Enamasti ei ole siiski neid kõiki võimalik eristada. Nende värvuste kasutamise vikerkaare kirjeldamisel kinnistas Isaac Newton, kes 1672 avaldas artikli "A new theory about light and colours". Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Tegelikult on spektris punasest allpool aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. Värvide jaotusel on ka sünoptiline väärtus - kui punase värvuse osakaal vikerkaares suureneb, võib oodata ilma halvenemist. Lihtsalt suurem punase värvuse osakaal ei tähenda midagi, vaid loeb selle osakaalu muutus. See on seletatav vihmapiiskade suuruse muutumisega. Kiirte hulga ja spektri tekke seos valguse nurgaga. Skeemil on kujutatud kiirte hulga kraadi kohta ja valguse langemise nurga vahelist seost spektri tekkimisega. Mitu vikerkaart Mõnikord moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine, kahvatu, ümberpöördult järjestunud värvustega vikerkaar.
· Emil Tode ja Anton Nigov Romaanid · "Kevad ja suvi ja" · "Printsess" Luulekogud · "Jõeäärne maja" · "Sel maal" Essee · "Hea" Tunnustused · 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest · 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest · 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära" · 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia · 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. · 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. · 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest · 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest · 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest · 2010 Riiklik kultuuripreemia · 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia ,,Ainus armastus. Valik esseid" eest. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad
kuni keskkoli lõpetamiseni KarksiNuias · Luuletusi hakkas kirjutama 1617aastasena · Lapsena unistas saada pikamaajooksjaks · 19922000 õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat, diplomitöö tegi August Gailitist · Tartusse kolides sai Heinsaarest luulerühmituse Erakkond ja Tartu NAK liige LOOMING · Trükidebüüt 28. jaanuaril 1995 Postimehes (luuleveerg) · Esimene avaldatud proosapala "Keeristorm Tartus", ilmus 14. jaanuaril 1997 Postimehes · Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998, üsna pea sai Heinsaar ka tunnustuse osaliseks · Inspiratsiooni on saanud vene kirjandusest ja elust enesest · Absurd, sürrealism, unenäolisus, fantastika, muinasjutulisus · Kirjutanud näidendeid üliõpilasteatrile ning tegelenud tõlkimisega LEMMIKUD · Eesti proosakirjanikud: August Gailit, Peet Vallak, Toomas Vint, Juhan Jaik, Tõnu Õnnepalu, Andrus Kivirähk · Eesti luuletajad: Viivi Luik, Jaan Kaplinski, PaulErik Rummo
tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart.
siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. · Vikerkaare uurimise ajalugu - Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmargust kuju. - Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurga 42 kraadi(kõrvalvikerkaar on 8 kraadi kõrgemal). - Isaac Newton selgitas värvide pärinemist. - Rene Descartes tõi välja esimesena uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. · Vikerkaar meie elus.. Vanarahvas on vikerkaare kohta öelnud nii: Ammukaar joob udu, aga vikerkaar joob vett. Üle ilmamaa look. Vikkerkaar tõmbab vihma pilvesisse ülesse. Vikerkaar toob meile palju rõõmu oma värvikireva spektri ja kaarja kujuga.
kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Vikerkaare uurimise ajaloost Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmargust kuju. Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurga 42 kraadi(kõrvalvikerkaar on 8 kraadi kõrgemal). Isaac Newton selgitas värvide pärinemist. Rene Descartes tõi välja esimesena uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. Vikerkaar meie elus Vanarahvas on vikerkaare kohta öelnud nii: Ammukaar joob udu, aga vikerkaar joob vett. Üle ilmamaa look. Vikkerkaar tõmbab vihma pilvesisse ülesse. Vikerkaar toob meile palju rõõmu oma värvikireva spektri ja kaarja kujuga. Lõpp! Allikad:http://www.scd.ucar.edu/dig/dia/geo/rai nbow.jpg http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/vkaareteke1 http://www.sojapood.ee/blog/wp-
Nende jaoks pole vikerkaar oluline võib-olla näevad nad midagi, mida ei näe homo sapiens. Ja koerad pole ainsad mõtteidtekitavad objektid: tegelikkuses on maailm täis vastamata küsimusi ja tõestamata hüpoteese. Vaikust on võimalik kuulda ja kuulata, kui vaid tahta. Sama on pimeduse nägemisega. Inimesed näevad ja haistavad sarnaselt, kuid tõlgendavad maailma erinevalt sellest tulenebki, et mõnele on maailm huvitavad kui teisele ta näeb lihtsalt rohkem värve samas vikerkaares. Maailma tajumine pole, mida õppida, vaid see on kodeeritud meie geenidesse, segunenud verega, mis vanemalt lapsele kandub. 50% kujundab inimest ühiskond, kus ta elab, kuid ülejäänud osa tuleb eellastelt, nende harjumustest ja isikupärastest omadustest. Lumi tundub märg neile, kellele ei meeldi vesi ja talv, ent lummavalt kaunis neile, kelle jaoks on külmad lõbusad ajad, seondudes suusatamise, uisutamise või kelgutamisega. Sealhulgas võib
