Bioloogia 30.03.2012 Loote areng Sügoot e. Viljastatud munarakk Lõigustumine Vahetult viljastmusele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. Moorula Moolurast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta
näiteid loomariigist. Blastulate tüübid (tuua näiteid). Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline balstoderm, energiidid, polaarrakud 2) Kirjelda lõigustumist konnal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Hall sirp, kortikaalne rotatsioon, mikromeerid, makromeerid; blastotsööl, moorula, blastula, kesk-blastula transitsioon 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab
LÕIGUSTUMINE: - Superfitsiaalne ehk pindmine lõigustumine (putukad) - esialgu jaguneb vaid sügoodi tuum, mis paikneb sügoodi keskel oleva rebu tsentraalses osas; tuum teeb läbi rea mitootilisi jagunemiseid, seejärel rändavad tuumad perifeeriasse ja moodustavad blastodermi. - Polületsitaalsed munarakud, mis rebu paigutuse järgi on tsentroletsitaalsed (keskmerebused). Tekkinud blastulal blastotsööl puudub, olles asendunud rebuga. Sellist blastulat nimetatakse periblastulaks ehk ümbrisblastulaks. Partsiaalne superfitsiaalne lõigustumine on iseloomulik lülijalgsetele. - Diskoidaalne ehk kettaline (linnud - kana, kalad, sisalikud) - lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, millest kujuneb iduketas e blastodisk e blastoderm. Blastodiski keskosa robust eraldatud subgerminaalse õõnega; selle kohalt kumab iduketas läbi - area
Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%) Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi 3 varast etappi: 1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks 3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a
viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine; sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode; lõigustumine (inimesel täielik kõik looterakud poolduvad üheaegselt) tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse; areneb blastotsüst 7 päeval pärast viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta; embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene; blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode (!); kujunevad elundid ja elundkonnad; Idulane ei sarnane inimesega, 3 kuu pärast on ta loode. Biogeneetiline reegel: lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus.
Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine 8. Kirjeldada blastotsüsti ehitust. Blastotsüstil on kestad õõs- blastotsööl ja blastoterm (see koosneb sisemisest rakkude kihist embrüoplastist ja välimisest rakkude kihist trofoplastist. 9. Millisest blastotsüsti osast areneb loode? Õõs- blastotsöölist 10. Järjestada organismi arenguetapid: viljastumine, lõigustumine, moorula,
hulkraksus taastatakse. II. rakkudevaheliste kontaktide teke. III. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine. Toimub alates 30 tundi pärast viljastumist -> kolmanda päevani Selle käigus tekib moorula e. kobarloode. Kobarlootest saab blastula e. blastotsüst e. põisloode, mis pesastub emaka limaskestal (7 päeva pärast vilj.). Blastoderm lootekott e. kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl lootevedelik e. õõs-täidetud velikuga. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millsest areneb inimene. GASTRULATSIOON Gastrula e. kariklood (8ndal päeval) Algavab rakkude diferentseerumine. Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju.
1. Kirjelda viljastataud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge 2. Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga. 3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale?
PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel.
ainevahetuse jääkprodukid lootelt emale. * Emal ja lootel pole ühine vereringe, ained peavad läbima vastavate veresoonte seinu. Kahjuks pääsevad sealt läbi ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned bakterid). Blastotsüst (imetajatel, sh inimesel) Alamatel loomadel nim. blastula Embrüoblast - sisemine rakkude mass, millest areneb organism/ nt inimene. Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad lootekestad (abiorganid) loote arengus. Blastotsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Gastrula ehk karikloode Eristuvad teatud rakukihid, lootelehed, millest arenevad kindlad elundkonnad • Välimine looteleht ehk ektoderm (sellest arenevad nt nahk ja meeleelundid) • Sisemine looteleht ehk entoderm (nt seede- ja hingamiselundid)
a hele- ja tumeväli, teloletsitaalne reptiilid, kalad superfitsiaalne ehk ovaalne Tsentroletsitaalne (rebu keskel), Putukad (Drosophila pindmine lõigustumine esialgu jaguneb sügoodi tuum melanogaster) Blastulate tüübid (tuua näiteid). 1.Tsöloblastula ehk õõnesblastula: ühe- või mitmekihiline blastoderm, ruumikas blastotsööl. Konn, meritäht, merisiilik. 2.Stereoblastula ehk umbblastula: siseõõs on rudimenteerunud. Kärssussid, lameussid, rõngussid, molluskid, putukad. 3.Plaakula: blastula on lamenenud liistakuks. Väheharjasussid, mantelloomad. 4.Blastotsüst: imetajatel (toimub rakkude divergents, õõnsuse teke ei ole võrreldav tüüpilistel blastulatel toimuvaga). 5.Diskoblastula ehk ketasblastula: lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas ehk blastodisk
·edasi toimub lõigustumine (mitoos) EMBRÜOGENEES Lõigustumine Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1hulkraksuse taastamine 2rakkudevaheliste kontaktide tekitamine 3tuuma / tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib kobarloode e.moorula Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e. Põisloode. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene. Blastotsööl e.õõs täidetud vedelikuga blastoderm e. Kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Lootekestad: -ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e.vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e.kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e.kõld või irdkest: kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: ·kaitse põrutuste eest
Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast viljastumist ning lõigustumise jätkudes liigub moorula mööda munajuha emaka poole. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136) Emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades blastotsüsti ehk põisloote. Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.
Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. Neitsisigimine on samuti suguline. Loote areng Viljastumine Seemnerakk ja munarakk Sügoot ehk viljastatud munarakk Lõigustumine Viljastumisele järgnev protsess Inimesel esineb täielik lõigustumine- kõik loote rakud jagunevad mitoosi teel üheaegselt. Lõigustumisel tekib Kobarloode ehk MOORULA Moorulast areneb BLASTOTSÜST EHK PÕISLOODE (umbes 7 päeva pärast viljastamist) Embrüoplast- sisemine rakkude mass, millest areneb idulane Blastotsööl- ehk õõs- täidetud vedelikuga Blastodern ehk kattekoe- rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskestas Lootekestad Ajutised organid, mis tekivad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amino e. Vesikest- Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook
Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine kõik loote rakud poolduvad üheaegselt. Bioloogiline tähtsus: 1. hulkraksuse taastamine; 2. rakkudevaheliste kontaktide tekitamine; 3. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula. Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode (umbes 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest :
· Hall sirp dorsaalsel poolel, vastu spermi sisenemise piirkonda (sperm siseneb ventraalselt) · kortikaalne rotatsioon peale viljastamist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30 kraadi sisemise tsütoplasma suhtes. · Mikromeerid animaalsel poolusel ekvatoriaalse (III)lõigustumise tagajärjel tekkivad väikesed rakud · Makromeerid vegetatiivsel poolusel ekvatoriaalse (III)lõigustumise tagajärjel tekkivad suured rakud · Blastotsööl õõnsus blastula sees, mis aitab vältida, et anim. ja veget. pooluse rakud omavahel liiga vara kokku ei puutuks. Võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis. · Moorula 16-46 raku staadium · Blastula 128 raku staadium; eristunud on blastotsööl · kesk-blastula transitsioon aktiveeritakse embrüo enda genoom; lisatakse G1 ja G2 faasid, sünkroonne rakujagunemine kaob.
kahepaiksed, vaap- ja kopskalad) Animaalse pooluse rakud – mikromeerid Vegetatiivse pooluse rakud – makromeerid 1) Radiaalne (isoletsitaalne) – esimesed kaks lõigustumist vertikaalsed, pinnad üksteise suhtes risti 4 blastomeeri; kolmas 8 blastomeeri, VP, AP; neljas animaalsel 8 mesomeeri, vegetatiivsel 4 suurt makromeeri ja 4 väikest mikromeeri, asümmeetriline jagunemine Tekib tsöloblastula e blastotsööl. Okasnahksed, süstikkala. a. Radiaalne mesoletsitaalne – hall sirp, mikro-ja makromeerid kahepaiksetel, tekib samuti blastotsööl, mis võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise ja alumise rakukihtide kokkupuudet 2) Spiraalne (isoletsitaalne) – tekib väga väikese blastotsööliga stereoblastula; mikromeerid animaalsel ja makromeerid vegetatiivsel. Teod, rõngussid, lameussid a
Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne. Blastotsööl on väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks. Implantatsioon Nüüd moodustub kahte tüüpi rakke: ühed kasvavad blastotsööli sisse ning teised sellest väljapoole
o Jaguneb kaheks § Osaline lõigustumine – lõigustub ainult looteketas (omane paljurebustele) § Täielik lõigustumine – kogu sügoodi ulatuses o Tulemuseks on kobarloode ehk moorula o Tähtsus:hulkraksuse ja tuuma-tsütoplasma suhete taastamine • Blastulatsioon o Rakkude ümberpaiknemine, et tekib kobarast põisloode ehk blastula o Väline rakkude kiht (kihid) – blastoderm ja õõs-blastotsööl o Blastulad kannavad erinevaid nimetusi o Inimesel blastotsüst § Blastoderm koosneb välisest rakkude kigist trofoblastist ja sisemisest rakkude kogumikust embrüoblastist § Toimub munajuhas (loode jõuab emakasse blastotsüstina) § Kestus 2-3 päeva § Selles staadiumis toimub mitmikute kujunemine (oleneb mitu embrüoblasti tekkis) • Gastrualtsioon
