Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viola da gamba". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gamba, tšello, barokk, gerli, poogenkeelpillid, renessans, võrdtempereeritud, barokkorkester, õhtumaadeViiuli sarnaseid pille tunti Indias juba enne Kristuse sündi, Euroopa aladel on viiuli kaugemaid eelkäijaid võimalik paigutada IX sajandisse. Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopasse jõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki. Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari
Sanctus (püha) Benedictus Agnus Dei (jumala talleke) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - 16 saj. lõpul . Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano) pillid - Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord) Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul) Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon kus, kes ja millal: esimene ooperietendus - Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. kes oli: metseen; humanistid; impressario - metseen - teaduse, kunsti ja
deklamatsiooni rühmi ja kõnemeloodiat. Baroki instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet või deklamatsiooni. 4) Mis on basso continuo ehk generaalbass? Mis on selle otsene tõlge, millised pillid seal osalevad, kuidas seda kirja pandi, kuidas seda sellise kirjaviisi tõttu nimetati? Lk.87 Basso continuo ( it, katkematu bass) ehk generaalbass. Seal osalevad vähemalt 2 pilli: 1) Basspill, mis mängib bassimeloodiat (tsello, viola da gamba, fagott, suuremates koosesiudes ka barokk-kontrabass ehk violoon) 2)harmooniapill (klavessiin, orel, lauto), mis improviseerib bassihelidele harmooniat. Basspilli meloodia kirjutas helilooja täpselt välja ning see oli muusikas väga oluline tugihääl. Harmoonianootide jaoks kasutati aga erilist numbrikirja bassinootide juures: see tähistab põhijoontes vajalikku akordi, ent jätab mängijale ka improvisatsioonivabaduse
Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat. Peale nooditrükitehnika leiutamist hakkas ka levima mitmehäälne laulukultuur. Kui Sa oskasid mängida 3-4 pilli ning laulda ka noodist oli see heaks tooniks. Musitseerimine kui selline muutus haritumate linnaelanike koduses täiesti tavaliseks tegevuseks.
Ulatus: (Kontraoktavi) Ces1- gis4 KEELPILLID Kõige ühtlasemate omadustega pillid. Saab mängida igas registris ühte moodi. Suurima ulatusega pillid (7 oktavit). Ülisuure dünaamilise skaalaga. Keelpillid kõlavad hästi nii kitsas kui laias seades. Nad on ülemtoonide rikkad. Palju mängumooduseid. Keelpillid on väsimatud. Eelkäija on MORIN HUUR, Lüüra LIRA DA BRACCIO (omakorda eelkäija fiidel, rebekk) Viola da Braccio griffid, c kõlaavad Viola da Gamba Viola D' Amore 7 keelne, kaasa resoneerivad keeled Esimene viiul 1555 VIIUL VIOOLA TSELLO KONTRABASS Kõlab oktav madalamalt CELESTA Metallist plaadid, mida haamrid löövad. Vanasti mängisid löökpillimängijad, tänapäeval nõuab suuremat virtuoossust ning mängivad pianistid. Ulatus on 4 oktavit c c4 LÖÖKPILLID Löökpillid jagatakse kaheks 1) Kindla helikõrgusega pillid
sinusse), Sanctus (püha), Benedictus , Agnus Dei (jumala talleke). H)esimene konservatoorium oli The Accademia Nazionale di Santa Cecilia (National Academy of St Cecilia). Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini.Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano). I) pillid- Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord). Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul). Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt. Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon. K)metseen- kes tarbib, tellib ja rahastab kunsti ja muusikat. Humanistid- mõtlejate ühendus, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest. Impressario- teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. 7.
tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Enne 16. sajandit ei kirjutatud instrumentaalmuusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhorn, trompet ning tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Tähtsaimad heliloojad renessanssi ajastul olid: Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern, Antoine Busnois, Alexandes Agricola,
BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k “lopergune pärl”), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel. Ebakorrapärane, kummaline, tavatu. Väliselt toretsev ja elu nautiv. Algselt oli mõistel halvustav tähendus. Kõige selgemalt väljendus barokk arhitektuuris. Heliteos pidi olema algusest lõpuni ühes emotsionaalses seisundis. Eesmärk oli publik nutma ajada. Barokiajastu muusika oli õukonnakesksem.Suund polüfoonialt homofooniale. 2) Kolm barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
dramma in musica, dramma per musica Vincenzo Galilei teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. uus monoodiline stiil ühehäälne laulmine akordilise saatega, millest kirjutatakse üles ainult bassiliin (akordilist saadet ja bassiliini mängis basso continuo-pill või sagedamini terve basso continuo grupp: viola da gamba, violone; lauto, teorb, chitarrone, harf jt, samuti klavessiin) uus tekstiedastamisstiil stile recitativo (kõnelev), stile narrativo (jutustav), stile concitato (erutatud), stile rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17
Napolis. Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub nüüd professionaalne ilmalik muusika. Kiriku kõval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed. Renessanss oli polüfoonilise muusika ajastu. Renessanssi ajastul toimus vokaal ja instrumentaal muusika eraldumine. Tuntumad pillid: 1. Lauto (kitarri eelkäia) 2. Klavessiin (klaveri eelkäia) 3. Klavikord (sünteka eelkäja) 4. Viola da braccio (viola eelkäija) 5. Viola da gamba (tsello eelkäja) 6. Dulcian (fagoti eelkäja) 7. Krummhorn (kõversarved) Muusikazanrid 1. Missa - Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi ühe helilooja poolt. 2. Reekviem Leina missa (Katoliku kiriku leinajumala teenistus). 3. Protestantlik koraal Emakeelne kiriku laul. Suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517 mil Martin Luther (Saksa usuteadlane ja kirikutegelane) vallandas
g) missa osad – ordinaarium ja proprium h) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet" 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater. Keiserlikul Venemaal aga asutati esimene konservatoorium 1862. aastal i) pillid - orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. j) kus, kes ja millal: esimene ooperietendus - Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597-1598. aastal ühe jõuka firenzelase majas
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud
sest muusikas pidid leidma üldistuse kõik loodusteadused. Renassansi ajastu muusika 14-16 saj. Renasaansi ajastul toimus tagasipöördumine antiikaja iluideaalide poole nii kultuuris kui kuntstis. Inimene oli kirikukammitsates vaba antiikeeskuijusi järgiv ilus, vaimsust hindav inimene. Tooni andev oli madalmaad 16. saj hakkas eralduma vokaalmusikast instrumentaalmuusika. Võeti kasutusele uued pilld. Viola da gamba Leiutati noodttrükitehnika. Kooli hariduse kuulus kindasti muusika õpetus. Tekkis vokaal polüfoonia Carccia Sansoon Balleto Villanella Frotolla On kolm perioodi Vararenesaans Kõrgrenesaans Hilisrenesaans Missatsükkel Motett ilmalik polüfooniline laul Uus muusikasstiil Madalmaade kõrgaeg Uus kõlaideaal Tekstiga seotud
). Pillid. Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. (lk. 151-155) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida.
16.saj lõpus jõudis sinna ka lautosaatega soololaul, mille meistriks oli John Dowland. Instrumentaalmuusika 16.sajandil Varaseimad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. Soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri tabulatuur, mis paneb kirja mänguvõtted. Pillimuusika oli alguses peamisel improvisatsioon. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink. Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello. BAROKK 16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist-afektiõpetus, millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine.
Koolkonna kuulsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks
). Pillid. Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust Sellel ajal oli harituse tunnuseks oskus noodist laulda ja vähemalt üht (enamasti siiski mitut) pilli mängida.
c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/ b) Kiire/aeglane/tantsuline/kiire (sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett) /4-osaline sümfooniatsükkel- rohkem levinud/ 8. BAROKK KLASSITSISM a) Kirikulaadide järelmõju. a) Funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad. 1 b) Mitteperioodiline meloodika. b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika
Koolkonna kuulsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika žanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud – braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti – sopranist bassini. Renessansifilosoofia Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele.
KAAGEVERE KOOL 8.c Tõnu Tõukemõnu KITARRI ARENG Referaat Juhendaja: H.Kapsas Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE 1.1 Esimeste keelpillide teke 1.2 Kitarride teke 1.3 Näppepillide võidukäik 1.4 Näppepillide taganemine 1.5 Kitarri-reformid 1.6 Elektri- ja basskitarri tulek 2. KITARR TÄNAPÄEVAL 2.1 Ehitus 2.2 Häälestus 2.3 Mängimine 2.4 Mänguvõtted KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU SISSEJUHATUS Kitarr on klaveri kõrval ainus sooloinstrument, mis toob täis ka kõige suuremad kontserdisaalid. Veel kaks aastakümmet tagasi oleks see tundunud uskumatuna, sest kitarri repertuaar oli piiratud ning kõla pole kuigi tugev. Viimaste aastakümnete jooksul on kitarrist saanud üks tähtsamaid kontserinstrumente. Kitarri nimi tuleb vanakreeka ,,kitaharast" nii nimetati Apolloni lüürat. Klassikalisel kitarril o
senti), alla mängides lahtisel keelel standardhälbega 1,69 senti ja kinnistel keeltel vahemikus -16,7 kuni 19,1 senti (standardhälve 5,43 senti). 2 1. SISSEJUHATUS Proseminaritöö teema valiti muusikapsühholoogia valdkonnast, milleks osutus „Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil”. Töö uurimusküsimused seisnevad selles, kui täpselt viiuldaja suudab intoneerida helide kõrgusi vastavuses võrdtempereeritud diatoonilise helireaga; millisel määral esineb süstemaatilisi kõrvalekaldeid ja milline on juhuslike kõrvalekallete ulatus. Analüüsides helisalvestusi programmiga „Praat” on võimalik välja tuua iga noodi keskmine sagedus. Hüpotees on, et süstemaatilised helikõrguse kõrvalekalded esinevad suuremal või vähesemal määral iga noodi puhul. Töö meetodiks on katse II kursuse viiuli interpreetatsiooni
Tema tuntuim laul on melanhoolne ja erakordselt peenetundelise harmooniaga ,,Flow my tears". Tabulatuur Tabulatuur noodikirja eritüüp, kus üle ei märgita mitte üksikuid helisid vaid mänguvõtteid. Lautotabulatuuris on noodijoonte asemel lauto keeled, millele märgitakse numbrite või tähtedega sõrmestus. Orelitabulatuuris kasutatakse klahve tähistavaid tähti. Pillid ·orel (ka portatiivorel) ·klavessiin ja klavikord ·lauto ·viola da gamba ja viola da braccio ·plokk- ja põikflöödid ·pommer oboe otsene eelkäija, salmei järeltulija ·dulcian fagoti eelkäija ·krummhorn kõver sarv; selle roohuulikut ei hoita huulte vahel, see asub omaette kapslis ·trompetid neid kasutati signaalpillidena õues ·tromboon (sackbut) kõla on mahedam kui trompetil, renessanssi ajal olid trombooniansamblid populaarsed ·tsink huuliku poolest nagu trompet, korpus puust, inglise keeles cornet. 9 Renessanssi mood
zizzle Keskaja muusika (5.-13.saj) Kirikumuusika Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr.Sellele järgnes suur rahvasterändamine,formeerusid rahvused.Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Tema järgi nimetatakse kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Kuulasin youtube-st ka 2 laulu : Aivar Täpsi-Päästja on nüüd kingitud. ( Sõnad: Ambrosiuse hümn, meloodia XII sajand.) http://www.youtube.com/watch?v=8DMUFJ55n78 Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis- Päästja on nüüd kingitud http://www.youtube.com/watch?v=0ghHvOrQxkE Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. 590.a. valiti Rooma paavstik Gregorius Suur. Tema jätkas Ambrosiuse
maskidega). Napoli ooperi tüüpi jälgis põgusalt ka Händel. 2.Üldmõisted.: Basso continuo, tabulatuurid, afektiõpetus, stiili üldiseloomustus. Basso continuo (it. k "katkematu bass")ehk saksapäraselt generalbass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Lk.9 Basso continuo`t mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: 1)basspill (tsello, viola de gamba, fagott, suuremates kooss. ka barokk-kontrabass e.vioola , mis mängib bassimeloodiat 2) harmooniapill (klavesiin, orel, lauto),mis improviseerib bassinootide saateakorde. Helilooja kirjutas sooloteostes üksnes meloodia ja bassi ning lisas numbritega bassile sobiva akordi. Barokki nim.generaalbassi ajastuks. Tabulatuur- soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri, mis ei pannud kirja mitte helikõrgusi vaid pigem mänguvõtteid.
