamade piirialadel, kõige rohkem on neid laamade lahknemise alal ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Samuti võib leiduda ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas nt: Hawaii saarestik ja Ida-Aafrika vulkaanid. 6. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi. Kilpvulkaan- kilbikujuline; tekkis laavast, mis voolas suhteliselt rahulikult ja valgus kaugele; laava väikese viskoossusega; räni vaene; aluseline laava nt: Mauna Loa Kihtvulkaan- kõrgusesse kasvav; laama suurema viskoossusega kui kilpvulkaanil; räni rikas ja happeline laava; vaevaliselt voolav magma; laavavoolud lühikesed või puuduvad üldse nt: Etna Lõhevulkaan- laava tuleb lõhedest; ookeani põhjas laamade lahknemisalast 7. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest.
kontinentaalse rifti piirkonnas Magma ja laava · Magma on maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass · Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega · Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kilpvulkaanid · Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast · Magma voolab rahulikult maapinnale · Kõik ookeanipõhjas leiduvad vulkaanid on kilpvulkaanid · Tuntuimad kilpvulkaanid: Mauna Loa, Kilauea Kilauea Mauna Loa laava Kihtvulkaanid · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt suurenenud viskoosusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast · Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad
a. maatriks on pidev faas b. maatriksi elastsusmoodul on alla 2 GPa c. maatriks peab suurendama venitavust d. maatriks peab vähendama vastupidavust väsimusele Küsimus 11 Milliseid kiutüüpe kasutatakse resoolvaikude puhul? Vali üks või enam: a. süsinikkiud b. kevlarkiud c. puidukiud d. klaaskiud Küsimus 12 Millised nendest väidetest on õiged termoreaktiivsete maatriksvaikude puhul? Vali üks või enam: a. madala molaarmassiga b. kõrge viskoossusega c. kõvendamiseks kasutatakse kõvendeid d. kõvendamiseks kasutatakse katalüsaatoreid Küsimus 13 Polüetüleeni tüübid on Vali üks või enam: a. madaltihe b. lineaarne c. kõrgtihe d. ülikõrge molaarmassiga Küsimus 14 Epoksüvaikude kõvendid on: Vali üks või enam: a. amiinid b. tioolid c. anhüdriidid d. amiidid Küsimus 15 Millised nendest väidetest on õiged PVC puhul? Vali üks või enam: a. molaarmass on kuni 0,2 mln b
Kustunud vulkaanid-inimajalugu ei mäleta purskamist Suikunud-ajutiselt ei purska aga võivad kunagi hakata Aktiivsed-pidevalt või väikeste vahedega purskavad. Kihtvulkaanid on iseloomulikud seal kus vulkaanid põrkuvad. Kilpvulkaanid · Räni-ja gaasidevaene aluseline basaltne magma · Hästi voolav magma · Lame vulkaanikoonus · Purskab rahulikult · Ookeanilised vulkaanid Kihtvulkaanid · Räni-ja gaasiderikas happeline graniitne magma · Suure viskoossusega, väheliikuv · Magma tardub lõõris, tekitab laavakorke · Pursked plahvatuslikud, purustavad · Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid Kasu vulkaanidest: · Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas. · Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. · Tardunud laava on hea ehituskivi. · Magmakuumus muudab vee auruks, mida rakendatakse elektrijaamades. · Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte.
