Html Linkide ja Viitete lisamine (0)

Sarnased õppematerjalid

6

txt

HTML

HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i.

Informaatika

2

docx

HTML programmeerimine

1. tund Kirjeldus: Sissejuhatus HTMLi, käsud: html, title, body, h1, br, a href. Tunnitöö failid leht.html Viited: W3Schools.com ­ Abimaterjal (värvid, koodinäidised, nõuanded) NETI.ee ja Google.com Internetileheküljed koosnevad HTML koodist. HTML kood kirjeldab, kuidas lehekülg brauseris peab välja nägema. HTML koodiga määratakse, kus asuvad lehel pildid, tekst, viited teistele lehtedele ja palju muud. Internetilehtede faililaiendiks on .html või .htm. Lihtsam ja kiirem on teha internetilehekülgi, kasutades graafilisi kasutajaliideseid. Näiteks Dreamweaver, Frontpage, Mozilla ja muud programmid, mis kirjutavad koodi ise. Kasutajal jääb lisada vaid tekst, pildid. Teine viis lehtede tegemiseks oleks käsitsi kirjutada HTML kood. Sobilikud programmid selleks on

Informaatika

40

doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid........................

Informaatika

238

docx

PHP ALUSED RAAMAT

Teemad  Veebiserver  Staatiline ja dünaamiline veebileht  Mis on PHP?  PHP ajalugu  PHP süntaks ja kommentaarid  PHP plussid ja miinused  Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html. Faili olemasolul saadetakse see kasutajale ning veebilehitseja loob sellest "vaadatava" veebilehe. Juhul kui oled kodulehele lisanud kujundusfaili, pilte või javascripti, siis lisatakse see kõik kaasa. Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö. tavalist veebilehte, mille sisu ei muutu, nimetatakse staatiliseks

Informaatika

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

 TIME - kellaaeg 100 nanosekundilise täpsusega; hoiab aega HH:MM:SS formaadis ja vahemikus -838:59:59 kuni 838:59:59  YEAR - kahekohalised aastad võivad olla vahemikus 1970 kuni 2069. Neljakohalised 1901 kuni 2155 Lisaks eelpool näidatule on mõningaid andmetüüpe veel aga neid vaatate vajadusel iseseisvalt. Üldselt peaksime hakkama saama nelja tüübiga:  INT  DECIMAL  DATETIME  VARCHAR Andmete lisamine andmebaasi Andmete lisamiseks tabelisse kliki soovitud tabeli nimel. Minu näite puhul tuleb jälgda, et olen endiselt andmebaasis 'muusikapood' ja seejärel klikin tabelil 'albumid'. Nüüd muutuks aktiivseks Lisamenüü, millele klikkides kuvatakse tühjad lahtrid. id lahter jäta täitmata, sest see täidab ennast ise aga teistesse lisa mõned artistide albumid ja hind. Hinna puhul jälgi, et komakoht tähistatakse punktiga. Salvestamine saab olla edukas, kui klikid nupul Mine

Informaatika

20

docx

AK-test eksam

2 Küsimus 1 Õige 1.00 punkti 1.00-st Küsimuse tekst Millal kasutatakse et al. tekstisiseses viites? Vali üks või mitu: a. kui viidatakse esmakordselt kolme või enama autoriga allikale b. kui viidatakse sekundaarsele allikale, mille autor on teadmata c. kui viidatakse korduvalt kolme või enama autoriga allikale Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: kui viidatakse esmakordselt kolme või enama autoriga allikale, kui viidatakse korduvalt kolme või enama autoriga allikale Küsimus 2 Õige 1.00 punkti 1.00-st Küsimuse tekst Väide: Erinevate autorite allikate põhjal koostatud refereeringu tekstisiseses viites tuleb autorite perekonnanimed esitada tähestikulises järjekorras ja eraldada üksteisest semikooloniga. Näiteks: Ühelauseline refereering (Maasikas, 2001, 10; Porgand, 2020, 56). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene?

Akadeemiline kirjutamine

14

doc

Sissejuhatus - MS Word 2003

aeglasemaks.  Lugemisvaade (ingl. Reading Layout) – lugemisvaates on leheküljed kõrvuti.  Liigendusvaade (ingl. Outline) – dokumendi asemel kuvatakse struktuur, mis saadakse dokumendi jaotamisel pealkirjastiilide järgi peatükkideks, alapeatükkideks jne. Liigendusvaates käib töö dokumendi struktuuriga, kui detailselt dokumenti näidata, vahetada peatükkide järjestust jne. Dokumendis liikumine Uue teksti lisamine ja olemasoleva parandamine toimub toimetamiskohal – seal, kus vilgub tekstikursor (sümbol „|“). Tekstikursori liigutamiseks on järgmised võimalused:  teha vajalikus kohas hiireklõps;  nooleklahvid – viib kursori ühe sümboli võrra üles/alla/vasakule/paremale; -2- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik

Tekstitöötlus

16

docx

Wordi juhend

..............................................5 2.Insert.........................................................................................................................................5 3.Page Layout..............................................................................................................................6 4.Teksti sisestamine.........................................................................................................................7 1.Sümbolite lisamine...................................................................................................................7 2.Teksti ilmestamine....................................................................................................................7 2.Teksti ilmestamine........................................................................................................................8 1.Fondi ja laadi määramine tekstis..............................................................

Informaatika

Kommentaarid (0)