Keivin Kivimägi 10A Viitamine Salu oli 1963.-1969.a olnud lektor Turu ja ühtlasi dotsent Tampere ülikooli juures, aga tuli siis tagasi Lundi (Helk 2004: 125). Rahvasteliidu loomise kavadest olid Eesti poliitikud teadlikud juba I maailmasõja aastatel. Siis peeti neid USA presidendi Woodrow Wilsoni utoopilisteks ideedeks. (Made 1998: 49) Muistsel ajal oli purpurpunane läänes kõige kallim värvus, sest seda saadi haruldastest molluskitest Murex või Purpura, pealegi nõudis protsess palju vaeva (Airey, O'Connell 2007: 115). Türkiisis soovitatakse kanda detsembris sündinud inimestel. See aitab ära hoida südame-, rinna- ja hingamisteede haigusi ning on kasulik silmadele. (Aasmäe 2008: 45) 1994.aastal oli mul õnn esineda Värsk...
Elektroonilisele materjalile viitamine (veebileht): TLÜ. (2010). Tallinna Ülikool. [WWW] http://www.tlu.ee/web/? lang=en&page_id=457 (25.02.2010) Seletus: veebiaadressi nimi. vaatamise aasta. Veebiaadressi täispikk nimi. [WWW] veebiaadress (viimati vaatamise kuupäev) Raamatu viitamine: Leiwo, Matti. 1993. Lapse keeleline areng. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, lk 73-75, 125, 131 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ...
REFERENCING STYLE The following recommendations have been taken from The Standing Committee on Publications of the British Psychological Society, Suggestions to Contributors, Leicester: BPS, 1979. You should always follow these recommendations in your written work. The BPS journals use the author-date method of citation, that is the surname of the author and the year of publication are inserted in the text at the appropriate point, for example: Rabbitt (1970) compared reaction times... Or In a recent study of reaction times, Rabbitt (1970) found... Or In 1970, Rabbitt compared.. These methods enable the reader to locate easily the citation in the reference list given at the end of the report. If a work has two authors, cite both names in the text every time, e.g. Smith & Jones (1974). If a work has three or more authors, give names in full...
Viitamine APA viitamissüsteem Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös esitada tsitaatidena või refereeringutena. Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist. Tsitaatidena tuuakse välja näiteks mõisted, eriti ilmekad või huvitavad mõtted või näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga. Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema jutumärkides ning lõppema viitega, milles on ära toodud autori perekonna nimi, kasutatava allika väljaandmise aasta ning lehekülje number, millel tsitaat viidatavas materjalis paikneb. Näiteks: „Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (…), aga mitte kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui ühishüve” (Lagerpetz, 2005, lk 15). Refere...
eraldi alajaotusena (tavaliselt pärast sisukorda). Selles paigutatakse tähised tähestikulises järjekorras vasakpoolsesse veergu, paremal esitatakse nende selgitused. 5.2. Loetelud Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbrite või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg või märgistega (mõttekriipsud, tärnid, punktid vms). Loetelus kasutatakse nummerdamist, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada märgiseid (*, - , · ). Igasugusele loetelule peab lisama kommentaari või hinnangu. Loetelu paigutus ja kirjavahemärkide kasutamine oleneb loetelu punktis olevate sõnade hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: 1) ,2) ,3) . või a) ,b) ,c) .
3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust; 4) küsitlus peab toimuma ühesugustes tingimustes; 5) küsitleja ei tohi mõjutada vastuseid oma miimika või zestidega; 6) küsimused tuleb esitada kõigile ühtmoodi; 7) küsitlust ei tohi segada kõrvalised isikud. Loetelu osade nummerdamist on hea kasutada nendel juhtudel, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada mõttekriipse, tärnikesi või ,,linnukesi". Igale loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang. Tsitaadid, refereeringud, viited tekstis 3 Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja töös kasutatav andmestik või info peab olema viidatud. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus ära toodud allikad peavad olema töös viidatud.
Töö kirjandusega ja bibliograafia koostamine(25.11.09) Teemale vastava kirjanduse otsing · Iga üliõpilastöö algab vastaval teemal välja antud kirjanduse otsinguga. · Kirjanduse otsing on vajalik selleks, et saada ülevaade, mida on konkreetsel teemal varem tehtud. · Sellele viitamata võidakse teha vaikimisi järeldus, et töö autor pole varemtehtuga lihtsalt tuttav. · Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süs...
Akadeemiline eesti keel VIITAMINE, REFEREERIMINE ja TSITEERIMINE Harjutus 1. Lisa tsitaadile viide ning vormista viitekirje. 2 Tsitaat Kirjandusallika info „Antonüümid on leksikaalsemantilise Asta Õim, sõnaraamatu pealkiri paradigma liikmed, mille puhul ühe liikme „Antonüümisõnastik“; 1995; Tallinn; Eesti tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377)...
Täisnimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Sündinud: 6. märts 1475, Itaalias Toscana maakonnas. Suri 18. veebruaril 1564 (88-aastasena) 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Tema varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ning Giotto, Masaccio, Donatello ja de Quercia teosed. Michelangelo arhitektuurilised tööd on: Püha Peetruse basiilika, Piazza del Campidoglio, Palazzo Farnese, San Giovanni dei Fiorentini, Sforza kabel, Santa Maria Maggiore basiilika, Porta Pia ja Santa Maria degli Angeli jpm. Püha Peetruse Basiilika Basilica Sancti Petri (ladina), Basilica Papale di San Pietro in Vaticano (itaalia) Asukoht: Vatikan 1506-1626 Renessans ja barokk Teised arhitektid: Dona...
Lühisoovitused plagieerimisest hoidumiseks: - Võõrast teksti kasutades tuleb kindlasti viidata. - Tuleb vältida viitamist tööle teise autori teose kaudu. - Ka enda varasematele töödelde tuleb viidata. - Kõik tsitaadid tuleb alati eristada ning viidata. - Tsitaat peab alati vastama täielikult originaalile. - Märgete tegemisel tuleb juba kirja panna tsitaadid ning viited neile. - Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja millised on kommentaarid. - Refereeringut tuleb võrrelda originaaltekstiga.
millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. Reklaami ja erinevate sihtgruppide alateema heidab valgust võimalikele asjakohastele küsimustele. Reklaami ja tervishoiu alateema käsitleb nii otseselt meditsiinitööstuses esitatavat reklaami kui ka reklaami ja tervishoiuga seotud küsimusi üldises mõttes. Reklaamid ei tohi sisaldada või viidata ühelegi tunnistusele või heakskiidule, mis pole ehtne ja selle andnud isiku kogemustel põhinev. Tunnistusi või heakskiitu, mis on iganenud või mis ei ole mingil muul põhjusel enam kohaldatav, ei tohi kasutada. Reklaam ei tohi kujutada ühtegi isikut, ei eraisikuna ega avaliku elu tegelasena, niisamuti talle viidata seni, kuni selleks on hangitud eelnev nõusolek; samuti ei tohi reklaamides ilma eelneva nõusolekuta kujutada ega
orkutisse teistele vaatamiseks üles, ka blogidesse. Brändi sisulise „evolutsiooni“ põhimõtteline mudel: Mitte-brändid (non-branded), mille puhul toode rahuldab vaid konkreetseid, peamiselt alama astme individuaalseid vajadusi ja mida näiteks Eesti kontekstis veel vanemad inimesed inimesed mäletavad nn Nõukogude ajast. Referents-brändid (brand as reference) - bränditunnuse peamine funktsioon on tagada eelkõige eristumine/äratundmine ja viidata tagatud kvaliteedile, tootearenduses keskendutakse objektiivsete tooteomadustele, reklaam on peamiselt tooteomadusi kommunikeeriv. Tarbija poolt vaadatuna väärtustatakse selliseid brände eelkõige utilitaarsete omaduste alusel. Rahulolu ja rõõm tootest tulenevad kasutusmugavusest ning toote toimimise efektiivsusest. Bränd kui isiksus (Brand as Personality) – sellest saab rääkida siis, kui margitoode, kuuludes tiheda
Mõisted peavad olema süstematiseeritud. ... majanduslanguse tingimustes 1997 vs 2009. Töö lõpus peavad olema oma seisukohad. MK KT juhendi alusel vormistada. MK ainetöö juhendit kasutada (kõige viimast versiooni). Töö peab tuginema teiste autorite seisukohtadele: Refereering- ei ole jutumärkides, sõnastame ümber ja viitame. tsitaat- on jutumärkides ja alati viidatud. Üldtuntud tõdesid ei viidata (nt Tallinn on Eesti pealinn). Vähemalt 10 allikat (1/3 võõrkeelseid; 3 ingliskeelset peab olema). 3 internetiallikat, 3 inglise k raamatut, 4 eesti k raamatut (kindlasti erinevad autorid, mitte sama autori erinevate aastakäikude väljaanded). Kui kasutad internetipõhist raamatut, tuleb viidata raamatule endale. Tuua välja erinevate autorite seisukohtade tugevused ja nõrkused, ning anda omapoolne arvamus. Eesmärk peab olema sõnastatud.
Vormistusnõuded: Ülevalt 2.54cm Alt 2.54 cm Vasak 3 cm Parem 2.54 cm Hüperlingi tegemine: · vali välja teksti sees olev sõna, millele soovid viidet lisada · insert (lisa) · sektoris Links (või kohe Hüperlink) · vajutada ikooni · Saab valida lingi, mis suunab kasutaja mõnda konkreetsesse kohta selles dokumendis; saab luua lingi mõnele teisele olemasolevale dokumendile; veebiaadressile. Kui soov viidata mõnele peatükile: · Pace In This Dokument · peatüki nimetus ära valida · OK Kui soov viidata mõnele olemasolevale failile: · Existing File or Web Page · Look in rippmenüüst üles otsida · Valida · OK Kui soov luua selekteeritud sõnale viide mõnele veebiaadressile: · aadress reale kirjutada vastav veebiaadress · OK Peale seda ilmub originaaldokument ja valitud sõna on muutunud siniseks ja joon on all.
Loo 2009 Referaadi vormistamine 2 1. Referaadi koostisosad Referaat koosneb järgmistest osadest: · tiitelleht · sisukord · sissejuhatus, töö tutvustus · sisu (põhiosa) · kokkuvõte · kasutatud kirjandus · lisad (vajaduse korral) Referaat on lühiülevaade mingi teose sisust või senistest uurimistulemustest Referaat põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele . 2. Töö vormistamine 2.1 Üldnõuded vormistamisel Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga A4 lehe ühele küljele. Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: · Lehe ülaservast jäetakse vabaks 2,5 ja alaservast 2,5 ning paremalt 2 ,5 cm. Köitmise tarvis tuleb vasakust servast jätta tühjaks 3 cm. · Leheküljenumbrid lehe alla, kogu töö ulatuses ühesuguselt. Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda.
Kas ma leian erinevaid andmebaase ka lihtsalt guugeldamise abil? Reeglina neid guugeldamisega ei leia, kuid paljud neist on leitavad Google Scholariga. Kas eestikeelsed artiklid on kättesaadavad? Eestikeelsed artiklid ja uurimistööd on üldjuhul vabalt kättesaadavad, inglise- ja muudes keeltes artiklid võivad olla kättesaadavad vaid sellistes andmebaasides, mille kasutamiseks peab olema mingi raamatukogu registreeritud lugeja. Kas Vikipeeadia artiklile võib uurimustöös ka viidata? Reeglina entsüklopeediate artiklitele uurimistöös ei viidata. Vikipeedia artikkel ei ole originaaluurimus, selle koostamiseks on kasutatud erinevaid allikaid ning nendele allikatele tuleb ka viidata.
august. Interneti materjalide loetelu: Autori nimi, Initsiaal. Artikli pealkiri. URL-aadress (http:// www. xxx.ee .kuupäev) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga). Näit.: Burka, L. P. A hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. http://www.utopia.com/ talent/ lpb/muddex/essay (2 Aug. 1996). Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise v. listi külastamise kuupäev. Näit.: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw- l@unicorn. acs.ttu.edu (31 Mar. 1995). VII Lisad sisaldavad tavaliselt materjali mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (n. küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms)
Artikli pealkiri Materjalide internetiaadress (algab lühendiga URL) Materjali hankimise kuupäev (sulgudes) Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjali hankimise kuupäevaga. Näited: Burka, L. P. A. , Hypertext history of multi-user dimensions. MUD history. 1993. URL:http://www.utopia.com/talent/lpb/muddex/essay (12.09.2009). Vestluslistide ja e-maili allikatele viitamisel võib autori nime puudumisel viidata ka nn. hüüdnimele, kindlasti tuleks lisada sõnumi saamise või listi külastamise kuupäev. Näide: Crump, E. Re: Preserving Writing. Alliance for Computers and Writing listserv. acw- l@unicorn. acs.ttu.edu (31.03. 2009). 5.4. Arhiivimaterjalide loetelu peab sisaldama järgmisi kirjeid: Loetelus esitatakse järgmised andmed: Arhiivi ametlik nimetus fondi (F) number nimistu (N) number säiliku (S) number Näide: ERA. F. 957. N.17. S. 3.
HUMMULI PÕHIKOOL Referaadi koostamise juhend Referaat Põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l. Annab lühidalt edasi alusteksti(de) sisu. Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaati ei lisata enamasti oma arvamust. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaat ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Referaadi koostamise põhietapid teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine Referaadi ülesehitus tiitelleht
Referaat esitatakse paberkand- jal kiirköitjasse köidetuna. Elektrooniliselt esitatava töö formaadi määrab õpetaja. Ainetöö on õppeaine raames tehtav kirjalik töö, milles kasutatakse erialast kirjandust ja statisti- lisi andmeid, tehakse järeldusi ja leitakse suunad probleemi lahendamiseks või edasiseks uuri- miseks. Ainetöö võib olla teoreetilise probleemi käsitlemine või praktilise probleemi lahenda- mine ja kirjeldamine. Kõikidele ainetöös kasutatud allikatele tuleb viidata, vastasel juhul on tegemist plagiaadiga. Ainetöö maht on tavaliselt 15-20 lehekülge, aga täpsed nõuded töö tee- ma, mahu, ülesehituse ning hindamiskriteeriumide kohta määrab aineõpetaja. Töö vormistami- sel lähtutakse kirjalike tööde juhendist. Ainetöö esitatakse paberkandjal kiirköitjasse köidetu- na. Elektrooniliselt esitatava töö formaadi määrab õpetaja. Töö faili nimi peab sisaldama töö esitaja nime ja rühma tähist (perenimi_eesnimi_rühmatähis).
