Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a)...
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets RISTVINEER EHK LIIMITUD VINEER EHK KOORITUD VINEER Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 VINEER.............................................................................................................................4 KOKKUVÕTE..................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................7 LISAD...................................................................................
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 SPOON Referaat Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 I. Spoon.......................................................................................................................................3 1.Spooni tootmine...................................................................................................................4 Kooritud spoon....................................................................................................................5 Höövelspoon.......................................................................................................................5 Saespoon...............................................................................................
Plaatmaterjalide eristamine ja valmistamise tehnoloogia Spoonid ja höövel vineerid Nimi Eesnimi Kursus kool Sügis 2010 Spoonid MÕISTE: Spoonid kui niisugused on ristvineeri algmaterjaliks Jaotatakse kolmeks: Kooritud vineer e. treivineer Saeviineer Höövel vineer Miks spoone kasutatakse? Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. Nt: 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni 2 meetodiga koorimine ja hööveldamine. Kooritud spoon Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse rin...
Höövelmaterjalide tooteride. Paksuses: 9,12,13,15,16,18,19,21,22,23,28,33,34,45,75,90Laiuses: 21.22,33,34,45,70 ,95,120,145,170,195,215,220.Jaotatakse: liistudeks laudadeks, lattideks, plankudeks ja prussideks.Liistud on mõõtevahemikus laiuses 15-34mm a paksuses 21-45mm.Lauad on vahemikus 9-28mm paksus, laiuses 70-220mm.Latid on alates 45*45 paksusega samas on 33-45 laiuseks 70,95,120.Plank 33-45 paksuses, laius 145-220 Pruss on alates 70mm paksus, laiuses 70-220.Mitmesugused ehituslaudsepa töödeks ettenähtud spetsiaalse eristalõikega materjalid, samas on võimalik kasutada ka mitmesugustes mööbli konstruktsioonides.neid töödeldakse surve tootmisega. 4 külgsetel höövelmasinatel 4 kanthöövlitelpinkidel.Antud seaded võivad olla are... Pinkitena ja lausa tootmis liinidena.Liigitus: 1)voodrilauad ehk kämlpingulauad või ka hööveldatud lauad.Enam kasutatavad profiilid märgistatakse 3 põhitähega ja siia lisatakse materjalide ristläike mõõt. T...
Eesti Vabariigi haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Praktiline töö Vineeri tootmine Pto-07 Õpetaja: Taivo Tering Õpilane: TõnuTomson Väimela 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................... 2 Praktilise töö ülesanne.............................................................................. 4 Lähteandmed.............................................................................................4 1.Toorainete koguse arvutamine...............................................................4 1.1 Kuiva spooni kogus etteantud vineerikoguse tootmiseks......................................................4 1.2. Spooni koorimiseks vajalike pakkude koguse arvutamine.................
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS PKR- 14 Külli Kalbre PUITPLAADID Referaat Puitplaadid Külli Kalbre Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat............................
III peatükk Metsalastid 3.1. Eesti tähtsamad puuliigid Eesti on suhteliselt metsarikas maa. Riikide metsarikkust väljendatakse metsasusega metsamaa suhtega riigi üldpindalasse. Eesti metsasus on 40 %. Mets on kujunenud Eesti Vabariigi üheks tähtsamaks eksportkaubaks. Järgnevalt kirjeldame Eesti metsade põhilisi puuliike. Mänd. Männienamusega puistute männikute pindala Eestis on umbes 710 000 ha. Mänd kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300...400 aastani ja kõrgus 45 meetrini. Eestis kasvavad kõrgeimad männid Järvseljal Männil on vaigurikas keskmise kõvaduse ja tihedusega (530 kg/m 3) võrdlemisi vastupidav ja hästitöödeldav puit, mis sobib kasutamiseks nii sise- kui ka väliskonstruktsioonides. Kasutatakse uste, uksepiitade, aknaraamide ja -piitade ning vineeri valmistamiseks. Kuusk. Kuuseenamusega puistute kuusikute pindala Eestis on ligi 426 500 ha. Kuusk kasvab kiiresti, tema iga võib ulatuda 300 aastani ja kõrgus ...
Koht ja aasta Referaat Piutmaterjalid ja tootmine Juhendaja: Kooli/koha nimi PUIDU OMADUSED Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit k...
Spoon Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide vääristamiseks ehk pealistamiseks (spoonimiseks). Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni. Spooni tootmine Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus. Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida. Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust s...
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
Tsellulloosi- ja paberitööstus Eestis Pikaajaline paberi- ja tselluloositootmise traditsioon, mis ulatub 1644. aastani. Nõukogude perioodil toimus vaid väga aeglane tehnoloogiline areng, mille tulemusena tselluloositööstused kaotasid rahvusvahelise konkurentsivõime, nad olid väga keskkonda reostavad ja kui 1990. aastate algul kadus endine Nõukogude Liidu turg kaasnes sellega Eesti tselluloosi ja paberitööstuse väga kiire kahanemine. Praktiliselt kogu Eestis toodetav tselluloos ja suur osa paberist toodetaksegi Kehras. Vaatamata Eesti paberitööstuse taandarengule andis see sektor 2001. aastal 2,1% kogu Eesti tööstussektori poolt loodud lisandväärtusest. Samal ajal on lisandväärtus ühe töötaja kohta tselluloosi- ja paberitööstuses kõrgem kui töötlevas tööstuses tervikuna. Kogu paberitööstuse ja kahe suurima ettevõtte areng on olnud kiiresti kasvav. Toodangu müük on suurenenud 2002. aastal võrreldes 1999. aastaga enam kui kaks ...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia................................................................................................................13 2.3.Puidupõhised plaadid.........................................................
Läti Metsandus · Metsad katavad 2,7 miljonit hektarit ehk 42% riigi pindalast(64 tuhat km2). · Läti asub segametsavööndis . · Muld: segametsa kamar leetmuld . · Kliima :üleminekualal mereliselt mandrilisele Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haa...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus Juhendaja: lektor Priit Kask Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 1Ülevaade indoneesia metsadest...................................................................4 2Puidukaubandus........................................................................................... 6 2.1Eksport ja import.................................................................................... 7 3Illegaalne raie ja metsade vähenemine......................................................10 Kasutatud kirjandu...
Tallinna Ehituskool Ehitusel kasutatud plaatmaterjalid Hardi Piirmaa REFERAAT Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 10 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Kipsplaat......................................................................................................... 3 Plaaditüübid ja struktuur..............................................................................4 Plaatide valmistamine..................................................................................4 Puhas ja kahjutu...............................
Eesti 1920-1930 1920-1930 1931-1940 Eesti majandusareng Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud Riigi maksujõudu parandas märgatavalt Eesti Vabadussõja ajal sai eesti maaelu ja tselluloosi, vineeri, põlevkivi, bensiini, tööstus tugevasti kannatada. Paljude talude tekstiili, bakeliidi, paberi, alkoholitoodete j.t hooned olid sõjatules maha põlenud, suur toodete müük välismaale. 1937. aastal osa karjast hävinud, enamus tööstusharusid moodustas tööstustoodang Eesti ekspordist lakanud töötamast ja Vene pankades ning 37% ning põllumajandussaadused ja puit tsaariaegsetes väärtpaberitesse paigutatud 61%. Samal ajal, kui maailma säästud olid ka...
Majanduse referaat Eesti tööstus Koostas: Sven Meltsas Juhendas: Leida Kurg Avinurme 2009 Toiduainete tööstus. Toiduainete tööstuse toodang, mis moodustab 2030% kogu tööstuse müügimahust, vähenes aastatel 19951999 (välja arvatud 1997). Aastal 2000 algas toodangumahtude tõus tänu sise- ja välisnõudluse suurenemisele, millele omakorda on kaasa aidanud toodangu kvaliteedi paranemine ja sortimendi laienemine. 2000. aasta keskel kehtima hakanud soodsamad kaubandustingimused Euroopa Liiduga suurendasid näiteks piimatoodete osas ekspordivõimalusi ning sellest tulenevalt ka müügihindu. Lihatööstuses on müügivõimalusi olenevalt lihaliigist negatiivses või positiivses suunas mõjutanud vi...
