7. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukur (Cynomys) on Põhja-Ameerika rohumaadel elavate näriliste perekond, mis kuulub oravlaste sugukonda. Rohtlahaukureid on viis liiki. Sarnased loomad Euraasia mandril on suslikud ja ümisejad. Eesti keeles on levinud ka nimetus preeriakoer. https://et.wikipedia.org/wiki/Rohtlahaukur#/media/File:Kissing_prairie_dogs2.jpg 8. Miks nimetatakse rohtlaid maailma viljaaidaks? Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. 9. Kariloomadest kasvatatakse pealmiseselt lihaveiseid ja lambaid. 10. Aastate jooksul on inimtegevuse tagajärjel looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud. Miks see nii on? Intensiivne asustus: igal pool tegevusalad, karjakasv, põllumajandus vajavad rohkem ala. 11. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tolmutormid
If they received more rain, the grasslands would become a forest. If they received less, they would become a desert. Grasslands are often located between deserts and forests. 12. Viljakate muldade tõttu on rohtlad praeguseks enamasti üles haritud. Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama. Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu. Tavaliselt on ulatuslikud rohtlad oma reljeefilt üsna tasased, mis loob head eeldused põllutöömasinate kasutamiseks. Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine
5. Miks on paljud looma- ja linnuliigid rohtlaaladel välja surnud või ohustatud liikide nimekirja sattunud? Inimtegevuse tõttu, nt mürkide kasutamine põldudel ning põlluharimisega pesade hävitamine 6. Kes on preeriakoerad? Lisa pilt! Rohtlahaukurid ehk preeriakoerad on Põhja-Ameerikas elavad närilised, kes elavad suurte kolooniatega. http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/nunnu-haruldane-koduloom-kas-inimese-uus- suurim-sober?id=62511268 7. Miks nimetatakse rohtlaid maailma viljaaidaks? Seal on mustmullad, mis sisaldab rohket orgaanilist ainet, seega on muld väga huumuserikas Maisipõllul moodustab üks taimeliik mais kogu taimestiku. a)Miks levivad taimehaigused maisipõllul väga kiiresti? Seal tekib kõdunenud maisi tõttu hallitus ja seened b)Miks peamiselt ühest taimeliigist koosnevas koosluses elab oluliselt vähem loomaliike kui mitmekesise taimestikuga koosluses? Osadele loomadele pole see üks taimeliik sobiv ning nad sureksid nälga. 8
Tänu omakeelse usuteemalise kirjandus levikule võeti ka luterlus suhteliselt hästi vastu. Minu arvates oligi Rootsi ajal kõige parem see, et järjest rohkem pöörati tähelepanu hariduse edendamisele ja talurahva harimisele. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks kujunes Narva, mis just Rootsi ajal õitsele puhkes. Kõige suurem väljaveoartikkel oli teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid ka mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Võib väita, et Rootsi aeg mõjus Eesti aladele neutraalselt, ei toimunud midagi väga halba ega ka midagi erakordselt head. Talurahva olukorras muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti Põhja- Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. 1680. aasta reduktsiooniga parandati talupoegade olukorda mõnevõrra. Seati sisse ka vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised
Põhilised kombed ja talitused olid 17. sajandil seotud mõisa ja talurahvaga, kuna Eestis oli u 1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära maksta. Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja kasvatada. Viinapõletamisest saadud tulu iseloomustasid kaasaaegsed "hõbevihma sajuna üle Eestimaa". Viinapõletamise luba oli vaid mõisatel ja talupoegadele oli viina valmistamine ja sellega kaubitsemine keelatud. Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale.
viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnusse Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad 17.sajandil tähtsad 2 linna: Narva ja Tallinn Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks Käsitööndus Manufaktuuride teke (tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil)
üle 350 000 inimese. Maa oli pikkade sõdade tõttu harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Rootsi ajal hakkas põllumajandus taastuma ning mõisasid hakati juurde rajama. Hakati rajama manufaktuure. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne- Euroopasse veoks. Baltimaid nimetati tol ajal Rootsi viljaaidaks, kuna Eestist viidi välja väga palju teravilja. Mõisate jaoks oli see muidugi hea, kuid talupoegade jaoks halb, kuna sellega kasvasid ka nende koormised ning näljahädal viidi teravilja välja selle asemel, et omasid aidata. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur
Samas kasutasid mõisnikud vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal tähendada ei saa. Eesti aladel hakkas majandus jõudsalt arenema ning hakati rohkelt toorainet välja vedama. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see andis suuremat sissetulekut. Eestit hakati kutsuma Rootsi viljaaidaks ning temast sai kõige põhjapoolsem ala, mis kasvatas teravilja väljaveoks. LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema nõudluse ka muudele toiduainetele ja samuti ehitusmaterjalidele, mida oli hea läbi Eesti sadamalinnade mujale transportida. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Eesti linnadele mõjus Rootsi aeg erinevalt. Kui varem osalesid kaubanduses ka
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Inimtegevus Viljakate muldade tõttu on Pampa mmm praeguseks enamasti üles haritud. Sajandeid tagasi elatuti neil aladel peamiselt küttimisest, hiljem hakati pidama kariloomi ja veel hiljem teravilja kasvatama. Rohtlavööndit nimetatakse tänapäeval maailma viljaaidaks, kuna just siin kasvatatakse suur osa maailma teraviljast. Niiskemates piirkondades on hiiglasuurtele aladele külvatud mais, kuivematesse piirkondadesse nisu. Sellistel suurtel põldudel on teravilja tootmine üldiselt kõrgelt mehhaniseeritud ja maa saagikus väga kõrge. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83221.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/8kll3tssisu.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/parasvootme_rohtla_liisaojakoiv
mõisniku kohtusse kaevata. Kuid mõisnikud kasutasid vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal väita ei saa. Eesti aladel hakkas majandus arenema ning hakati rohkelt toorainet teistsesse riikidesse saatma. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see oli kõige tulusam. Eestit hakati kutsuma Rootsi viljaaidaks ning temast sai kõige põhjapoolsem ala, mis kasvatas teravilja väljaveoks. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Rootsi ajal oli nii häid kui halbu külgi. Üheks heaks küljeks oli hariduse edendamine, teiseks heaks küljeks oli majanduse arendamine.Halbadeks külgedeks olid nõiaprotsesside läbiviimine, katk ja näljahäda. Kokkuvõtteks võib pidada Rootsi aega suhteliselt heaks, sest sai pandud alus eesti kirjakeelele.
alati kinni. Talupoegade õigus kaevata enamasti kasu ei toonud, sest peale ei jäänud õiglus vaid raha, mida mõisnikes oli kindlasti rohkem. Taolist olukorra muutust ei saa mingil määral positiivseks pidada. Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva, mida saatis just Rootsi ajal suur edu. Kõige hinnatuim väljaveoartikkel oli kuivatatud teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Linnade ellu tõi 16.sajandi lõpp ja 17.sajand olulisi muutusi. Linnad, kus ei olnud sadamat ei omanud võimalust kaubanduses osaleda. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele, mis oli sisemaa linnadele väga ebasoodne. Keskajaga võrreldes kaotasid enamus linnadest oma majanduse korraldamise iseseisvuse. Rootsi riigivõim hakkas linnadele üha rohkem ettekirjutisi tegema
ilma rakmeta. Abitegu kasutati siis, kui ei jõutud kõiki töid ära teha (hooajaline töö). Tavaliselt oli palgatud sulane, kes käis mõisas teotööd tegemas. Tuli maksta veel loonusrenti (Liivimaa kubermangus 1/4 teravilja saagist; Eestimaa kubermangu saagist 1/8). Peamiselt kasvatati tervilja (rukis, oder). Teravili andis kuskil 3-4 seemet tagasi (osa tuli jätta alles järgmiseks aastaks külvamiseks). Eesti aladelt viidi välja teravilja ka Rootsi. Eestit nimetati Rootsi viljaaidaks. Erinevalt Rootsi aladest, E ja L kubermangus olid talupojad pärisorjad (sunnismaine, kuulub mõisnikele). See määrati ära E 1645. aastal Bxenstierna ? uuendatud maakorraldus. L 1668 a võeti vastu, 1667 hakkas kehtima (Totte? uus maakorraldus). See sisaldas, et talupoja üle kehtib nii politseivõim kui mõisniku kohtuvõim. Politseivõimu teostas aadlik, kes oli määratud adrakohtunikuks. Reduktsioon- riigi poolt kingitud annetatud maade tagasivõtmine. Rootsi riik oli kinkinud