Nad ei ole seotud kähedaste rakkudega, aga nad on kontaktis ER matriksiga. Lõigustumine. On sügooti jagunemine mitoosi teel ilma rakkude kasvamiseta. Lõigustumise käigus taastatakse organismi hulkraksus ning tuuma- tsütoplasma suhe. Lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk moorula, millest hiljem areneb blastuda. Blastulatsioon: Blastulatsiooniks nimetatakse hetke, kui embrüo läheb asünkroonsesse lõigustumise faasi. Blastulatsiooni käigus tekib embrüo sisse blastotsööl. Spiraalne lõigustumine: Lõigustumise tulemusena tekib tsülüblastula. Esimesed kaks lõigustumist toimuvad vertikaaltelje suunas ning kolmas lõigustumine toimub horisontaaltasapinnas. Kahe esimese lõigustumise tulemusena on tekkinud neli ühesuurust blastomeeri. Kolmanda lõigustumise tulemusena tekib kaheksa enam-vähem ühesugust blastomeeri. Spiraalne lõigustumine: Spiraalse lõigustumise tulemusena tekib väikese blastotsööliga stereoblastula. Kahe esimese lõigustumise järel
11)Varane embrüogenees Lõigustumine-viljastumisele järgnev protsess, inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt.(bioloogiline tähtsus) hulkraksuse taastumine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma/tsütoplasma suhe taastumine, sügoodist-moorula e kobarloode Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode (u 7 päeva peale viljastumist) Embrüoplast-sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl- õõs täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm-kattekoe rakkude kiht (Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.) Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest :
KÜSIMUS Paljunemine 2. Viige noolte abil kokku sobivad mõistepaarid. Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Mesoderm 1. Marrasknahk 2. Ektoderm 2. Ontogenees 3. Entoderm 3. Fülogenees 4. Blastotsööl 4. Juveniilne staadium 5. Amnion 5. Lihastik 6. Indiviid 6. Hingamiselundkond 7. Organismirühm 7. Põisloode 8. Embrüogenees 8. Lootekest 9. Postembrüogenees 9. Sügoot Kommentaar Paljunemine 2. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud
4) Ajaline peridiseering- Vastavad protsessid vaja panna ajalisse järjekorda (mõlemal) Rakukobara kujunemine Rakukobar e. moorula (ei ole loode!!!, loode on inimese sarnane, alates 3. kuu) Moorula- nõrgalt seostunud paljudest rakkudest koosnev struktuur. Nimetus tuleb koguvilja ehitusest (botaanika- mooruspuuvili, sama mis vaarikal) Blastula- joonised: klassikaline blastula e. tsöloblastula - nagu rõngaskromosoom, täpid sees. Blastoderm e. väline kiht, Blastotsööl e. sisemine ruum (seal pole vaakum, seal on kas vedelik [kui areng on toimunud väherebusest sügoodist] või rebu) (süstikkala, inimesel ei ole!!!) Blastotsüst- sama blastoderm, sees blastotsööl, põhiline erinevus, et sees ääres on sisemine rakkude mass, millest areneb inimene ise. Annavad aluse erinevatele lootekestadele. Inimene: blastotsüst areneb välja 6-8 arengupäevaks, blastotsüsti tasandil toimub ka pesastumine emaka limaskesta. Blastulaid on väga eri tüüpi
omastada teatud substraate. Näiteks 2-rakuline embrüo suudab toituda põhiliselt püruvaadist, sellele lisandub mõne aja pärast laktaat ja alles moorula staadiumis glükoos. Moorula nime kannab embrüo alates 16-raku staadiumist. 32-raku staadiumist alates algab rakkude diferentseerumine idusõlme rakkudeks, mis moodustavad tulevase loote ja trofoblasti rakkudeks, millest arenenevad lootekestad. Rakkude keskele moodustub vedelikuga täidetud õõs blastotsööl ning embrüot hakatakse nimetama blastotsüstiks. See protsess algab 7.päeval pärast viljastamist. 9.-10-päeval pärast viljastumist väljub embrüo läbipaistvast tsoonist ja hakkab pikenema. Emakas viibiv embrüo toodab spetsiifilisi proteiine, mis hoiavad ära prostaglandiini sünteesi emakas ja kindlustavad kollakeha säilimise ja tiinuse püsimise. See on oluline veistel, lammastel, sigadel ja hobustel, kelle kollakeha aktiivsus on emaka kontrolli all
Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne. Blastotsööl on väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks. Implantatsioon Nüüd moodustub kahte tüüpi rakke: ühed kasvavad blastotsööli sisse ning teised sellest väljapoole
Hulkraksuse tasandil määratakse täiendavalt rakkude eristumist. Mis võimalused selleks on? · Hormoonid määravad. · Kontaktid naaberrakkudega. · Erilised valgud · Rakkude ainevahetusproduktid. II. Järgmine etapp on blastotsüst ehk põisloote staadium. Moodustub: Kattekiht e blastoderm. Õõs e blastotsööl. · Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. · Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar nn embrüoblast, millest areneb loode. · Übritsev rakukiht moodustab koorioni e kõldkesta. · Hiljem tekib kaks sisemist lootekesta: allantois e kusekott ja vesikest e amnion. Blastotsüst hakkab kujunema nädal peale viljastumist, kui on toimunud juba peasastumine. III. Gastrula ehk karikloote staadium. See on looteline arengujärk, mille 1. faasis kujuneb välja
rakumass e embrüoblast. Blastotsüst hõljub vabalt emakaõõnes umbes kaks päeva, siis kinnitub emaka endomeetriumi epiteelile. Trofoblast diferentseerub sisemiseks tsütotrofoblastiks ja välimiseks süntsüütiotrofoblastiks e plasmoodiotrofoblastiks. Esimese nägala lõpuks on blastotsüst pindmiselt implanteerunud. Blastotsüst implanteerub tavaliselt emakakeha tagaseina endomeetriumis. 2. Rebukoti tähtsus loote arengus Imetajal - endine blastotsööl muutub ürgseks rebukotiks, milles rebu ei ole. Osa ürgsest rebukotist eraldub ja alles jäänud sekundaarne ehk lõplik rebukott talitleb loote vereloome elundina: 1. Rebukoti seinas tekivad primaarsed sugurakud, mis migreeruvad hiljem sugunäärme algmesse. 2. Rebukoti laest kujuneb ürgsool, mille tagaosast sopistub kusekott. 3. Rekott taandareneb, kusekott kasvab lootevälise mesodermi sisse —> nabaväädi veresooned. 3. Tiheliidused, ehitus ja funktsioon
Sellisel juhul võib emakaväline rasedus katkeda, tuues kaasa tõsise verekaotuse. Seega võib emakaväline rasedus olla naisele eluohtlik. Emakavälist rasedust ei ole võimalik lõpuni kanda ja loode on määratud hukkumisele. Tavaliselt püütakse emakavälise raseduse korral ema elu päästmiseks teha abort. 6.3.1.3 Pärast munajuhast väljumist Rakkude jagunemine jätkub teel emakasse ning arenevad rakud moodustavad nüüd blastotsööli ehk põislooteõõne. Blastotsööl on väike õõs rakkude keskel, mille ümber rakud kasvavad. Selle õõnest väljapoole tekib lame rakukiht. Läbipaistev vööde säilitab esialgse suuruse. Sellepärast on uued rakud aina väiksemad. Seda uut struktuuri, mille keskel on õõs, koos selle ümber kasvavate rakkudega nimetatakse blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks. 6.3.2. Implantatsioon Nüüd moodustub kahte tüüpi rakke: ühed kasvavad blastotsööli sisse ning teised sellest väljapoole
* taastatakse normaalne tuuma - tsütoplasma suhe. * tagatakse hulkraksus. * alguses on lõigustumine sünkroonne. teatud etapil muutub see asünkroonseks. * tulemuseks on rakukobar e. moorula. * lõigustumisel kehtib 2 põhireeglit : a) väherebused sügoodid lõigustuvad täielikult(inimene) b) paljurebused sügoodid lõigustuvad osaliselt(rebu jääb lõigustumata - linnud) Blatula e. põisloode : NB! lootest ei saa blastula puhul veel rääkida! 1. Blastoderm(kattekoe rakukiht) 2. Blastotsööl. täidetud vedeliku või rebuga. - blastula kujuneb inimestel välja 7-9 arengupäevaks. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. (kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus.) Gastrula e. karikloode : eristub 2 rakukihti a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm - need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. - hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm a+b+c = lootelehed. nendest kujunevad areneva organismi elundid ja elundkonnad. 1
annaabi.ee 
