3) Kujutati isiklikke hingehädasid, perekonda, loodust, kuid sageli olid needki seotud rahvuslike tunnetega G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu ,,Esivanemate hauad" Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Keskmine põlvkond (K.Lepik, I.Laaban) tõid luuletusse muutusi modernismi mõjud: eksperimenteerimine vormidega, graafilised luuletused, piltluuletused, sürrealism, vihjeline luulekeel. Kalju Lepik (1920-1999) Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 enamik luuletused on mreliku, terava meeleoluga. Võitlev hoiak. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" modernistlik kirjutamistiil, ei ole kadunud vana stiil 1949. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid
1960...: otsiti alternatiivseid eluviise; kirjanduses mängiti vihjetega varasematele tekstidele, kuid ka teistele elu-ja kirjandusvaldkondadele; keskenduti rohkem iseenda ja üldise tekstikogemuse peegeldamisele ja lahtimõtestamisele; mis teeb kirjandusest kirjanduse. Dekadent: tunnetuslik liikumine; vastandusid loomulikule ja looduslikule; ükskõiksed, pettunud, tüdinud; eemal kodanlikkusest ja tavapärasest elust. Sümbolism: kirjeldab ideaalset maailma; sümbol- emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik; loobusid tegelikkuse kujutamisest; maailmavalu; Fr. Tuglas ,,P&H". Futurism: kõik vana hävitada; looming kajastas kiirust, dünaamilisust, suurlinna elutempot; ülistasid vägivalda, tugevust; sõda- maailmapuhastusvahend; tunded= nõrkus; (H.Visnapuu). Kubism: peamine vorm, sisu teisejärguline; luuletus= geom. Kujund; loobuti jutustavast sisust; katkendlikud laused; (J.V. Barbarus).
lühizanreid, iseloomulik oli värvi ja meeleolu küllus, armastuse ja looduse kujutamisel. Püüti tabada hetkemeeleolusid ja tundmusi. Stiil oli varjuni rohke ja meeleolukas, keelekasutus mänglev ja vaimukas. Autorid: Thomas Mann, Villem Ridala, Gustav Sutis, Tuglas, Tammsaare. Sümbolism 19. saj lõpul Prantsusmaal tekkinud. Sümbol on kujund, mille kaudu on võimalik täiuslike ideid tabada. See esindab teispoolsust ideaalset maailma. Sümbolism on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, sisaldab seletamatut, selles peitvat ideed pole võimalik ära seletada. Sümbolism peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema. Sümbolistide vaadete aluseks on Plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Nende teostust peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted, loomingule on iseloomulik meelolulisus, assotsiatsioonide mäng,
-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pagulaskirjanikud: teemad: kodumaa ajalugu ja põgenemine,piibli temaatika,asukohamaade argipäev. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus,Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Lepik: skeptilisus,pessimism,peamised teemad olid nõukogude vihkamisest luuletustes. Ta oli välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. Laaban : tema loomingu maailmavaade oli sürrealism,iroonia,alltekstid,täpne sõnavalik viitavad selgetele taotlustele. Laaman oli kosmopoliit,tema puhul polnud oluline ei riik ega rahvas. Ta ei suhelunud ta ülejäänud pagulaskirjanikega.
1 3.) Kodumaalt põgenemine üle vee – domineerib ebakindlus, kodutus, erinevad konfliktid. 4.) Piiblitemaatika – A.Kalmus „Juudas”. Peale proosa kirjutati ka palju pagulasluulet, mille teemad jagunesid samuti erinevateks gruppideks: 1.) Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2.) Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3.) Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus. 1980. aastate lõpul kujunes ideoloogiliseks sõlmküsimuseks, mitu eesti kirjandust siis olemas on, kuigi küsimus oli retooriline. Vähemalt teoreetiliselt võeti suund eesti kultuuri globaalse ühtsuse rõhutamisel, mööndes, kuid proovides ka ületada lõhet Eesti ja Välis-Eesti vahel.