Väga tähtis osa on ka närilistel ja putukatel(vihmaussidel, termiitidel, sipelgatel) kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Mõnedel aastatel kasvav uruhiirte arvukus toob põllumajandusele suurt kahju. Linde mõjutab suuresti elutegevust steppides, sest seal hävitatakse nende pesi ja kasutatakse putukamürki. Praegu väljasuremisohus przewalski hobune. rohtlahaukurid Inimtegevus Rohtlapiirkondi võib vabalt kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine mida rohtlates kasvatatakse on nisu. Suuremad rohtlapiirkonnad sobivad hästi karjamaadeks, kus peamiselt kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Tänapäeval on rohtlates looduslikku taimkatet säilinud vähestes kohtades. Suurimad probleemid rohtlates on ülekarjatamine, mille tagajärjeks on kõrbed, tugevad tuuled, millest tekivad tolmutormid ja tugevad vihmad, millest tekivad uhtorud. uhtorud nisu
muutunud. Mõisnikel oli kadukariõigus, nad võisid talupoegi füüsiliselt peksta, aga maksude ja koormiste suurendamise õigust neil ei olnud (see oli talupoegadele suureks plussiks) Majanduses toimus Rootsi ajal nii mõndagi. Hakati looma esimesi manufaktuure. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva, mida saatis just Rootsi ajal suur edu. Kõige hinnatuim väljaveoartikkel oli kuivatatud teravili, mistõttu kutsuti Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks. Seepärast tegelesid mõisnikud ja talupojad kõige rohkem teravilja kasvatamisega. Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimalusi üksnes sadamalinnadele, mis oli sisemaa linnadele väga ebasoodne.Vene võimu alla minek säilitas Baltikumi kuni asehalduskorra kehtestamiseni omaette majanduspiirkonna. Venemaa sisekubermangudest eraldas Eesti- ja Liivimaad tollipiir. Salakaubanduse tõkestamiseks seati
· Kaubandus toimus Venemaa ja Inglismaa vahel · Sadamalinndaktiivse majandusliktegevus SISSE VÄLJA sool teravili tubakas kanep kirjutuspaber tökat puuviljad lauad Linnaelu · Narva · Tallinn säiltas oma positsioone · Ebasoodne Tartu olukord · Linnade iseseisvus kadus riigivõim hakkas tegema ettekirjutisi · Roosti riiki hakati nimetama "viljaaidaks" · Majanduselu oli tähtis koht oma alale spetsialiseerunud poodnikele · Talurahvakaupmeestel laiem ostjaskond Käsitööndus · Tsunftikorraldus muutus rangemaks luba ainult tsunfti kuuluvaile käsitöölistele · Väikelinnade meistrid arvati vajaduse korral tsunfti liikmeks · 1675.a Oleviste gild kaotati sinna kuulusid lihtsamate käsitööalade esindajad, kes olid eestlased · Kuid jäi Kanuti gild sinna kuulusid sakslased,
➔ Mõis ja talu Rootsi ajal: 1) Rüütlimõis- mõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele (ei maksnud makse) • Kroonumõis e riigimõisad- mõis, mida renditi välja pikemaks või lühemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel polnud rüütlimõisat. • Pastoraat e kirikumõisad - mõisad, mis olid rüütli- ja kroonumõisatest märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. 2) Eesti nimetati Rootsi riigi viljaaidaks, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli võimalik kasvatada teravilja nii palju, et seda sai ka väla vedada. 3) Taluperedes kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu, lehmad(väiksed karjad) härg ja hobune(veoloomad) 4) Talupoegade olukorras muutus. Majandusreglement-kodukariõigus,(füüsiline vägivald) piirati, talupojad võisid kaevata mõisnike peale, kui ei täidetud vakuraamatus kirjapandut. ➔ Eesti talurahva olukord:
Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine. Kagu- Eesto talumeestele võis tähendada 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Pärnusse või Riiga. 18.Millised muutused toimusid Rootsi ajal kaubanduses ja käsitöös? (sh Pulli Hans) *Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad. Narva ja Tallinn kõige tähtsamad linnad. * Pulli Hans- Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks. *Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. * 1675.a kaotati Tallinnas ära Oleviste gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- tolle aja mõistes suurettevõtted. 19.Põhjasõja eeldused, põhjused ja osapooled, toimumisaeg, tagajärjed, rahulepingud. * Tomumisaeg: 1700- 1721 * Eeldused: Venemaa ja Poola vaherahu Türgiga, Rootsis näljahäda, 15-aastane kuningas, Liivimaa aadlike rahulolematus. * Põhjused: 1) Võitlus Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel.