1. PEATÜKK ÜKS vahel tühi rida 1.1 peatükk üks kaks Sisu, sisu, sisu, sisu (pilt1) sisu, sisu sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Pilt tuleb alati tekstis viidata. Selleks pannakse sõna pilt ja selle number Pildid nummerdataks e töös esinemise järjekorras. Pildile pannakse Pilt 1 Sisu allkiri Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu Sisu, sisu, sisu, sisu
Bold ja kaldkiri on lubatud vaid võõrsõnade ja terminite puhul. Alapealkirjad ei tohi olla boldiga, lauseid rõhutada visuaalselt samuti ei tohi. Pealkirja lõppu ei panda punkti, pealkirja sõnu ei poolitata. 6. Millisel juhul tuleb töös kasutada viiteid ja millisel juhul ei ole viidete kasutamine põhjendatud? Kui om töös kasutatakse teiste autorite seisukohti või andmeid muudest allikatest, siis tuleb neile viidata. Ei viidata vaid üldiselt teada olevatele andmetele, st sellistele andmetele, mis on teada keskmise haridusega inimesele. 7. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine ning kuidas need teineteisest erinevad? Kuidas tuleb talitada juhul, kui uurimistöö autor soovib tsitaati esitada modifitseeritud kujul (nt jättes ära mõne sõna või lõigu)? Tsitaat e osund on täpne täht-täheline väljavõte tekstist, mis kattub täielikult originaaliga nii lause
Viitamine e allikate näitamine on teadusteksti üks olulisi nõudeid ja norme. Viitamise funktsioonid: 1. Teadustada lugejale kasutatud uurimuste või allikate ja nende autorite olemasolu. 2. Anda võimalus kontrollida kasutatud materjali täpset edasiandmist ja õigesti mõistmist. 3. Võimaldada asjast huvitatul leida teisi käsitlusi samal või lähedasel teemal. Viidatakse: kasutatud teosed, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste informatsioon (kui see pole just spetsiifiline info ja põhjalikumaid määratlusi/andmeid mujalt ei leia). Töö ükski osa ei tohi olla lihtsalt laenatud/viidatud lausete-lõikude jada. Igal peatükil ja alapeatükil peab olema oma teema ja läbimõeldud ülesehitus, mille aluseks on kogu töö eesmärk ja autori endapoolne arendatav mõtteliin
faili) asukoha.
Piltide asukoha teksti suhtes vib mrata ALIGN-tpsustajaga.
ALIGN=MIDDLE toimel paigutatakse pilt tekstirea keskele. ALIGN=TOP paigutab
pildi lemise serva tekstireaga samale tasemele (vaikimisi on pildi alumine
serv tekstireaga samal tasemel).
ALT-tpsustaja mrab teksti, mis ilmub hiirega pildile liikumisel.
Niteks: 
VIIDAD (LINGID)
Tekstisiseste viitade kasutamiseks tuleb kigepealt anda nimed nendele
tekstiosadele, millele tahetakse viidata. Selleks tuleb vastava tekstiosa
algusesse lisada kood ldkujuga
Selliselt mrgistatud kohale saab nd viidata koodiga, mille ldkuju on viitav tekst
Teistele tekstidele viitamine on lihtne siis, kui need asuvad viitava tekstiga
samas kaustas. Sellisel juhul tuleb nidata vaid vastava viidatava faili nimi:
viitav tekst
Teksti (faili) mingile osale saab nd viidata jrgmisel viisil: viitav tekst
Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Üldjuhul on referaat 10 lk pikk: Referaat koosneb järgmistest osadest: 1.lehel: Tiitelleht 2.lehel: Sisukord 3.lehel: Sissejuhatus: 4.-8.lehel: Sisulised peatükid 9.lehel: Kokkuvõte 10.lehel: Kasutatud materjalid Referaat põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele Kuidas valida referaadi teemat? Teema annab sulle üldjuhul õpetaja. Kui on lubatud see ise valida, siis lähtu oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima. Kui palju peab leidma materjali?
