Viisakusest meie koolis. Kallid klassikaaslased ja õpetaja ! Igas koolis on oma koolikord ja käitumisreeglid. Iseenesest mõistetav on kooli tulles puhtad riided selga panna, kuigi kui aus olla siis paljudel pole need riided nii puhtad . ei tea kas neil pole vett või nad lihtsalt ei pööra oma välimusele tähelepanu. Kui kooli uksest sisse tullakse siis võiks viisakusest tere öelda Õpetajale ja õpilastele . õpetajale tuleb ´´tere´´ eriti selgelt öelda, sest kui pobised nina alla siis õpetaja vaatab sind põlgava pilguga ja vaata ette et ta sind järgmises tunnis vastama ei kutsu. Vahetundides ei tohi joosta ega kulli mängida, see on puhas vale.. aga oleme ju terve tunni istunud , tahaks natukenegi liikuda Samas kui kõik lapsed vahetunnis jookseksid, mis siis koolimajas toimuks? Õpetajad läheksid vist hulluks.
Me sõime vaikselt endamisi. Minu uudishimu ei andnud mulle rahu ja otsustasin küsida, kes nad siiski on. Vastuseks sain midagi, mida ma kindlasti ei ootanud, need olid minu esivanemate hinged. Kohe tekkis mul nii palju küsimusi, kuid samal hetkel, hinged tõstsid enda šampusega täidetud bokaalid ja osutasid käega minu bokaalile. Kõik selle loo tõttu mul läks isegi meelest ära, et mõne hetke pärast pidi uus aasta saabuma. Otsustasin viisakusest küsimused hiljemaks jätta. Kuulsin kuidas kellad lööma hakkasid. Hakkasime šampust jooma. Äkki pilt silme ees kadus, ärkasin üles juba enda kodus. Kas kõik see oli uni? Ma vaatasin ümberringi, lootes leida mingi tõestuse sellele, et see kõik oli päriselt minuga juhtunud. Äkki tuli meelde, kuidas ma pükstele praekapsast proovida andsin. Vaatasin enda pükse ja ma märkasin neid samu plekke, mis praekapsas jättis. Tundsin enda üle uhkust, ma
4. Klient osutab teene, kui ta firmasse tuleb. 5. Klient on lihast ja luust inimene oma tunnetega nagu klienditeenindaja. 7. Kliendiga ei vaielda ega võistelda. 8. Klinet tuleb firmasse oma vajadustega ja klienditeenindaja peab need rahuldama. 9. Kliendil on õigus viisakale ja tähelepanelikule kohtlemisele. 10. Klient on inimene, tänu kellele sulle makstakse palka. Milline teie teenindajatüüp on? Kvaliteetne teenindus, sest viisakusest tervitan juba klienti. Nagu näide toodud tahvelarvuti kohta, siis kindalsti ütleksin talle oma arvamuse selle tahvelarvuti kohta ning võimalik, et soovitaks midagi muud (oleneb mis eesmärgil ta selle ostab või milline on tema ootus sellelt tahvelarvutilt). Kui ma tunnen oma tööd ning olen sellest huvitatud (tahan seda teha), siis muidugi mulle meeldib kliendiga suhelda vastaval teemal, talle enda arvamust avaldada jne. Lühijutt
just neist, kes teiste õnnestuste üle irvitavad, peetakse lugu. Eriti kummalised on need tüübid, kes mökitavad ilma mingigi põhjuseta olulise probleemi üle, ise arusaamata asja tõsidusest. Tihti on ka nii, et kui kellelgi juhtub mingi naeruväärne aps tulema, siis tahes või tahtmata hakatakse tema või õnnetuse üle kõkutama. See pole küll viisakas, kuid väga raske on kihistust, mis pole ju tegelikult halva mõttega, tagasi hoida. Seejärel peaks kasvõi viisakusest vabandama minema. Minuga on samuti juhtunud humoorikaid äpardusi, ent ma isegi hakkan sageli itsitama oma totruse üle. Seega pole kõik irvitamised pahatahtlikud, nagu need ilmselt esmapilgul paistavad. Naerudest üks hoopis erinev asi on kahjurõõm. Palju on juhuseid, kui keegi teeb kellelegi teisele halba ning hirnub tolle üle. Ent samas saab kõik ise tagasi. Öeldakse ju, et kes viimasena naerab, naerab paremini. Siit moraal, kui ei taha, et
Ja mulle meeldib naerda koos nendega. Kehakeele kasutamine. Kõik oleneb jällegi väga palju olukorrast. Kui on ametlikum olukord siis ma kastutan käsi võimalikult vähe. Näo ilmed käivad alati asja juurde, vajadusel natuke tõsine või siis vastupidi. Tavasuhtluse kuldreeglid. Kui inimene teab millest ta räägib siis kuulan alati lõpuni. Aeg on minu jaoks väga oluline, kuigi kahjuks kipun siiski alati hilinema. Inimeste vastu tunnen huvi viisakusest, mitte et mind see päriselt huvitaks. Aga on ka erandeid. Tagarääkida ei meeldi mul kedagi, sest ma ei taha, et ka mind tagaräägitaks. Suhtlustasandid. Ma kasutan kõiki tasandeid võrdselt, kuna mul on 3 nooremat õde siis ma pean olema päris tihti vanema ja täiskasvanu tasandil. Vanust on mul paarikümmne aasta ringis seega ühiskonnd eeldab minult juba käitumist täiskasvanud inimese moodi. Aga
