Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt o...
Miks on vaja kaitsta loodust? Arutledes teemal, miks on vaja kaitsta loodust, tuleb esimesena meelde reostatud vesi, saastatud puhkepiirkond ja prügihunnikud. Kui tahame minna loodusesse, siis mõtleme sellega puhast ja puutumata loodust. Kuid mõni seltskond läheb loodusesse piknikule ja jätab pärast lahkumist maha prügihunniku. Kui me looduse reostamist jätkame, siis on meie laste elukeskkond veidi vaesem, täis mürke ja teisi kahjulikke aineid. Peame loodust kaitsma vähemalt selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada.
punased, valged ka kuldkollased portveinid. •Tihti hautatakse liha selges veinis. DOURO JÕGI • Üks suuremaid jõgesid Pürenee poolsaarel • Saab alguse Ibeeria mägedest • Suubub Atlandi ookeani • Jõe pikkus on 897 km, millest 112 km moodustab Hispaania ja Portugali piiri • Suudmes asub Porto linn AJUDA BOTAANIKAAED • Portugali esimene botaanikaaed • Seal toimuvad jazzi õhtud • Paabulinnud ALGARVE RAND • Tähtsaim puhkepiirkond • Üks ilusamaid Euroopa nurgakesi •30. km kaugusel Faro lennuväljast •Algarve on kõige lõunapoolsem, ligi 200. km piki ookeani kallast kulgev Portugali provints •Algarve on hea koht nii aktiivseks kui ka rannapuhkuseks •surfata, purjelauaga sõita või sukelduda •ratsutamiskool, tennisekoolid ja tenniseväljakud, golf QUINTA DA REGALEIRA •Vähetuntud aare •Mitte väga kaugel Lissabonist asuvas Sintra linnas •Loss ja seda ümbritsev aed
Inventeerimisel kogutav informatsioon: Mere pst. 8 Toila Ida- Virumaa Ümbritsev piirkonna kasutus: elurajoon ja puhkepiirkond. Aia ümbrusesse jäävad kortermajad ja elumajad. Toila vald on suvel puhkepiirkonnaks paljudele ranna külastajatele ja Toila SPAs puhkajatele. Naabruse iseloom: aia ümbrusesse jäävad elamud on enamjaolt kortermajad, kuid on ka üksikuid elumaju. Kõik majad on vanad, aga nendest enamusi on renoveeritud. Kortermajade ees on hekid ja lillepeenrad, üleüldiselt esineb üksikuid vanu tammesid. Naabruse üldmulje on esteetiline.
Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei ...
u 2000 elanikuga rahulik kaluriküla. • 1960. aastate lõpuks kujunes Benidormist ja üldse Costa Blancast kogu Lõuna-Euroopa tähtsaim puhkepiirkond. Benidorm 1980. • Turismi kõrgaastatel 1970. lõpus aastal külastas Benidormi aastas 12 miljonit turisti. • Nüüdseks on turistide arv langenud 4-5 miljonini.
Tenno telkimisalale tagasi. · mõnusat vee-äärse puhkuse võimalust Pangodi telkmisala ja lõkkekoht. 7 Saare-Vara osaala sobib oma vaheldusrikka maastiku ning seene- ja marjarohkete metsadega nädalalõpupuhkuseks. On välja kujunenud 3 olulisemat ,,tõmbekeskust": · Kaiu mõhnastiku puhkepiirkond oma männimetsade, vahelduvamaastiku ja 4 järvega - Kaiu, Papi, Jõemõisa ja Särgjärv, kus külastajaid ootavad 6 lõkke- ja 2 puhkekohta ning Tammeluha (3 km) ja Jõemõisa matkarada (0,5 km). · Koseveskil asuva looduskeskuse juurest saavad
Turismipiirkonnad · Kahe suure kultuuriala romaani ja germaani kultuuride - kohtumispaik · arhitektuuri ja kunstiaarded Belgia linnades Rooma-ajast kaasajani Põhjamere rannik · 65 km liivarandu ja merekuurorte · 110 km Brüsselini ja 110 km Antwerpeni · suveperioodil toimib vastuvõtuvõime piiril · puhkeperioodi soovitakse venitada pikemaks spordi - ja kultuuriüritustega Oostende linn Knokke-Heist mitusada aastat vana puhkepiirkond ja ka linn Vuurverkfestival Strand Duinbergenis (linn) Blankenberge kuurort tehislikult loodud puhkeala De Panne uhke kuurort uus, noor ja nooruslik Prantsuse piiri ääres Hohes Venni looduspargi keskus on Brotange Brüssel · Lilledest vaip Grote Marktil Brüsselis · euroametnike korterid · raekoda · kuninga maja · Manneken Pis pissiv poiss 1619 a. · St Miikaeli kirik romaani stiilis
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu,