edasi anda. Referaadi kirjutamiseks tuleb varuda piisavalt aega, lugeda erinevate autorite seisukohti ja leida oma vaatenurk. VIITAMINE Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted või andmed pärit on. Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga kirjandusallika juurde. Teiste autorite mõtteid võib esitada refereerides või tsiteerides. Tsiteerimine on kellegi mõtete esitamine täpselt sellisel kujul, nagu need on esitatud alustekstis. Plagiaat on kellegi teise teksti või mõtete esitamine enda nime all
· Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus ajakirjas · Posner, M. I. (1993, October 29). Seeing the mind. Science, 262, 673-674. Ilma autorita artikkel ajalehes · New drug appears to sharply cut risk of death from heart failure. (1993, July 15). The Washington Post, p. A12. Tekstis viidata pealkirjaga. Pika pealkirja puhul kasutada lühendatud nimetust: ... ("New drug," 1993). Raamatud ja brosüürid Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ilmumise koht: Kirjastus · Cone, J. D., & Foster, S. L. (1993). Dissertations and theses from start to finish: Psychology and related fields. Washington, DC: American Psychological Association. · Gibbs, J. T., & Huang, L. N. (Eds.). (1991). Children of color: Psychological
Patsiendil esineb visuaalselt läbipaistev vähene voolus, kuid lisaks esineb ebamugavustunne alakõhus. Millised analüüsid on diagnoosi täpsustamiseks vajalikud? Vali üks või enam: a. PCR klamüüdia diagnoosimiseks b. HPV c. PCR gonorröa diagnoosimiseks d. Bakteriaalne külv e. Bakterioskoopia f. PAP Tagasiside Õige vastus on: PAP, Bakteriaalne külv, PCR klamüüdia diagnoosimiseks, Bakterioskoopia. Küsimus 7 Küsimuse tekst Milline osa anamneesist võiks viidata vajadusele võtta analüüse infektsioonidele? Vali üks või enam: a. Partnerite arv b. Suurenenud , lehkav voolus c. Kaitsmata vahekorrad d. Suguelu tihedus e. Sageli esinevad alakõhuvalud Tagasiside Õige vastus on: Kaitsmata vahekorrad, Sageli esinevad alakõhuvalud, Suurenenud , lehkav voolus, Partnerite arv. Küsimus 8 Küsimuse tekst Väga rohke seenevooluse ja kaebustega patsiendi abistamiseks võtan: Vali üks: a. PCR b. Ei võta ühtegi c
töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi- või fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse individuaalselt. Lisatud fotod allkirjastatakse - kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE
töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi- või fotokoopiad). Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse individuaalselt. Lisatud fotod allkirjastatakse - kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms. Lisadele tuleb põhitekstis viidata. LISA 1 Tallinna Nõmme Põhikool KUIDAS VORMISTADA LOOVTÖÖD? Loovtöö Koostas: Karl Kalkun, Teet Vainupea 8.b klass Juhendaja: Mari Vall Tallinn 2014 3. VIITAMINE EHK ALLIKATE NÄITAMINE
• Järvekriit • Kollakasvalge • Sete • Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist • CaCO3 Teke • Pärast viimast jääaega • Pärastjääaegsetes sulglohkudes • Teke on seotud kaltsiumkarbonaadirikka veega, kus kaltsiidikristallid sadestuvad välja süsihappegaasi lendumise tõttu • Ca2+ + 2HCO3-- = CaCO3 + CO2 + H2O Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või kunagisele veetemperatuurile. • Maavarana(suurim karjäär Lääne- Virumaal Pikevere külas Varangu mõisa Tähtsus • Tsemenditöösuses • Söödakriidi nime all loomasöödana • Lubjavärvide valmistamisel • Pahtlite tootmisel • Happelise mulla lupjamiseks Kus leidub Eestis? • Varangu • Äntu Sinijärv, Rohelise järv, Valgejärv ja Linaleojärv • Lubjarikkaid veekogusid on meil aga teisigi ITÄH KUULAMAST
Sihitis peab olema õiges käändes. Kergesti tuleb vigu ka lisandiga, kus reeglid määravad, millal peab lisand ühilduma oma põhisõnaga arvus ja käändes ja millal mitte. Sidusus - laused peavad olema omavahel seotud. Ühel juhul viidatakse mitu korda samale tegelasele või omavahel seotud tegelastele. Teisel juhul osutatakse, millised sisulised suhted on tervete lausete vahel. Viitesuhted – samale tegelasele saab mitu korda järjest viidata kordusega, sünonüümiga ja üldisema sõnaga või asesõnaga. Lugejal on kerge mõista kordusi. Kordamine teeb kirjaliku teksti monotoonseks. Kui asesõnaga viidata samale tegelasele üle kahe korra järjest, kipub lugejal ära ununema, kes selle asesõna taga oli. Sama asesõna sobib korraga viitamiseks väga erinevatele tegelastele. Tuleb hoolikalt jälgida, et sõnade see ja ta viitaksid nimelt neile tegelastele, kellele me viidata tahame