Rüütellikus on tänapäeval kadunud Vaadeldes tänapäeva mehi ja minnes ajast tagasi näeme, et rüütellikus on jäänud vanamoodsalt tahaplaanile. Mehed on läbiaegade austanud naisi, kuid erinevatel viisidel. Vanemal ajal võideldi naiste eest, anti oma elusi ja mindi uhkelt kosja. Tänapäeval ei võeta selliseid traditsioone enam tõsiselt. Meesteseas on kaduma läinud suurem osa viisakusest, vaid väiksem osa sellest on alles jäänud. Kindlasti on ka tänapäeval mehi, kes kohtlevad naisi ülima viisakusega, kuid selle üldpildi ''rüütellikusest'' rikuvad keskpärased ning labased noormehed, kes tänaval olles vilistavad naisterahvastele järgi koheldes neid ilma mitte mingisugusegi austuseta. Tõsi on see, et kõiki üldistada ei saa. Leidub tänapäevalgi väga viisakaid mehi, kes igas olukorras seavad naisterahva vajadused esiplaanile, kaasates ka oma austuse ning
Temporis Ars Medicina Fere Est - Aeg Kõik Haavad Parandab Elu on karm . see on juba kord nii , et inimesed saavad haiget . olgu see siis füüsiline või hingeline valu , valutab ta ikka ühte moodi . siis ongi kombeks öelda , et aeg parandab kõik haavad . kui palju selles tõde on või siis kui paljud seda kõigest viisakusest ütlevad - see on juba iseasi . samas , mingi iva peab selles paljukasutatavas vanasõnas peituma , muidu poleks ta ju olemaski . Väikesed lapsed jooksevad alalõpmata ringi . karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb
Inimesi kiusatakse taga sellepärast, et mõnele inimesele lihtsalt ei mahu pähe see, et inimesed on erinevad. Kuid inimesed ju ei pea alati kõike sallima ja omaks võtma. Sisemuses me ju tegelikult ei pea sallima näiteks teatud inimest, või meile ei meeldi näiteks teatud inimese kombed ja lihtsalt selle pärast me ei salli teda, me ei ole harjunud sellise käitumisviisiga. Kuid kõike ei pea ju ütlema välja? Siin kohal tuleb jutt juba viisakusest. Kõikidel asjadel on omad piirid ning iga inimene peaks enda jaoks kehtestama need. Seda ei saa nimetada otsekohesuseks, et me ütleme kohe kõik välja mida mõtleme. Me ei saagi ju igale ühele meeldida. Inimestele ei tohiks sundida peale oma seisukohti, kuid samas ei tohi ka enda arvamusest sellepärast loobuda. Minu arvates väga heaks näiteks on see, kuidas sallivus esineb rikaste ja vaeste vahel. Paljud rikkad alavääristavad neid, kellel ei ole elus kõige
kuid ma leian, et iga inimese arusaadavuse ja huvi tase on erinev ning seejärel segan kõneleja juttu. Lisaks kui mul on antud teemade kohta miskit lisada, ei suuda ma oodata oma sõnajärge, vaid võin võimaluse korral kõneleja jutule jällegi vahele segada. Minu kui suhtleja tugevuseks on huvitatus, siiras olek ja enesekindlus. Ma olen peaaegu alati huvitatud vastaspoole mõtetest, tunnetest ja ideedest ning seda ainult mitte viisakusest, vaid siira huvi pärast. Suheldes teise inimesega püüan alati jääda enesekindlaks ning seda ka oma suhtlemisstiiliga näidata. Ma püüan vältida umbkaudset ja kindla taustata juttu. Lisaks eelmainitule olen suhtlejana ka usaldusväärne ja aus. Kui keegi tuleb küsib midagi või räägib enda või kellegi kolmanda isiku kohta, siis jätan selle enda teada, mitte ei lähe seda edasi rääkima.
mõrvarite vastu. Samuti oli temas palju naiselikku ning ka ebanaiselikku kavalust, mis tegi noore naise ohtlikuks vastaseks vaenlastele. · Orso Kuna Orso lahkus kodusaarelt noorena, olid temas arenenud mandri kombed ja kasvatus, huvi kunsti ja poeesia vastu. Sisemuses oli temas siiski tunda korsiklasele iseloomulikku talitsematust ning auküsimustest kinni pidamist. · Lydia Lydia oli ehtne inglise seltskonnadaam, kes pidas rangelt kinni viisakusest ja kommetest. Noore naise jaoks oli tähtsaimaks kogeda midagi ennekogematut ning käia paikades, kus tema tuttavad varem käinud polnud. PROBLEEMID: · Vihavaen Barricinide ja della Rebbiate vahel · Orso aukohus isa mõrtsukale kätte maksta, kuigi ta ise seda ei soovinud. · Lydia armastus Orso vastu ning algne soov seda maha suruda päritolude erinevuse tõttu. SISUKOKKUVÕTE: Itaalia tavapärasusest tüdinud kolonel Nevil ja tema tütar Lydia otsustavad
naine ootab alati et eakam meesterahvas ulatab talle käe kätlemiseks. Samuti abielupaaride kohtumisel kätlevad esmalt naised ning siis mehed ning siis naised ja mehed omavahel ja sealjuures hoitakse ära käte ristumisest. Viisakusreegel näeb ette, et kui käteldakse tuleb võtta kinnas käest ning naine vöib jätta kätte raskesti käest äravöetavad kindad. Eestis on kätlemine meeste teema, tavaliselt ei kätelda eesti naisi ja nad ise ka ei kätle kuna see pole lihtsalt kombeks. Viisakusest tõusevad ka noormehed püsti, kui mööduvad naised ja vanemad daamid ning vanemad mehed ning nad neid tervitavad. Isegi noor neiu kergitav oma istmiku istmelt kui vanema naise või vanema mehe tervitamisel. Ruumis kus mees tervitab naist peaks naine kindlasti tõusma korraks toolilt. Daam tervitab kõrgemat isikut , see on juba ammusest ajast euroopa tava. Igapäevases viisakuses on kasulik kui kohtled kõiki inimesi nagu