Vikerkaar on optiline nähtus. Vikerkaar on inimesele nähtav spektrivärvide kaarena. Vikerkaar tekib siis, kui kuskil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et seda näha peame olema Päikese ja vihmapilve vahel nii, et Päike jääks meile seljataha. Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalama horisondi kohal asub Päike. Kui Päike on horisondist üle 45°, siis me vikerkaart ei näe.Vahest võime taevas näha kahte vikerkaart teineteise kohal. Kõrgemal olevas vikerkaares on värvid vastupidiselt alumisele. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Kuna kõik piisad on sarnased, siis võime vikerkaare tekkepõhjust seletada ühte vihmapiiska jälgides. Jälgime vikerkaare olemuse mõistmiseks silma jõudva valguse teed. 1. Piisale langev päikesevalgus murdub 2. Osa sellest peegeldub piisa tagaküljeslt 3. Ülejäänud osa läheb piisast läbi (see meie silma ei satu) 4
tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus 3 4 vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa
Franz, mina ja vanaema, keda ma eile unes nägin... Nägin jh, vanaema ja Milvinimelist kassi, mõlemad on tegelikult surnud, kuigi Milvi osas ei või kindel olla, ta läks kaduma, võibolla hiilib siinsamas lähedal. Ja kes seda vanaemagi teab! Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu (kirjanikunimega Emil Tode või Anton Nigov) sündis 13. sept. 1962. aastal Tallinnas Kirjutanud nii romaane kui ka luulekogusid Võitnud Juhan Liivi luuleauhinna 2007 Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest Aastal 2010 sai ta Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. Samal aastal pälvis Õnnepalu Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. Eesti lugu: Emil Tode ,,Piiririik" (Jaan Undusk) Jaan Undusk ütleb, et raamat ei müü oma postmodernistliku kirjaviisi tõttu, vaid tänu sellele, et selles on kujutatud väikest ja troostitut Eestimaad, piiririiki.
üle uinuva maa, suur on olemise piin. hinguse viivul, Rind on kale külm, ja lõpmata Valgud orgu, nõtku, soole, laotab end öö. jõe voolus mere poole, Uinuda nii tahaks, kustuda oled elu kõrve saares, Tähti igaviku sülesse, helgid ilul vikerkaares. leegitsev vöö, kõlana, täis kurbust otsata, ikka ja ikka, üle sügavikkude. Hiilgad kastes heledana, pikka, silmalaugel pisarana, kauguste hämaras süles, Kurb, nii kurb on meel ja elada olgu rõõm ehk lein su loonud, tõuseb ja vaob,
VIKERKAAR Vikerkaare ajaloost ·Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmargust kuju. ·Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurgaks 42°. ·Isaac Newton selgitas värvide pärinemist. ·Rene Descartes tõi esimesena välja uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. Mis on vikerkaar? · Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. · Inimene näeb vikerkaart spektrivärvide kaarena. · Punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. · Värve pole võimalik eristada. · "A new theory about light and colours". Isaac Newton 1672. aastal. · Harvemini näeb kahekordset vikerkaart, mis asub väljaspool peakaart, on ähmasem ning värvid on vastupidised.
Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Kerttu Rakke kodanikunimi on Kadi Kuus. Sündinud 16. Septembril 1970 Võrus. Kerttu on eesti . Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Ta on veel töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Praegu töötab koopiakirjanikuna, toodab äriteksti ja hüüdlauseid. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go." Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline. Kerttu Rakke figureerib sageli kollases ajakirjanduses, kus teda on kajastatud kui iseteadvat, enesekindlat ja enesega hästi hakkama saavat noort naist. Kuid enamus inimesi arvab, et ta on ülbe ja enesekeskne naine. Oma esimese raamatu kirjutas ta kuueaastaselt. Rakke on eesti naiskirjanikele mitteomaselt otsekohene ja vulgaarne, teda on sageli võrreldud Sauteri ja Kenderiga. Talle
Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum. Väga väikeste piiskadega udus hakkab valguse difraktsioon piiskadel domineerima ja difraktsioonipildi heledus kahaneb nurkkauguse kasvades aeglasemalt. Tulemuseks on 4 suhteliselt lai ja peaaegu valge vikerkaar, mille seesmine serv on sinakas ja välimine
lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart.
lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena. Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart.