kokkuvõte sissejuhatuses püstitatud probleemile Allikad- kirjalikud(internet, arhiivimaterjal), suulised(mälestused, intervjuu) Struktuur Lisad- illustreeriv materjal, nt fotod; tabelid; lisamaterjalid, mis ei ole otseselt töö sisuga seotud, kuid mida on vaja läinud töö eesmärkide saavutamiseks. Lisadesse võivad kuuluda ka küsitluslehed. Kindlasti tuleb lisadele ka põhitekstis viidata ning ka fotode alla peab olema märgitud, millega on tegu ja millal jäädvustatud. Teema valik Autor peab valima uurimitöö teema ja selle sõnastama(töökäigus on võimalik teemat ka muuta) Teema peab uurijale huvitav olema Tuleb lähtuda enda võimetest, huvidest ja kogemustest Hea teema on päevakajaline Kui teema on valitud .. Pead valima juhendaja Soovituslik on juhendaja valida uurimistöö
Või Põhikooli kooliastmed on I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; II kooliaste – 7.–9. klass. Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu, ning jälgida, et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude stiilide kasutamist. Loetelude viitamisel tuleb tähele panna, et kui soovitakse viidata tervet loetelu, tuleb viide märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse viide vastava elemendi järele. Näide: Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38) - uurimisplaani valimit; - mõõtmisi; - andmete kogumist; - valimit; - andmeanalüüsi; - soovitusi. Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus. 3.1.4. Lühendid ja arvud
kirjanduse otsimine ja sellega lisaks kirjandusallikatele otseseid töötamine. Võib sisaldada fotosid allikaid - küsitluste läbiviimist, jms näitmaterjale. intervjuusid, fakti-materjali kogumist vmt. Sarnasused · Kõikidele töös kasutatavatele teiste autorite väljaannetele tuleb viidata. Esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. · Töö vormistamise nõuded on vastavalt struktuurüksusele, kuid üldiselt on kasutusele võetud ühtsed kirjalike tööde vormistamise nõuded. · Mõlemad on hindamisel võrdväärsed. · Peavad suutma probleemi lahti mõtestada ja varasemate teooriatega võrrelda.
"Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas" Eestis on siiani kombeks viidata telisteIe üleminekumajandusega riikidele ning öelda, et kas sünnib juurde. Ometi on rahvastikupoliitika sihipärane tegevus, kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib näidata. Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on vähenenud. Keskmine eluiga on jätkuvalt madal. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja valitsusametite tegevus on määratlemata ja omavahel koordineerimata. Kui riike hinnaata, siis mida vaesem riik, seda kõrgem iive
teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse olemasolevatele kirjandusallikatele (reeglina üks konkreetne allikas). Põhieesmärgiks on teemast ülevaate andmine. Korralik referatiivne töö annab ülevaate probleemi olemusest kirjanduse allikate põhjal koos autori üldistustega. Sarnasused: *teaduslikud tööd *samad kriteeriumid *Mõlemal juhul tuleb kindlasti viidata *peavad olema objektiivsed ja täpsed Erinevused: *uurimuslik töö on praktiline, referatiivne teoreetilne töö *uurimuslik töö koostatakse mitmele allikale tuginedes, referatiivne aga reeglina ühele konkreetsele allikale tuginedes *uurimuslikul tööl kasutatakse ka otseseid allikaid küsitlused, intervjuud, faktid jne *referatiivne töö on teema/probleemi teaduslik ülevaade, uurimustöö on originaalne ja seal leitakse uudne lahendus teemale/probleemile
Lõputööga lõpetajad koostavad eelnimetatud tööd umbisikulises tegumoes ja lihtminevikus. Kokkuvõttes sisalduvad peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne, mis on töö sisulises osas saadud. Välja on toodud edasiarenduse suunad ja lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Üldjuhul ei viidata kokkuvõttes kasutatud allikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. 7 3 SISU VORMISTAMINE 3.1 Loetelud Loeteludes on reavahe 1,5 ja lõiguvahed (enne ja pärast lõiku) 0 punkti. Loetelu alustatakse väikese tähega ja eraldatakse üksteisest semikooloniga, loetelu lõppu pannakse punkt.