jooginõude eest Vietnamlased pakuvad teile rõõmuga kõiksugu eksootikat: mao, ahvi, koera või kurat teab, mis looma kurat teab, milliseid produkte jälgides ise huviga teie reaktsiooni Võõrustamine(2) On viisakas kõike proovida On kombeks söögi ajal tänukõnesid pidada LõunaVietnamis on toidust keeldumine ebaviisakas PõhjaVietnamis laske sööma kutsumist korrata, enne, kui kutse vastu võtate kutset esitatakse viisakusest ning eeldatakse, et ka teie oleksite viisakas ja loobuksite Ärge võtke kandikult viimast Sööge oma kauss tühjaks, muidu näitate üles hoolimatust toidu valmistaja suhtes Võõrustamine(3) Võite vabalt luristada ja matsutada ei panda pahaks, kui väljendate nii oma naudingut Kaussi hoidke käes laualt söömist peetakse laiskuseks
sõdalastena, kes tõttavad päästma oma armastatumat, tuldpurskava lohe või kurja nõia käest. Mõningas filmis on ka rüütleid, kes tahavad ainult halba nagu paljudes filmides ikka on see ebaloomulik, sest rüütliks saab ainult rüütelik mees. Rüütiliajast pärineb ka ütlus „naistel on eesõigus“. Tänapäevases kontestis tähendab see viisakusžest seda, et mehed avavad naisele ukse ja lasevad viisakusest ja ausutsest naisel enne ruumi siseneda. Ajaloolased väidavad, et Rüütliajal lasti naisedel enne ruumi siseneda, veendumaks, et ruumis pole vaenlasi, kui naine tapeti, oli teada, et ruumis varitseb vaenlane. Selline käitumine pole just kuigi rüütellik. Mina arvan, et rüütelikkus on aina enam kadumas. Keskajal pidi rüütel oskama hobusega ratsutada ja käsitseda mõõka. Tänapäeval, aga on mõõkade asemel kasutusel tulirelvad ja hobuste asemel mootorsõidukid
juttu. Linnas liigub praegu ringi ka palju võõravaid kaupmehi ning ka kerjuseid. Eemal märkan ka punastes riietes naist, kes mind agara pilguga vaatab. Linnas veidi jalutades tunnen, kuidas kõht juba uuesti tühjaks läheb. Järelikult on käes lõunaaeg. Lõunaks valin samuti imelise trahtri. Siin on palju rahvast ning uksest sisse astudes kutsutaks mind kohe teiste kaupmeeste juurde lauda. Pakutakse õlu ja veini ning viisakusest võtan loomulikult vastu. Sööme ja jooma seal rahulikult ning siis liiguvad kõik omas suunas edasi. Mina sean oma sammud jälle sadama poole. Kapten on selle aja peale juba kauba maha laadinud ning ootab mind. Arutleme veidikene, kus seda kaupa kõige parem maha müüa oleks ning selgub, et lähedal on praegu suhteliselt atraktiivne kauplemiskoht. Saadan siis oma selle asja uurima ning natukese aja pärast tuleb poiss tagasi rõõmustava uudisega. Leidis meile
kaubad. Kokkuvõte: Maxima poe üks kõige suuremaid probleem on kaupade väljapanek. Vahest teatud asjad mis on soodus hinnaga ei ole välja pandud või puudub kaup üldse. Maxima poe üks suurimaid probleeme on veel see, et pooled töötajad on vene rahvusest ning ei oska eesti keelt. Kui soovid abi küsid, siis on väga raske neile selgeks teha mida soovid kuna nad ei mõista eesti keelt. Maixima poe müüjad on enamu tuimade nägudega. On olnud ka olukordi kus viisakusest ütled tere, aga vastust ei sa. Aga on ka müüjaid kes on iga kord väga rõõmsameelsed. Enamus poodides, kaasa arvatud ka maxima poes üritatakse inimesi hindadega üle lasta. Tavaliselt lähevad selle õnge vanemad inimesed kellel silma nägemine halvem või ka nooremad kes ei vaata hoolikalt hindasid. Üks suurimaid probleeme on ka see, et kassasi on poes vähemalt neli, aga nendest töötab üks või kaks kassat
Suruvad kätt või kallistavad. Kui on grupis inimesed, siis ei pea igaüht eraldi tervitama ja grupis olevad inimesed ei pea vastama kõik, piisab kui üks tervitab vastu. · Araabias traditsiooniline tervitamine ninade kokku hõõrumine. Kui grupis ollakse, siis tervitatakse iga inimene ükshaaval ära. · Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Seal on erinevaid võimalusi tervitamiseks, aga see oleneb rääkija ja kuulaja sotsiaalsest staatusest. Kui sulle kummardatakse siis kummardad vastu, sama madalale. Mitte vastu kummardamine on ebaviisakas. See kui madalale kummardad oleneb staatusest. Tervitatakse ka kättpidi, aga siis nad tervitavad õrnalt, ja seda ei tohi võtta nagu halba suhtumist, nad tervitavadki õrnalt, kui kättpidi tervitavad
Erinevatest kultuuridest inimeste puhul tuleks ennast eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida ja teisest rahvusest inimest solvata. Nii peaksite teadma, et moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru kätt (kui just naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust. Naine ulatab käe kätlemiseks mehele alati esimesena, võõrustaja külalisele, ülemus alluvale, vanem nooremale