2009 Fernando Pessoa "Tubakapood", 2012 E. M. Cioran "Sündimise ebaõnnest", Tunnustused Tõnu Õnnepalu on saanud oma töö eest mitmeid nimekaid tunnustusi. 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest. 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest. 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära". 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia. 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest. 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. 2010 Riiklik kultuuripreemia. 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest. Pildid
aastal. Ta on eesti kirjanik. Tema esimene tosin eluaastat möödus Tallinnas ja järgmised seitse kuni keskkooli lõpetamiseni Karksi-Nuias. 1992-2000 kestsid õpingud Tartu Ülikoolis, mille ta lõpetas eesti kirjanduse erialal ja kus ta tegi diplomitöö August Gailitist. Tema trükidebüüt oli luuleveerg 28. jaanuaril 1995 "Postimehes". Esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm Tartus", mis ilmus Postimehes 14. jaanuaril 1997. Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998 ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks, milleks oli Tuglase novelliauhind aastal 2000. Teist korda võitis ta sama auhinna 2002. aastal. Ta on välja andnud novellikogumiku "Vanameeste näppaja" ja kogumiku "Härra Pauli kroonikad". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. On öeldud, et kogu 2001
piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum. Väga väikeste piiskadega udus hakkab valguse difraktsioon piiskadel domineerima ja difraktsioonipildi heledus kahaneb nurkkauguse kasvades aeglasemalt. Tulemuseks on suhteliselt lai ja peaaegu valge vikerkaar, mille seesmine serv on sinakas ja välimine serv roosakas.
AJALUGU · Seni , kuni ei tuntud tema tekkimise põhjusi , peeti vikerkaart jumalate ilmutuseks ning omistati talle imepäraseid omadusi. · Esimesena pööras vikerkaarele tähelepanu Aristoteles, kes selgitas vikerkaare ümmargust kuju. · Roger Bacon mõõtis esimesena peavikerkaare nurgaks 42°. · Isaac Newton XVII sajandi teisel poolel selgitas värvide pärinemist. · Rene Descartes tõi esimesena välja uurimistöö tulemused valguskiirte murdumisest vikerkaares. MIS ON VIKERKAAR? · Vikerkaar on üks looduse ilusamaid vaatemänge, mis on andnud inspiratsiooni lugematute legendide, muinasjuttude ja laulude loomiseks. · Vikerkaare tekkepõhjuste mõistmiseks piisab aga õnneks vaid pinnapealsest loodusseaduste tundmisest · Vikerkaar on selline atmosfääri nähtus, mis tekib siis,kui päikesevalgus vihmapiisku läbides murdub ja neilt ümbritsevasse keskkonda peegeldub. · Selle käigus lahutub Päikeselt kiirguv
Kui sisendpiluks oleks ümmargune auk, siis näeksime spektris joonte asemel erivärvilisi ringe. Kokkuvõte. Dispersioon- Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse sagedusest või lainepikkusest. Kõigil ainetel, mis on nähtavas valguses läbipaistvad, väheneb absoluutne murdumisnäitaja lainepikkuse kasvades. Vikerkaar-Vikerkaar tekib valguse murdumisest ja peegeldumisest vihmapiiskades. Vikerkaares on kõige kõrgemal punane värvus ja kõige madalamal violetne (lilla) värvus. Teist järku vikerkaares on värvused vastupidised, st. kõige kõrgemal on lilla värvus ja kõige madalamal punane värvus. Spekter-Spektriks nimetatakse diagrammi, mis näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalriist-Spektraalriist on seade spektri saamiseks, vaatlemiseks ja mõõtmiseks. Spektraalriistas kasutatakse valguse komponentideks lahutamiseks
Vikerkaar Tere,tere, vikerkaar, üle mere sillakaar! Ütle, kas on tõsi see, et sa ilma soojaks teed? Ning et päikene sind kudus vihmapiiskadest ja udust, kiskus kiirtest kuldseid lõimi, seitsme värviga sind põimis. Allikas : Heljo Mänd „Pillerpall“ Valiku põhjendus: Luuletus selgitab ühe põneva nähtuse tekkimist lihtsalt ja lastepäraselt. Mille üle lastega arutleda: Kas lapsed on näinud vikerkaart? Mis ilmaolud peavad selleks olema? Kuidas tekib vikerkaar? Mis värvid on vikerkaares? Siili laul Igaüks ajab oma asju – mina ajan siili asju. Vahel ajan lihtsaid asju, enamasti tähtsaid asju. Istuks mõne tunni vakka, aga kõht see sunnib takka. Kus on kuulda konnakrooksu, sinnapoole pistan jooksu. Sinna, kus on ussisusin, vudima ma olen usin. Lumeni ma asju ajan, talvel ainult und ma vajan. Allikas : Helvi Jürisson „Loomalaulud“ Valiku põhjendus: Lihtne ja arusaadav luuletus lastele, mis õpetab neile tundma õppima siili.