Stepile on iseloomulik veerpallid, meenutavad kerajat põõsast, murduvad kergesti ja veerevad tuulega mööda maad edasi. Kultuurtaimed: päevalill, sojauba, lina, rapsi, aed- puuviljad 5.Loomastik: antiloopid, piison, saiga, suurhüpik, suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, koiott, puuma, nandu. 6.Inimtegevus: Üles haritud rohtlad. Kütimine, karilooma kasvatamine, tööstus(nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaag), maa harimine. Nimetatakse viljaaidaks. Niiskemates kohtades mais ja kuivemates nisu. Põhiliselt kasvatatakse karjades: veiseid, lambai Maa liigsest ülesharimisest ja ülekarjadamisest pinnas allub kergelt vee ja tuuleerosioonile. Kõrbed 1. Asend: Pöörijoonte läheduses. Mandrite kuivades sisepiirkondadesse, neid on ka külmade merehoovuste naabruses. Esindatud- Põhja-Ameerikas, Lõuna- Ameerikas, Euraasias, Aafrikas ja Austraalias. 2.Kliima:
iseseisvus langes(v.a. Tallinn). · Raha vermiti Liivimaal nüüd ainult Riias. · Linlased moodustasid vaid 6% Eesti elanikkonnast. · Narva liigub palju Hollandi ja Briti kaupmehi. · Kõige suurem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Pulli Hans- Tähtis eestlasest kaupmees, üks vähestest. Kaubateed: · Arhangelski sadam Valge meri · Pihkva Vatseliina Marienburg Riia · Narva Soome laht Kaubad Baltimaid hakati kutsuma Rootsi riigi viljaaidaks. Välja veeti: Sisse veeti: Teravili Sool Lina Metallitooted Kanep Luksusesemed Tõrv Tökat Vürtsid Mastipuit Alkohol Plangud Tubakas Lauad Paber Muu laevaehituseks vajalik Erinevad puuviljad Juhtnahk Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö.