tuleohtlikus (lahustitest), ventilatsiooni vajadus, vesikardinate vajadus ja töötajal respiraatori kasutamine. Survepihustamine on üks paremaid värvimisviise, sest selle viisiga on võimalik peale kanda kõiki värve. Värvimisseade koosneb kõrgrõhukompressorist rõhupaagist, kõrgrõhupihustist, kõrgrõhuvoolikutest ja värvipaagist. Survepihustamisel on värvikadu väiksem kui õhuvoolus pihustamisel. Värv võib olla suurema viskoossusega. Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent
tuleohtlikus (lahustitest), ventilatsiooni vajadus, vesikardinate vajadus ja töötajal respiraatori kasutamine. Survepihustamine on üks paremaid värvimisviise, sest selle viisiga on võimalik peale kanda kõiki värve. Värvimisseade koosneb kõrgrõhukompressorist rõhupaagist, kõrgrõhupihustist, kõrgrõhuvoolikutest ja värvipaagist. Survepihustamisel on värvikadu väiksem kui õhuvoolus pihustamisel. Värv võib olla suurema viskoossusega. Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent
Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10° nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem: , kus -vedeliku viskoossus, r-kera raadius, v-kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: on kera ruumala, - langeva keha tihedus, -vedeliku tihedus, g-raskuskiirendus
................................ Kütusest põhjustatud avariid Laeva kütus võib jagada kaheks: - FHO - Heavy fuel oil - MDO - Marine diesel oil . Peale selle peamine kütuse ülesanne on toota energiat kui põlenud ja jahutada ning määrida kütuse süsteemi ja sõlmpunkte. Kütuse viskoossus peab vastama standardile muidu pihustid ja kütusepumbad kiiresti vananevad ja muutuvat kasutamiseks kõlbmatuteks. Kõrge viskoossusega kütus destabiliseerib mootori ja raskendab käivitamis protsesse ja annab ka palju suitsu korstnast. Enne sattumist süsteemi kütus peab olema korralikult ära puhastatud veest ja muust negatiivsetest tahke osakestest. Selle jaoks laevas kasutatakse erinevad meetodid: - SETTE tangid - Erinevad filtrid - Separaatorid Kütuse tihedus peab kindlasti vastama Euroopa Liidu standarditele Kui mitte jälgida kütuse standardeid - kütuse filtrid ummistuvad ja see
Viskoossus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakestele (või kihtidele) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Naftasaaduste viskoossusest oleneb nende teisaldamine mööda torujuhtmeid ja nende pihustamise peensus mida suurem on kütuse viskoossus, seda raskem on teda transportida mööda torujuhet, pumbata ja pihustada. Tehnilistel katsetustel määratakse naftasaaduste viskoossus harilikult tingkraadides temperatuuril 50 C ( suure viskoossusega naftasaadustel 80 või 100 C juures ). Tinglikuks viskoossuseks nimetatakse 200 ml uuritava naftasaaduse viskosimeetrist väljavooluaja suhet (temperatuuril t ) 200 ml destilleeritud vee väljavoolu ( 20 C juures) aega. Tingliku viskoosuse määramise seade koosneb: mõõteanumast 1, väljavooluavaga 8 tema põhjas. Tagamaks uuritava õli nõutud temperatuuri on mõõteanum 1 asetatud vee või õlivanni 2. Mõõteanum suletakse kaanega 3, milles on kaks ava 4 ja 5. Avasse 4 asetataks
tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. N: Havai vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida-Aafrikas · Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. o Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. o Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. · Vulkaanidega kaasnevad nähtused ja tagajärjed (mudavoolud, maalihked) Mudavoolud Maalihked Maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud
Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida- Aafrika vulkaanid). Magma omaduste mõju vulkaani kujule ja purskeprotsessile Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim on vulkaan Mauna Loa. Kihtvulkaanid koosnevad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast.
Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile
Vastukaaluks tavalisele differentsiaalile on veel olemas lukustatavad differentsiaalid, mis lukustavad ära võimaluse ühel poolteljel(rattal) pöörelda aeglasemalt, kui teine, kuid see tekitabki eelpool mainitud effekti kurvis läbimisel. Kuid seda kasutatakse näiteks maastikul sõites, kus tänu libedale pinnasele ei teki väga suuri pingeid sillas. Visco diferentsiaal Pooltelgede otsa on kinnitatud nö. kettad, mille vahel on suure viskoossusega vedelik, kui üks pooltelg tahab aeglasemalt pöörelda siis kiiremini pöörleva ketta pinnal olev vedelik tahab aeglasemalt pöörlevat plaati kaasa vedada. Mida kiiremini üks pooltelg (ratas) teise suhtes pöörleb seda enam momenti kantakse aeglasemalt pöörlevale poolteljele. Sellise differentsiaali miinus on see, et ennem ei kanta "asfaldil" olevale rattale momenti, kui jääl olev ratas juba libiseb. Torsen tüüpi diferentsiaal
vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor "upub" vahevöösse vastu mandri serva (Vaikne ookean). · Kilp- ja kihtvulkaan (magma sisaldus, magmavool, päritolu näide) Kilpvulkaanid moodustuvad räni ja gaasidevaesest basaltsest magmast, mis on vedel. Seega saab magma kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Vulkaan on madal ja lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, magmavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Vulkaan on kõrge ja järsk. · Keha- ja pinnalained (levi, jaotamine) Kehalained Levi: maapõues kerapinnalaadsete frontidena Jaotamine: a) kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas b) aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena
tõmmanud. Muid nähtavaid erinevusi pole. 15 november Toatemperatuuril piimale on peale tekkinud 3 mm pisut hägune kollane kiht ning säilituskile on silmnähtavalt kummis. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt midagi muutunud. 16 november Toatemperatuuril oleval piimal vee kiht on kasvanud 5 mm’ni ning on näha ka klaasi põhjapool olevaid vee kogumeid, mis ilmselt ei suutnud paksust kihist läbi tungida. Klaasi aeglaselt loksutades on näha, et valge kiht oli umbes kohupiima viskoossusega. Külmkapis oleval piimal ei ole endiselt riknemise tunnuseid. 17-18 november Toatemperatuuril oleval piimal kasvas veekiht ning veekogumeid lisandus juurde. Säilituskile on paisunud ehk lagunemisprotsesside käigus vabanes gaase. Külmkapis oleval piimal pole endiselt midagi muutunud. 19 november Toatemperatuuril oleval piimal eristub selgelt üks suur valge klomp läbimõõduga umbes 6 cm ,vett on tulnud palju juurde ning pinnal
· Venezuela 2,86 · Araabia Ühendemiraadid 2,76 · Kuveit (OPEC) 2,51 · Nigeeria (OPEC) 2,51 · Suurbritannia 2,08 · Iraak 2,03 http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/1_nafta_ja_naftasaadused.html · Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta tekkeks on tänapäeval kaks versiooni. Esimese järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul madalates meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimede ning väikeloomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Teise versiooni järgi, aga loodusliku
vähendatud rasvasisaldusega kakaopulbrit, mis on kakao kui joogi populaarseks teinud Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 11 3.7. Sokolaadimassi segamine · Eesmärk: Komponentide segamine vastavalt retseptuurile selliselt, et saadav mass oleks järgmistes tootmisetappides töödeldav. Viimase juures on oluliseks letsitiini lisamine: Sokolaadimass on kõrge viskoossusega mitte-Newtoni vedelik. Letsitiini kui odava pindaktiivse aine ja emulgaatori lisamine aitab massi sobivad reoloogilised omadused saavutada madalama kakaovõi sisalduse juures. See tähendab tootmiskulude kokkuhoidu Võimaldab tempereerimist (punkt 3.10) madalamatel temperatuuridel · Kasutatavad seadmed: Melanzöör, "sõtkuja", ka mõnevad pidevat protsessi võimaldavad seadmed
VULKAANID. ·Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti viskoossusega hästi liikuvast basaltsest graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. suureneva rõhu all kuumad gaasid
kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala - Paiknevad laamade piirist sõltumatult - Maakoor on õhuke - Ookeanide vulkaanid - Nt. Hawaii vulkaanid, Maona Loa - Murrangute vöönd Aafrikas (mandrilift) - Nt. Kilimanjaro, Keenia Vulkaanide liigid: - Kilpvulkaan - Eelkõige ookeanide vulkaanid - Tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast - Ränisisaldus on väike - Magma sisaldab vähe gaase - Laava voolab suhteliselt rahulikult maapinnale - Tugevaid plahvatusi esineb väga harva ja need tekivad sellel juhul purskamise algfaasis - Vulkaanikoonus on lame (tavaliselt) - Kihtvulkaanid - Mandrite vulkaanid - Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema
purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked; Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang;
annaabi.ee 