konkurentsivõimet. Loodusturismi elavdamiseks on muuhulgas rajatud mitmeid tähistatud matka- ja õpperadasid, loodus- ja metsamaju, vaateplatvorme ja puhke- ning telkimisalasid, mis on varustatud külastajatele vajaliku taristu- ja infomaterjalidega. Suurt osa neist haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Hea näide on Oandult algav ning Eestit kirde-loode suunas läbiv 375 km pikkune matkarada. Rannikuala oma suvitamiseks sobilike liivarandade ja rannaküladega on ka oluline puhkepiirkond. Mereäärt ääristavad suvilad ning rannakülad. Ajaloolistes rannakülades on hakatud elavdama kogukonnaliikumist, taastama arhitektuuripärandit ning väärtustama piirkonnaga seotud vaimset pärandit. Näiteks Pärispeal tegutsev külaselts korraldab aktiivselt seltsimajas üritusi - näidatakse kino, toimuvad teemapäevad, konverentsid jms. Leesi külaseltsi traditsiooniks on pühapäevane lastehommik, rannakeele tunnid ning kord kuus toimuvad tantsuõhtud
Karula rahvuspark hõlmab enda alla vaid osa Lüllemäe külast. Rahvuspargi tüüpilisem osa jääb Lüllemäe alevikust itta ja lõunasse, kus on näha väga korrapärase kujuga kupleid. Põhjaossa jäävad sandurid, läände moreenkünkad ja vallseljakud. Kaitsealal on kolm suuremat järve, neist suurim Ähijärv. Komplekssete maastikuökoloogiliste uurimuste põhjal on kaitseala jaotatud 5 piirkonda: reservaat- looduskaitseala, kus on keelatud igasugune inimtegevus ning puhkepiirkond kaitseala keskosas ja põhjaosas, kus on majanduslik tegevusluba. (Hansalevi OÜ, eestigiid.ee, 2004) 2000. a. rahvaloenduse andmeil elas külas 298 elanikku. Viimaste statistikaameti andmeil elab Lüllemäe külas 253 inimest. 8 Joonis 3. Lüllemäe küla kaart L ü lle m ä e k ü la 200 169
keskkonnast. Tulemuseks on see, et samastatakse keskkonnakaitse ja ökoloogia. See on vale. Ökoloogia ülesanne ei ole öelda, kas on vale või õige teha puhkepiirkonnast prügimäge, kas ehitada Saaremaale süvasadam. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi. Mida võib kaasa tuua see, kui hundid, kiskjad on mitmel pool välja suremas. Ökoloogid saavad hädaohule osutada, seisukoha peab igaüks võtma ise. Kuivõrd murettekitav on see, et puhkepiirkond ära kaob, järved reostuvad. Need on väärtushinnangu küsimused. Tähtis on aga, et need, kes tahavad seisukohta võtta tunneksid ökoloogia aluseid: võimulolijad, kes tahaksid seisukohta võtta ja asju lahendada, ettevõtjad, kes ei soovi looduse katastroofe jne. Mõned küsimused aasa ja selle elanike kohta, mis võiksid ökoloogi huvitada: o kuidas elatub jänes, kust saab ta eluks vajaliku toidu ja energia? o miks sinililled kasvad metsas, aga mitte aasal?
62. Turismiklaster turismiklastri moodustumise (arendamise) eelduseks on potentsiaalsete üksikatraktsioonide piisav kontsentratsioon antud piirkonnas: 1.1. loodusväärtuste (linnud, taimed jm) kontsentratsioon (Matsalu, Neeruti järved jms) 1.2. ajalooliste hoonete kompleksid (vanalinn, mõisasüda, külamaastik, kultuuriruum) 1.3. puhkepiirkond (kuulus) park, spa, rand, sadam, toitlustus jne 1.4. mitmekesine linna'maastik' Turismiklastrite kujunemine, arengu eeldused on erinevad: Ø Turismi ressursid ja atraktsioonid piirkonnas: looduslikud, sotsiaalkultuurilised, majanduslikud Ø Infrastruktuur: vastuvõtt, transport, vesikanalelekterinternet Ø Kapitali allikad, tööjõud, piirkonna turundus Mõjufaktorid Ø Füüsilise piirangud= arendamise ulatus maa olemasolu rajatistele, ligipääsetavus,
Võrtsjärve veetaseme ja -mahu kõikumine on väga suur, eri aastatel registreeritud miinimum- ja maksimumtaseme vahe on 3,8 m ja mahuerinevus 3,17-kordne. Peipsi veetase kõigub 1,5 m. PEIPSI ON SUUR RIKKUS Peipsil on Eesti riigis väga tähtis koht. Ta on olnud aastatuhandete jooksul meie hõimude looduslikuks kaitsjaks idast valgunud ründajate eest. Ühtlasi on ta Euroopa rikkaim kalajärv, joogiveeallikas Narva linnale ja ümbruskonnale, tähtis veetee ja puhkepiirkond, Narva hüdrojaama turbiinide käivitaja ja Eesti ning Balti soojusjaamade katelde jahutusvee allikas. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu. JÄRV ON KERGESTI HAAVATAV Võiks arvata, et Peipsi on küllalt suur, et inimtegevusele vastu seista. On ju temast pindalalt Euroopas üle vaid Laadoga ja Äänisjärv Venemaal ning Vänerni järv Rootsis. Kuid hoolimata oma 3555 ruutkilomeetri suurusest veepeeglist on Peipsi väga madal järv (keskmiselt 8,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