teha. Ka suhtlemisel oli sel ajal suurem väärtus. Keegi ei saanud kindel olla, kas ta sugulastest keegi järgmisel päeval ka elus on või on ta äkki juba surma saanud. Hoiti kokku, ühte peresse kuulus mitu põlvkonda. Lapsele võis vanaemal olla sama suur tähtsus kui ta emal. Tänapäeval jääb aga mulje, et suurt tähtsust omavad ainult suhted oma vanemate, õdede ja vendadega, inimestega, kellega ühe katuse all elatakse. Oma vanavanematega räägitakse vaid viisakusest. Neile küll helistatakse, kuid see piirneb enamasti tühja jutuajamisega. Tänapäeva Eestis võib igapäevaelu pidada küll juba suhteliselt turvaliseks. Oma sugulaste elu pärast ei pea enam nii palju pead vaevama, kuid see tekitab näiliselt tunde, et näiteks vanaema ongi igavene. Ta elab kuskil, see on tähtis, kuid temaga koos veedetakse aega üha vähem. Ei tulda tihti selle pealegi, et praegu temaga aega veeta, sest varsti teda enam meie seas ei ole. Niimoodi suurenevadki
Üksikud klaverinoodid lõhestamas hommiku kiretut tervitust, kajas Hallitiivaliste kodas hüvastijätt mineviku lembusega. Reas seisid inimesed, järeltulijad käekõrval, igapäeva mõtted läbistamas nutuhümni nad mõtlesid lahkunuile, oli surnute pühapäev. Teiste seas oli ka neid, kes ei tundnud leina nad ei saanudki, sest nad polnud aadamalapsed. Ükskõiksel ilmel jälgisid nad kaaslasi, oodates missa lõppu. Nad olid seal vaid viisakusest, et mitte äratada kahtlusi. Osad olid eelistamas elu varjude embustes, kuid julgemad segunesid inimsooga. Ka praegu pühkis mõni oma kauni taskurätikukesega olematut pisarat, teiste lohutav lugupidamine tagatud. Jättes ristiinimese ilmetu majaehitisega hüvasti, eemalduti üldkokkuhoidvast seltskonnast. Lõpuks omavahel, laskis ema lapse käest lahti ja lubas tal rohelisel murul kesk kalme paar ringi joosta. Tüdruk, kingades veel algaja, heitis end meeleldi hämarikku, mis ta suurtes
pidevalt, et midagi läheb halvasti või juhtub midagi halba. 3. Belikov ja Burkin- nende elufilosoofia ja –laad. Tee tabel. Nad vastanduvad põhimõtteliselt kõiges. Belikov: kõik on kindlalt määratud ja peab nii olema; asju peab läbi mõtlema ja kaaluma, kas ikka tasub; elamisel peavad olema reeglid ja piirangud; midagi ei tohi jätta juhuse hooleks; väldib inimesi ja rahvarohkeid kohti, hoiab omaette; riietub nii, et on alati halvaks ilmaks valmis; suhtleb inimestega viisakusest ja kohusetundest; ei meeldi reaalsus. Burkin: on spontaanne; tegutseb vastavalt vajadusele; suhtleb inimestega ja naudib nende seltskonda, tal on sõbrad; riietub vastavalt ilmale, lepib reaalsusega. “AMETNIKU SURM” 1. Tuleta meelde novelli kompositsiooni tunnused. Tee skeem. Novelli tunnused: 1) Keskendub ühele olukorrale või juhtumile (ametniku ja tsiviilkindrali kokkupuutumine) 2) Käsitletav sündmus on millegi poolest eriline (ametnik
luules on vähe kirgastust, ta on elitaarne ning tema luule tundub ka raskepärane. Kokku on Viidingul 8 luulekogu, mida on tõlgitud nii inglise, saksa, vene, soome kui ka rootsi keelde. Elo Viidingu populaarsemaid luuletusi: Põlvkond Mida pelgaksid sel hetkel kui me veenduks endi kohatuses, tuul meid ühte pööraks? Mina tõde kardan, sellepärast luba endast kõnelda kuis kõneldakse võõrast. Mida anda oleks keset seda vaenu milletaolist pole pikki aastaid nähtud? Võtta vanemate viisakusest laenu? Pole sobilik. On seegi suhe jahtund. Mis on põlvkond see mis nimetab end üksi lõpuks, alguseks - täis halba nagu head? Kõik nad ellu jäid, kes ihuüksi läksid, aga kuhu - vaevalt Surmgi teab. Veel maiset kurja mis end valgusesse varjab ja peekreist mõõdukais sind ahvatlemas ligi sa oska peljata, ka homme ometigi hing vaiki valikust - ka siis kui päev sind sarjab. On sarved inglitel, kes teavad sinust tõde ja magus hääl, mis nagu ling su kaelal sõlmub -
Eneseanalüüs ÜLDINE ISELOOMUSTUS Isuksusetüübitesti põhjal võin öelda,et ma olen tõsine inimene, kes saavutab edu keskendusvõime ja põhjalikkusega. Tänu oma eelistustele olen praktiline ja loogiline, realistlik ning kordaarmastav, distsiplineeritud. Arenenud vastutustunne teeb minust igal pool usaldusväärse inimese, töötan visalt oma kohustuste ja ülesannete õigeaegse täitmise nimel. Kui näen, et midagi olulist ja tähtsat tuleb korda ajada, teen seda ka kohusetundest. Olles millelegi pühendunud, on mind raske araks teha või kõrvale juhtida. Meeldib, et kõik oleks selgelt välja öeldud. Ebamäärased asjad jätavad külmaks või tekitavad vastumeelsust. Austan fakte. Nende najal tahan kõike mõista, kõigest aru saada. Püüan igas olukorras jääda arukaks, rahulikuks ja tasakaalukaks. Olles väliselt rahulik vaatlen ma olukorda siiski elavate tunnetega oma kindla nurga all. Mind paneb liikuma kohusetunne ja m...