eiraja. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu, talupojad võisid minna Rootsi kuninga juurde kaebama. Enne Liivisõda oli umbes 500 mõisa, siis nüüd oli mõisade arv XVII sajandi lõpuks üle 100. Majanduslik õitseng oli Narvas ja Tallinnas. Tähtsaks olid ka Tartu ja Pärnu. Esikohal kõrgelt hinnatud kaupade seas välismaal oli teravili. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teine tähtis kaup oli lina ja kolmas kanep. Sisseveos oli tähtis sool, mida viidi edasi venemaale ja soome. Tähtis: Tartu eesti kaupmees oli Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Käsitöös olid tähtsad manufaktuurid - suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö abil. Selle põhikeskuseks oli Narva. Tallinnas olid vaseveskid. 1695-1697 - näljahäda.ilmastikuolud olid väga halvad.Surdi massiliselt nälga, toimus inimsöömine jne. umbes 70-75 000 said surma
Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel
Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund. Riigivõim hakkas üha rohkem tegema ettekirjutusi linnadele. Tallinn säilitas oma iseseisvuse. Tuntava languse osaliseks oli saanud Viljandi linnaline ilme ja õiguslik seisund. Lääne-Euroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajduse mitmete toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadmate kaudu. Kõrgelt hinnati siinset teravilja. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teiseks tähtsaks veetavaks kaubaks oli lina, veel veeti välja Vene päritolu kanepit. Eksporditi veel tõrva, mastipuid, planke, laudu. Vähenes karusnahkade tähtsus, aga kasvas jalanõude valmistamiseks vajaliku juhtnaha väljavedu. Sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust seda veeti edasi Soome ja Venemaale. Linnades olid tähtsal kohal kindlale alale spetsialiseerunud poodnikud. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel
jahtidel, jne sadamalinnad: Tallinna ja eriti Narva esiletõus, Tartu tähtsuse vähenemine; väiksemad linnad läänistatud aadliperedele riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, ettekirjutused, vaid Tallinna teatav suurem iseseisvus. 8. Linnad Rootsi aja lõpus linlased 6%, domineerisid saksa kaupmehed, vaid väga üksikud eesti kaupmehed eksport: teravili (moodustas ca 2/3 Tallinna väljaveost; Baltimaad on Rootsile viljaaidaks); lina ja kanep (toodi Venemaalt); laevaehituseks vajalik (tõrv, mastipuud); import: sool, luksuskaubad käsitöönduses väga range tsunftikord 17. sajandil, manufaktuuride kujunemine (telliskivi tootmine, saeveskid, klaasitehas Hiiumaal) 9. Vaimuelu Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid
Rootsi vallutused tähendasid aga, et Venemaa hakkas kauplema Euroopaga läbi Poola ja Kuramaa. Ka avastasid inglased veetee Arhangelskisse, mis samuti vähendas kaubandust Venemaaga. • Kauplemine Venemaaga jäi mingil määral siiski alles, koondus aga peaaegu täielikult Narva linna. Narva ehitati küllaltki uhkeks ning kaaluti isegi, kas mitte teha ajutiselt Narvast Rootsi riigi pealinna. • Peamiseks väljaveoartikliks oli teravili. Eestit nimetati „Rootsi riigi viljaaidaks“. Linnad • Rootsi ajal hakkasid muutuma kõige olulisimaks sadamalinnad, kuna neil oli võimalus pidada pidevalt ühendust Rootsiga. Majanduslikult õitsesid Narva ja Tallinn, ka Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare tähtsus tõusis. Sisemaal olevad linnad nagu Tartu ja Viljandi kaotasid aga oma tähtsuse. Rootsi ajal kaotasid linnad ka oma iseseisvuse – linnad hakkasid alluma riigile, riik omakorda tegi linnadele hulganisti ettekirjutusi.
