Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi
Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Mentstruatsioon Menstruatsioon algab puberteedieas (12.-15. eluaastal) ja kestab kuni menopausini (45.-55. eluaasta vahel).
Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik
Fragmetatsioon – vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (Meritäht, okasnahksed) Eoseline o Näiteks: Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad paljunevad eostega Suguline paljunemine Õistaimede ja enamike loomade paljunemise viis. Jaguneb: Keha väline o Kalad ja kahepaiksed o Küpseb palju sugurakke o Viljastumine on juhuslik o Hukkub palju Keha sisene viljastumine o Imetajad, toomajad ja linnud o Küpseb vähem sugurakke o Viljastumise tõenäosus on suurem o Kaitstud paremini ebasootsate tingimuste eest Isevijastumine o Mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. o Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt o Viinamäetigu, vihmaussid, kaanid
2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine).
(mutatsioonid keharakkudes). · vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. Fragmentatsioon - vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS:
SIBUL sibul, küüslauk, tulp, lumikelluke. 6. VÕSUNDITEGA maasikas, hanijalg. 7. VÕRSIKUTEGA karusmari, mustsõstar 8. JUUREVÕSUNDIGA sanglepp, vaarikas, umbrohud. 9. PISTIKUTEGA paju, mustsõstar 10. LEHTEDEGA aas-jürilill, havisaba 11. FRAGMENTATSIOON e. Hulgijagunemine okasnahksed, meritäht SUGULINE PALUNEMINE o KEHAVÄLINE VILJASTUMINE Palju Viljastumine juhuslik Paljud hukkuvad Nt. Kalad, kahepaiksed o KEHASISENE VILJASTUMINE Vähe munarakke, palju seemnerakke Tõenäosus suurem Kaitsud väliskeskkonna eest Nt. Imetajad, roomajad, linnud
→ liiguvad munandimanustesse, seal on spermid 2-3 nädalat. → munandimanustes küpsevad nad viljastamisvõimeliseks Munarakud → suuremõõtmelised → toitaineterikkad →kaetud kestadega Ovogenees munarakkude areng → ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas. → Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. → moodustub 2 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad → tsükliline küpsemine → ovulatsioon on küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine ontogenees on organismi inviduaalne areng 3 etappi: viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine embrügenees – loote areng postembürogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4
Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi
Munarakud ·suuremõõtmelised ·toitaineterikkad ·kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55.eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude e.ovotsüütide areng naisel. ·moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas ·munaraku eellased on ovogoonid ·ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. 1.eluaasta lõpuks on rakud I jagunemises profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. ·Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. ·Tsükliline küpsemine Spermatogenees Ovogenees *seemneraku areng *Munarakkude areng *toimub munandites *toimub munasarjades *kahjulikd mõjurid kahjustavad parajasti *kahjulike mõjurite tõttu kahjustused kuhjuvad
Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht).
Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse Munarakud Suuremõõtmelised Toitainerikkad Kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest. 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel Moodusttuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Munaraku eellased on ovogoonid Ovogoonide paljunemine looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis, Meioos jätkub suguküpsuse saabudes moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad Tsükliline küpsemine Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb ainult ühest vanemast Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg)
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega
Meestel hakkavad sugurakud tekkima alles murdeeas, aga naistel tekivad need juba looteeas ja neid elu jooksul juurde ei teki. Seega peavad naised end terve elu hoidma, et munarakke mitte kahjustada. 4. Kuidas vältida rasedust. Kondoomi ja beebipillide toime ja efektiivsus. Kuidas arvestada ovulatsiooni aega, miks see on oluline? Kondoom sperma jääb kondoomi sisse; kõige efektiivsem, kaitseb ka suguhaiguste eest Beebipillid sisaldavad hormooni, mille tõttu munarakk ei küpse ega vabane munasarjast; limaskest muutub õhukeseks; emakakaela lima pakseneb; efektiivne, aga ei kaitse haiguste eest Ovulatsiooniaja arvutamine 14 päeva pärast viimase menstruatsiooni algust on munarakk u 12h viljastumisvõimeline. Aitab arvutada aega, millal lapsi teha / mitte teha. 5. Kehavälise ja kehasisese viljastumise võrdlus, näited loomadest. Kehaväline Sugurakkude tootmine võtab palju
munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a) 8 tundi b) 12 tundi c) 36 tundi d) 72 tundi 10. Küpsed spermid talletatakse mehe: a) munandites b) munandimanustes c) seemnejuhades d) eesnäärmes 11. Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat
See on spermatosoidi pea osas olev membraanidega piiritletud hüdrolüüsitud ensüümide kompleks. 2 OVOGENEES emasugurakkude areng Ovogenees on kõrgdiferentseerunud (viljastumisvõimelise) munaraku valmimine. Algus ja lõpp: algab looteeas, katkeb meioosi I faasil, loote 5-ndal elukuul. Jätkub suguküpsuse saabudes ja kestab 45-55 eluaastani. Tingimused: toimub kehatemperatuuril. Toimumiskoht: munasarjades Tekivad: kord kuus üks munarakk Kestus: 48 h Eristatakse 3 etappi: · Paljunemine Ovogoonid jagunevad mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu; · Kasvamine On aeglane ja kiire alastaadium. Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks. · Küpsemine Siin toimub meioos. Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi). I meiootiline jagunemine: ühest I järku ootsüüdist kujuneb välja üks II järku ootsüüt ja üks polaar- e
kokkupakitud kromosoomidega, meioosi tulemusena tekib 4 haploidset) Spermatogenees lõpeb hea tervise juures alles väga kõrges eas. Ovogenees - munaraku küpsemine Naise munarakud (ovotsüüdid) valmivad munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel - igakuine munarakkude tsükliline küpsemine.
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad)
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused)
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2
· Interfaas on faas kahe mitoosi vahel, kus tsentrioolid kahestuvad, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks.
Inimese viljastumine, embrüonaalne areng ja sünnijärgne areng Viljastumine *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo. *Viljastunud munarakk hakkab osadeks jagunema, rakkude mõõtmed koguaeg vähenevad, kuid nende arv suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Kahe kujuneva rakukihi vahele moodustub vedelikuga täidetud õõs. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, väline rakukiht hoolitseb areneva organismi toitumise eest. *Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1
o Vegetatiivsetel paljunevatel: algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga o Eoselise paljunemisega organismidel: algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga o Suguliselt paljunevatel organismidel: algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees)
Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II 1. Kirjelda viljastataud munarakuga toimuvaid muutusi esimese 7 päeva jooksul Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt. Jõudes emakasse kinnitub rakukobar emaka seina külge 2. Mida kujutab endast lõigustumine, mis selle tulemusena moodustub? Lõigustumine on munaraku korduv jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse kõigepealt kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula. Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga. 3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse.
kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse
iga kromosoom on paarina · Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on üksikuna · Somaatiline rakk - keharakk · Gameet - sugurakk · Kromosoomide ristsiire - meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid · Spermatogenees - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng · Ovogenees - munarakkude areng · Viljastumine - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine · Sügoot - viljastatud munarakk · Embrüogenees - looteline areng · Postembrüogenees - pärastlooteline areng · Ontogenees - individuaalne areng · Fülogenees - liigi ajalooline areng · Partenogenees - areng viljastamata munarakust Paljunemisviisid Mittesuguline Suguline paljunemine paljunemine · Uus organism saab alguse · Uus organism saab alguse
Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga Moorula kobarloode, tekib sügoodi mitootilisel jagunemisel Ontogenees ühe isendi areng viljastumisest surmani Otsene areng järglased on vanema sarnased Ovogenees munarakkude areng Ovotsüüt munarakk Ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast Partogenees uue organismi arenemine viljastamata munarakust Platsenta emakook, kujuneb raseduse ajal emakas, toimub ema ja lootevaheline ainevahetus. Postembrüogenees lootejärgne areng Rakutsükkel raku eluring mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni
talletatakse munandimanuses 3) Vajalikud tingimused Kehatemperatuurist Kehatemperatuur madalam temperatuur 4) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 5) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 7) Tulemus 4 spermatosoidi Üks viljastamata munarakk ja kolm polütsüüti 8) Lõpp Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.) 9) Transformatsioon Toimub Ei toimu Sugurakkude eripärad Haploidse kromosoomistikuga Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe (keharakus 1/10; munarakud 1/100; sperm 1/1) Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised
Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik.