Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
Lk 112-Sugurakkude areng 1. Milles seisneb generatiivne paljunemine? Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba val...
Lk 112-Sugurakkude areng 1. Milles seisneb generatiivne paljunemine? Suguline paljunemine (generatiivne) võtab osa kaks organismi emas- ja isasorganism ja uus organism saab vanemate sugurakkude (gameetide) ühinemisel alguse. 2. Kirjeldage mehe spermide arengut. Munandites mitoosi teel hakkavad spermatogoonid jagunema, kui saavad suguküpseks. Siis nad kasvavad ja läbivad meioosi ja siis kujunevad nendest viburitega spermid. 3. Mis on spermatogeneesi tulemus? 4 spermi 4. Millal algab mehe spermatogenees ja millal see lõppeb? Algab murdeeaga ja lõppeb kõrgesvanuses 5. Kirjeldage naise ovogeneesi. Ovogenees toimub korraga 1 harva 2 rakus. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas ja jääb pidama meioosi I profaasi ja jätkub kui organism on saanud suguküpseks. 6. Millised on inimese ovogeneesi ja spermatogeneesi peamised erinevused? Spermatogeneesis valmivad alati uued gameedid aga ovogeneesis jätkub juba val...
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. ...
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...
ARENGUBIOLOOGIA 1.Nimeta rasestusmisvastaseid vahendeid ja selgita nende toimet. Kondoom- spermid ei satu naise organismi Spermitsiidid- spermid kaotavad liikumis- ja viljastumisvõime Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine. Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. SUGUÜHTEJÄRGSED VAHENDID: Hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Spiraal- Takistab embrüo kinnitumist emakaseinale HORMONAALSED VAHENDID: Kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mit...
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõju...
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on aju...
PALJUNEMINE Organismide paljunemine jaguneb- suguliseks ja mittesuguliseks paljunemiseks. Suguline paljunemine: enamasti 2 vanemat, paljunemine sugurakkude abil, üldjuhul toimub ka viljastumine e. sugurakkude ühinemine: kehaväline(kala) kehasisene (inimene), pärilik muutlikkus on suur. Mittesuguline paljunemine: jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks paljunemiseks. Eoseline: ühekordse kromosoomistikuga rakk, rakk mis idaneb mullas, viljastumine toimub sama taime rakkude vahel(seened,samblad,sõnajalad), pärilik muutlikkus esineb, kuid väike. Vegetatiivne: pooldumine, pungumine, taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemise...
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist j...
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud. Bakteritel otsepooldumine amitoos. · Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Mittesugulise paljunemise eripärad: ...
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb are...
Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karik...
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone: muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik N: liblikad, mardikad, mesilased *Otsene areng Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega Täiskasvanust mõõtmed väiksemad Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv -...
Diploid kromosoomistik-kahekordne kromosoomistik,milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste perinea Eoseline paljuemine-mittesuguline paljunemine,toimub eoste teel. gameet-organismi sugurakk.munarakud seemnerakud. generatiivne paljunemine-suguline paljunemine haploidne kromosoomistik-meioosoi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. interfaas-päristuumse rakku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood. karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. kromosoomide ristsiire-meioosiesimese jagunemise proofaasis esinev homoloogilist kromosoomide paardumine.tulemus on geenivahetus meioos-päristuumse raku jagunemise viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. mitoos-päristuumse rakujagunemise viis,millegatagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellan...
Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastud kromosoomistik. Esineb kehasisene ja väline. Enamikul selgrootutel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline. Kehasisene esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Mehe munarakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja võib kesta kõrge vanuseni, naise omad seevastu arenevad tsükliliselt, alates puberteedist kungi keskeani. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastamisvõimeline umbes 36 tundi, selle lakkamist nimetatakse menopausiks. Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Menstrüaaltsükkel on enamasti 28-päevane, esineb ka 21 ja 32 päevaseid. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga. Küpsed spermid talletatakse mehe munandimanustes. Ontogenees on organismi indviduaalne areng. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Inimese ontogen...