Maanõunikud käisid koos, et aidata kindralkuberneril antud piirkonda valitseda. Talupojad ja mõisamajandus Kui Rootsi aja alguses oli Eesti aladel ~500 mõisa, siis Rootsi aja lõpuks juba ~1000 mõisa. Mõisate arv püsis sama kuni maaseaduse vastuvõtmiseni, millega seoses toimus mõisate likvideerimine. Mõisatele andis sissetuleku teravilja kasvatus. Saagikus polnud väga kõrge: 3-4 seemet. Veeti teravilja ka Rootsi, seepärast on Eestit nimetatud ka Rootsi riigi viljaaidaks. Põlde harisid talupojad teotööga . Teopäevade arvu tõusu tingis mõisa põldude arvu suurenemine: algul 1 : 4 ; pärast 1 : 2 m mõisapõld m t m t t talupõld Rootsi ajal mõisa maad rentivate talupoegade sotsiaalstruktuur ühtlustub. Talurahva seas: 50% - pererahvas 25% - sulased-teenijad
viimasest igati sõltuvaks. Eriti tuntava languse osaliseks sai Viljandi. Linlased moodustasid Rootsi ajal 6% rahvastikust. Läänemerel hakkasid liikuma ka Inglise ja Hollandi laevad ning seetõttu asus inglasi ja hollandlasti elama Narva linna. Endiselt oli Narvas palju vene kaupmehi. Eesti sadamate kaudu veeti välja siinsetes rehtedes kuivatatud teravilja. Tallinna väljaveost moodustas vili 2/3. Baltimaid hakati nimetama Rootsi viljaaidaks. Teiseks tähtsamaks läände veetavaks kaubaks oli lina, millest lõviosa toodi Venemaalt. Vene päritolu oli ka väljaveetav kanep. Nende peamine väljaveosadam oli Narva. Siseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks jäi Tallinn, kust veeti soola edasi Venemaale ja SoOme. Linnade majanduselus oli tähtis koht oma kindlale alale spetsialiseerunus poodnikel. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. Kõigis linnades, v.a Narvas, domineeris saksakeelne kaupmeeskond
ümbruse täiesti paljaks, et saada paremat vaadet. Erinevate loomaliikide esindajad: Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan e. metseesel, piison. Lihatoidulised imetajad: koiott (omnivoor e. segatoiduline), hunt, hüään, mäger. Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming, mutt. Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud. · Inimeste elu rohtlas Rohtlapiirkondi ja eriti just metsasteppe võib õigustatult kutsuda maailma viljaaidaks. Peamine rohtlavööndis kasvatatav kultuur on nisu. Metsastepis, kus sademeid on veidi rohkem, kasvavad hästi suhkrupeet, sojauba, päevalill, maapähkel. Rohtlate kuivemad piirkonnad sobivad karjamaadeks. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. Piimakarjale on vaja mahlakama rohuga karjamaid. Stepivööndi metsastepis ja põhjaosas aga on niiskust rohkem ja seal levivad huumusrikkad mustmullad. Nendel aladel tegeletakse maaviljelusega ja kasvatatakse maisi, nisu, otra,
4 Sinna kaaluti ka võimalust viia üks Rootsi riigi pealinnadest. Enamik linnu läänistati mõnele võimsale aadliperekonnale ja muutusid seetõttu sellest igati sõltuvaks. Läänemerel liikusid Rootsi laevade kõrval ka Inglise ja Hollandi laevad. Ka asusid mitmed kaupmehed nii Inglismaalt, Hollandist kui ka Venemaalt elama Narva. Baltimaid on nimetatu Rootsi riigi viljaaidaks, sest siinsetest sadamatest väljaveetud teravili oli number üks välismaale veetavatest kaupadest. Teiseks tähtsamaks kaubaks oli lina. Eesti kasvatati seda vähe ja seda toodi Venemaalt. Vene päritolu oli ka väljaveetav kanep. Peamiseks väljaveosadamaks neile oli Narva. Kohalikest saadustest eksporditi ka tõrva, mastipuid, planke, laudu ja muudki laevaehituseks vajalikku. Sisseveost oli tähtsaim sool. Seda veeti edasi nii Venemaale kui Soome. Seda saadi vilja vastu vahetades
kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris. Eestimaa veed olid kalarohked (suur saagikus Peipsi järvest). Võrreldes keskajaga vähenes mesinduse osakaal.[Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse üksnes sadamalinnadele.XVII sajand tähendas majanduslikku õitsengut Narvale, oma positsioone säilitas siiski ka Tallinn. Narva oli tähtis linn, taheti teha isegi Rootsi teiseks pealinnaks. Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Eksport: teravili, lina,kanep,(tõrv, tökat, mastipuud, palngud, lauad-ja muu laevaehituse materjal). Import: sool, metallitooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol. [Linnaelanike oluliseks tegevusalaks jäi kaubanduse kõrval käsitöö. Tsunftikord muutus rangemaks. Uue tsunfti moodustamiseks oli tarvis vähemalt 3 vastava eriala meistri olemasolu. 1675- kaotati Olevist gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks oli Narva
