Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Viinamarja sordid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ploom, kirss, tsitrus, pipar, marjad, viinamarjad, mustsõstar, vürtsikas, lagrits, pinot, burgundia, virsik, blanc, veinimaa, viinamari, sauvignon, tsiili, vanill, argentiina, tubakas, üleküpsetatud, tumedad, aroonia, hispaania, maasikad, vaarikas, kirsid, mustikas, valley, california, puuviljad, alsace, meremaa, aroom, cabernet, rosmariin, piparmünttubaka, tõrva ja mõnikord mustsõstra(Gaja Barbaresco) lõhna. Sangiovese Itaalia Florence linna Peamiselt õhuke, kerge, ümbrut aromaatne, hea happesusega, pehme punavein. Pigem alternatiiv Pinot Noir tarbijatele, kuid tihti tunduvalt happelisem. Kui Uues- Maailmas on teiste viinamarjade happesus sooja kliima tõttu madal, siis see veini stiil kerge, kuid mõnusalt
Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem)
veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest muudest viinamarjaliikidest. Viinapuude kasvatamisel kvaliteetse veini saamiseks on põhilisteks määravateks teguriteks kliima ja pinnas. Kliima Viinamarju kasvatatakse parasvöötmelises ja subtroopilises kliimavöötmes. Ideaalseks kliimatüübiks peetakse vahemerelist tüüpi kliimat ja seda eriti tumedate viinamarjade kasvatamiseks. Heledad marjad võivad sageli anda head tulemit ka kontinentaalse kliimaga aladel. Tumedad marjad: Hea vahemereline, mereline, subkontinentaalne. Võimalik kontinentaalne. Heledad marjad: Hea kontinentaalne, subkontinentaalne. Võimalik mereline, vahemereline. Pinnas Head pinnasetüübid viinamarjade kasvatamiseks: Tumedad viinamarjad: Lubjakivi, kriit, argilliit, vulkaaniline Heledad marjad: Kiltkivi, savi, argilliit, mergel Kliimat, mikrokliimat ja pinnast nimetatakse veininduses sõnaga terroir. Terroir on kindlate tingimuste
Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi
millest valmistatakse niisugused kuulsad Piemonte veinid nagu Barolo ja Barbaresco. Need on tumepunased, parkainerikkad ja täidlased veinid, mille aroomis leidub ploomi, sokolaadi, tubaka, tõrva ja mõnikord mustsõstra lõhna. Petit Verdot- Kõrvaline, kuid väga kvliteetne koostisosa bordooveinisegus; selle vastu tuntakse huvi ka arenevates veininduspiirkondades. Pinotage- Lõuna- Aafrika oma sort, viljaka Cinsault´i ja kindla maitsega Pinot Noiri ristand. Pinot Meunier- Kõige vähem tuntud, kuid kõige laialdasemalt kasvatatud viinamari Champagne´is. Krug on uhke Pinot Meunier´ osatähtsuse üle oma veinis. Pinot Noir- Burgundia klassikaline punane viinamari, kuid käitlemiseks üks tülikamaid sorte. Sellega näivad edu saavutavat vaid Uus- Meremaa ja mõned USA paikkonnad. Sellest valmistatus vein on heledam punane kui enamus teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem kui näiteks kabernees ja
Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 2. Veini valmistamine 2.1. Valgete viinamarjade koristamine Täpse koristushetke määramine on valgete viinamarjade kasvatajatele raske ülesanne. Marjade küpsedes väheneb nende happesisaldus, suhkru-, värvi ja parkainesisaldus aga suureneb.Valge veini happelisus peab olema marjade küpsusastmest sõltuva lopsakusega tasakaalus. Küpsemad marjad annavad küll parema tulemuse valge veini värvi suhtes, kuid hilise koristusega kaasneb hallituse, rahe ja sügiskülmade oht. Käsitsikorjamine on küll aeglane ja töömahukas, kuid võimaldab korjajatel välja valida parimad kobarad. 2.2. Mille jaoks kuivatatakse valgeid viinamarju Valgete viinamarjade kuivatamine vähendab nende veesisaldust ja tõstab suhkrusisaldust nagu väärishallituski. Vanasti kuivatati valgeid viinamarju selleks, et neist tehtud vein
na paremaks. Paraku on see täpselt pool tõde. Paremaks lähevad pudelis laagerdudes täidlased tanniinirohked punaveinid, magusad valged veinid ning mõned tugeva happe ja struktuuriga valged veinid. Kõik ülejäänud lähevad seistes kehvemaks. Üldiselt kõlbavad kõik valged veinid juua kohe pärast müügile lask- mist. Näiteks Soave ja teised kerged Itaalia valged veinid, Hispaania val- ged, Lõuna-Aafrika Chenin Blanc, Liebfraumilch jt sellised on seda pare- mad, mida nooremad ja värskemad nad on. Kerge küpsemine muudab vei- ni põnevamaks valgete burgunderite, bordooveinide, väärikate Rheingau Rieslingite ja dessertveinide (Sauternes, Tokaji) puhul. Küpsemisel hape veinis taandub, aga aroomi- ja maitsebukett omandab palju põnevaid kõr- valtoone. Kõige kauem peavad laagerdudes vastu ülimagusad dessertvei- nid, sest suhkur on suurepärane konservant
või seda vähemalt varjata, sest ... vastavalt teostatud tarbijauuringutele eelistatakse sageli dzinnile viina just tänu viimase meeldivale ,,rikkumata" maitsele. Nii võivadki kaasaegsetes dzinnides domineerida hoopis mündi-, ananassi- vms ebatüüpilised ja eksootilised komponendid. Dzinnidest on London Dry baarinduses enim hinnatud just kokteilide ja segujookide koostisosana. · Plymouth Gin on maitselt vähem tsitruseline, kuid aromaatne ja vürtsikas London Dry stiilinäide Inglise kanali suudmealalt. Unikaalne ja rangelt lokaalne dzinn, mida juba aastast 1793 toodetakse ainult Plymouth'is Inglismaal. · Sloe Gin'i eripäraks on see, et kadakamarjade asemel kasutatakse maitsestamiseks laukapuu marju. · Old Tom Gin on suhkruga magustatud nii nagu seda olid algselt kõik Inglismaal toodetud dzinnid. Nimetus pärineb 17. sajandist, mil mõnel pool oli õue, otse pubi ukse ukse
annaabi.ee 