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
KMH ja KSH · Direktiiv 85/337/EMÜ - teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 97/11/EÜ (millega muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) · Direktiiv 2003/35/EÜ (millega muuhulgas muudeti direktiivi 85/337/EMÜ) milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega KMH ja KSH · DIREKTIIV 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta · Direktiiv 2003/35/EÜ · Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) IPPC IPPC eesmärgid: · kaitsta keskkonda kui tervikut; · võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehnika; · vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; · tõsta käitaja va...
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,ku...
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses. Sisemaal on rahvastik suhteliselt hõre. 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus Rahvaarv on alates 1950. aastast ühtlaselt kasvanud. Rahvaarv suureneb umbes 2,000,000 võrra viie aasta jooksul. 4. Rahvaarvu kasvu mõjutavad tegurid 2009 a. Riik Sündimus () 17,9 Suremus () 7,4 Migratsioon(%) 0,0 Loomulik iive(%) ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR JÄÄTMETE VÄHENDAMINE KODUSES MAJAPIDAMISES LHTT Kerli Loopman Õppejõud: L.Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega s...
TÖÖSTUSHEITE SEADUS Tallinna Tehnikaülikool SEADUSE EESMÄRGID o Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. o Määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse. MÕISTED o Käitis on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses. o Käitaja on isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. MÕISTED o Saastamine on inimtegevusest...
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; ava...
(Kool) BRASIILIA MAJANDUS Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) (LINN 2010) SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS................................................................................................ 4 1.1.Üldandmed........................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend...........................................................................................................5 1.3.Arengutase...........
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör d...
Etioopia Demokraatlik Vabariik referaat 1. Asend 1.1 Mandri kaart 1.2 Geograafiline asend Etioopia asub Aafrika mandril ja Aafrika maailmajaos. Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea, loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia, idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid Etioopia asub laiuskraadidel 34-48 lõunalaiust ning 4-15 idapikkust. 1.4 Riigi lähim kaugus koduasulast Etio...
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
Hoonele seinakonstruktsiooni valikul, nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseina...
Keemia aastaleht NR.1 Veebruar 2007 Lk.1 Hinnaline tantaal müüdi tantaalhüdroksiidi viiemehelise jõugu liiget on Tegemist on Silmeti enda läände varastamises. alles kohtuniku juures, kolm töötajatega. Prefekt arvas, et "Varastatu olid nad jõudnud on varem tabatud ja neid lubati esialgu on siiski vara nende Tõnis Erilaid ühte lääneriiki edasi uurimise ajaks kinni pidada," nimesid ja varguse üksikasju Ida-Virumaa politsei tabas ...
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, e...
Korrosioon Tartu Kutsehariduskeskus sander.mänd MT109 Märts 2010 Tartu. Puuliigid:Seeder,Pärn,Pirn,Nulg,Jalakas. Liibanoni seeder. Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Ta kasvab looduslikult Tauruse mägedes ja Küprose saarel, kus varem moodustas suuri metsi, kuid praegu on muutunud haruldaseks. Liibanoni seeder on seedrile iseloomuliku ilusa korrapäratu vihmavarjutaolise võraga puu. Okkad on keskmiselt 3 cm pikkused ja 30-40 kaupa kimbus. Elab kuni kaks tuhat aastat vanaks. Seedripuu hakkab õitsema alles 25-30-aastaselt. Liibanoni seedrit on mainitud juba Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Seetõttu on teda kujutatud Liibanoni lipul ja...
EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, T...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus Referaat Juhendaja: Jaan Reidolv Koostajad: xxx 2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomis...
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu ...
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaol...
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine. Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindami...
annaabi.ee 