,,Seitse päeva" lühikokkuvõte lk 6 ,,Ilusasjake" lühikokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Kerttu Rakke (kodanikunimi Kadi Kuus; sündinud 16. septembril 1970 Võru linnas) on eesti proosakirjanik.Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. Oma kirjanikudebüüdi tegi Kerttu Rakke 1989. aastal olles vaid 17-aastane, kui Vikerkaares ilmus noorteelu kirjeldav jutustus "Let`s go", mis tolle aja kohta küllalt räigetes värvides oli. Pseudonüüm Kerttu Rakke pärinebki juba tollest ajast. Nimi Kerttu Rakke tundus Kadi Kuusile mõnus ja dünaamiline, sellise õige rütmiga. Pseudonüümi võtmist põhjendab Rakke alaväärsuskompleksiga: "Varjunimi tuleb hirmust, et asja, mida sa ise heaks pead, ei pea teised heaks. Aga vanemaks saades tuleb julgust juurde. Nüüd ütlen jah, et mina kirjutasin kõik need asjad." (Areen 25.
sealhulgas suurepärases Euleri valemis, mis seob omavahel kõik põhilised matemaatilised konstandid: e2i =1, kus i = . 1.1. Pi looduses ei oma tähtsust ainuüksi matemaatika seisukohast vaid see arv esineb looduses pea kõikjal: silmnähtavalt on seotud kuu- ja päikesekettaga taevavõlvil, pisut liialdades võiks öelda, et DNA topeltheeliks pöörleb ümber ning hiljaaegu ilmutas end ka elementaarosakeste füüsikas on peidus nii vikerkaares kui ka inimsilmas ja kui vihmapiisk langeb vette, ilmutab end vees levivates ringides. on seotud lainete, võnkumiste ning igat liiki spektritega ning sedakaudu isegi värvide ja muusikaga. 2. PI PÄEV on ka oma päev, mida tähistatakse. Kuna esimesteks arvudeks on 3, 1 ja 4, tähistatakse seda päeva paljudes riikides 14. märtsil. Samal päeval on ka teadlase Albert Einsteini sünnipäev. Esimene päeva tähistamine toimus 1988. aastal San Franciscos.
Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Kui näiliselt vastas sotsialistlik kirjandus ka kõikidele nendele nõuetele, siis tegelikkuses
mõõtmist ning selle suurendusvõime on suurem. Seda nimetatakse tänapäevalgi Newtoni teleskoobiks. Tol ajal teati valgusest vaid vähesel määral ning seetõttu pidi Newton optikas kõik ise välja mõtlema. Arvati näiteks, et värvused on vaid valge valguse intensiivsuse teisendid. Isaac lahutas valge valguse prisma abil spektriks (erivärvilisteks kiirteks) ning pani sellega aluse spektroskoopiale. 1675. aastal andis ta selgituse värvuste jagunemisele vikerkaares. Newtoni rõngasteks nimetatakse siiani vikerkaarevärvilisi rõngaid, mis tekivad tasakumera läätse ja tasase klaasplaadi kokkupuutepinna lähedases ruumipiirkonnas. Newtoni valgusteooria mõjutas füüsika arengut terve sajandi jooksul. 5 Spektroskoop. 1 sisenemispilu; 2 kollimaatori lääts; 3 prisma; 4 koondav lääts; 5 fotoplaat 4
· "Väinämöisen paluu" (2002) soome-ugri keeltes kirjutajate antoloogia, Ruitlaselt valik luuletusi · Antoloogia "Tallinnasta pois" (Absurdia, Helsinki 2003)- Ruitlaselt novell ,,President" · "Viie Pääle " (Väiku Välläandja 2005)- võrukeelsed luuletused ja laulutekstid + CD; kaasautoriteks Contra, Aapo Ilves, Jan Rahman ja Pulga Jaan. On kirjutanud ka luulet, proosat, artikleid, arvustusi, mida on avaldatud Vikerkaares, Eesti Ekspressis, Sirbis, Eesti Päevalehes, Võromaa Teatajas, DI-s jne. Kirjutanud laulutekste ansamblitele ja kollektiividele, nagu Kala, Koer, Mtj, Orelipoiss, Bernhard, Ummamuudu, Pixels, Eliit, Lõkõriq ning Päris Anni. [2] 6. ,,Naine" I. Teosest "Naine" on Olavi Ruitlase kolmas romaan ja räägib avameelselt lähisuhetest Mehe ja Naiste vahel. Initiimsus ei ole autori jaoks tabu, pööraselt naljaka pealispinna alt
Hingamine kujutas endast lihtsalt mingi värvi tunnetamist. Indias ja Vanas-Egiptuses usuti, et iga värv ravid teatud haigust ning annab teatud sorti energiat. Näiteks arvati, et nohu ravib sinine värv, närvisüsteemi kollane ning energiasüstiks on punane värv. Kõikide värvide kombinatsioon, vikerkaar, on läbi kõiksuguste aegade aj kultuuride tähendanud alati midagi püha ja seletamatut ning olnud jumalik kingitus. Vikerkaares sisalduvad kõik põhilised värvid ning seega summeerub ka nende jõud ning maagia. Igale temperamenditüübile on omane isesugune värvivalik ning nagu ka temperament, nii mõjutab värvivalikut ka iga, sellepärast on lastel ning täiskasvanutel kujunenud välja oma värvivalikud. Vanemad inimesed peavad inimesed peavad rohkem lugu neutraalsetest ja pastelsetest toonidest Ka meeste ja naiste riietuses on Euroopa kultuuris tekkinud omad maitsevalikud ning nende eiramine nõuab julgust
sinisest tumehallini. Tänapäeval on hiina keeles kasutusel sõna lan, mis viitab Mao-kostüümi sinisele. Antiik kreeka sõna kyanos, kuaneos viitab taeva ja mere kohtumisel tekkivale tumerohelisele, mis tekis taeva peegeldumisel meres. Roomlased viitavad tumesinisele klaasile vitrum (klaasikunstis sinakas-roheliste klaasikildude nimi). Inglise keelne sõna blue on olnud kasutusel umbes 13. sajandist ning tähistas algselt just vikerkaares olevat helesinist (heraldikas azure). Hiliskeskajal ja renessansiajal oli sinine pers nii sellel ajal ka saksa kui ka prantsuse keeles. Aniliin tuleb sinisena keelde tumesinisena araabiakeelsest sõnast an'nil' = indigo sinise järgi. Tänapäeval siis inglise keeles blue, hispaania ja ka portugali keeles azul, itaalia keeles azzuro, turchino, saksa keeles blau, vene keeles sinii, hiina keeles lan, lan suh, jaapani keeles ao, massao (taevasinine), kon (laevastikusinine), asagi
suutnud kuid kui tuli teine olend siis ta sai suure vaevaga selle ülesandega hakkama, ta sülitas suust mulda välja ja see hakkas kasvama maaks. Mõned liiva tükid, mis jäid suhu hakkasid ka kasvama, olend sülitas selle välja ja nii tekkisid siis igasugused kükad ja mäed. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti:neljarealised tantslaulud.Karjala:runolaulud.Isuri:lörpötykset. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? 27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust? 28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning asa ja druij? Ahura Mazda:Mazda:indoeuroopa keeles 'teadlane'.Zoroastrismi peajumal/ülemvalitseja.Asa määrab universumis kõik võimalikud toimingud.Druij on Asa vastasprintsiip.Kurjuse printsiipi kehastab
VS = 0 , kui tkp<=tmt, VS = vpp/100*(tkptmt)*LS, kui tkp>tmt TS = LS+IS+VS Valemites kasutada nimesid! Soovitus: nimedena võiks kasutada ülaltoodud tähistusi. Viktoriin Küsimused Kui suur on Eesti pindala? Täpne vastus 2p;+/- 100m² 1p. Kes on Eesti hümni sõnade autor? A - F. Pacius; B - J. V. Jannsen; C - G. Ernesaks Kas Oleviste kirik on olnud maalima kõrgeim ehitis? (jah/ei vastus) Mitu % moodustavad saared Eesti pindalast? Mitu värvi on vikerkaares? Mis aastal Eesti taasiseseisvus? Kes on kirjutanud romaani "Idioot"? Vastus Hinnang n; C - G. Ernesaks Punkte: 0 B3: Koostada omal valikul 78 küsimust ja valemid vastuste hindamiseks. Kui vastuse lahter on tühi, peab ka hinnangu lahter olema tühi. Peab kasutama tekstvastusega, arvvastusega ja variantvastusega küsimusi. Tingimata peab olema vähemalt kaks arvvastusega küsimust, kus vastuses
sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega . Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Eesti “Loomislaulu” järgi munes sinikirja linnuke kuldsesse pöösasse munad, mis ta hiljem laiali pillutab. Nendest poegadest saavad taevakehad: päike, kuu ja täht. Isuri versioonis muneb mere kohal lendlev kotkas mättale/saarele kolm muna, kellest sünnivad taevas ja maa või päike, kuu ja tähed. Karjala versioonis muneb lind Väinamöise põlvele, millest hiljem sünnivad taevakehad.