Romanss oli 8- silbilistest värssidest koosnev luuletus, milles asso nantsriim ühendas paarisarvulisi värsse. Nagu araabia luuleski, ei olnud värsside arv luuletuses ette määratud: on väga Iühikesi ja ka üsna pikki romansse. Romansid kuulusid hispaania iidsesse muusikakultuuri: neid lauldi, nende saatel tantsiti rahvapidudel. Pea alati keskendub romanss mingile dramaatilisele olukorrale. Romanssi ilmestab metafooririkkus, egelaste napp ja vihjeline, kuid tabav kõne. Näiteks Iühike romanss "Mauritar Moraima“. Sellal kui mujal Euroopas renessansi ja klassitsismi antiigilembuse .mõjul rahvaluule pea kaheks sajandiks ununes, hakkasid Hispaanias romansse viljelema tuntumad "kuldse ajastu" (XVI—XVII saj) luuletajad. Romanss säilitas oma elulisuse ka tänu sellele, et hispaania klassikaline draama võttis romansi kasutusele ühe oma põhilise värsivormina. Erakordse
kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima põlvkonna esindajad) 2. Graafilised eksperimendid, piltluule ja sürrealism ning vihjeline kujundikeel (keskmise põlvkonna esindajad: Laaban, Lepik) 3. Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Ilmar Laaban 1921- 2000 Koduseks keeleks oli lisaks eesti keelele ka saksa keel. Ta oli varaküps ja geniaalne isiksus. Koolitee: 1. Tallinna Reaalkool (lõpetas 1940) 2. Tallinna Konservatoorium (klaveriõpingud jäid pooleli) 3. Tartu Ülikool (õppis romaani keeli 4
,,Sõna"! 1950 asutati Eesti kirjanike Kooperatiivi poolt ajakiri ,,Tulimuld" 1957 alustas Grünthal Rootsis ajakirja ,,Mana" Temaatika pagulasproosas Kodumaa ajalugu ja olud enne I maailmasõda Asukohamaade argipäev Kodumaalt põgenemine Piiblitemaatika Pagulasluule temaatika Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus! Piltluule ja sürrealism ning vihjeline luule Isiklikud hingehädad, perekond ja loodus Peale taasiseseisvumist kaotas pagulaskirjandus mõtte. 60ndate kultuurielu Tuli uus põlvkond, kes uskus paremasse tulevikku Luulekümnend, optimism Lühenesid keelatud autorite nimekirjad Ajakirja ,,Noorus" tähtsus Kassetipõlvkonna tulek luulesse- Rummo, Luik, Kaplinski, Runnel jt. 1960 valmib uuslaululava Tallinnas 1961 lõpetab esimene lend lavakunsti kateedri
suve. Sümbolism Sümbolism tekkis prantsusmaal 1886 aastal. Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistilik õpetus kahemaailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Reaalne on näiline maailm ehk ajutine peegeldab ideaalset, Ideaalne maailm on reaalse maailam taga. Ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik kes oskab luua sümboleid. Sümbol kreeka keelest märki või tunnust. Sümbol esindab teistpoolsust-ideaalset maailma, sümbol on emotsionaale vihjeline, mitme tähenduslik , sisaldab seletamatut, sümbol nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Sümbolistide teostest peegeldub hingeline kriis, Domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi ja liitsid teostest erinevad aistinugud. Autorid: Boudelaire, Verlaine, Artur Reinbaund, Oscar Wilde. Eestlased- Ernst Sten.
Peategelane mängis viiulit. Novell „Kärbes“- armastuse otsingud. Peategelane otsib aga ei leia. Ainuke kellega rääkida on kärbes. Paralleelselt Tixi armastuseotsing aga ei jõua seegi õnneliku lõpuni. „Tixi lööritas ennast abielusadamasse“. Romaan „Kõrboja peremees“- 1922- Katku Villu, Kõrboja Anna ja Sauna Eevi. Olulised ka Anna isa ja Villu isa. Talupojaromaan, armastusromaan, sest kõik sündmused saavad alguse armastusest. Kõik vihjeline armastuse suhtes. Ei Anna ega Villu isa pole õiged peremehed. Lootus, et Eevi pojast saaks uus ja sobilik peremees. Anna isa pigem unistaja ja ei teinud midagi Kõrbojal ära. Villu isa oli kõigi uuenduste vastu. „Kõrboja peremees“ Tegevusaeg, koht: esimese Eesti Vabariigi alguskuud, 1918. aasta varakevadest varasügiseni. Tegevus toimub külas, kahes metsatalus: Katkul ja Kõrbojal. Lühikokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe
Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda ning annavad edasi sümbolismide kaudu · Sümbol igavese olemise salapärane märk, kodeeritud sõnum. Vihjeline, mitmetähenduslik, ei seleta midagi täpselt ja lõpuni, nõuab kaasamõtlemist. · Sümbolistide loomingule iseloomulik nukrus, ükskõiksus maailma vastu, vabavärss. · C.Bodelaire, P.Varlaren, A.Rimband, St.Mallarme, R.M.Rilne, A.Blok luuletajad · E.Enno (,,Lõpmata teed", ,,Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad") · Fr.Tuglas (,,Maailma lõpus", ,,Popi ja Huhuu") · Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlick (1862-1949)
palju oli rahvast, arvatavasti u. 18 000. Kaasaelamine oli tohutu. Algas tihe loominguline koostöö poeet Ott Arderiga. Muusika ja teksti valik tookord saavutas mingi ühise nimetaja, mis kõiki eagruppe ühendas. Õnnelikul kombel kujunes nii, et ilmselt mitte kuskilt ega mitte kellegi jaoks ei läinud nende repertuaar ega esinemismaneer liiga keerukaks, liiga agessiivseks ega ka liiga labaseks (nn süldiansamblid). Teatud naiivsus, lapsemeelsus, süüdimatus, pealetükkimatu erootilisus; vihjeline "läbi lillede riiki kukutav" hoiak (näiteks loo "Tule metsa" tagamaaks on metsavendlus), kõik need olid selle ajastu jaoks väga sobivad, kui mitte ainumõeldavad. Ruja uusrahvuslikkus tekitas vastukaja, eriti noorsoo seas. Sündis "Ruja" uus stiil. Repertuaaris on nagu ennegi ka tõsisemaid lüürilisi-filosoofilisi laule, nagu "Rahu", "Kel on laulud laulda", "To Mr Lennon" (Nõgisto heakskiitu ei pälvinud pea ükski Rannapi "kuldaja" loo-idee ja Arderi tekstid
Mitmed Kaalepi huumoriga luuletused muutusid poplauludeks. 1960-1970 töötas Kaalep Elva Keskkoolis õpetajana. 1976 oli ,,Edasia" korrespondent, 1979-1982 TRÜ tõlkekabineti juhata. Aastatel 1989- 2001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Alates ning Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. 1958. aastast elab ja töötab mees Elvas. Elvalastele on Ain Kaalep austatud õpetaja. Ain Kaalepi luule ei ole mitte menu- või mõnuluule, vaid tehniline ja mitmekesine, vihjeline ja laiahaardeline, süvenema kutsuv luule. Selle aegruumiline haare on nii vormilt kui ka sisult lai, hõlmates erinevaid ajastuid ja erinevaid maid, põimides kaasaegset ja klassikalist, ehk tulevikulistki, nagu Kaalep ise ütleb. Haikudest gaseelideni, sonettidest rubaiideni, vabavärssidest eepiliste ja eksootiliste vormideni see on Kaalepi luule vormiline mõõde, mille keskmeks võib siiski pidada antiigiihalust ja huvi idamaiste, eelkõige araabia ja pärsia vormide ja motiivide vastu
esindajad: Thomas Mann- sakslane ja on saksakirjandusest välja kasvanud, eestisse jõudis impressionism 20 saj alguses. Villem Ridala, Gustav Suits, Fr. Tuglas, A.H. Tammsaare. Sümbolism - tekkis prantsusmaal 19 . saj lõpul. nimi tuleb kr. keelesest sõnast symbolon, mis tähendab tunnust või märki. sümbol on sümbolistisdele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tagada. see esitab teistpoolsust - ideaalset maailma. sümbol on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik see sisaldab seletamatut sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema. sümbolistide vaadete aluseks on plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma - reaalse ja ideaalse olemasolust. sümbolistid vastandasid realistidele ja naturalistidele.sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükiskõiksus maailma vastu,
vastukaaluks parnaslaste loomingule ja naturalismi ning realismi olustikulisusele. Pinnase selleks valmistas ette Baudelaire`i looming, edasi arenes see Verlaine`i , Rimbaud`, Mallarme loomingus. Sümbol (kr symbolon - tunnus, märk) on sümbolistidele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada. See ei kirjelda siinset maailma, vaid esindab teispoolsust, ideaalset maailma. Sümbol on kui igavese olemise salapärane märk. Sümbol on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, see sisaldab seletamatut. Sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. Sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema see nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Luuletus või maal ei pea liigselt seletama, millest see räägib, pigem võib see ,,paisata esile" tähenduse sellest, mida see kirjeldab. Näiteks selle asemel, et pikalt üksilduse olemusel peatuda, võib luuletus ilmutada seda seisundit, kirjeldades üksildast
Modernistlik proosa: Inglise- James Joyce, Virginia Woolf, David Herbert Lawrence. USA- William Faulkner, Gertrude Stein, Ernest HemingwayFranzes Scott Fitzgerald. Saksa- Franz Kafka, Thomas Mann, Herman Hesse, Hugo von Hofmannstahl, Robert Musil, Alfred Döblin, Arthur Schnitzler. Prantsuse- Marcel Proust, Andre Gide. Itaalia- Italo Svevo. Hispaania- Miguel de Unamuno. Autor kaob (kõike teadva jutustaja kadumine), mitte lineaarne, mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik kogemus, fragmentaarsus, intertekstuaalsus. Vormi eksperimendid, alateadvus (psühhoanalüüsi mõju), teadvuse vool-sisemonoloog, müüdid, sümbolid, enesesüüvimine, analüüs, mõtisklus ja mälestus, psüholoogilne aeg, avatud algused ja lõpud. Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, ärapöördumine tehnoloogia ja teadvuse saavutustest, linn oluline teema ja motiivid
Fokuseerimine Nullfokuseerimine – kõiketeadev jutustaja, liikuv vaatepunkt Sisemine fokuseerimine – jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega Väline fokuseerimine – jutustaja teab vähem kui tegelane, vaadeldakse kõrvalt Autor Asub väljaspool loo raami Ei ole identne jutustaja ja tegelastega Tekstuaalne – teksti poolt loodud kuju, lugejal tekib ettekujutus autorist Vihjeline – võib erineda pärisautori isiksusest, maailmavaatest Career – ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgendatakse teost Sügav tegelane – arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema maailma Lame – muutumatu, lihtsakoeline, vähe infot, esindab ühte tüüpi Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik- kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu
ärakasutamine. Hilisem analüüsimine baseerub metafoorses vormis. Teksti analüüsitakse autorist lähtuvalt(aeg, ajastu). Küsimused: Millised on ühe või teise teksti loomise tingimused? Kuidas peegeldub ühes või teises tekstis autori elukäik? Aeg, ajastus esindab suhtumist üldisesse atmosfääri. Moodsam käsitlus räägitakse tekstuaalselt autorist - teksti lugedes tekib pilt sellest, milline on autor. Reaalselt lugeja ei puutu autoriga kokku. Idee autorist on vihjeline lugejal tekkib pilt autorist. Ebamugavus kui autorit pole nimetatud. Autori ülestõusu toonitavad need teooriad, mis tegelevad näiteks mustade kirjandusega, mitte Euroopa kirjandusega, seksuaalvähemuse kirjandusega. Kirjandus on muutunud oluliseks kaubaks. Autori positsioon on oluline. 5. Tekst kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Kirjandusliku kommunikatsiooni keskne liik. Kirjanduslik tekst on teatud keelemärkide süsteem, mis on ülesehitatud järgnevuste põhimõttel
kavatsuste väljendus, aga sisaldab ‘tühikuid’ või ‘määratlematuid elemente’ > lugeja täidab need oma osalusega (on teksti kaaslooja). Kirjanduses toimub tähenduse loomine läbi lugeja osaluse (teatud ootused, nendes pettumine või nende täitumine, retrosepktiivsus, rekonstruktsioon). Kirjandusteosel on kaks poolust: kunstiline ja esteetiline. Kunstiline poolus on seotud autori loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja. Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele. Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne. Järgides trükitud teksti, lugeja mõtestab enda jaoks seda, mida ta on lugenud, selle põhajl ootused sellele, mis tuleb > tekst ei täida alati ootusi > ootuste mittetäitumine e. Vead on teksti tähenduse olulised osad, teatud sorti tähendus-kogemus
ja tegevust vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, kroonika-stiil). Autori mõiste. Asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Teksti poolt loodud autorikuju: tekstuaalne autor, selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist (hinnagulised kommentaarid, peategelase kuju, teoses positiivsena esitatud maailmavaade ja/või kriitika teatud nähtusetele tegelastele jne.). Võib erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. (nn vihjeline autor, implied author). Career author (W. Booth): ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgend. teost. Eriti sage kanooniliste kirjanike puhul. Tegelane. Peategelane (teose ideeline põhiraskus) ja kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses. Sügav tegelane: arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma; lame tegelane: muutumatu, lihtsakoeline, lugejale ei anta tema kohta palju informatsiooni, esind. üht ideed, iseloomujoont või tüüpi. 14. Proosažanrid
sisemonoloog, teadvuse vool). Ühes loos võib esineda ka mitu piiratud vaatepunkti. Väline fokusseerimine – jutustaja teab vähem kui tegelane, tegevust ja tegelasi vaadatakse narratiivis kõrvalt (tema-jutustus, krooniks-stiil). Autor asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Tekstuaalne autor – teksti poolt loodud autori kuju, selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist Vihjeline autor – võib erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest. Peategelane või –tegelased kannavad teose ideelist põhiraskust, juhivad ja kannavad sündmustikku. Kõrvaltegelased on peategelas(t)e teenistuses ning jäävad tähtsuselt nende varju. Episoodilised tegelased esinevad teoses vaid põgusalt. Sügav tegelane – keeruline ja arenev, autor kujutanud teda detailselt. Lame tegelane – lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud.
Teksti poolt loodud autorikuju: tekstuaalne autor, selle kaudu tekib lugejal ettekujutus autorist (hinnagulised kommentaarid, peategelase kuju, teoses positiivsena esitatud maailmavaade ja/või kriitika teatud nähtusetele tegelastele jne.) Nt. Kurt Vonneguti “Tapamaja korpus viis” kannab endas kirjaniku enda sõjavastast maailmavaadet, see nähtav ka romaani vormis (nö. anti-sõjaromaan) . Võib erineda nn pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. (nn vihjeline autor) Career author (W. Booth): ettekujutus autorist tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgend. teost. Eriti sage kanooniliste kirjanike puhul. Tegelane. (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Peategelane (teose ideeline põhiraskus) & kõrvaltegelased (peategelaste teenistuses) Tüüp: esindab teatava inimrühma iseloom. jooni Sügav tegelane: arenev, detailselt kujutatud, sisevaade tema sisemaailma
romantismiajal oli autor kui geenius, 20.sajandil tähtsustatakse pigem lugeja rolli. Autori kaudu kajastub teoses tema aeg (ajastu, mil on ta elanud). Kirjandusteos väljendab teatava ajastu maailmavaadet, autor väljendab ideid, mis on tema ajaga kooskõlas. Samuti toob iga ajastu endaga kaasa spetsiifilised probleemid, mis kajastuvad kirjanduses. Autor asub väljaspool loo raami, ei ole identne jutustaja ja tegelastega. Nn. vihjeline autor autor võib erineda pärisautori isiksusest, maailmavaatest jne. Career author - ettekujutus autorist, tema loomingu põhjal, mille alusel tõlgendatakse teost. 24.1.Tekstuaalne autor Tekstuaalne autor on teksti poolt loodud autorikuju. Teksti abil tekib lugejal ettekujutus autorist (hinnangulised kommentaarid, peategelase kuju, teoses positiivsena esitatud maailmavaade). Autori kuvani loomine, eriti klassikaliste autorite puhul 25.Tegelane
Ülesanded: 1) luua lavastuse füüsiline keskkond ja visuaalne ilme 2) viidata tegevuse ajale ja kohale 3) luua näitlejale laval liikumise võimalused · Realistlik või tinglik (abstraktne) · Milline on lava-saali suhe, mis materjali kasutatakse? Valguskujundus: loob atmosfääri, markeerib aega ja kohta, fokuseerib vaataja tähelepanu. Muusikaline kujundus (muusika ja helid): otse või lindistatud. Roll emotsionaalne, tähendus enamasti vihjeline. 38. Mis on väline, mis sisemine rezii? Väline rezii Sisemine rezii 39. Defineerige rolli mõiste Roll on kirjandusliku ainestiku alusel loodud lava-või filmikuju, osatäitmine, osa (3. täh.); ka lavateose tegelase tekst. 40. Tegelaskonna analüüsi võimalused. Igas teoses ja selle igas üksikus osas jagunevad tegelased mingil viisil kahte leeri. Niisiis tuleks teose analüüsimisel küsida: · Mis alusel vastandumine toimub?
( tõlgiti, panid ka mitmest komöödiast oma komöödia kokku. ) 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Võeti üle levinumad teemad. 23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? Uurimiskeskus Museion. Aleksandrias tekkis ilukirjandus tänapäevases tähenduses. ( kirjandus oli eliidi pärusmaa, väljapaistvad kirjanikud kirjutasid kõrgelt haritud lugejaskonnale. Aleksandria luule on üsnagi vihjeline, iseloomustab seda haruldaste müütide kasutamine,haruldaste sõnade kasutamine, luule väga lihvitud ). Luule keskendus indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele. Luules eelistati väikevorme epigrammi, idülli ( olupildikest), jutustavat eleegiat, epüllioni ( pidieepost ) Theokritos ( sünd. U 300 eKr ) - Pärit Sürakuusast, Kallimachose ja Apolloniose kaasaegne Tegutses Aleksandrias Ptolemaios II õukonnas Pastoraalzanri looja, idülli looja
Erinevus Antiikteatriga on nt see, et tänapäeval ei kanta maske ja naisi mängivad naised. Keskajal aga mängisid naisi veel mehed. Alguse sai teatrietendamise paik. Hilisema aja näitekirjanikud võtavad teoseid antiikajast ja mugandavad neid ning paiskavad siis lavale. 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Aleksandria luule ehk ilukirjandus tänapäeva mõistes. Eliidi pärusmaaks muutus kirjandus. Kirjutati eelkõige kõrgelt haritud lugejaskonnale. Vihjeline luule, haruldaste sõnade kasutamine, äärmiselt lihvitud vorm. Eelistati väitevorme: idüll (elupildike), epigramm, eleegia vorm (jutustav), pisi-eepos ehk epüllion. Keskenduti indiviidile, isiku õnne taotlemisele, peegeldub Epikurose maailmavaade saab elada rahulikult sõprade keskel. 9 Lüürika muutus raamatulikuks, polnud mõeldud suuliselt ettekantavaks. Muusikaline saade kadus. Kreeka
Laabani maailm oli pluralistlik. Ta otsis lüürilist sünteesi mitte ühest, vaid mitmest vaimsest keskpunktist lähtudes. Ta hülgas kujundiehituses valitsenud loogilise, mõistuspärase sidevuse printsiibi. Järgis lüüriliste assotsiatsioonide isevoolu, mis soosis ootamatumaid seoseid, tavapärast tunnetust eiravaid samastumisi ja kontraste. Laabani luulekeel pruugib meelsasti aaviklikke neologisme, on silmapaistvalt võõrsõnalembene ja vihjeline. 1957 ilmus „Rroosi Selaviste“, mis jätkas sürrealistlikus stiilis, aga assotsiatiivset pildistikku ja kujutlusi ning mõttekäike juhib nüüd rikas keeleline fantaasia ja mängulõbu. Vormiliselt ei kujunda ta enam luuletusi, vaid esitab oma assotsiatsioone aforismidena, mida humoristlik-irooniliselt ise nimetab mitteteradeks, mis teoses on järjestatud atemaatiliselt. Lugeja peab ise otsustama, kas ta hoolib neist avastada terviklikku
ebasündsused, mis olid iseloomulikud varastel perioodidel. Vana-atika kirjanikud: Kratinos, Eupolis, Aristophanes (,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Konnad", ,,Linnud", ,,Rahu", ,,Naised rahvakoosolekul", ,,Plutos"). Uus-atika komöödiakirjanikud: Menandros (,,Pahurdaja", ,,Vahekohus", ,,Äralõigatud juuksepalmik" 19. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 20. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos? A. luule-vihjeline, iseloomustab haruldaste müütide, sõnade kasutamine, lihvitud vorm, tegeles kreeka murrete uurimisega. Eelistati väikevorme, epigrammi, idülli. Kasutati eleegiavorme (jutustav eleegia). Eeposte kirjutamise ajal läks moodi pisieepos epüllion. Siin keskenduti individuaalsele õnnele, mis on eemal riigi elust ja poliitikast. A. luule- helleinistliku luule üks vool, esindajad seotud A-ga. Õitseaeg: 3. Saj. I pool. Põhiliselt kreeka
loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja. Seega, kirjandusteos ei saa olla täiesti identne ei tekstiga ega ka selle konkretiseeringuga, asetseb nende kahe vahel. "Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks alles siis, kui ta on konkretiseeritud, pealegi ei ole konkretiseering mingil juhul sõltumatu lugeja individuaalsest soodumusest /.../ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena." (Iser 1990: 20902091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R
loodud tekstiga ja esteetiline selle konkretiseeringuga, mida teeb lugeja. Seega, kirjandusteos ei saa olla täiesti identne ei tekstiga ega ka selle konkretiseeringuga, asetseb nende kahe vahel. “Teos on enam kui tekst, sest tekst saab elavaks alles siis, kui ta on konkretiseeritud, pealegi ei ole konkretiseering mingil juhul sõltumatu lugeja individuaalsest soodumusest /…/ Teos tekib teksti ja lugeja ühildumise tulemusena.“ (Iser 1990: 2090–2091) Vihjeline lugeja > sisaldub tekstis kui keegi, kes reageerib teatud viisl tekstis sisalduvatele lugeja reaktsiooni esile kutsuvatele struktuuridele Tegelik lugeja > reaktsioone määravad kogemused, teadmised jne Jonathan Culler, Stanley Fish. Culler > prantsuse strukturalism & retseptsiooniteooria Kirjanduslikud normid, konventsioonid ja koodid, mis struktureerivad lugemiskogemust Teevad võimalikuks ja samas piiravad tõlgendusprotsessi R
poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B.Kangro, K.Lepik, I.Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas mittemõistmist, autori enda sõnul mõjus see nagu "suur segadus rongkäigus", luuletaja esitusviis on vihjeline, ta soosib uudissõnu a la Aavik ning on silmatorkavalt võõrsõnalembeline, Laabani tuntuim kogu on 1957 ilmunud Rroosi Selaviste. R.Kolgi esimesed kogud olid võrumurdelised. Lüürilise kõrgtaseme saavutas oma ainsas luulekogus eesti proosa suuremaid meistreid K.Ristikivi (Inimese teekond). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman.
Linnutee) on paljuski poliitiline isamaalüürika, kaaspagulaste poole pöördub ta julgustavalt ja lohutavalt, samas esineb ka julge ideega Baltoskandiast. Keskmine põlvkond: B. Kangro, K. Lepik, I. Laaban (täiesti teistsugune luuletaja, järgib oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi, esimene kogu - Ankruketi lõpp on laulu algus, tema luule tekitas mittemõistmist, autori enda sõnul mõjus see nagu "suur segadus rongkäigus", luuletaja esitusviis on vihjeline, ta soosib uudissõnu a la Aavik ning on silmatorkavalt võõrsõnalembeline, Laabani tuntuim kogu on 1957 ilmunud Rroosi Selaviste. R .Kolgi esimesed kogud olid võrumurdelised. Lüürilise kõrgtaseme saavutas oma ainsas luulekogus eesti proosa suuremaid meistreid K. Ristikivi (Inimese teekond). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa: Kaua püsis realistlik traditsioon - lugejaskond soovis saada rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid
annaabi.ee 
