Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook
Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi 3 varast etappi: 1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks 3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b
sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode; lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt) tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse; areneb blastotsüst 7 päeval pärast viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta; embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene; blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode (!); kujunevad elundid ja elundkonnad; Idulane ei sarnane inimesega, 3 kuu pärast on ta loode. Biogeneetiline reegel: lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Postembrüogenees
blastodermi. - Polületsitaalsed munarakud, mis rebu paigutuse järgi on tsentroletsitaalsed (keskmerebused). Tekkinud blastulal blastotsööl puudub, olles asendunud rebuga. Sellist blastulat nimetatakse periblastulaks ehk ümbrisblastulaks. Partsiaalne superfitsiaalne lõigustumine on iseloomulik lülijalgsetele. - Diskoidaalne ehk kettaline (linnud - kana, kalad, sisalikud) - lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, millest kujuneb iduketas e blastodisk e blastoderm. Blastodiski keskosa robust eraldatud subgerminaalse õõnega; selle kohalt kumab iduketas läbi - area pellucida; äärtes iduketas tihedalt rebu külge kinnitunud - area opaca. Osa rakke on laskunud subgerminaalsesse õõnsusse ja moodustab seal hõredalt paiknevatest rakkudest alumise kihi, mis kannab nimetust primaarne hüpoblast. Primaarse hüpoblasti kooseisus on esmased sugurakud. Pealmine või välimine iduketta osa on epiblast
nende membraanid sulanduvad- spermi tuum liigub munarakku sisse. Mille järel Ca sissevool (aeglane blokk). Polüspermia vältimine ainult aeglane blokk! Ca sissevool põhjustab kortikaalreaktsiooni, mis tekitab munaraku ümber viljastumiskesta (zona pellucidast). 4. Lõigustumine Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Süntsüütium rakk ei jagune, kuid tuumad selle sees lõigustuvad mood 1 rakk paljude tuumadega; 9.jagunemise stadiumini //Vahetult peale viljastamist on sügoodi jagunemine nii kiire, et tütarrakkude vahele ei jõua membraani moodustuda ja tekib sünsüütsium. Pärast 9- ndat jagunemist sisaldab sünsüütsium 512 tuuma, mis seejärel liiguvad embrüo äärealadesse ja jagunevad veel neli korda. Osa rakke liigub veel spetsiaalselt embrüo tagumisele poolusele
I. hulkraksus taastatakse. II. rakkudevaheliste kontaktide teke. III. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine. Toimub alates 30 tundi pärast viljastumist -> kolmanda päevani Selle käigus tekib moorula e. kobarloode. Kobarlootest saab blastula e. blastotsüst e. põisloode, mis pesastub emaka limaskestal (7 päeva pärast vilj.). Blastoderm lootekott e. kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl lootevedelik e. õõs-täidetud velikuga. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millsest areneb inimene. GASTRULATSIOON Gastrula e. kariklood (8ndal päeval) Algavab rakkude diferentseerumine. Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht
ovolutsiooniperioodil. Miks? Ovolutsiooni perioodil on rasestumise võimalus kõige suurem, kuid väljaspool ovolutsiooni perioodi on samuti olemas võimalus rasestuda. 4. Embrüogeneesi 3 varast etappi on: Moorula ehk kobarloode Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- &
PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel.
Kahjuks pääsevad sealt läbi ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned bakterid). Blastotsüst (imetajatel, sh inimesel) Alamatel loomadel nim. blastula Embrüoblast - sisemine rakkude mass, millest areneb organism/ nt inimene. Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad lootekestad (abiorganid) loote arengus. Blastotsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Gastrula ehk karikloode Eristuvad teatud rakukihid, lootelehed, millest arenevad kindlad elundkonnad • Välimine looteleht ehk ektoderm (sellest arenevad nt nahk ja meeleelundid) • Sisemine looteleht ehk entoderm (nt seede- ja hingamiselundid) • Keskmine looteleht ehk mesoderm (nt vereringe, luustik, lihased) … areneb neist kõige hiljem. https://opentextbc
selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm).
EMBRÜOGENEES Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1hulkraksuse taastamine 2rakkudevaheliste kontaktide tekitamine 3tuuma / tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib kobarloode e.moorula Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e. Põisloode. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene. Blastotsööl e.õõs täidetud vedelikuga blastoderm e. Kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Lootekestad: -ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e.vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e.kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e.kõld või irdkest: kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: ·kaitse põrutuste eest ·kaitse veekaotuse eest
o Jaguneb kaheks § Osaline lõigustumine – lõigustub ainult looteketas (omane paljurebustele) § Täielik lõigustumine – kogu sügoodi ulatuses o Tulemuseks on kobarloode ehk moorula o Tähtsus:hulkraksuse ja tuuma-tsütoplasma suhete taastamine • Blastulatsioon o Rakkude ümberpaiknemine, et tekib kobarast põisloode ehk blastula o Väline rakkude kiht (kihid) – blastoderm ja õõs-blastotsööl o Blastulad kannavad erinevaid nimetusi o Inimesel blastotsüst § Blastoderm koosneb välisest rakkude kigist trofoblastist ja sisemisest rakkude kogumikust embrüoblastist § Toimub munajuhas (loode jõuab emakasse blastotsüstina) § Kestus 2-3 päeva § Selles staadiumis toimub mitmikute kujunemine (oleneb mitu embrüoblasti tekkis)
loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1. hulkraksuse taastamine; 2. rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; 3. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.
a hele- ja tumeväli, teloletsitaalne reptiilid, kalad superfitsiaalne ehk ovaalne Tsentroletsitaalne (rebu keskel), Putukad (Drosophila pindmine lõigustumine esialgu jaguneb sügoodi tuum melanogaster) Blastulate tüübid (tuua näiteid). 1.Tsöloblastula ehk õõnesblastula: ühe- või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl. Konn, meritäht, merisiilik. 2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid, rõngussid, molluskid, putukad. 3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid, mantelloomad. 4.Blastotsüst: imetajatel (toimub rakkude divergents, õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk
Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt.(bioloogiline tähtsus) hulkraksuse taastumine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.) Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 5
Lõigustumine ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse (varastes etappides blastomeeride ventraalne osa kontaktis rebuga). Ekvatoriaalsed/meridionaalsed lõigustumised tekitavad 5-6 kihilise blastodermi. Blastodermi rakud absorbeerivad vett munavalgest, sekreteerides seda rebu ja endi vahele, tekib subgerminaalne õõnsus Osa keskmisi blastodermi rakke surevad, tekib üherakukihiline blastoderm (heleväli, Area pellucida). Perifeerias tekib tumeväli Area opaca. Tume ja helevälja piirialal on marginaalrakkude tsoon b. Tsentroletsitaalne e superfitsiaalne – rebu paikneb keskel; lõigustumine toimub ainult pindmiselt. Lülijalgsed 46. Blastulate tüübid, oska tuua näiteid 23 Tsöloblastula e õõnesblastula – ühe või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl (konn, meritäht, merisiilik)
Munemise ajal viljastuvad marjaterad spermatofoorist lahustunud spermatosoididega. Marjaterad kinnituvad lima abil laka ja selle alapoolel paiknevate jalakeste külge, kuhu jäävad kuni kevadeni[2]. 6.4.1 Muna areng Esimene talv koos emaga. Marja arengus on eriti kriitilised esimesed 150 kraadpäeva (päevade arv korrutatud vee temperatuuriga). Seejärel algab muna arengus talvine seisakuperiood diapaus. Muna arengu esimesel etapil kujuneb blastoderm. Sel ajal on muna väga tundlik mehhaaniliste ja ka keemiliste mõjutuste suhtes (nüüd ei tohiks vähki transportida ega desinfitseerida). Sel ajal on ka oluline, et vee temperatuur ei langeks liiga madalale: vähk muneb enamasti 3,76,5-kraadises vees, muna areneb normaalselt pisut üle kolmekraadises vees. Kui vee temperatuur langeb kiiresti alla kolme kraadi, pidurdub areng ja muna võib hukkuda teiste keskkonnamõjude tõttu.