võimeline formuleerima ülesandeid ning neid lahendama. 2.1.1. Sissejuhatus Sissejuhatuses tutvustatakse lühidalt uurimisvaldkonda ja selle aktuaalsust, formuleeritakse töö eesmärgid ja püstitatakse uurimisülesanded ning võimalusel sõnastatakse loodetavad tulemused. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid/küsimused/hüpoteesid täpsustavad pealkirjas esitatut. Tuuakse välja teema valiku põhjendus, iseloomustatakse kasutatud andmeid. Sissejuhatuses üldjuhul ei viidata, viitamine on asjakohane, kui töö põhineb suures osas mingil kindlal väljatöötatud metoodikal või olemasolevatel andmetel. Sissejuhatuses ei pea autor andma ülevaadet töö ülesehitusest. Töö autor valib, kas juhendajaid ning teisi töö valmimisele oluliselt kaasa aidanud isikuid tänada sissejuhatuses, kokkuvõttes või eraldi lõigus peale kokkuvõtet. 2.1.2. Teoreetiline taust (kirjanduses esitatu ülevaade)
Näiteks: küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms; samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). LISADE VORMISTAMINE Lisad nummerdatakse (paremale ülanurka LISA 1) pealkirjastatakse fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms) dokumendid peavad olema allkirjastatud ja dateeritud Lisadele tuleb põhitekstis viidata VIITAMINE Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad olema viidetes märgitud TEKSTISISENE VIITAMINE Kui viitad töö sees, siis pannakse viide sulgudesse, nt (Kask 1998). Viites ei ole koma autori nime ja aastaarvu vahel. Viites on autori perekonnanimi ilma eesnime ja esitäheta.
Kõige tavalisem hüpertekstilink on samas tekstis teise kohta viitamine. Sellisel juhul esitatakse hüpertekst ankru kujul: .... Kohale, kuhu viidatakse, tuleb anda nimi koodiga: ... Näiteks kui mingi tekstiosa algusele on antud nimi: , siis saab sinna viidata ankruga ... Näide 1.
· pealkiri · ilmumiskoht, kirjastus · lehekülgede koguarv Kidron, A. 1997. Maailma rahvad. Tln.: ILO, 131 lk. Artiklid: Talu, R. (2006) Eestlaskonna keetmine. Postimees, 12.04, nr 85, lk 19 Interneti materjalide puhul esitatakse autori nimi, initsiaal. Artikli pealkiri. URL- aadress (http://www.xxx.ee. kuupäev). Kui autorit ei ole võimalik tuvastada, siis näidatakse aadress koos kõigi kirjete ja materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg. Näide: ......................................( Talu, 2006: 134 ). JOONISED Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga ka geograafilisi kaarte, fotod jms. nimetatakse joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Kõik joonised
tööd läbiv "Joonis", et neid oleks edaspidi võimalik peatükisisene loetelust valida. Selleks: · Kui tabelis olevad andmed on pärit Æ New Label Æ trüki vastav nimetus Æ OK teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all Edaspidi saab vajaliku pealdise valida neile ka viidata. loetelust · Joonised (s.h. diagrammid, skeemid, Æ OK kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne) · Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata 2 8. Viitamine · Igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile · Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad
3 Vaginaalse läbivaatuse eesmärk on Hinnata patsiendi sisemiste suguelundite seisundit, Leida võimalikke anatoomilisi-füsioloogilisi kõrvalekaldeid normist, Avastada patoloogiat 3 Patsiendil esineb visuaalselt läbipaistev vähene voolus, kuid lisaks esineb ebamugavustunne alakõhus. Millised analüüsid on diagnoosi täpsustamiseks vajalikud? PAP, Bakteriaalne külv, PCR klamüüdia diagnoosimiseks, Bakterioskoopia 3 Milline osa anamneesist võiks viidata vajadusele võtta analüüse infektsioonidele? Kaitsmata vahekorrad, Sageli esinevad alakõhuvalud, Suurenenud , lehkav voolus, Partnerite arv 3 Väga rohke seenevooluse ja kaebustega patsiendi abistamiseks võtan: Ei võta ühtegi 3 Mis on põhiline vale positiivsete või valenegatiivsete analüüsivastuste põhjuseks Valesti kogutud materjal, Valesti fikseeritud materjal, Valesti säilitatud materjal, Ebaõnnestunud analüüsi meetodi valik 3