Tal oli varem tutvunud ühe taluniku tütrega, kes nüüd kutsub Hannest oma juurde. Hannes otsustabki minna koduväiks jõukasse tallu. Tal ei ole seal millestki puudu, kuid ikka igatseb ta mere järele. Ta püüab küll ennast talutööle pühendada, aga igatsus jääb. Kui siis juhtub õnnetus vennaga ja vennanaine kolib tagasi oma koju on Hannesel kohustus oma isa eest hoolitseda. Ta püüab röömuga kala ja ei taha mõeldagi enam maamehe elu peale. Ta küll kutsub viisakusest oma naist rannakülla elama, aga see on harjunud parema eluga. Siis Hannes otsustabki, et tema koht on rannakülas. Teda ei ahvatle parem elu talus. Ta tahab oma kätega oma unistused teoks teha ja ikkagi kollase maja mereäärde ehitada. Ka leiab ta omale tubli kaaslase rannatüdruku Taali. Ka on tal Taaliga poeg kellest Hannes küll algul midagi ei teadnud, sest oli vahepeal sõjaväes. Autor tahab selles raamatus näidata, et juured loevad elus väga palju. Võib küll olla
Seetõttu on oluline meilidele vastata ja suhelda inimesega. Me kõik oleme võimelised tegema paljusid asju, mis ei ole viisakad, kuid ometi üks osa meist teadvustab oma tegude tagajärgi ja mõju ühiskonnale ning temale enesele tervikult ja seetõttu lähtub oma tegutsemises üldtuntud normidest. Etikett kujuneb välja teatud tegevuse käigus ja sisaldab endas praktilisest ja üldtuntud viisakusest läbipõimunud infot, mille ülestähendamisel ja levitamisel tekib teatud viisakusnorm. Inimestega on vaja suhelda, minu arust on väga hea, et on loodud internet ja veebiportaalid, kus on võimalik sõnumeid vahetada. Internetisuhtlus on muutnud inimeste sotsiaalset käitumist, mis peegeldub eriti anonüümsete kommentaaride kaudu. Internet võimaldab inimestel anonüümselt
1. Igasugune negatiivsus on täiesti ebapraktiline. Eestlane on ju praktiline inimene. Milleks praktiseerida negatiivsust, kui see mitte midagi ei anna? Ta ei loo häid inimsuhteid, ta ei ravi su tervist, ta ei tee su tuju heaks ega su päeva kaunimaks. Kõikides situatsioonides on võimalik jääda positiivseks. Kõigis situatsioonides tuleb jääda iseendaks. Tuleb aru saada, mis on elus tähtis ja mis ei ole tähtis. 2. Inimsuhetes tuleb olla aus. On inimesi, kellega me suhtleme viisakusest või harjumusest, kes tegelikult ammu ei kuulu enam meie vibratsiooni. Hinda seda, mis on sulle tõeliselt tähtis ja neid inimesi, kes on sulle tähtsad ja tee neid asju, mis on sulle rõõmu valmistavad. Ma arvan, et rõõmsameelsus on meie ainus kohustus looja ees, sest rõõmsameelsusest algavad kõik ülejäänud head asjad. 3. Võtke rohkem aega iseenestele mõtlemiseks, lihtsalt molutamiseks, mediteerimiseks. Ükski õigustus, miks sul halvasti on, ei ole piisav
Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii kingituste kui vahetu tähelepanuga, mille Mirandolina kõik viisakusest vastu võttis. Vaid üks härra nimega Ripafratta kuulutas end naiste võltsnaeratuste vastu immuunseks, mis seadis omakorda edevale Mirandolinale väljakutse - vallutada mehe põlglik süda, kasutades selleks kõiki naiselikke võrgutusrelvi. Mees sõnas: „Naiste võim on kõige jubedam asi maailmas.“ Ripafratta võrgutamine lõpuks tal ka õnnestus (lausa sama päeva õhtul, mil härra saabus). Mirandolina valiv natuur ja salakavalus viis loo
Etikett ei ole ajast aega püsinud sama, kuid on siiski kindlad baasreeglid, mida endale käitumisel aluseks võtta. Me kõik oleme võimelised tegema paljusid asju, mis ei ole nö viisakad, kuid ometi üks osa meist teadvustab oma tegude tagajärgi ja mõju ühiskonnale ning temale enesele tervikult ja seetõttu lähtub oma tegutsemises üldtuntud normidest. Näiteks sellest, et ei ole ilus varastada. Etikett kujuneb välja teatud tegevuse käigus ja sisaldab endas praktilisest ja üldtuntud viisakusest läbipõimunud infot, mille ülestähendamisel ja levitamisel tekib teatud viisakusnorm. Suhtleme ju peagi igapäev internetti aktiivselt kasutades. Eelkõige meili teel, kiirinfo vahetamisel on abiks MSN, vajadusel Skype. Suhtlus toimub kolleegide, klientide, erinevate ametiasutuste, üliõpilaste ja sõpradega. Kindlasti kasutades internetti peaks igaüks meist teadma häid kombeid ja kinni pidama headest tavadest, see on sama oluline nii e-kirjade saatmisel
Miks? Kui saaksid olla keegi selle raamatu tegelastest, kes sa tahaksid olla ja miks? Minu lemmikkarakterid on José ja Carmen. José’i meeldib mulle, sest ta on rahulik ja sõbralik, tundub nagu tema seltskond oleks meeldiv. Carmen meeldib mulle, sest ta on tark ja ilus, ta on ainult enda eest väljas ja ta on väga huvitav. Kõige ebameeldivam tegelane on ränduri/teadlase (jutustaja) teejuht, sest ta tahtis José üles anda, et raha saada. Ta ei hoolinud José viisakusest ja sõbralikkusest ning umbusaldas teda (kakssada tukatit pole maha visata, eriti veel kui saam maa sellisest nuhtlusest vabastada). Ma tahaksin olla kas rändur, sest tema kogemused ja rännakud on väga huvitavad ja ta näeb palju ilusaid kohti ning tutvub erinevate inimestega, või Carmen, sest ta on väga ilus ja elab täiel rinnal, saab ise endaga hakkama. 5. Kui saaksid mingit osa raamatust muuta, mida muudaksid ja miks?
Narkomaania ja Alkoholism Igale inimesele ei tuleks anda otsustus õigust. Narkootikumid ja alkohol on saanud väga suure rolli meie ühiskonnas.Eriliselt on kogunud see suurt populaarsust noorte hulgas,kes ennast neid tarbides all käigu suunas viivad või koguni hävitavad.Kuid see probleem ei ole ainult noorte hulgas on ka eakamaid inimesi,kes selle probleemi all kannatavad ning see pärast soovingi kõneleda teile sellest täna siin. Me elame väga kiiresti muutuvas ja arenevas ühiskonnas ja nii mõnigi noor ei suuda leida endale oma elu eesmärki ning enam vähem ette kujutada milline tema elu tulevikus oleks.Sellepärast on ta otsustanud proovida igasuguseid elusviise ja ka palju selliseid mis ei ole ka head viisid elu elamiseks.Narkootikumid ja alkohol sulanduvad väga kergelt ja kiiresti seltskonda ja selleks tuleks kindlasti valida endale ka sobiv seltskond ja sõbrad kellega sa suhelda tahaks ja keda sa ...
peaaegu ei näegi, sest Nathan läheb külla uue naisega elavale isale ning Simoni viivad vanemad Paritai Puuetega Laste Kodusse, eelkõige Simoni soovil, et vanemad saaks vahepeal puhata. Peale vaheaega näeb Nathan, kuidas Simon on muutunud veel hädisemaks. Lk 59. Nathani noorem õde Fiona joonistab Simonist alatasa pilte, milles kujutab Simonit erinevates olukordades, kuigi kumbki poiss pole nendest piltidest huvitatud, võtab Simon need alati viisakusest vastu. Simoni tervis muutub kiirelt veel kehvemaks ning ühel päeval peab ta minema haglasse, sest tal tekkib hingamisega raskusi, mis on tingitud ka haigusest. Lihasdüstroofia mõjul muutuvad rinna ja õlgade ümbruses olevad lihased nõrgemaks, mistõttu on kopsudel siis raskem töötada. Natahan muutub aina murelikumaks ja saab aru , et kauaks tal enam sõpra kõrval pole. Lk 74. Nathan näeb
Kõik nad on üksikud. 4. Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest. August Kaske ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad.