Tuuleiil veeretab need merre ja neist sünnivad (taevas ja maa?) päike, kuu ning tähed. Hiljem on vette tehtu pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala laulude valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamöise veest väljaulatuva põlve. Soomlastel (isuri, läänemeresoome) on sel sajandil üles märgitud ka proosapärimus, mille kohaselt tähed on sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 19. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too vähemalt kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta.
lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist ühte pesa Karjala- hani või kotkas teeb pesa Väinämöise põlvele Ingeri- pääsuke muneb muna vees olevale mättale või laevale 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Aasia hindud usuvad et maailm loodi munast, rebust sünnivad õhk ja meri. Egiptuse mütoloogias mainitakse mailmamuna. Jumalad sündisid munast mis oli munetud keset vett asuvale künkale. Semiitiel luuakse kosmilisest eetrist muna ja jumal Kusor kes loob munast taeva ja maa. Vaikse Ookeani mütoloogias ka sukeldumismüüdi sarnasusi. Indoeuroopas arenes muna müüt peale lsm.
üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Egiptlased kujutasid kuujumal Thoti tavaliselt kas iibise peaga või iibisekujulisena. Hermopolise preestrid austasid teda kui demiurgi, kes jumaliku ühisena (Thotil võis olla ka teisi ilmumiskujusid) haudus välja maailmamuna ning jätkas loomist hääle jõul, millest sündisid neli jumalat ja neli jumalannat. Lind munes muna
Eesti rahvalaulus kordab pääääris palju ridu ja sõnu, teistes mitte eriti Ilmalind leiab pesapaiga, muneb monad ja tuuleiil veeretab need mere ning neist sünnivad (taevas ja maa) päike, kuu ning tähed hiljem on vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuva põlve, ingeri redaktsioonis mätta, saare või laeva. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ühine motiiv ääretu ürgookean (esineb ka Piiblis) Loomisele eelnev ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu Soomel ja Indial on seos muna ülaosast saab taevas ja alaosast maa; Ilmatar vastab jumal Brahmale Maailm on munast alguse saanud (näiteks Egiptus, semiidi ja kreeka loomismüüdid) 27
keeleküsimusel on siin natuke laiem taust, mitte üksnes viited toonasele ühiskondlikus elus tähtsatele väljenditele. Mõneti sarnasest paatosest on kantud ka 80ndate lõpu ja 90ndate alguse ühe kirjandusliku rühmituse mõttelaad ja teod. Selleks on Tartus tegutsenud Hirohall. Selle kooslusesse kuulusid Kivisildnik, Sinijärv, Jüri Ehlvest, Kauksi Ülle, Valeria Ränik. See kooslus tutvustas sellist ideoloogiat nagu etnofuturism. Selle ideede selgitus on trükitud Vikerkaares 1990/5. Üks oluline kujund on siin paralleelsuse kujund. Selleks kõneviisiks, mis läbib ka seda teksti lisaks hüübinud vere manifestile, on iroonia. Paralleelsuse kaudu esitatakse natsiooni tuleviku väljavaadet koos erinevate väliste teguritega. Sellele rahvuslikule kultuurile ei saa olla suunanäitajaks kompass, mis näitab kahes suunas tulevikku ja minevikku. Siin osutatakse ikka samale probleemile, et eestlane ei vaata nii palju tulevikku, kuivõrd ta kannatab mineviku pärast
Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981 aasta seisuga, olulist. Kivisildnik on võtnud Kirjanike Liidu nimekirja ja lisas iga nime taha mingi solvangu, roppuse vms. sellest sai 90ndate suurim kirjanduslik skandaal, Hando Runnel ja Aivo Lõhmuste läksid politseisse. Niimoodi sattus kirjanduse ka omaaegne politseiuurija Hillar Timusk, kes pidi selgitama, kas tegu on luulega või mitte. Teksti kaitseks ilmus samuti artikleid, mis selle esteetilisust põhjendasid. Näiteks K. Pruul 1996/7 Vikerkaares, kes leiab, et see parodeerib entsüklopeedialikke zanre. Eesti Nõukogude Kirjanike Liit eksisteeris tegelikult kuni 1958. aastani, stalinistliku perioodi vältel. Seega hakkab taolises pealkirjas tööle stalisnistliku perioodi kirjanduslik diskursus: kuidas autoritesse suhtuti, mida hinnati jne. Sellega moodustab ta stalinistliku perioodi paroodia-kriitika. Tolles perioodis solvati ja sõimati kirjanike poliitilisest ideoloogiast lähtudes
