Ernest Hemingway - "Ja päike tõuseb" (1)

Ernest Hemingway „Ja päike tõuseb“
1.Teose tegevusaseg: 20.sajandi algus, peale I maailmasõda.
Tegevuskoht: Prantsusmaa ja Hispaania
2.Teose peategelase suhtumine ülesannetesse ja kohustustesse: Jake ei suhtunud oma toimetaja töösse väga tõsiselt. Ta alatihti käis kohvikutes söömas ja joomas ning vahepeal sattus ka tööle, kus ta mõned kiiremad asjad ära tegi ning uuesti lahkus. „Olin avastanud, et kohvikusse minek oli parim viis sõpradest lahti saada. Kui napsid olid võetud, ei tarvitsenud sul öelda muud kui „noh, nüüd ma pean tagasi minema, et mõned telegrammid ära saata“, ja oligi tehtud. Ajalehetöös, mille eetika nõuab, et sind kunagi töötamas ei nähtaks, on väga oluline leiutada selletaolisi sujuvaid lahkumisvõtteid.“
Suhtumine naistesse ja armastusse : Jake on armunud leedi Brett Ashleysse, aga kuna ta sai sõjas vigastada, siis see ei võimalda tal täielikke suhteid luua. „Ja armastada on ka lõbus. /.../ Muidugi mitte igas mõttes. Aga omamoodi on see siiski nauditav tunne.“
Suhtumine sõtta: „Sõda on inimkonnale hukatuseks ja et seda peaks õieti välditama. Minul oli sellest juba viljand.“
Elumõtet nägi: Jake nägi elumõtet elu nautimises, sellest ka tema pidevad pidutsemised. „Olin lunastanud endale elus palju asju, mis mulle meedlisid, ja sellepärast olin elust mõnu tundnud . Asjade eest, mis mulle rõõmu valmistavad, võib maksta mitmeti: teadmiste, kogemuste, riski või rahaga. Et elust mõnu tunda, selleks tuleb õppida oma raha eest midagi täisväärtuslikku saama ja seda teadlikult nautima. Üldiselt on see võimalik. Maailm on hea kaubamaja.“
3.Tegelaste omavahelised suhted: Jake ja Brett – Brett oli Jake'i eluarmastus ning naine armastas ka teda, kuid nende kooselu ning õnne takistuseks on Jake'i impotentsus. Brett polnud ka naine, kes oleks ühele mehele truu. Suutmata hoida enda juures naist, keda ta armastas, leidis Jake end kõrvaltvaataja rollis, samal ajal kui Brettil oli juhusuhted tema sõpradega. Jake: „Kas me ei võiks koos elada, Brett? Kas me ei võiks ikkagi koos elada?“ Brett: „Ei, ma ei arva . Ma aina petaksin sind igaühega. Sa ei suudaks seda välja kannatada.“
Jake ja Bill Corton – Nad olid väga head sõbrad ja said omavahel hästi läbi. Nad käisid näiteks koos kalapüügiretkel ning said rahus veidi aega olla. Nad said nii üksteise kallal naljatleda kui ka tõsiselt rääkida. Bill: „ Kuule . Sa oled paganama tore poiss ja meeldid mulle rohkem kui keegi teine siin maamunal.“
Jake ja Robert Cohn – nad olid alguses sõbrad, kuid lõpu poole hakkas Jake teda põlgama, sest ta jõlkus teistel pidevalt sabas ning temast ei olnud kunagi kasu. Bill: „Mul on siiski Cohnist kahju. Nägi tema alles päevi.“ Jake: „Oh, Cohn käigu kuradile.“
Robert Cohn ja Frances – Robet oli naisele väga tänulik ja võlgnes talle palju, kuid too ei suutnud vastata naise tunnetele, kuna ta lihtsalt ei armastanud teda. Naine küll lootis, et nad abielluvad, kuid mees seda ei soovinud ja Frances halvustas teda avalikult, kuid mees võttis seda suhteliselt rahuliku südamega.
Brett ja Robert – Robert armus kergesti Bretti pärast koosveedetud ööd ning ta tahtis temaga koguaeg kool olla, kuid Brett ei tundnud tema vastu sama ja andis talle nii-öelda „korvi“. See aga ei muutnud Cohni tundeid ja ta kõndis igalpool Bretti sabas, ka San Sebastianis. Robert arvas , et tema ja Bretti vahel on tõeline armastus.
Brett ja Romeo – nad mõlemad armastasid üksteist, Brett hoolitses mehe eest, kui Robert ta läbi peksis. Ta üritas mehega niipalju koos olla kui võimalik. Samuti jättis Brett Michaeli Romeo pärast maha ning nad lahkusid. Siiski raamatu lõpus, sundis Brett poissi tema juurest lahkuma , sest ta tundis, et ta polnud mehe jaoks piisavalt hea.