Ka Linnade ehk Saksa ja Liivimaa linnad. Tugeva merevõimuna koondas liit enda kätte Lääne- ja Põhjamere-äärsete maade transiitkaubanduse, mis muutis linnad erakordselt jõukaiks ja ka poliitiliselt tugevaiks. 1370. a. võitis Hansa järjekordse sõja Taaniga ning Läänemeri kujunes ligikaudu 150 aastaks Hansa sisemereks. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. 13. saj algul saanud Hansa Liit tegutses kuni 1669. Aastani. Vana-Liivimaad nimetati Euroopa viljaaidaks, kuna siit viidi vilja, lina ja kanepit. Sisse veeti soola, kangaid, metalli, heeringat, vürtse. Vana- Liivimaa kaudu veeti Novgorodi kangaid, ehteid ja sõjariistu. Novgorodist toodi omakorda karusnahku, mett ja vaha. Talupoeg sai talle vajalikud kaubad mõisnikult. Vana-Liivimaal läks osa jõukust ka talupojale. Keskajast Eesti linnadesse voolanud rikkusest annab mõjuka tunnistuse säilinud arhitektuur. Tallinna kesklinnas näeme keskaegseid
+ J. R. Patkul vs J. J. Hastfer + 1694 kaotati Liivmaa rüütelkond, maapäevad riigi kontrolli alla, kaks distrikti Hakati pidama vakuraamatuid + Pandi kirja talupoegade täpsed kohustused mõis ees. + Talupoeg sai õiguse mõisnikke kohtusse kaevata + 17.sajandi lõpuks on Eestis umbes 1000 mõisa Nimetatake Rootsi viljaaidaks rukkikasvatus. Mõisamaade laiendamine, talupoegade maade vähenemine, nende töö nõudmise suurenemine. + Kreisifoogt- riigiametnik, kes mõistis mõisated õigust. Kultuur Luteri kiriku kindlustamine! + Konsistoorium- kõrgeim kiriklik nõukogu + Kindralsuperintendent- piirkonna kiriklik juht + Vöörmünder- kiriku abitöölised, et lähendad talurahvast kirikuga.
suurem osa Narvas, Hiiumaal (klaasimanufaktuur) ja Tallinnas (paberimanufaktuur) LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa ka suurema vajaduse mitmete toiduainete, samuti näiteks laevaehitusmaterjalide järele, neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu; osalt veeti neist välja kohalikke saadusi, osalt Venemaalt toodut; välismaale veetavate kaupade hulgas oli kõrgelt hinnatud siinsetes rehtedes kuivatatud teravili, põhjendatult nimetati Baltimaid Rootsi riigi viljaaidaks; teiseks tähtsaimaks läände veetavaks kaubaks oli lina, millest lõviosa tuli Venemaalt; Vene päritolu oli ka väljaveetav kanep, kahe viimase peamine väljaveosadam oli Narva; sisseveos oli tähtsaim sool, mille peamiseks laopaigaks oli endiselt Tallinn linnade majanduselus oli tähtis koht oma kindlale alale spetsialiseerunud poodnikel, kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel, kes müüsid talumeestele lihtsamaid tarbekaupu või vahetasid neid põllumajandussaaduste vastu
17.sajandi teinepool oli Narva linna õitseaeg. Linn kasvas kiiresti ja sinna ehitati palju uusi maju barokk stiilis. Rootsi riigi tähtsaim linn. Linna asus elama ka inglasi ja hollandlasi. Põhiline kaubandus idast-läände käis läbi Narva. Liivimaal oli ainult Riial õigus oma münte vermida. Läänepoole viidi vilja, lina, kanepit, mett, vaha. Eesti eksportis kõige rohkem vilja (Tallinnas 2/3 kogukaubast). Baltikumi nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Vähenes karusnahkade osatähtsus, kuid kasvas jalatsite tootmiseks vajaliku juhtnaha ost-müük. Itta viidi soola, heeringat, metalle, vürtse, luksus esemeid, tubakat, alkoholi, kirjapaberit jne. Sool tuli peamiselt Prantsusmaalt ja Portugalist, ning seda viidi edasi venemaale ja soome. Kõigi teste linnade rahva arv, peale Tallinna ja Narva langes. Kõige rohkem nõrgenes Viljandi linn. Linna elanmikke oli 6% kogu elanikonnast. Kaupmeeste seas toimus spetsialiseerumine teatud kaubaliikidele
annaabi.ee 