2 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Kas mõne teise tähe poolt valgustatud Maa-sarnasel planeedil oleks vikerkaar samade värvidega, kui Maal? Planeedi atmosfääris tilkasid kunagi ei ole või ei ole atmosfäärigi, siis ei ole kunagi ka vikerkaart. Oletame, et täht kiirgab tavalist valget valgust (kui on tegmist mingi külma punase tähega, mis kiirgab punast valgust, siis ka vikerkaares on vaid kollased-oranzid-punased toonid, võibolla ka veidi rohelist sinine aga peaks puuduma). Siis on vikerkaar määratud tilkadega. Kui on veetilgad, siis on vikerkaar samasugune. Aga näiteks, kui on mingi muu aine tilgad (metaan, väävelhape jm), siis nende tilkade aine murdumisnäitaja on teistsugune. Teoreetiliselt vikerkaar peaks olema olemas, aga see võib olla laiem (suurem murdumisnäitaja) või kitsam (väiksem murdumisnäitaja) riba. Kaarekujuline aga peaks ta
kõrgemal asuvaid õhkkonnakihte EFG.Sealt saame hajuskiirgust ja see osa põhjustab eha ja koitu.Vikerkaar:on optiline nähtus,mida põhjustab valguse murdumine,peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades.HALO:vahetevahel võib taevas näha suurt ringi ümber päikese v kuu,mis ei ole küll igapäevane,aga siiski üsna tavaline nähtus.Harvem on ringe kaks.Sellist nähtust nim.haloks.Tara: Vikerkaares näeme tagasi hajuvat päikesevalgust. Vikerkaart vaadates on Päike meie seljataga, see tähendab, et valgus on oma esialgsest suunast kaldunud kõrvale rohkem kui 90°. Õhus olevate udupiiskade korral on difrakstiooni esimene maksimum lähemal kui 30°, see tähendab, et peaksime nägema difrageerunud valgust Päikesele lähemal kui 30°. Päike on väga hele ja sellepärast on Päikesele nii lähedal difrageerunud valgust raske märgata,
merelt, pesapaiga leidmine, munemine, taevakehade tekkimine. Ka tuule tõusu ja muna vetteveeremise motiividest võib leida eesti versioonis, samuti on eesti variantides sugemeid ilmalinnu kujundist. Esimesel pilgul silmahakkavad küllalt suured erinevused laulus on aga hiljem tekkinud (nt karjala versioonis tõstab Väinämöinen merest põlve mättaks, Eestis on mätaste asemele tulnud põõsad jne. 26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega? Ülemaailmseks ühisjooneks peetakse loomisele eelnevat kaost, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast. Selle järel sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees. Soome loomislaulu leitakse olevat seos india looga, kus samuti muna ülalosast saab taevas ja alapoolest maa
jt) Kõiv tegi avalöögi. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine. Autorid: Jaan Undusk ( märgiline novell-romaan sel perioodil ,,Kuum" (1990). Seostub Undiga (proosa lahtimängimise moment). Intertekstuaalselt ja keeruliselt läbikirjutatud romaan. Olulised ka näidendid: 1999 Goodbye, Vienna (Gertrud); 2003 Quevedo; 2008 Boulgakoff. Jüri Ehlvest kuulus kirjanik 1990ndatel, ilma, et tal oleks ühtegi raamatut (novellid Vikerkaares). Paralleelselt ilmusid: romaan ,,Ikka veel Bagdadis" ja Novellikogu ,,Krutsiaania" (1996). Tajub klassikalist novellistruktuuri ning kuidas jutustada. Saavad kokku nõiduslikuks või müütiliseks. Süzeedlõhkuv lahendus ,,Elli lend" (1999), mis tiirleb püsimotiivide ja kontsentrite ümber. Veel: Andrus Kivirähk, Tõnu Õnnepalu Kauksi Ülle on väga hea jutustaja proosas. Kutsub esile võrukeelse kirjanduse uue tõusu. Võrukeelne romaan ,,Paat" (1998)
kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav. strukturalismis on subjekt objektiivselt tunnetatav, poststukturalismis mitte. Poststrukturalismis eristuvad kaks suurt suunda: a) tähtsustatud on teksti reaalsust. Derrida -- "Väljaspool teksti pole midagi" b) rõhutatakse eelkõige poliitilist reaalsust. Deleuze -- "Kõik on lõppkokkuvõttes poliitika". Huvitav, et Derrida jõudis lõppkokkuvõttes ka poliitikasse (vt. Mart Lilla "Vikerkaares") JACQUES DERRIDA (1930) 1962 Husserli geomeetria alused 1967 L'ECRITURE ET LA DIFFERENCE. Kiri ja erinevus Jõud ja tähendus /1963/ Freud ja kirjastseen /1963/ Struktuur, märk ja mäng 1967 DE LA GRAMMATOLOGIE Grammatoloogiast 1967: LA VOIX ET LE PHENOMENE: INTRODUCTION AU PROBLEME DU SIGNE DANS LA PHENOMENOLOGIE DE HUSSERL Hääl ja fenomen 1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon
Ilu, st ideaalne vorm, kindel piir teose ja maailma vahel. Inetus, st ambivalentne, mingi liialdus (üleastumine). See hõlmab: deformatsioon, grotesk, koletislik, väärastus, asümmeetria, loomalik, ebaproportsionaalne, hübriidne, kõver. Ilu ja inetuse vaheline kattuvussuhe. Näited: Peeter Sauteri "Kõhuvalu", "Lauakõne", Toomas Vindi posmodernese perioodi avateosed, Kaur Kenderi "Iseseisvuspäev", "Check out", "Untitled 12", Margit Lõhmuse tekstid "Vikerkaares". Maarja Kangro "Klaaslaps" (transgressiivse autobiograafilsie kirjanduse suurtekst, traumatekst, kus kirjeldatakse kunstliku viljastamise protsessi ja lootefaasis väärarenguga lapse kõrvaldamist, abjektne kirjandus, mis lähtub kehalisuse juurde kuuluva vigase, vastiku ja võika kirjeldamisest; palju ka tehnilist meditsiinilist sõnavara, mida tõlgivad päriskeelde luuletajast ja intellektuaalist jutustaja sageli iroonilised või
Ringi sisemine peegeldumisel ja murdumisel pilvede muutub soojuseks. pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine osa on teravalt kujundatud, välimine osa jääkristallides. võrreldes palja maaga. sulab taustaga. Vahe värvid on laialivalguvamad kui vikerkaares. Kui Virmalised Maapinna puhul see jaguneb järgmiselt: Virmalised õhu helendus atm.ülaosas. 1) Läheb aluspinnalt Lumikate on suure õhusisalduse tõttu halb kristallide peateljed paiknevad pilves Klassifikatsioon. Virmaliste kuju,värvus on maalähedasse õhku nn
Huvi draama vastu tõuseb 90ndate lõpus ja nullindate alguses. Undusk muutub seal kindlasti üheks juhtautoriks. Ülo Mattheus Arne Merilai 2009 Türann Oidipus Ervin Õunapuu -- jõudis proosani 90ndatel aastatel, kuid enne seda sai tuntuks kunstnikuna. Jüri Ehlvest (1967—2006) 90ndate kirjandussituatsioonis hakkab võtmeliselt segast rolli mängima. Tema kirjandikukuulsus on olemas juba umbes viis aastat enne tema esimest kogu olemas. Tema Vikerkaares ilminud tekstide põhjal tekkis mingi retseptsioon. 1996 Ikka veel Bagdadis 1996 Krutsiaania 1997 Päkapikk kirjutab 1999 Elli lend 1002 Hobune eikusagilt Ehlvest oli üks autoreid, kes oli Hiroalli rühmituses. Tema tekstide erilaad ja mingisugune nõiduslikkus tema proosa juures hakkab mängima. Lühiproosas on ta konkurentsitult tähtis autor. Ta tajub väga hästi klassikalise novelli jutustamise protsessi
kui irratsionaalsetele, kirglikele ja meelelistele olenditele. Sellise arhitektuuri sihiks võib pidada siis mitteteadvuse subjekti, mida nii nagu reklaamidegi abil püütakse tabada ja lülitada tarbimistsüklisse. Kas 21. sajandi alguseks on selline vaatemänguline arhitektuur ületatud? Kas me oleme sisenenud post-vaatemängu ajastusse? Püüan sellele vastust otsides lähtuda kahest postpostmodernismi manifesteerinud esseest Vikerkaares. Alan Kirby kirjutab postmodernismi surmast seoses uute tehnoloogiate esiletõusuga, mis on põhimõtteliselt muutnud autori, lugeja ja teksti vahelist suhet. Passiivse lugemise ja vaatamise asemel on sekkuv lugeja või vaataja nüüd see, kes otsustab, milliseks kujuneb lõpptulemus, ning kelle pideva osaluse tõttu teos üldse eksisteerib. Sealjuures on varasem irooniliselt eneseteadlik lugeja-vaataja asendunud lihtsameelse, pidetu ja äreva tarbijaga. Kirby
tulevikumärkidega ühendumine. Olulist rolli mängivad ka uued väljaanded, eriti sel ajal Vikerkaar, mis 86 ilmuma nii nagu praegu Värske Rõhk - kirjanduslik noorteajakiri. Siis tulevad tollal noored tegelased toimetusse. Mart Väljataga peatoimetajaks. Vikerkaare tähendus kümnendi vahetusel meie seisukohalt eriline, et Vikerkaar kirjanduse fenomen tuleb jutuks, all mõeldakse mitut asja korraga: küsimus selles, et hakkab tekkima autoreid, kes eelistatult avaldavad end Vikerkaares. Nt Sauter ja Ehlvest autorid, kes võivad mujal ajakirjanduses vilksatada, põhine fenomen on Vikerkaare kaudu. Skandaalid saadavad seda kõike. Tagantjärgi arutluses võib tunduda, et eriti ettekujutus vikerkaarelikus proosast kujuneb rohkem välja. Luuletajad avaldavad end mitmel pool, tõrkeid vähem. Proosas märgatavam esseistikas ja kriitikas. Üheltpoolt tajutakse Vikerkaart moodse teooria ajakirja.
annaabi.ee 