Tekib ühtne arusaam muusikast, muusika iluideaalid. Kõige tähtsamad muutused: 1. Hakatakse tähelepanu pöörama ilusale meloodiale 2. Sõnade tekst ja muusika rütm peavad kokku minema 3. Tekib uus harmoonia(terts ja sekst inetrvallid) 4. Pannakse paika polüfoonia reeglid 5. Bass Muusika žanrid: Missa(mess) Motett (nii vaimulikud kui ka ilmalikud) Ilmalik polüfooniline laul Barokk (barocco- portugali keeles lopergune pärl) 17-18. saj I pool 1. 16. Saj lõpus viiul saanud peaaegu sama kuju ja ehituse nagu tänapäeval => ansamblite ja orkestrite tekkimine, instrumentaalmuusika 2. 16.saj lõpp Itaalias ooper => vokaalsümfooniline muusika Louis XIV Louis XV Peeter I Põhjasõda- Eestimaa läks Venemaa koosseisu Gustav Adolf- 1632 Tartu Ülikool 17.saj eesti keelne kirjandus
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 3 Kitarri ehitus........................................................................................................... 4 Keelte arv............................................................................................................... 4 Mängimine.............................................................................................................. 5 Liigid....................................................................................................................... 5 Eesti tuntumad kitarristid....................................................................................... 6 Lisad.....................................................................................................................
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seria – I
f f 2011 SUVELILLEDE TUNTUMAD LIIGID, NENDE KASVATAMINE JA KASUTAMINE HALJASTUSES Konspekt aines ,,ilutaimede kasutamine" ... rohtsed taimed, mis õitsevad ainult ühe suve. 1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelist
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühm
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti m
Fosfor Fosfor (phosphorus) (phosphorus) Laura LauraToodu Toodu Birgit Ritsbek Birgit Ritsbek Merilin MerilinJegers Jegers Karen Vapper Karen Vapper 10.b 10.bklass klass Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va lge fosfori krist kristaa llid on t
AUSTRIA Üldandmed Austia Vabariigi kohta Pealinn: Viin (Wien) Rahvaarv: 8,3 miljonit Euroopa Liidu liige: Alates 01.01.1995 Pindala (km²): 83 858 Religioon: rooma katolik 88%, protestante 9% Keel: Saksa keel Rahaühik: Euro Ingliskeelne nimi: Austria Venekeelne nimi: Австрия Omakeelne nimi: Österreich Elanike arvud seisuga 1.1.2012.: Viin - 1,731 mln Graz - 265 tuh. Linz - 191 tuh. Salzburg - 149 tuh. Innsbruck - 121 tuh. Klagenfurt - 95 tuh. Religioon Keel Saksa keel on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel Kõneleb umbes 100 miljonit inimest Kirjakeele tähtis arendaja Martin Luther Saksa keel on mõjutanud tugevasti ka Eesti keele sõnavara Saksa tähestik: A B C D E F G H I J K L MNOPQRSTUVWXYZÄÖÜß Austria kultuur 18-19 sajandil oli Austria euroopa
Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettid
annaabi.ee 