Brett ja Mike – Mike armastas Bretti väga, aga Bretti tunded ei olnud nii sügavad, kuid siiski olid nad kihlatud. Nende armastus oli siiski üürike, sest Brett armus kiiresti Romerosse. „Ma lähen Mike'i juurde tagasi. Ta on nii pagana kena ja samal ajal nii võimatu. Me oleme paras paar.“
4.Teose probleemid: 1)Pidev joomine – päevast päeva käiakse restoranides, kohvikutes, pubides ja tellitakse veini, konjakit ja muid alkohoolseid jooke . Kõik mured uputatakse alkoholiklaasi. 2)Raha kulus aina kohvikutes erinevate jookide peale ning võõrastele ja tuttavatele välja tegemiseks. Lisaks oli näiteks Mike pankrotistunud ning ega Brettilgi polnud väga raha. 3)Sõda oli kõigile tegelastele laastavalt mõjunud (v.a Cohnile). Ning sõjast saadud Jake'i vigastuse tõttu, ei saanud ta ka Brettiga koos olla. 4) Vastamata armastus tuleb eriti hästi välja Cohni ja Bretti näite puhul: mida inimesega armastus teeb, mis pole kahepoolne. 5)Üksildus – Jake oli juba kuid maganud põleva öölambiga, sest ta ei tahtnud ennast üksildasena tunda. 6) Suhtlemine – Jake ja tema sõbrad olid harva üksteise suhtes otsekohesed ning ausad, nad varjasid oma tõelisi tundeid üksteise eest. 7)Pinnapealne sõprus – teose tegelased moodustusid läbi teose erinevaid tutvusi ja nii-öelda sõprussuhteid, kuid enamik neist ei olnud siirad ning lihtsalt viisakusest loodud.
Teose idee: Rääkida lugu agoonias vaevlevast sõjajärgsest ühiskonnast, mis on kaotanud optimismi, süütuse ja sihi. Inimese ja ümbritseva maailma side on väga häguseks muutunud, tegelased lähevad vooluga kaasa ning ei püüagi end kuidagi aidata, vaid on loobunud pingutustest ja tõelisusest. Inimese elul ei ole enam mõtet ning ainus, mis veel elus hoiab on alkohol ja meelelahutus .
5.Teose kõige mõjuvam koht: Raamatu lõppp, kui Brett Jake'i enda juurde Madridi kutsus ning ta mehele kõigest pihtis ja hiljem läksid Madridi linna taksoga avastama . Brett: „Oo, Jake, meil oleks võinud olla pagana tore koos elada.“ Jake: „Jah, sellele on vähemalt ilus mõelda.“
Hinnang teosele: Mulle meeldis seda teost lugeda. See oli just parajalt pikk ning tegevust jätkus. Ei jäädud väga pikalt tegelaste hingelistele aruteludele pidama , vaid kasutatud on ohtralt dialooge . Mind küll häiris, et aina toimus ühest kohvikust teise minek ja püsiv joomine, aga siiski hoiti pinget üleval, kas või härjavõitlusega. Kokkuvõttes oli huvitav lugemine.
6.Teose iseärasused: Teos pole keeruka sisuga, kõik tundub olevat väga lihtne. Siiski kasutab Hemingway jäämäe printsiipi ehk jätab olulise välja ütlemata ning kirjutab asju ka ridade vahele. Autor kasutab sümbolistlikku stiili. Tal on suhteliselt napp sõnavara ning tegelaste dialoogid oleksid justkui mehaanilised ning neis esineb palju korduseid. Samas iseloomustab ta tegelasi üsna objektiivselt, ta ei kujuta kedagi läbinisti halva või heana. Samuti kasutab ta irooniat.
7.Kuidas mõista pealkirja? Raamatu pelkiri pärineb piiblist Koguja raamatu 1.peatükist, mis kõneleb asjade tühisusest: „Üks rahvapõlv läheb ja tuleb teine, aga maa jääb seisma igaveseks ajaks... Ja päike tõuseb ja päike läheb looja ja tõttab taas sinna, kust ta tõusis... Tuul käib lõuna poole ja pöörab enda põhja poole; alalõpmata käib tema ringi ja tuleb taas tagasi oma käidud teele... Kõik jõed jooksevad merre ja meri ei saa täis; kuhu jõed jooksevad, sealt tulevad nemad taas tagasi.“
8.Hemingway tegelased on „kadunud sugupõlve esindajad“, sest tegelased on kaotatud kontakti iseenda ja maailmaga , elu libiseb mööda ja elust libisetakse üle, juuakse, räägitakse kõigest ja mitte millestki .