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? „Vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ kajastab ürgset tabu, millel oli kunagi sügavalt maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei räägi, vaid argumenteerime, vaidleme, süüdistame, küsime, jutustame, seletame, lobiseme ning see loetelu jätkuks veel pikalt. Kuid millise mulje see meist jätab? Kõige lihtsam on tuua näide igapäevasest koolielust. Gümnaasiumis oldud aeg on tõestanud, et
pausina, et tuua lugejale pilt, kuidas mingi asi oli ja ilmestada kogu tegevust paremini. See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega. Esimese korruse aknast vaatas välja lumivalge näoga vanamees. ''Ära nüüd... Mis sa kogu aeg kaebled,'' lohutas Jaan. ''Mul on täitsa huvitav su vanatädi näha.'' ''Minul ei ole,'' kostis Margit napilt. Lumivalge vanamees esimese korruse aknal vahtis neid tardunud pilgul. Jaan noogutas talle viisakusest, aga vanamees ei teinud teist nägugi. Ajaliselt toimub lugu ühes päevas, täpsemalt hommikust lõunani või õhtupoolikuni. Jutustaja on selles teoses olemas, kuid mitte kõige tähtsam. Tema ülesandeks luua pilt toimuvast, et lugeja saaks aru, mis tegelikult toimub. Näiteks loo alguses ütleb jutustaja lugejale, mis kohe ja edaspidi toimuma hakkab, annab sellest väikese aimduse. Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul.
lohutas Jaan. ,,Mul on täitsa huvitav sinu vanatädi näha". Tundub et naine ei suuda mõista mis meest sellises olukorras lõbustab: ,,Minul ei ole" kostis Margit napilt." Sellised me ju oleme, tänapäeva mehed ja naised? Kogu loo keskel esineb ka humoorikas alatoon, mis seisneb äratundmisrõõmus, justkui oleksid need sündmused meie enese elust: ,,Lumivalge vanamees esimese korruse aknal vahtis neid tardunud pilgul. Jaan noogutas talle viisakusest, aga vanamees ei teinud teist nägugi." Vaadates oma pikast eluaknast loodame näha midagi uut ja huvitavat aga kõik on ikka tavapärane nooremad tervitavad vanemaid ja väärikaimaid ning see ei pane meil isegi silmi pilgutama. Me elame oma tavapärases elurütmis, seisame ja vaatame: kõik on traditsiooniline, nii nagu olema peab. Kui me aga ise midagi teeme, ootame et teised sellele tänulikkusega vastaksid. Aeg kulgeb meie kõigi ümber aga me tajume ja
sügavama kummarduse. Erinevatest kultuuridest inimeste puhul tuleks ennast eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega, et mitte eksida ja teisest rahvusest inimest solvata. Nii peaksite teadma, et moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru kätt (kui just naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust. Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv ülemat, saabuja kohalolijaid (olenemata soost ja vanusest)
Olemas on igasuguseid inimesi ning igasugust teenindust. Igal teenindusel võib olla mingisugune pahe , kuid on ka häid külgi. Teenindus ja teenindamine areneb igapäevaselt. Klienditeeninduse tase tõuseb aastatega märgatavalt ning kliendid saavad ostu teadlikumaks igapäevaselt. Teenindaja peab teadma, mis ta müüb või mis teenust ta pakub. Head teeninduskeelt on lihtne ära tunda. Seal ei ole erilisi nippe, see on lihtsalt üks tavaline suhtlus osa, mis koosneb viisakusest, abivalmis olekust ning tahtmisest suhelda.VIIDATUD ALLIKAD 1. Naessen, L-O. 2001. Parem teenindamine. Tallinn: Avita kirjastus. 2. Karjaste, M. 1998. Miks klient rahul ei ole? Tallinn: Ilo kirjastus 3. Tschohl, J. 1997. Teeninduskunst. Tallinn: Koolibri kirjastus 7
4) Kuidas üks või teine tegelane sulandub Mustamäe olustikku? Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest. August Kaske ei lohutanud väline heaolu palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad.
need saadetakse koos kutsetega. 4 Sekretäril on teada tulijad ja lõpuks on kindel ka päev, millal koosolek toimub. Nüüd on vaja selgitada toimumise koht ja see vajadusel broneerida. Kui koosolek toimub koosoleku korraldaja kontoris, siis eelnevat broneeringut pole vaja. Kätte jõuab koosoleku päev, mis algab koosoleku ruumi ettevalmistamisega. Ruumi õhkkond peab olema selline, et see koosolekut ei häiriks. Lauale võib panne viisakusest küpsiseid, mõned kaunistused ning igale osavõtjale oma joogivesi koos klaasiga. 3.2.Koosoleku läbiviimine Algab koosolek. Algus peab olema täpselt märgitud ajal ning hilinejaid ei tohiks oodata. Kui graafikust mitte kinni pidada, võib ajakava nihkuda, mis pole õiglane külaliste suhtes. Alustada ei tohiks noomimisega. Need, kes hilinevad, neid noomida hiljem, eraviisiliselt. Pahandamine tekitab stressi. Sama lugu on halbade uudistega ja raskete teemadega. Kui
(välja ei lastagi enne?), kõige teiste liiklemist takistab käed laiali esimese vaba koha poole tormates ja suvaliselt ning vabandamata minu niigi kannatada saanud koolikoti otsa prantsab? Kes räägib ilmekalt "tänapäeva hukkaläinud noortest" (noored on alati saatanast olnud, nagu Asso Künnap väga õigesti ühes oma artiklis ütles), kes ropendavat nii, et süda tahab seisma jääda ja kel elementaarsest viisakusest pole halli aimugi, kui järgmisel hetkel astub see tädike minu jalale, jällegi vabandamata, sest tal on parasjagu liiga kiire naabri-Tiiu klatimisega? Mina ütlen EI. Need sõnapaarid "elementaarne viisakus" ja "loomulik intelligents" - kogu oma elu olen neid vihanud. Kuid jälgides meie elavaid esivanemaid tahaks küll valjult ja tatti pritsides need välja pursata ja otse nende saatanlikest noortest okeeritud nägudesse. Elementaarne viisakus ja loomulik intelligents.
Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. Geete Kaasik Maurer pärines teisest miljööst, mida ta ise kujundas. Maurer oli vaimustatud uute linnaosade korrast ja elanike viisakusest. Tunnetab, et tühjal ristteel funktsioneeriv valgusfoor on märk inimeste hoolivusest. August Kaske ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad.“ Romaanil süžeed otseselt ei ole. Tegelased elavad omas maailmas, puutudes mingil määral ka kokku. Romaani peamine märksõna on üksindus. Kõik tegelased olid üksiklased. Laural oli ka
5)Üksildus Jake oli juba kuid maganud põleva öölambiga, sest ta ei tahtnud ennast üksildasena tunda. 6)Suhtlemine Jake ja tema sõbrad olid harva üksteise suhtes otsekohesed ning ausad, nad varjasid oma tõelisi tundeid üksteise eest. 7)Pinnapealne sõprus teose tegelased moodustusid läbi teose erinevaid tutvusi ja nii-öelda sõprussuhteid, kuid enamik neist ei olnud siirad ning lihtsalt viisakusest loodud. Teose idee: Rääkida lugu agoonias vaevlevast sõjajärgsest ühiskonnast, mis on kaotanud optimismi, süütuse ja sihi. Inimese ja ümbritseva maailma side on väga häguseks muutunud, tegelased lähevad vooluga kaasa ning ei püüagi end kuidagi aidata, vaid on loobunud pingutustest ja tõelisusest. Inimese elul ei ole enam mõtet ning ainus, mis veel elus hoiab on alkohol ja meelelahutus. 5.Teose kõige mõjuvam koht: Raamatu lõppp, kui Brett Jake'i enda juurde Madridi kutsus
• Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügavama kummarduse Erinevad kultuurid • Tuleks ennast eelnevalt kurssi viia teise poole kommete ja tavadega • Moslemi naised ja mehed ei puuduta ega suru kätt (kui just naine pole väga läänestunud), nii et esimesena tuleks lasta alati naisel käsi ulatada. • Jaapani kultuur välistab samuti puudutamise, kuid tänapäeval on jaapanlased läänemaailma inimeste kommete tõttu viisakusest kasutusele võtnud ka käesurumise rituaali. • Aasia ning Vaikse ookeani piirkonna riikide kultuuridele on omane, et tervitamisel kummardatakse ja ulatatakse ka visiitkaart. • Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad, mille kaudu näitavad nad teie vastu üles suurt austust. Tervitamise reegel • Tervitamisel kehtib reegel, et noorem tervitab vanemat, mees naist, alluv
sisselaskmist. Kuid Gerassim ei lasknud neid sisse ega andnud koera nende kätte. Lõpuks tegi Gerassim neile kätega selgeks, et teeb ise koerale otsa peale. Mehed jäid ukse taha valvama. Möödus tund ja ukse avas Gerassim. Tal olid parimad riided seljas ja Mumuu nööri otsas järel. Jeroska saadeti teda jälgima. Gerassm lähs trahteri ja tellis hapukapsasuppi lihaga. Ta pudistas sinna leiva ja tõstis selle maha. Koer hakkas viisakusest sööma. Pisarad valgusid Gerassimi silmadesse. Mumuu sõi pool taldrikust. Peremees maksis supi eest ja nad lahkusid. Teepeal võttis ta majahoovist, kus juurdeehitist tehti kaks telliskivi ja nad läksid edasi. Äkki nägi ta aerupaate. Ta hüppas ühte neist, Mumuu hüppas talle järele .Nad aerutasid pikalt. Lõpuks jättis ta aerutamise. Mässis nöörijupi ümber kivide, tegi aasa ja sidus selle koerale kaela. Siis võttis ta Mumuu,
käisid seiklemas, mis oli kääbikute jaoks väga lugupidamatu ja mõeldamatu. Kuid Bilbol polnud endaarust mingeid kaldumusi seiklusteks. Ühel hommikul aga tuli tema juurde pikka valge habemega vanamees, kelle nimi oli Gandalf. Ta tahtis Bilbo seiklustesse saata, kääbikul polnud aga vähimatki tahtmist seiklema minna ja ta saatis Gandalfi minema. Järgmisel päeval helises täpselt enne teeaega uksekell, Bilbole tuli meelde, et ta oli eile kutsunud viisakusest Gandalfi teed jooma. Ta jooksis ust avama, kuid Gandalfi asemel seisis ukselävel päkapikk, kes koheselt sisse tulija oma mantli nagi otsa riputas. Kuna kääbikud on väga viisakad olevused, siis kutsus ta päkapikku teed jooma. Kuid hetke pärast helises jälle uksekell, ja jälle seisis seal päkapikk, kes toimis samamoodi nagu esimene ja samamoodi nagu ennegi kutsus Bilbo teda teed jooma. Kuid see kordus jälle
alusel, kas kaaskõneleja on tuttav ja lähedane või võõras ja kauge. Sel puhul on tavaline sümmeetriline kõnetamine, mis puhul suhtlejad kasutavad vastastikku samu vorme. Vertikaal- ehk võimuteljele paigutuvad kasutusjuhud, mille aluseks on ühiskondlikud hierarhiad. Sellel teljel on tüüpiliseks ka asümmeetriline kõnetustava, kus alt üles kõnetatakse ühtmoodi ja ülalt alla teisiti. (Keevallik 2008). 2. Erinevad rahvad ja kõnetamine Erinevates keeltes on tavad ja viisakusest arusaam erinevad. On rahvaid, kelle lapsed ütlevad oma vanematele "teie". Familiaarne sinatamine on paljudes maades levinud just nooremate inimeste hulgas. Maailm on tegelikult üsna mitmepalgeline ja suhtlemispaindlikkust võimaldavat rikkalikumat keelekasutust pole mõtet ühegi käsu või keeluga vaesemaks muuta seni kuni aeg seda ise ei tee. Nagu teada, esineb Euroopa keeltes erinevaid pöördumisvorme. Sinale vastandub näiteks
