soolonäitust tegema Viini.1924.aastal valiti Viiralt Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks. Looming Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene.Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused.Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas.1923-1925 illustreeris viiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ,1925 Jakob Kõrvi "Muinasjutud" ,1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud,1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid".1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti
1944. aastal elas Viiralt Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik tagasi Pariisi. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt lahkus 55- aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead" ja "Lamav tiiger". . Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd. 30
..................................................13 Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda 1. Näib, nagu peaks Kristjan Raud olema rahvale lähedasem oma monumentaalse arhaiseeriva stiiliga, millest hoovab rahvaluule eepilist hingust, põhjamaise looduse rüpes kujunenud talupoeglikku ilumeelt. Viiralti looming, stiililt ja aineilt nii erinev Kristjan Raua omast, võib esmapilgul tunduda üpris kosmopoliitilisena. Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse positsiooniga rahvusvahelises graafikas või muude väliste asjaoludega. Selle populaarsuse põhjus peitub, nagu Kristjan Raua puhul, sügavas vastavuses rahvuslikule mõtte- ja tundelaadile
kaks raamatut. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Viiralt tagasi Eestisse aga juba 1946. aasta sügisel sõitis Viiralt tagasi Pariisi. Tema Viimseks elupaigaks jäi Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri 8. jaanuaril 1954. aastal maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourti haiglas ning maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming Esimesed Viiralti teosed pärinevad Aastast 1916. ( Puu- ja linoollõiked ) ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta parimad tööd raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Viiralt "Võrumaa jutud", 1925 "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid", Marie Underi "Rõõm ühest ilusast päevast". Kuna ta oli kuulus graafik, töötas ta puulõikes, (kõrg-
Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda. Nende isiksuste keskendumisel graafikale oli otsustav mõju omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Elulugu Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.
......................9 1 Sissejuhatus Ekspressionism on kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Expression- prantsuse keeles "väljendus". Ekspressionistid tahtsid maailma vapustada ja liigutada nende tundeid. Seda stiili viljelevad kunstnikud väljendasid elu dramaatiliselt, nad moonutasid joonistustel inimesi. Mina valisin just Eduard Viiralti uurimisaluseks kunstnikuks seepärast, et mulle on alati pakkunud huvi tema maalid, tema realistlik, kuid samas ka natukene idealistlikuna tunduv lähenemine. Töö eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eduard Viiralt elu ja loominguga ning saada teada mõningaid huvitavamaid, ebatavalisemaid fakte. 2 Elulugu Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898.a, mõisateenijate pojana
Nad läksid Järvamaale Koeru kihelkonda Varangu mõisa mõisatöölisteks. Eduardi vanemad soovisid oma lastele sama head haridust kui mõisnike lastel. Esialgu pandi Eduard Koeru Haridusseltsi kooli, hiljem aga Saksa Erakooli. E.Viiralt oskas eesti, vene ja saksa keelt. Vanemad tahtsid, et temast saaks korralik kantseleiametnik, ent noorel Eduardil ilmnes juba varakult huvi joonistamise vastu. 1915. a. läks ta Tallinna Kunstitööstuskooli, õpetajaks oli seal Nikolai Triik. Paraku kujunes Viiralti õppimine seal problemaatiliseks: puhkes revolutsioon, Saksa okupatsioon jms. Tema õpingud katkesid. Alles 1919. aastal jätkas ta taas õpinguid, seda juba kunstikoolis ,,Pallas". Algselt läks ta sinna õppima skulptuuri, seda Anton Starkopf´i käe all, ent samas ei jätnud ta unarusse ka graafikat. Koolis äratas Viiralt tähelepanu oma andekuse ja võimekusega osaleda kooli, kui ühingu ,,Pallas" näitustel esinemisega. Koolis leiti, et E.Viiralt vajaks mujal veel täiendust
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898a. Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 aastal siirdus Viiralti perekond Eestisse elama, kus team isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinasse ning kunstikalduvustega noormees asus õppima Tallinna Tööstuskunstikooli. Aastast 1916 pärinevad Viiralt esimesed puu-ja linoollõiked(graafikatehnika) ning 1917. aastast esimesed ofordi-ja estambikatsetused(sügavtrükitehnika). Pärast Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas ta 1919. aasta oktoobris õpinguid Tartus
"Neegripead" (1933, kuivnõel) "Claude" (1936, puugravüür) "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk) Viljandi Maastik Viiralti tamm ehk Tamme Koori tamm Puu on oma nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal kuivnõeltehnikas valminud gravüüri "Viljandi Maastik" järgi. Akt Daamid Daami portree Eesti neiu Kompositsioon Naiseportree
,,Lamav tiiger" (pehmelakk) 1937 ,,Kristjan Raud" (kuivnõel) 1939 ,,Jutlustaja" (lito) 1932 ,,Kaameli pea" (puugravüür) ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats) "Viljandi maastik" (kuivnõel) ,,Lapi maastik (Vaisaluokta)" (kuivnõel) ,,Eesti neiu" (pehmelakk) Kokkuvõte Eduard Viiralti laiahaardeline ja meisterlik looming kuulub ka maailma kunsti suurmeistrite hulka. Viiraltil oli harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Viiralt kajastas kunstiliikumisi alati isikupäraselt ja erksalt. Arvan, et Eesti kunstis ei leia teist kunstnikku, kes nii sügavalt ja mitmekülgselt oleks uurinud inimest. Viiralt otsis oma töödes täiuslikkust ja keskendus neile pikaajaliselt. Imetlen väga Viiralti kunsti.
Kahekümnendad on eesti kunstis tähtis ajavahemik. Tegu oli kunsti arenguga peale iseseisvumist ja see oli dekaad, kus kujunesid välja väga paljud kunstnikud ning erinevad stiilid, mida nad viljelesid. Eduard Viiralt oli kahekümnendatel kõigest noor mees. Nagu ka tollane aastakümme, oli tema ka oma ,,kahekümnendates". Tema õpingud võtsid aset samuti kahekümnendates. Sel aastakümnel jõudis ta elada nii Eestis, Dresdenis kui ka Pariisis. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked, samuti 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. Aastatel 1923 kuni 1928 illustreeris Viiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud", Jakob Kõrvi "Muinasjutud", Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja Aleksandr Puskini "Gabrieliidid". Võimeka graafikuna töötas ta puulõikes (kõrg- ja sügavtrükis), ofordis,
Piinad Käisin 8.veebruaril KUMU-s ja kõige enam meeldis mulle Eduard Viiralti töö ,,Põrgu", mis on kõige kallima hinnaga müüdud eestlastest kuntsniku töö. Eduard Viiralti loomingupärand on väga suur ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudis muuseumi tänu kollektsionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõplikult viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Oma hariduse sai ta Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases .Aastatel 19251939 elas ta Pariisis ning Eestisse ta enam tagasi ei tulnud. Tuntud teoseid Viiraltilt olid: ,,Põrgu",
Seal maeti ta ainsa eestlasena maetud Pere-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. 2 Lisaks graafikale tegutses Viiralt ka raamatute illustreerimisega. Aastatel 1923-1925 illustreeris Viiralt J.Jaigi ,,Võrumaa jutud", 1925 J.Kõrvi ,,Muinasjutud", 1924-1925 E.Tannmanni usuõpetuse lugemikud ning 1026 aastal koguteose ,,Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Võimeka graafikuna töötas ta ka puulõikes, akvatinas, litos ja monotüüpias. Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu-ja linoollõiked ning 1917 aastast esimesed ofordi-ja estambika katsetused. Sellele järgneval perioodil oli ta edukas raamatute illustreerimisel. 3 Sügisel 1925 aastal sai ta Kultuurikapitali kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse üheaastase stipendiumi ning sõitis enesetäiendamiseks Pariisi. Sealt pärinevad tema tuntumad tööd ,,Põrgu", ,,Kabaree", ,,Jutlustaja", ,,Neegripead" ja ,,Lamav tiiger". 4
"Põlvitav naine" (marmor) "Irene Kansa" (pronks) "Metskits" (pronks) "Istuv naine" (pronks) "Karjapoiss" (basalt) 7. O.Kallis kasutas põhiliselt pastelli, harva ka õli. Näiteid: "Kalev kotka seljas" (õli) "Tiritamme kasvatamine" (pastell) "Kalevipoeg allilmas" (pastell) "Kirg" (pastell) 8. A.Laikmaa portree on teinud Nikolai Triik. 9. A.Starkopfi skulptuure: "Pieta` " (tamm) "Siiami tantsijatar" (pronks) "Ärkaja" (marmor) 10. Eduard Viiralti graafika: "Lamav tiiger" (pehmelakk) "Kabaree" (vasegravüür) "Põrgu" (vasegravüür) "Absindijoojad" (puugravüür) 11. Eesti kunstis on esindatud kubism ja fovism. Näiteid kubismi kohta: Arnold Akberg "Vaade Toompealt" (õli) Ado Vabbe "Abstraktne nägu" ( tuss) Näited fovismi kohta: Eduard Viiralti ,,Natüürmort Louis Favre`i järgi" Meeldivad:
Eduard oli juba lapsepõlvest peale tundnud huvi kunsti vastu. Õppis kaks aastat Koeru Haridusseltsi koolis, seejärel a-ni 1914 Koeru saksa erakoolis ja 1915- 1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis. 1919. aastal jätkab Viiralt õpinguid Tartus äsjaasutatud kunstikoolis ´´Pallas´´. Seal õppis ta A. Starkopfi juures skulptuuri ning A. Vabbe ja G. Kingi juures graafikat. Suur arv joonistusi ja graafilisi lehti aga valgustavad küllaldaselt E. Viiralti õppeaega ´´Pallases´´. Viiralti töödes ilmneb üha suurenev püüd inimese psühholoogilisi elamusi ja tundevarjundeid tabada, millest on tingitud ka ta järjekindlad ja alalised otsingud ilmekate väljendusvahendite leidmiseks. Juba 1920. ja 1921. aastate jooksul teeb kunstnik märkimisväärseid edusamme professionaalsete oskuste alal. Tema joonekäsitlus hakkab omandama arstlikku ilmet- omapärast kergust kindlust ja väljendusrikkust. Ta pälvis ``Pallase`` kooli ühe andekama õpilase kuulsuse
imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned kuulsamad neist on Põrgu(1930-1932), Kabaree (1931). · 30 aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad loodusele, lastele, sõpradele, aktidele ja maastikule. Nt. Maastik Pariisi lähedal (1937), Lamav Tiiger (1937). · Eduard on Eesti estampgraafikale aluse panija. · Tema looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemarohkuse poolest. · Paljusid Viiralti töid võib nimetada tehnilisteks imedeks. · Eesti kunstis ei leia teist kunstnikku, kes nii sügavalt ja mitmekülgselt oleks uurinud inimest.
naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Maal on tehtud õli lõuendil. ,,Lõbusad talupojad kõrtsis" (1635) Holland Adriaen van Ostade kuulus nn väikeste hollandlaste hulka, kes põhiliselt tegeles olustikumaalidega. Tema tööde formaat oli üldiselt väike (vastavalt kodanlasest tellija soovile), kompositsioon lihtne ja argipäevane, töö ise humoorikas ja irooniline. Eduard Viiralti teos ,, Põrgu" ,mis on valminud aastal 1930-1932 Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. Jaanuar 1954 Pariis) oli eesti graafik. ,,Tütarlaps allikal" Johann Köler 1859, õlimaal. Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa(Ivaski) 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.
Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse süvenesin seda rohkem hakkas huvi tekkima. Pilt on väga sünge ja must-valgetes värvides, "Põrgu" koloriit loob mõlemat tunde ja efekti. Kui maal oleks värviline, ei tooks see ilmselt seda effekti välja mida ta teeb must-valgena. Ning samuti ei sobiks
aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus,1937). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. a. ja maeti Pariisi PèreLachaise kalmistule. NÄITUSED:
kujutatud piki või laiuti triibud jne. Mind hakkas kohe huvitama, et miks on kunstlik leidnud just sellise lahenduse. Näitust valvav tädi oli lahkelt nõus selgitusi jagama. Sain teada, et autoril oli kunagi kogemata läinud vett fotode peale ja ta avastas et vesi teeb pildid hoopis huvitamaks. Nii ta hakkaski pilte veega täiustama. Eksperimenteeritud ehted olid samuti väga huvitavad. Ehetepaelad on kõik käsitsi punutud ning ehete valmistamiseks on ta kasutanud Viiralti "Põrgu" fragmentidega kangast ning lisanud neile rahvuslikku tikandit. Hind oma sõnul võib neid nimetada ka taaskasutuseseme- teks, sest kangas on kunstniku käes läinud teisele ringile. Ehted sisaldasid väga peent näputööd ja kindlasti kui võimalus avaneks, kannaksin neid isegi. Minu arust andis näitusele väga palju juurde see, et pildid oli mustvalged, kõik värvid sulanduvad siis imehästi kokku, sellele lisaks veel piltide nn "veega rikkumine", mis fotod
Pisut nurgeline ja tahutud vorm,annab üldistust modellist,tema karakterist,tüübist.Näitleja Merjanski portree. Pilet 6 2.Graafika iseseisvas Eestis 1919-1940. Graafika kujunes maali ja skulptuuri kõrval paljulubavaks ja täieõiguslikuks kunsti liigiks.Silmapaistvamad saavutused olid siin Eduard Viiratil ja Aino Bachil paljundusgraafikas ,ning Kristjan Raual joonistustes.Omapärane oli ka Eesti puugravüüri koolkond eesotsas Hando Mugasto ja Arkadio Laigoga. Eduard Viiralt (1898-1954) Viiralti looming oli ületamatu nii sisuliselt kui ka tehniliselt.Selles kajastuvad kõikvõimalikud inimlikud kogemused,meeleolud ja ideed,oma aja kohta skandaalselt avameelsest erootikast ühiskonnakriitikani ja eksistentsiaalse traagikani,aga ka usulised tunded ja rõõm nähtavast maailmast.Viiralt oli virtuoos ja väsimatu.Üliviljakas kõigis graafika tehnikais. Loomingus kujunes 30. aastate algus murranguliseks. Kunstnik näis otsivat head helget ja puhast
illustreerides Juhan Jaigi "Võrumaa jutud. Aastal 1925 illusteeris ta Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Pariisis Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuses sai ta 1925. a üheaastase stipendiumi ning seal valmisid tal järgmised tööd: "Põrgu", "Kabaree" ,"Jutlustaja", "Neegripead", "Claude" ja"Lamav tiiger". Sõjapäevadel valmisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ning "Monika" jt. Töödest Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, sürrealismi ja ka teisi Pariisi mõjusid. 1930. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ning maastikule. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on
loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Kui Viiralt naasis Eestisse 1938, pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. a. ja maeti Pariisi PèreLachaise kalmistule. Esimeseks pildiks valisin ,,Lamav tiiger"
Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472). Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!
Omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, viisid sõjaaastad ta 1942 Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas
haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viiralti peamiseks õpetajaks Nikolai Triik (eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog). 1917. ja 1918. aastal käis Viiralt kunsttööstuskooli ülesandel Tartus Eesti Rahva Muuseumi kogudes rahvariideid ja etnograafilisi esemeid joonistamas. Ta osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamisel (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees
Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst Teatrielu keskus Tallinn Silmapaistev rahvusteater Estonia Kutselised teatrid - Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid - Kuressaares, Valgas, Võrus Eesti Näitlejate Liit - kutseliste näitlejate, lavastajate, dekoraatorite koondamine Filmikunst Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924 Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport
Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on Põrgu (söövitus, 1930-1932)[ pilt 1], Kabaree (söövitus, 1931)[ pilt 2 ] ja Jutlustaja (lito, 1932)[ pilt 3 ]. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule, nt. Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) ja ka loomadele (Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937 ). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. NÄITUSED: Prantsusmaal, Soomes, Saksamaal, Taanis, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Belgias, USAs, Hollandis, Itaalias, Sveitsis, ja Eestis.
Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud, mahutid õlle pruulimiseks ja viski destilleerimiseks). Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528) Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree". Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol kristallveeline vasksulfaat, CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks.
Maastik Pariisi lähedal (söövitus, 1937) Reis Marokosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937) Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. 1946
Nende klasside läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee, mida hakkas vedama Georg Kind. Aastal 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks. Seega tekkis Eestis esimest korda kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Kooli üleüldine meeleolu oli tänu asutavatele kunstnikele vabameelne ja avangardilembene. 1920. aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming. Mõju oli enamasti mõõdukas, pehmunud ja dekoratiivne. Näiteks maalija Peet Areni ja kujur Anton Starkopfi loomingus. Eestis oli esindatud ka kubismist lähtunud konstruktivism, seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmituse asutajaliikmed olid Jaan Vahtra, Eduard Ole, Friedrich Hist, Felix Randel, Hendrik Olvi, Arnold Akberg ja Märt Laarman). Rühmituse iseloomustavateks joonteks olid kubistlikud ja konstruktiivsed otsingud. Likvideeriti see rühm siis 1940. aastate alguses.
5. Milline oli eesti maalikunstnike suhe impressionismiga? Too näited. Juba 1920. aastate keskpaiku oli näha Ado Vabbe loomingus impressionismilähedast loodusvaatlust. Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi PAUL BURMAN ja VILLEM ORMISSON. 6. Kes oli käsitletaval perioodil silmapaistvam eesti grafiik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? Eesti silmapaistvam graafik 20. sajandil oli EDUARD VIIRALT. Viiralti mõju oli suur selles, et realistik graafika leidis uusi viljelejaid ja selles, et vabagraafika üldse muutus populaarseks kunstiks Eestis. 7. Ehk tead, kelle skluptuur on Tallina vanalinnas asuv „Metskits“. Tallina vanalinnas asuv „Metskits“ on JAAN KOORTI teos. 8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-
Viiralt lõi pildi 1930-1932, tegemist on klassikalise modernismiga, kuid samuti on ka eksepressionismi jälgi, sest teosega on tahetud selgelt väljendada oma tundeid ja mõtteid põrgu suhtes, kuigi ei saa mainimata jätta, et kunstnik polnud loomise ajal täiesti kaines olekus ning kindlasti aitasid töö tegemisel kaasa hallutsinatsioonid ja reaalsuse tajumatus. Tol perioodil paiknes kunstnik Pariisis ning vähemal või suuremal määral andis oma panuse sealne õhkkond. ,,Põrgu" on Viiralti üks kuulsamaid maale. 6) ISIKLIK VAATENURK Minu isiklik arvamus on, et maal on väga juhitav ning esimese pilguga jääb väga segaseks, miks teos nii tunnustatud on. Lähemal uurimisel leidsin, et iga viimne detail on niivõrd põnev ja paneb mõtlema, miks on see seal ja mis sellega öelda tahetakse. Samuti kujude seotus annab tõesti kokku ühe loo ning mõistatus on see, millest see lugu algab, kes on see kõige kurjem ja kes on kõige heatahtlikum
kujunenud alles 20. sajandi alguses, kuid seda imeteldavam on kiire areng, mille eesti kunst 1920. aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus ja asutati Tartusse kunstikool ''Pallas'', mis 1920-ndail ja 1930-ndail aastail oli peamiseks kujutatava kunsti õppeasutuseks. 1920-ndate aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, eriti graafikas. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates kui ka sisulist mitmekesisust. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli Eestis esindatud ka kakubismist lähtunud konstruktivism. 1920-ndaid aastaid võib niisiis ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930-ndail aastail aga väheneb eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti
Arvan, et ühtegi putukat polnud kompositsioonis korratud. Putukaid oli väga palju ning kõik tundusid erinevad. See on väga huvitav idee putukaid niimoodi kasutada, kuid natukene tõi see minus esile vastikust. Ei tulnud soov minna magama sellisesse voodisse. Ja päris õudne oleks magada, kui voodi kohal ripuvad surnud putukad. Valgusti valmistamises oli kasutatud kuivatatud putukaid ning traati, mis oli keeratud keraks. Kõige rohkem meeldiski mulle Urmas Viiralti looming. See oli täiesti teistsugune ja huvitav. Kunstikool Pallase lõpetajate teosed ja looming oli rohkem ühetaolisem ning paljudes teostes oli näha sarnasusjooni, kuid Urmas Viigi loomingus oli minu jaoks midagi uut.
Olen enda olemuselt kuntstile üpris lähendane inimene puutudes igapäevaselt kokku nii muusika kui moekuntstiga siis klassikalist kuntsti ma liialt tihti ei kohta. Näitusel kus oleks ühendatud muusika ning kunst ei olnud ma varasemalt viibinud. Hindan teostes loovust ning emotsiooni mida see minule edasi kannab. Näituse väljapanek oli äärmiselt nauditav nii heliliselt kui ka pildiliselt. Lisaks Kondrad Mägile jäid mulle silma ka Villem Ormissoni "Natüürmort klaveriga", Eduard Viiralti "Kabaree" ning Ants Murakini "Äikese eel". Lisaks sellele näitusele vaatasin Kumus pikalt ka Konrad Mägi teisi maale ning külastasin ka kaasaegse kunsti näitust. Jäin näitusega rahule ning kindlasti külastan tulevikus veel palju kunstinäitusi. Kasutatud materjalid: Kumu kunstimuueumi näitus " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" Eesti Kunstimuuseum digitaalkogu: " https://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-769/? searchtype=complex&author_ids=468&offset=1"
ajalooliste sündmuste ja isikute ning rahvapärimustega, muistsete asulatega), teaduslikku (reliktid, mõõtmed, vanus, haruldus, kaitsealuste loomade ja lindude pesitsuspuud) ning esteetilist väärtust (asend maastikus, dekoratiivsus). Armastus ja austus põlispuude vastu on meieni kandunud iidsetest aegadest. Paljud põlispuud on olnud pühad hiie- ja ohvripuud. Tuntumad puud on Tamme-Lauri tamm Urvastes, Pühajärve sõjatamm, Sipa pärn Märjamaa lähedal ja Viiralti tamm Viljandi lähedal. [http://www.envir.ee/loodus / 2page.html] (16.03.08) Lisad Nigula raba älvestik juunikuisel varahommikul, autor M. Merivee "Nigula raba on lääne-eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Raba areng sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi pärast viimast jääaega
materjal(pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud mahutid õlle pruulimiseks ja viski destileerimiseks). Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471-1528).Vaskplaate kasut ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates,kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Eesti kunstis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti(1898-1954). Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser , mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol- kristallveeline vasksulfaat), põllumajanduses taimede seenehaiguste tõrjeks. Kasutamine: Vasest valmistati vanasti ehteid, kirveid, nuge ning seda kasutati mitmete sulamite saamiseks nagu näit. pronksi või arseenpronksi, või millest tehti kujusid, tööriistu ja palju muud
Eesti esimese iseseisvusaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Pärast Koorti lahkumist oli 1930. aastail juhtiv ja produktiivseim Anton Starkopf (1889-1966), keda võis ka pärast 20-ndaid selgelt ekspressionistlikuks skulptoriks pidada. Graafik Eduard Viiralt (1898-1954) õppis 20-ndatel stipendaadina Dresdenis ja elas hiljem Pariisis. Viiralti loomingu mitmekülgsus oli ületamatu nii sisuliselt kui tehniliselt. 20-ndatel domineeris Viiralti loomingus suurlinna pahederohke elu kujutamine ja tihti sünge, isegi apokalüptiline meeleolu. Viiralti kuuslamad teosed tema 1930. aastate alguseni kestnud loominguperioodist on sügavtrükitehnikas teostatud "Kabaree" ja "Põrgu", aga ka illustratsioonid "Usuõpetuse lugemikule" ja Juhan Jaigi "Võrumaa juttudele". 1930
Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman 1926-1927 toimetada ka ,,Eesti Kunsti Aastaraamatut," 1928 aastal Eesti Kunstnikkude Rühma programmilist almanahhi ,,Uue kunsti raamat," mis andis väga suure panuse kubismi/konstruktivismi arengule Eestis ja aastail 1928-1929 noorsooajakirja ,,Taie" ning avaldada ka kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades. 1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. Eduard Viiralti, Ado Vabbe ja Jaan Vahtra kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (19281929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid kubistlikud tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne
Genss, A.Starkapf, J.Grünberg(?), tundmatu, E.Viiralt, A.Vabbe. 19221923 jätkas Wiiralt "Pallase" stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Paralleelselt skulptuuriga tegeles Wiiralt seal ka joonistamise, estampgraafika ja litograafiaga. Mõnda aega töötas ta Paul Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end sügavtrükitehnika alal. E. Viiralti ärasaatmine Dresdenisse "Pallases" märtsis1922. 1923. aasta sügisel sõitis Wiiralt tagasi Tartusse. Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas. 19231925 illustreeris Wiiralt J. Jaigi "Võrumaa jutud", 1925 J. Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 E.Tennmanni usuõpetuse lugemikud ning 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur". Oma tolleaegsetes illustratsioonidestusijoonistustes kasutas ta diagonaalselt või horisontaalselt
...........................................................................................18 Veisjärv............................................................................................................................18 Vooru linnamägi..............................................................................................................18 Kullamägi........................................................................................................................18 Viiralti tamm....................................................................................................................18 Kasutatud allikate loetelu:....................................................................................................20 1) Üldandmed: Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%) on soostunud. Eesti territooriumist moodustab 3,68 %. Kõrgeim punkt on Idaranniku paikkonnas Trepimägi (12 m )
Vasest valmistati vanasti ehteid, kirveid, nuge ning seda kasutati mitmete sulamite saamiseks nagu näiteks pronksi või arseenpronksi või millest tehti kujusid, tööriistu ja palju muud.Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. Pehme metallina on vaske võimalik graveerida. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471 - 1528) Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree". Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol kristallveeline vasksulfaat, CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks.
Tallinna draamateater Tallinna töölisteater Pärnus Endla Viljandis Koit Narvas Ilmarine Kuulsamad näitlejad olid: · Paul Pinna · Netty Pinna · Hugo Laur · Ants Lauter 16.Kunsti areng. Vihik. Loominguvõimeliste kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool Pallas. Graafikutena said kuulsaks Eduard Viiralt- Eesti graafika sedöövriks peetakse tema "Kabareed". Väga kuulsad on ka Viiralti "Põrgu" ja "Jutlustaja". Kristjan Raud illustreeris "Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A. Starkopf, J.Koort "Metskits", F. Sannamees( oli psühholoogilise kunsti autor). Vabbe oli Eesti kubism. Eesti kalleim maalikunstnik Konrad Mägi. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine. 1920. aastate haridusreformid, mille alusel koolisüsteem muutus kaheastmeliseks 6klassiline algkool ja 5klassiline keskkool algkool kohustuslik, keskkool tasuline
Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. Praegu ei ole küll Vaarandi loomigu roll noorema põlvkonna seas nii tähtis, seda varjutab tema kommunistlik minevik, kui siiski suurema osa tema loomingust moodustab lembe- ja loodusluule. Vähesed teavad ka seda, et temale kuulub oma sõbrale ja siis alles tulevasele presidendile Lennart Merile öeldud sõnad: "Lennart, sa muutud iga aastaga üha rohkem Viiralti kaameli nägu!" Oma elu jooksul on Vaarandi saanud palju preemiad, mille seas peaks olema ka Eesti Vabariigi III klassi Valgetähe orden, Soome Vabariigi Valge Roosi rüütelkonna rüütlirist, Juhan Liivi nimeline luuleauhind (1965), Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (1994) ning Riiklik Elutöö preemia 2005. aastal. Ise aga poetess oma loomingust väga vaimustuses ei ole, "Üldiselt oleks võinud vähem kirjutada" on ta öelnud kunagi Päevalehele antud intervjuus.
1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas. Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessanssiajastul väljakujunenud
õppisid , elasid ja töötasid Pariisis. A. Modigliani teosetele on iseloomulik elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud fihuurid, eriline nukker meeleolu ning pruunjasoranz või tuhmikas värvigamma. Ta maalis portreid ja naisakte. M. Chagalli loomingus sageli korduvad motiivid on Valgevene küla viltuvajunud puumajakesed, õhushõljuvad inimesed, kitsed, kuked, katusel mängiv viiuldaja, õitsev põõsas, armastaja paar. E. Viiralti loomingut võib käsitleda Pariisi koolkonna raames kuna ka tema läks Pariisi elama. E. Viiralt on maetud Pariisi, Pere-Lachaise kalmistule. Naivism/Popkunst/Fotorealism Naiivne võib öelda kergeuskliku, lihtsameelse inimese kohta. H. Rousseau'd hüütakse Tollimeheks, sest ta oli elukutselt tolliametnik. Põhimõtteliselt kõik ilma vastava hariduseta täiskasvanud, kes üritavad joonistada on naivistid. Ka enne teda. Kuid tema elatus sellest.
erootilisi stseene. Mõned ta kuulsamad tööd sellest ajastust on "Põrgu" (söövitus, 1930-1932), "Kabaree" (söövitus, 1931). 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule. 1938. aasatal pühendas ta oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. "Põrgu" "Tüdruk kaamliga" Adamson-Eric 1902-1968 Adamson-Eric sündis pere kuuest lapsest neljandana. Tema isa, Jaan Adamson, oli Tartus riidekaupmees ja ema, Anna (neiupõlvenimega Lachmann), oli kunstnik.
vabameelne. 4. Millistest avangardlikest kunstivooludest said eesti kunstnikud mõjutusi 1920.aastatel? Oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid. 5. Milline oli eesti maailma kunstnike suhe impressionismiga? Too näiteid. Impressionismi kogemus oli olnud eesti kunstis väga väike nt. Enamasti mindi realismist otse üle postimpressionismi ja rahvusromantikasse 6. Kes oli käsiletaval perioodil silmapaistvaim eesti graafik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? E Viiralt Viiralti mõjul oli suur osa sellest, et realistlik graafika leidis uusi viljeleidjaid ja selles, et vabagraafika üldse muutus populaarseks kunstiks Eestis. 7. Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits". Jaan Koort'i 8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930.aastail? -silmarõõmu maalijad -realistlik vaesema rahva elu kujutamine -rõhutatult eestlikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930.aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina
2 Evald Okas Evald Okas on eesti kunstiajaloo suurimaid ambivalentseid legende. Ta on osalenud eesti kunstielus juba 70 aastat. Ta on Firenze Kunstiakadeemia auliige ja üks kauaaegsemaid Eesti Kunstiakadeemia professoreid. Kunstnikuna on ta uuendanud eesti modernistliku kunsti ilmet ning on tänini produktiivne ja laialdasema publikumenuga kunstnikke Eestis. Võib öelda, et Evald Okas on Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessansiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha
annaabi.ee 