4) Ajaline peridiseering- Vastavad protsessid vaja panna ajalisse järjekorda (mõlemal) Rakukobara kujunemine Rakukobar e. moorula (ei ole loode!!!, loode on inimese sarnane, alates 3. kuu) Moorula- nõrgalt seostunud paljudest rakkudest koosnev struktuur. Nimetus tuleb koguvilja ehitusest (botaanika- mooruspuuvili, sama mis vaarikal) Blastula- joonised: klassikaline blastula e. tsöloblastula - nagu rõngaskromosoom, täpid sees. Blastoderm e. väline kiht, Blastotsööl e. sisemine ruum (seal pole vaakum, seal on kas vedelik [kui areng on toimunud väherebusest sügoodist] või rebu) (süstikkala, inimesel ei ole!!!) Blastotsüst- sama blastoderm, sees blastotsööl, põhiline erinevus, et sees ääres on sisemine rakkude mass, millest areneb inimene ise. Annavad aluse erinevatele lootekestadele. Inimene: blastotsüst areneb välja 6-8 arengupäevaks, blastotsüsti tasandil toimub ka pesastumine emaka limaskesta.
Sünteesiprotsessid toimuvad juba uue organismi geenide alusel. Hulkraksuse tasandil määratakse täiendavalt rakkude eristumist. Mis võimalused selleks on? · Hormoonid määravad. · Kontaktid naaberrakkudega. · Erilised valgud · Rakkude ainevahetusproduktid. II. Järgmine etapp on blastotsüst ehk põisloote staadium. Moodustub: Kattekiht e blastoderm. Õõs e blastotsööl. · Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. · Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar nn embrüoblast, millest areneb loode. · Übritsev rakukiht moodustab koorioni e kõldkesta. · Hiljem tekib kaks sisemist lootekesta: allantois e kusekott ja vesikest e amnion. Blastotsüst hakkab kujunema nädal peale viljastumist, kui on toimunud juba peasastumine. III. Gastrula ehk karikloote staadium
* taastatakse normaalne tuuma - tsütoplasma suhe. * tagatakse hulkraksus. * alguses on lõigustumine sünkroonne. teatud etapil muutub see asünkroonseks. * tulemuseks on rakukobar e. moorula. * lõigustumisel kehtib 2 põhireeglit : a) väherebused sügoodid lõigustuvad täielikult(inimene) b) paljurebused sügoodid lõigustuvad osaliselt(rebu jääb lõigustumata - linnud) Blatula e. põisloode : NB! lootest ei saa blastula puhul veel rääkida! 1. Blastoderm(kattekoe rakukiht) 2. Blastotsööl. täidetud vedeliku või rebuga. - blastula kujuneb inimestel välja 7-9 arengupäevaks. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. (kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus.) Gastrula e. karikloode : eristub 2 rakukihti a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm - need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. - hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm a+b+c = lootelehed
väheneb (nagu salati valmistamine:D). Reburohked sügoodid lõigustuvad osaliselt, rebuvaesed täielikult. Bioloogiline tähtsus: taastatakse hulkraksus (kõik me oleme mingil hetkel olnud ühe rakulised), normaliseeritakse tuuma/tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub rakukobar ehk moorula. 42 Blastula tsöloblastula (süstikkala). Inimesele omaseks blastulaks on blastotsüst. Blastoderm (alguses 1 kiht, hiljem mitu kihti). Blastotüsti sees on sisemine rakkudemass, millest areneb organism, õõnest ja kihtidest tuleb lootekestade tasand. Blastula ehk põisloode (ei ole eriti hea variant). Inimese arengus enne 60 päeva võiks kasutada sõna embrüo, peale 60 päeva loode. Blastotsüst kujuneb välja 6... 8 arengupäev seega ei ole mingit juttu lootest. Gastrula (tuleb kirjutada tahvli peale, muidu saad kastruli). Eesti keeles karikloode tuleb karikloomadest 2 rakukihti
annaabi.ee 