(räägitakse vene ja prantsuse keeles segamini, nagu selle aegses kõrgseltskonnas kombeks). Nad räägivad poliitilisest olukorrast Euroopas (Napoleon) ja jõuavad välja selleni, kui Anna teeb vürstile ettepaneku naita tema poeg Anatole vürst Bolkonskai tütrega. Vürst, kes peab oma poegi lollideks on plaaniga nõus ja palub Annal asjad ära korraldada. II- Peole koguneb väheaval Peterburikoorekiht. Anna viib kõik külalised oma vana tädi juurde, kes tema igavat juttu puhtalt viisakusest kuulavad. Tähtsamad külalised prantsuse pagulased abee Morio ja Mortemart. Peole saabub vürst Bezuhhovi vallaspoeg Pierre, kes on seltskonnas kogenematu ja hajameelne ning rikub seetõttu paljusid viisakusreegleid. III- Pierre kohtub peol vana tutava Andrei Bolkonskiga, kes on minemas sõtta (Napoleoni vastu). Oma raseda naise plaanib ta saata maale isa juurde. IV- Kui v. Vassili peolt lahkub, läheneb talle Anna Mihhailovna, kes palub tal kosta oma poja eest Keisrile
Põhimõisted 1) Töötsükkel - protsesside kogum, mis kindlas järjestuses perioodiliselt silindris korduvad ja panevad mootori tööle. 2) Ülemine surnud seis kolvi kõige ülemine asend (Ü.S.S). 3) Alumine surnud seis kolvi kõige alumine asend (A.S.S). Kolvi joonis Ülevalolevale joonisele on märgitud kolvi kõige madalam ja kõige kõrgem asend töötsükli käigus - vastavalt alumine surnud seis ehk A.S.S, mida ameeriklased viisakusest siiski BDC (bottom dead center) nimetavad ning ülemine surnud seis Ü.S.S. (TDC e. top dead center). Nende vahet nimetatakse mootori kolvikäiguks (S, stroke) ning koos silindri läbimõõduga (B, Bore) võimaldab see arvutada ruumala Vh, mis jääb ülemise ja alumise asendi vahele ning mida nimetatakse silindri töömahuks; korrutatuna silindrite arvuga (ehk siis kaheksaga) annab see mootori töömahu (displacement). Joonisel on näha veel kaks ruumala: silindri üldmaht Vt ja
01.2013 koheldi väga halvasti mind ja õiendati minuga tühiselt. Ma siis läksin hommikul kooli ja palusin kuupiletit ja kohe hakati õiendama, et miks sa kuulõpus ei ostnud, et nüüd on kuukaartid otsas ja peate tava pileti ostma, ma ei oskanud midagi öelda ja ei saanud aru mida ma olin valesti öelnud, ostsin siis tava pileti. Teenindaja näris nätsu minuga suhtlemisel. Tere ega midagi ei öelnud, kurja näoga vaatab otsa kõigile ja müüb pileteid, viisakusest oli asi kaugel. Negatiivne: piletimüüja võiks suhelda kõigiga võrdselt ja teha selgeks, et piletid on otsas, pealegi tean mina millal ma kuukaarti ostan või ka üldse ostan. Sellest peaks ikka olema teadlik, et kui ta müüb pileteid peaks kõikidele inimestele ütlema tere ja , et pole viisakas näts suus rääkida. Särevere söökla Särevere sööklat külastasin ma viimati 25.03.2013, kell 11.30.
lihtsalt öeldakse kuna nad ei osanud ja ei julgenud midagi muud välja öelda. See on liiga tavaline olukord. Keegi peaegu ei julge otse välja öelda mida ta teisest arvab. Nii ongi raske teada saada teiste poolne tegelik arvamus sinust ja isegi abi ei saa juu nii. Muidugi mõista need inimesed, kes ei julge otse välja öelda oma arvamust, nad on kas liiga arad ehk tallaalused teistele või siis lihtsalt jätavad viisakusest teiste inimeste negatiivsused rääkimata. On ka võimalus et nad ei ütle algul välja, aga pärast klatsivad õhtul seda kes küsis taga oma sõbrannadega ( kus juures tema sõbrad isegi ei salli teda võiolla kuna kellegile ei meeldi klatsijad, aga sellegi poolest on klatsimis vajadus meis kõigis mingis koguses olemas), näteks et ´kas teate mis ta küsis ja siis ma ütlesin seda´ ja nii edasi. Aga mõnikord ongi
Matuseid ei vaevuta suureks puhuma, sest sel ajal on juba igas majas uued surnud ja ega oma laste matmise kõrvalt keegi matusele tullagi ei saa. See tegi Andrese aina kibestunumaks, Krõõda surm oli olnud vaid algus. Sealt algab ka Andrese suur viha Jussi mälestuse vastu, just Mari ebausu pärast. Viha on seda suurem, et surnuga võidelda on suisa võimatu. Nii hoiab Mari edaspidi oma mõtted enda teada, aga see elu paremaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakusest ka Pearu. Too oskab tuju ära rikkuda (loe: peolt ära ajada) auväärse köstri ja tolle aatekaaslasest rätsepa, viimase "viletsate" pükste (midagi pidi ju rätsepa juures laitma kui tüli norida vaja) pärast palja tagumikuga ringi käia ja selle eest naistelt peksagi saada. Indrekule jääb Pearu valge pluus kuidagi eriti hästi meelde, meenub iga kord kui kirikus Kristuse valget seda-asja nägi. Möödub pilt sulane
annaabi.ee 
