Html Linkide ja Viitete lisamine (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Html Raamide lisamine

Atribuudid · src=... viitab akna sisuks olevale URL'ile. · name=... abil saab anda aknale nime, millele see URL väljastatakse. · scrolling= NO teeb akna mitte scrollitavaks. Näide 1. Kasutades eelpool kirjeldatud elemente ja atribuute teeme järgmise lehekülje: Vasak osa Parem osa Selleks, et teha sama struktuuriga lehekülje, meil peab olema kokku 3 html- dokumenti: index.html ­ see html ­ dokument sisaldab informatsiooni raamide struktuuri kohta; vasak.html ­ tavaline html ­ dokument; parem.html ­ tavaline html ­ dokument. Nende html ­ dokumentide koodid on järgmised:  index.html

Informaatika

3

doc

Txt - Html Pildi lisamine

Pildi lisamine Pilte saab tekstile lisada elemendi abil ja kasutades atribuuti src, mis näitab pildi asukohta. Näiteks, või . Näide 1. Pildi lisamine Kirjutame HTML ­ koodis: Siis me saame: Oletame, et nüüd on meil vaja muuta pildi suurust. Siis kasutame elemendi jaoks atribuuti: width= suurus pikselites (pildi laius) height= suurus pikselites (pildi kõrgus) Näide 2. Pildi suuruse muutmine HTML ­ koodis: < img src=http://www.ttg.edu.ee/ekskursioon/e-1.5

Informaatika

40

doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid........................

Informaatika

41

docx

IKT põhimõisted

tööjaamast teise. Maailma esimene e-posti sõnum saadeti 1971.aasta ühelt PDP-10 arvutilt teisele samasugusele arvutile üle ARPANET'i. Elektronposti protokollid kuuluvad TCP/IP protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll sõnumite saatmiseks on SMTP ja sõnumite lugemiseks POP3. Enamasti saadetakse sõnumid ASCII vormingus (adressaat näeb ekraanil lihtteksti), kuid võib kasutada ka HTML vormingut (sel juhul näeb adressaat sõnumit veebilehena). Sõnumitele võib lisadena kaasa panna teksti-, pildi-, heli- või videofaile. Elektronposti saatmiseks ja lugemiseks on kaks võimalust - kasutada oma arvutisse installeeritud e-posti klientprogrammi või minna onlainteenusepakkuja kodulehele ja kasutada veebimeili (kui olete näiteks võõras büroos või internetikohvikus). Populaarsemad e-posti programmid on MS Outlook, MS Outlook Express,

Infotehnoloogia

575

docx

Nimetu

jooksutama. Ei ole vahet, kas protsessor on 32 või 64 bitine jne. Tulles nüüd tagasi Microsofti .NET platvorm juurde siis see pole mitte üksnes CLR, vaid toodete kogumik, mis sisaldab kõiki vajalikke vahendeid jagatud rakenduste ehitamiseks, pakkudes keelest sõltumatut, ühtset programmeerimise mudelit programmi kõigi kihtide jaoks. .NET platvorm toetab täielikult Interneti platvormist sõltumatuid ja standardseid tehnoloogiaid nagu HTML, XML ja SOAP. .NET platvormiga seotud tooted võib jagada 4 kategooriasse: 3. .NET raamistik ­ baseerub Common Language Runtime'l (CLR). CLR pakub baasteenuseid ja klasse programmide loomiseks, sõltumata keelest ja programmi kihist. 4. .NET My Services ­ on kogumik kasutajatele suunatud XML veebiteenuseid. Nende teenuste hulka kuuluvad: .NET Passport autentimine, meeldetuletuste saatmine ja vastuvõtmine, personaalse info ja andmete salvestamise võimalus 5.

Informaatika

2

docx

HTML programmeerimine

1. tund Kirjeldus: Sissejuhatus HTMLi, käsud: html, title, body, h1, br, a href. Tunnitöö failid leht.html Viited: W3Schools.com ­ Abimaterjal (värvid, koodinäidised, nõuanded) NETI.ee ja Google.com Internetileheküljed koosnevad HTML koodist. HTML kood kirjeldab, kuidas lehekülg brauseris peab välja nägema. HTML koodiga määratakse, kus asuvad lehel pildid, tekst, viited teistele lehtedele ja palju muud. Internetilehtede faililaiendiks on .html või .htm. Lihtsam ja kiirem on teha internetilehekülgi, kasutades graafilisi kasutajaliideseid. Näiteks Dreamweaver, Frontpage, Mozilla ja muud programmid, mis kirjutavad koodi ise. Kasutajal jääb lisada vaid tekst, pildid. Teine viis lehtede tegemiseks oleks käsitsi kirjutada HTML kood. Sobilikud programmid selleks on

Informaatika

70

pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika

210

docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

Kuna peagi võetakse see üldse rajalt maha, siis selle peale aega ei raiska. Selle asemel suuna oma kogu tähelepanu MySQLi kaudu ühendamise peale. Kolmas võimalus, PDO, tasuks ka kaalumist ja seda just siis, kui sul on kasutamiseks näiteks Microsoft SQL Server, Oracle vms. Pean tunnistama, et pole ise seda praktikas nagu kasutanud, aga selle eesmärgiks peaks olema võimalus kirjutada SQL päringuid platvormist sõltumata. Kel suurem huvi selle vastu, siis hetkel tundub parim link olevat vahvel.net foorumis. Pöördume MySQLi mooduli juurde tagasi. Uue arendusga muudeti see turvalisemaks ning võimaldab omakorda kahte meetodit ühendamiseks:  protseduuriline  objektorienteeritud Protseduuriline ühendamine andmebaasiga Mistahes viisil ühendusse astumisel andmebaasiga on meil reeglina neli sammu: 1. ühendamine 2. päring 3. tulemuse väljastamine 4. ühenduse sulgemine

Informaatika

Lisainfo

Märksõnad

Kommentaarid (0)