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
1.Ontogenees? Isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks 2,Partenogenees? Kui uus organism saab alguse viljastamata munarakust nim seda neitsi sigimiseks ehk partenogeneesiks 3,Kehaväline viljastumine(nt)? Kehaväline viljastumine esineb enamikel selgrootutel loomadel ja selgrooksetel kaladel ja kahepaiksetel. Kehavälisel viljastumisel on väga suur sugurakkude arv,sest viljastumine on juhuslik,vaenlaste olemasolu ja ebasootsad keskonna tingimused 4.Kehasisene viljastumine? Kehasisene viljastumine esineb imetajatel,lindudel ,roomajatel ja lülijalgsetel 5.Vaegmoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid esineb nt rohutirtsudel 6.Lootejärkse arengu põhi etappid? Juveniilnestaadium e noorjärk , generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk, raukumine e vananemis periood 7.Agoonia? Agoonia on faas enne kliinilist surma t...
Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgm...
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi....
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sam...
Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidil...
Bioloogia Suguline ja mittesuguline paljunemine Erinevuste tabel Mittesuguline Suguline Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad ...
BIOLOOGIA KT Ontogenees on ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Mittesugulisel paljunemisel on ka ontogenees aga alguseks on vanemorganismist eraldumine. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust partenogenees. NT: loomadest mesilased,vesikirbud, taimedest võilillel,kortslehel) Kehaväline viljastumine ( enamik selgrootuid ja mitmed selgroogseid-kalad kahepaiksed)- viljastumine toimub vees, sugurakud kohtumine vees juhuslik ja hävivad vees kiiresti või satuvad toiduks. Et viljastumine ikka toimuks: heidavad emas-ja isasloomad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke (miljonites) Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-...
MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organi...
Lk 126-Organismide lootejärgne areng 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. 2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega? Vananemisega elundkondade tegevus häirub, tekivad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. 6. Millised etapid on katteseemnetaimede lootejä...
Organismide paljunemine ja areng PALJUNEMINE SUGULINE (generatiivne) MITTESUGULINE (vegetatiivne) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. SUGULINE ISEVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad ühelt vanemalt) RISTVILJASTUMINE (sugurakud pärinevad kahelt vanemalt) Eri liikide esinejad üldjuhul ei ristu (kui see peaks siiski juhtuma, ei saa selliseid järglasi mitteandvaid hübriide lugeda omaette liigiks. Nt hobune + eesel = muul) Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. MITTESUGULINE EOSELINE VEGETATIIVNE Eoseline paljunemine (spooridega paljunemine) suur osa protiste, seeni ning osa taimi. Vegetatiivne paljunemine bakterid, protistid, seened, osad selgrootutest ning paljud taimed. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvukalt järglasi. Bakterid jagunevad otsepooldudes. Pärmseened paljun...
Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vas...
Organismide paljunemine ja areng. Kõikide liikide isendid paljunevad, kas sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad tavaliselt omavahel ei ristu. Suguline, vegetatiivne ja eoseline(seened,sammal, sõnajalgtaimed) paljunemine. Mitte suguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokineesi käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas Raku eluperiood, mis jääb kahe mitoosi vahele. Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava ...
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev Mittesuguline o Uus organism saab alguse Eoseline: seened, sammaltaimed, paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed o Järglane on sarnane Vegetatiivne: Pooldumine- bakteri; pungumine- pärmseened, ...
Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 72 tundi Küpsed spermid talletatakse mehe Munandimanustes Munaraku viljastumine toimub Munajuhas Vaegmoondelise arengu korral jääb ära Nuku staadium Naise rasedus vältab tavaliselt 40 nädalat Kalade areng on Moondeline Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub Idu Platsenta moodustub emaka limaskesta Kõldkestaga kokkukasvamisel loote Millised eelised on kehasisesel viljastumisel Organismi hukkumise tõenäosus on võrreldes kehavälisega? väiksem, on kaitstud paremini ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Kirjeldage biogeneetilise reegli avaldumist Vähem kui kuu vanusel linnu embrüol lindude embrüogeneesis. on sab...
Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda menopaus- ovulatsiooni lakkamine mitoos- päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes moondeline areng- areng, mille korral vastsündinu erineb täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite ontogenees-...
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, mill...
Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustu...
Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees toimub mitoosi teel, protsessi käigus tekib ühest spermatogoonist neli 23- kromosoomilist spermi. Ovogenees toimub meioosi teel, protsessi käigus tekib ühest ovogoonist üks 23-kromosoomiline munarakk. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest parimini kaitstud, mis võimaldab munarakkude arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seis...
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
1. Esimese 7 päeva jooksul munarakk: · Jaguneb pidevalt · Tekib kobarloode · Toimub rakkude ümberpaiknemine tekib embrüoblast ja põisloode 2. Lõigustumine sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel (kõik korraga). Selle tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. 3. Lõigustumise bioloogiline tähtsus: · Hulkraksuse taastamine · Rakuvaheliste kontaktide tekitamine · Tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale, siis rakukobar hukkub ja väljutatakse organismist menstruatsiooni käigus. 6. Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähenda...
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
Milline oleks maailm, kui mutatsioone ei esineks Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja püsivad, edasikanduvad muutused.Toimub ümberpaigutus või segadus DNAs. Mutatsioone tekib nii normaal tingimustes (spontaalselt) kui ka mõne tugeva keskkonnateguri toimel (indutseeritud mutatsioonid).Nad võivad olla somaatilised, generatiivsed, dominantsed ja retsessiivsed. · Somaatiliste mutatsioonide korral on ühel ja samal isendil normaalsete rakkude kõrval olemas ka mutantsed rakud. Sel juhul räägitakse geneetilisest mosaiiksusest. · Generatiivne mutatsioon tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. · Dominantsed mutatsioonid tekivads keharakkudes. Näiteks: polüdaktüülia - sõrmede ja varvaste arengu häired · Retsessiivsed mutatsioonid tekkivad kehakromosoomides ja avalduvad homosügootses olekus. Näiteks: Downi sünd...
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine...
Bioloogia kordamisküsimused 1. Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani.(individuaalne areng ehk ontogenees) 2. Partenogenees kui uus organism areneb viljastumata munarakust (erandlik) 3. Kehaväline viljastumine enamikel selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine, nt suurem osa kalade ja kahepaigsete liike, kelle munarakud viljastuvad vees. 4. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. 5. Täismoondeline areng esineb liblikatel. Nende munast väljub vastne, kes meenutab ussikest. Ussike toitub ja kasvab ning siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Ehituslikud muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. 6. Vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad elutegevuse käigus. Nt rohutirts. 7. ...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna Somaatiline rakk - keharakk Gameet - sugurakk Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid Spermatogenees - seemne...
Eoste ehk spooridega paljunevad suur osa protiste ja seeni ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest,paljud taimed. Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste m...
Tööleht – Viljastumine, embrüonaalne ja postembrüonaalne areng 1. Millised on inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi peamised erinevused? Spermatogenees on spermide küpsemine, aga ovogenees on munarakkude küpsemine. 2. Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes kehavälisega? Sugurakkud on ebasoodsate väliskeskkonna tingimuste eest paremini kaitsutud. Munarakkude arv on tunduvalt väiksem. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. partenogeneesiks. Viimane esineb mõningatel alamatel loomadel (mesilastel,vesikirpudel) ja ka osadel taimedel (võilillel, kortslehel). 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastusvõimeline umbes 36 tundi. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioo...
Sugulise ja mittesugulise (eoseline, vegetatiivne) sigimise erinevused. Näited organismidest. Sugulise ja mittesugulise sigimise erinevused: *sugulisel sigimisel toimub suguline kontakt *sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi *suguline paljunemine toimub sugurakkude abil Eoseline paljunemine- sõnajalad, seened, sammaltaimed Vegetatiivne paljunemine(organis saab alguse ühest vanemorganismist)- bakterid, samblikud Rakutsükli olemus millistest osadest koosneb (interfaas ja jagunemine) (õp. lk 105 joonis 5.6). *profaas-metafaas-anafaas-telofaas *interfaas-kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood Mitoosi faasid (õp. lk 106 joonis 5.9), mis erinevates faasides toimub? -profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad -metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskossa -anafaas: kromosoomide kromatiidid eralduvad, kromatiidid jõuavad rakupoolustele -telofaas: kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, lõppeb tsütokineesiga K...