tegemine, analüüsimine ning info hankimine. Enda gümnaasiumi ajast mäletan, et meil oli väga range ja hea õpetaja, kes õpetas meid eristama vajalikku ebavajalikust ning suunas meid sinna poole, et ühel päeval saaksime me ise hinnata leitud informatsiooni. Seetõttu pean vajalikuks just selles vanuses noori toetada oma juhendiga. Esimeseks punktiks panin autorluse, kuna just ülikooli ajal olen õppinud, et igal asjal on oma autor ning kogu aeg tuleb viidata, kui miski pole sinu enda looming. Kui noor inimene saab esimese asjana selgeks, et tuleb alati üles otsida see vastutaja, kes on midagi loonud, siis oskab ta hinnata selle lehekülje usaldusväärsust. Kui tegemist on salastatud andmetega ning loojast pole märkugi, siis on asi enam kui kahtlane. Õige inimene vastutab oma teguse eest! Kuigi põhikoolis peaks iga inimene selgeks saama käänded ning grammatikareeglid, on sellega probleeme ka gümnaasiumi astmes
Kuhn, Feyerabend Viini ringi filosoofid pidasid teaduslikkuse kriteeriumiks verifitseeritavust. Teaduslikuks võib pidada vaid neid teooriaid, mida põhimõtteliseltki on võimalik empiiriliselt kontrollida. Selle arusaama järgi on kõik faktide põhjal üldistatud teooriad õiged. Seda kritiseeris Karl Popper, kelle nägemuses faktidest ei tulene tingimata teooria faktide põhjal tehtud järeldus võib pigem asjade seostamise harjumusele viidata. Samuti ei pruugi faktid teooriat lõplikult kinnitada. Popper pakkus teaduslikkuse kriteeriumina välja falsifikatsiooniprintsiibi, mille kohaselt teooria peab olema ümber lükatav. Teadusliku teadmise kumulatiivse kuhjumise vastu vaidles veelgi enam Thomas Kuhn, kelle arvates teadust mõjutavad nii ühiskondlik taust kui psühholoogilised tegurid. Teadlased töötavad teineteist mõjutades teatava paradigma raames, üritades
,,Teadmised ilma autoriteedita" Karl Raimund Popper Põhiidee: Enamus inimeste arusaami on nagunii valed, kuid me ei tohiks olla arad tõe väljaselgitamisel ning mitte karta eksperimenteerida ja kritiseerida enda oletusi, millega püütakse tõde välja selgitada. Kui me oleme suutnud mõne probleemi lahendada toob see kaasa uusi lahendamata probleeme. Põhipunktid: 1. Empirism on kogemustele põhinev teooria, kus kõik esitatud väited tuleb tõestada ja viidata ka allikatele. Kui väidet ei kõla usutavalt, tuleks esmalt kontrollida, kas see kehtib. 2. Kõige tõesema info saab vaatluse abil. Näiteks Läti Henriku kirjutatud ,,Liivimaa kroonikat" käsitletakse kui tõest allikat, kuid kui võtta mõni sarnast teemat käsitlev ilukirjanduslik teos, suhtub lugeja selle sisusse skeptiliselt. 3. Kui me kuuleme mingit väidet ja kahtleme selles, siis me pigem kontrollime selle
mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal. Kõhnadel inimestel. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule. Verevarustushäired. Võib tunda peapööritust või inimene võib isegi minestada. Seedimisprobleemid. Naha vereraustus võib olla häiritud. Minestamine kui kaitsemehhanism Kui vererõhk on liialt madal, jõuab ajusse liiga vähe verd (s.t. hapnikku) ning see põhjustab enesetunde halvenemise. Oluline aju hapnikuvaegus võibki põhjustada minestamise.
Lühiülevaade teemast ja põhimõistetest. Mis eesmärgil uuringut läbi viidi või midagi loodi, millised olid uurimisküsimused ja milline oli hüpotees, küsimus või ülesanne? Millistele teoreetilistele alustele tugineti? Meetodi valiku põhjendus. Kes ja millal on veel taolisi uuringuid läbi viinud ning millistele tulemustele nad jõudsid? Ülevaade kirjanduses leiduvast. Kõikidele kirjandusallikatest võetud mõtetele, meetoditele ja andmetele tuleb vormikohaselt viidata! MEETOD Keda, mida uuriti või mida loodi. Metoodika. Millist metoodikat kasutati andmete kogumiseks? Metoodika kirjeldus. Protseduur. Kuidas uuringut loomistööd läbi viidi? Milline oli uuringu või tegevuse käik? Kuidas materjali koguti? Oma tegevuse kirjeldus. TULEMUSED Kirjeldatakse saadud tulemusi ja esitatakse need vajadusel graafikute ning tabelitena. Soovitavalt esitada fotosid.
juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava. 2. LOOVTÖÖ LIIGID 2.1. Uurimistöö Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused ja üldistused. Uurimistöö põhiosa maht on 6 -10 lehekülge. Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilase teha järgmist 1) koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava; 2) tutvuda juhendaja poolt soovitatud kirjandusega; 3) sõnastada juhendaja abiga uurimisküsimuse(d); 4) koguda vajalikke andmeid; 5) kirjutada vastavalt nõuetele uurimistöö tekst
annaabi.ee 
