Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laevaremont (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

EESTI MEREAKADEEMIA
Laevamehaanika kateeder
LAEVAREMONT
RAFERAAT
Õppeliin: laeva jõuseadmed
Õpperühm: MM42
Praktikant: Sergei Dombrovski
Juhendaja : Urmas Kuus
TALLINN 2013
RETSENSIOONID
SISUKORD
1. Kütusest põhjustatud avariid .............................................................................
2. SCRUBBER ......................................................................................................
2. 10 välist näitajat, et Diisel Generaator ei tööta korralikult .................................
Kütusest põhjustatud avariid

Laeva kütus võib jagada kaheks:

Peale selle peamine kütuse ülesanne on toota energiat kui põlenud ja jahutada ning määrida kütuse süsteemi ja sõlmpunkte.

Kütuse viskoossus peab vastama standardile muidu pihustid ja kütusepumbad kiiresti vananevad ja muutuvat kasutamiseks kõlbmatuteks. Kõrge viskoossusega kütus destabiliseerib mootori ja raskendab käivitamis protsesse ja annab ka palju suitsu korstnast.
Enne sattumist süsteemi kütus peab olema korralikult ära puhastatud veest ja muust negatiivsetest tahke osakestest . Selle jaoks laevas kasutatakse erinevad meetodid:

  • Separaatorid

Kütuse tihedus peab kindlasti vastama Euroopa Liidu standarditele
Kui mitte jälgida kütuse standardeid - kütuse filtrid ummistuvad ja see tõttu vähendub mootori võimsus või mootor lõpetab oma töö.
Kütuse mitte korralik kvaliteet tagab:
  • Sisse- ja väljalaskeklappide kiiresti tahmamine
  • Kütusepumba rikked
  • Kütusepihusti nõelklapi mitte täielik sulgumine
  • Pompaazi tekitamine
  • Liiga kõrge kütuse temperatuur jätab jääk torustike
  • Kõrge tsingi sisalduse tõttu pihusti kanalid ummistuvad ja see oluliselt mõjutab mootori tööks

Scrubber
Scrubber - on seade, mis puhastab heitgaasi lisanditest
Scrubber inglise keele tõlkides on (kraapimine, puhastamine)
Scrubberi töö on peatada vee tilkadega üleliigsed tolmu osakesed, mis asuvad heitgaasides
Scrubber koosneb kolmest osast
  • Esimene osa – kokku minev osa
  • Teine osa – omab kitsast pindala
  • Kolmas osa – laienev osa

Töö põhimõtte:
Sissetulev gaasivoo siseneb esimesse osasse ja voolu ristlõike pindala on vähendatud ja gaasivoolu kiirus suureneb. Samal ajal kitsamasse osasse sattub vedelik. Seetõttu, et gaasi kiirus on suur ja gaas läbib kitsa osa seal tekkib suur turbulents. Turbulets purustab vedeli voolavust väikesteks tilkadeks. Tolm heitgaasides jääb vee tilkadesse. Lahkudes kitsast osast heitgaasid on juba segunenud vee tilkadega ja sisenevad laiasse osasse kus väheneb turbulentsus ja väiksed tilgad kogunevad suureks veekoguks. Scrubberist väljudes vee tilgad koos sorteeritud mustusega, mis eralduvad heitgaasidest. Scrubberit võib kasutada kui ka väikeste osakeste puhastamiseks kui ka mustades välis gaaside kujul aga nad on efektiivsemad väikeste osakeste puhastamiseks võrreldes välis gaasides .
10 välist näitajat, et DG ei tööta korralikult
  • Kütuse surve on väike või puudub: põhjuseks võib olla filtri umbsus või kütuse pumba parandamatus
  • Pihustite umbsus mustusest: põhjuseks või olla halva kvaliteediga kütus
  • Jahutus vedeliku sure nõrgenemine: põhjuseks võib olla probleeme jahutus pumbaga
  • Diisel mootori üleliigne vibratsioon
  • Õli surve kadus : põhjuseks võib olla õli filtrite umbsus või õli pumpade seiskumine
  • Probleemid võivad olla temperatuuri näidikutega: probleem elektriga või kontaktidega
  • Pompaazi tekkimine: põhjuseks või olla nõrk ventilatsioon
  • Vibratsiooni tõttu boltide pinge nõrgeneb ja nad keeravad ennast lahti ja see tõttu süsteemi torustikud
  • Regulaatori rikke
  • Järsk temperatuuri langus ühes silindris : probleemiks võib olla pihusti
  • Järsk õli langus karteris
  • Võõr keha sattumine hooratasse
  • Kompressiooni langus
  • Kahe Diisel generaatori paraleel töösse vale seadistamine
  • Ülekoormus
  • Inim faktor
Vasakule Paremale
Laevaremont #1 Laevaremont #2 Laevaremont #3 Laevaremont #4 Laevaremont #5 Laevaremont #6 Laevaremont #7 Laevaremont #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaanis n Õppematerjali autor
U.Kuus Referaat

Sarnased õppematerjalid

Kütusest põhjastatud avarii-scrubber-10 välist näitajad-et DG ei tööta korralikult
11
docx

”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult”

Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Referaat Teema: ”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” Õppejõud: Urmas Kuus Üliõpilane: Jakov Ljauman Rühm: MM42 Tallinn 2013 Sisukord 1.Scrubber...................................................................................................................... 3 1.1.Pakitud scrubber....................................................................................................... 3 1.2.Tsentrifugaal scrubber.............................................................................................. 4 1.3.Vahu scrubber....

Merendus
JÕUSEADMETE TÜÜBID 2
56
doc

JÕUSEADMETE TÜÜBID 2

Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi:  tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne)  vedelad (naftasaadused, piiritus jne)  gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul:  põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%)  ballastist  niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet  madalkütteväärtus  kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast,

Laevandus
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS
58
doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kon

Laevandus
Praktika aruanne - Tallinnk Star
84
doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................

Merepraktika
Diisel
15
doc

Diisel

1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa

Abimehanismid
Laeva katlad
84
docx

Laeva katlad

6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 A 10A

Laevandus
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun