küpsed kirsid, mustikas, ploom, vürtsikus. Gamay Prantsusmaa Burgundia Vaarikas, jõhvikas, pohl, punasõstar, küpsed maasikad Nebbiolo Põhja- Itaalia Piemonte Vürtsid, suits, ploom, must kirss, lagrits, röstitud kohvi Sangiovese Kesk- Itaalia Toscana Mahlaselt marjane, värske Lõuna- Itaalia Venetost kirss, mustikad, veidi ürte, campaniani tubakas.
veine, mille värv on sinakaspunane ning mille aroomis domineerivad marja- ja lillelõhnad. Veinid on kerged so vähese parkhappesisalduse ja täidlusega. Nebbiolo Itaalia Valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja täidlased veinid, mille aroomis leidub ploomi, sokolaadi,
jaoks ideaalne, kui neid säilitada mitte eriti kaua puitvaatides ning kaua pudelites. Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Cava, Champagne jt vahuveinid Champagne´t peetakse veinide Cava on vahuveini sort, mida kuningaks oma unikaalsete peetakse üheks prestiižsemaks omaduste tõttu, mida ei kohta ning mida säilitatakse pudelites üheski teises veinisordis samade meetodite järgi nagu Champagne maakonna šampustki. (Prantsusmaa) veinid on
Merlot populaarsuselt teine marjasort maailmas; on pehmem ja marjasem ja madalama tanniinsusega kui Cabernet Sauvignion, seetõttu joodavama ka nooremalt; maitselt on meeldivat marjane, sisaldab sinist ploomi ja musta kirssi, mustikase ja põldmarjase alatooniga Montepulciano Itaalias kasvatatav; veinid on tavaliselt talupogelikult sirgjoonelised, veidi robustsed, küpse kirsi ja ploomi maitsega, järelmaitselt veidi vürtsised-ürdised ja marjaselt mahlased Nebbiolo Põhja-Itaalia Piemonte tippsort; veinid on täidlase dja vürtsised, tunda on suitsu ja ploomi, musta kirssi ja ka lagritsast ja röstitud kohvi; laagerdatakse tammevaadis Pinot Noir Burgundiast, parimad veinid pärinevad Cote d Or`ist; veinide aroomi ja maitseskaala võib olla väga lai Pinotage Lõuna-Aafrika kuulsain nn oma sort; vein on ürdine, suitsune, tunda lagritsast ja üleküpsenud arooniaid
ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu.
seisneb selles, et DOCG veinid on läbinud põhjaliku pimetesti. 36 DOCG veini asub 13 erinevas piirkonnas ja suurem osa neist kontsentreerub Piemontesse ja Toscanasse. Itaalia Punased marjad Sangiovese -- enimkasvatud sort, millest sünnivad sellised kuulsad veinid, nagu Chianti, Brunello di Montalcino, Rosso di Montalcino, Rosso di Montepulciano. Veinidele on iseloomulikeks aroomideks/maitseteks must kirss, animaalsus, tubakas. Nebbiolo -- noobleim mari, millest valmivad väärisveinid Barolo, Barbaresco, Gattinara, Ghemme. Veinis on tuntavad rikkalikud maalähedased aroomid, suitsusus, trühvlid, vürtsid. Montepulciano -- nimi, mida tihti aetakse segamini Toscanas asuva linnaga, siinkohal on tegu viinamarja sordiga, mis on Abruzzo piirkonnas valmistatavate veinide toormeks. Veine iseloomustavad sametised toonid, tume ploomja pehme tammevaadi laagerdus.
Montalcino. 13 Barbera levik on kõige laialdasem Piemontes. Alba, Asti ja Pavia piirkonnas kasvav tumeda värviga ja kerge kirsimaitsega viinamari. Varem vähehinnatud viinamari on täna pärast laagerdumist (Barbera Superiore) hinnatud ja tõeliselt nauditav. Corvina on peamiselt Venetos kasvav viinamari, mis on kuulsate veinide Valpolicella ja Amarone üks põhikomponente. Nebbiolo on Piemonte uhkete veinide Barolo ja Barbaresco viinamari. Veinides on elegantsi ja aroomaatsust, milles on pisut suitsusust ja vürtsi. 14 5. VEINIDE VALMISTAMINE 5.1. Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Saagikoristuse õigeaegsus
Merlot- Bordeaux´st pärit viinamarjasort, mille tuntus võistleb Cabernet Sauvignoniga. Sellest valmistatakse sealseid kõige hinnalisemaid veine. Praegu on ümber kolimas Californiasse. Aroomis mustsõstart ja ploomi, maitselt pehmem ja täidlasem kaberneest, seejuures vähem parkhappene. Mourvèdre- Vähe tuntud viinamari Lõuna- Prantsusmaal ja Hispaanias, sagely kasutatakse parkainesuse suurendamiseks segudes. Nebbiolo- Kuulub Itaalia kahe kõige väärikama punase viinamarjasordi hulka, millest valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja täidlased veinid, mille aroomis leidub ploomi, sokolaadi, tubaka, tõrva ja mõnikord mustsõstra lõhna. Petit Verdot- Kõrvaline, kuid väga kvliteetne koostisosa bordooveinisegus; selle vastu tuntakse huvi ka arenevates veininduspiirkondades.
Portugalis kannab nime Tinta Ro- riz, viljeldakse ka Argentiinas. Barbera – Põhja-Itaalia Piemonte piirkonna viinamarjasort, mis on järjest enam moodi läinud ja pakub sisukat veini hoopis mõistlikuma hinna eest Syrah – Rhône’i oru põhjaosast kui tema hinnaline naaber Nebbiolo. Uue hingamise on sellele happelise- (Côte-Rôtie) pärinev viinamari, le punaste marjade järele maitsevale veinile andnud vaadilaagerdus, väi- mis levinud üle maailma ja muu- ke tammevanill haagib kirsinüansiga imeliselt. Viljeldakse ka Argentiinas tunud Austraalias Shirazi nime all Tempranillo
tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Seejärel kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogiliselt valge veiniga. Tavaliselt on need värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu.
annaabi.ee 
