Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vietnami sõda - esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vietnam, 1959, viimsi, eellugu, kolooniad, langesid, jaapanlaste, jaapanlased, ameeriklased, kodusõda, intsident, pommeVietnami sõda (19591973) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident. Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi.
· Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke · Vietnamis tegutsenud · 1954
Vietnami sõda Eellugu (Indohiina soda 1946-1954) Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19. sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Vietnami kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 teise maailmasõja käigus sisse tunginud jaapanlased välja ja kuulutasid Põhja-Vietnamis välja Vietnami Demokraatliku vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (19461954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis. Vietnami sõja põhjused Usa kohalolek Lõuna- Vietnamis suurenes peale Indohiina sõda, sest
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski
Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare lõunaosas. Rohkem kui poole alast hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt asustatud alad paiknevad Hóng Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. sajandi kestvaimat sõda 1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on Vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastat on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Rahvaarv: 64 375 762 Riigikeel: vietnami Peamised usundid: budism 55%, kristlus 7%, muud 38% Riigikord: üheparteisüsteem Rahaühik: uus dong Täiskasvanute kirjaoskus: 89% Keskmine eluiga: 63 aastat
Referaat Vietnami sõda Vietnam Vietnam tähendab tõlkes "Lõunamaa". Vietnam asub Indo-Hiina poolsaare lõuna osas, enamuse moodustab Annami mäestik. Teise maailmasõja järel jaotati Vietnam kaheks. Peale 1962-1975 toimunud sõda ühendas kommunistlik põhjaosa Vietnami üheks. Kommunistlik valitsus on Vietnamis ka tänapäeval, kehtib üheparteisüsteem. Kahe Vietnami tekkmine 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud (19. sajandist oli Vietnam kuulunud Prantsusmaa kolooniate alla) ning see viis sõja puhkemiseni aastatel 1945- 1954(Indo-Hiina sõda)
kuum liin pidev telefoni otseühendus riigijuhtide vahel. Vietnami sõda ehk Indo-Hiina kriis 1. 1946-1954 Ho Chi Minh kuulutas välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kommunistlik Viet- Minh alustas võitlust Vietnami iseseisvuse eest prantslaste ja jaapanlaste vastu. 1946 algas Prantsusmaa ja Vietnami DV vahel sõda. 1954 said prantslased hävitavalt lüüa. Toimus rahvusvaheline Genfi konverents, kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks: a. Põhja-Vietnam 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi, ametlik nimi Vietnami Demokraatlik Vabariik, juht Ho Chi Minh, toetasid Nõukogude Liit ja Hiina. b. Lõuna-Vietnam 12 miljonit elanikku, pealinn Saigon, Vietnami Vabariik, juht autoritaarne president Ngo Dinh-Diem. 2. 1954-1964 USA oli enne abistanud prantslasi, lähtus doomino teooriast kukub üks, langevad ka
Vietnami sõda ei kujutanud endast otsest ohtu maailmarahule, kuid üliriikide suhteid häiris siiski. (1961-72 ei kohtunud NSVLi ja USA juhid kordagi) Vietnami sõjas olid vastamisi: Ida Lääs Moskva Washington sotsialism kapitalism I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 Vietnam oli olnud Prantsusmaa koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam Jaapani võimu all. 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indo-Hiina sõda 1946-1954: Vietnami DV Prantsusmaa toetas NSVL, Hiina (=Lõuna-Vietnam), toetas USA Dien-bien-phu lahingu 1954 kaotasid prantslased. Indo-Hiina sõja tulemusel Vietnam jagati kaheks mööda 17
1946. aasta lõpul puhkes prantslaste ja Vietnami DV vahel sõda, mis kestis 8 aastat. Vietnamlased kasutasid partisanisõja taktikat. Nende toetusel sõdisid kommunistlikud partisanid ka Laoses ja Kambodzas. Pärast 1949. a suurenes ka NL ja Pekingi abi Vietnami partisanidele. 1954 toimus Genfis Prantsuse, USA, Suurbritannia, NL ja Hiina RV välisministrite konverents. Prantsusmaa kohustati oma väed Vietnamist välja tooma. Vietnam jagati mööda 17. paralleeli. Põhja- Vietnam jäi Viet-minh'i valdusesse Vietnami Demokraatlik Vabariik. Lõuna-Vietnam läks prantsuse egiidi all moodustatud Vietnami riigile. Genfis otsustati ka, et 1956 korraldatakse rahvusvahelise kontrolli all kogu maa ulatuses vabad valimised ning moodustatakse ühtne valitsus ja riik. 25. Mis oli doominoteooria? USA (Eisenhower) lähtus Vietnami poliitikas doominoteooriast. Washingtoni arvates tuli kommunistid
riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul. 3.4. Vietnami sõda: Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja- Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist.
Valitses reaalne tuumasõja oht. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust.30 Samal ajal valitses tavaelus paanika. (...) NL-i tavaelanikkond oli suures teadmatuses. Läänes aga, kus ajakirjandus kõike seda kajastas, pidasid inimesed sõna otseses mõttes hinge kinni: kõik ootasid õudusega tuumasõja puhkemist. Koolides korraldati õppusi, kuidas tuumalöögi korral käituda, inimesed ostsid kokku toiduaineid, aktsiate hinnad börsidel langesid.31 26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati.32 Avalikult lammutas NSVL oma ründerelvad Kuubal ja 27 Horisont.ee. 2007. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www.horisont.ee/node/220 (14.01.2015) 28 Kahe maailma vastasseis. 2012. Kuuba e. Kariibi kriis 1962. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu
liikumisele. Terminit kasutas esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes 1946.a. Berliini müür, kui osa "raudsest eesriidest", murti läbi 1989.a. seoses kommunistliku reziimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. Vietnami sõda: Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal langesid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.a.suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud; see omakorda viis nende vahel sõja puhkemiseni Mõlemat sõdivat poolt toetasid liitlased- Vietnami DV-d kommunistlikud Hiina ja NSVL; Prantsusmaad aga USA. 1954
hukkus umbes 120 inimest). Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustav Husakiga. 1968 – Brežnevi doktriin Brežnevi doktriin oli Nõukogude Liidu välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest 1968. aasta augustis kuni 1989. aastani. (Kadus usk ja lootus inimnäolise sotsialismi võimalikkusest) Vietnami sõda 1964-1973 Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad
majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed, milles lõviosa moodustasid USA üksused. 1951 rinne stabiliseerus 38.paralleeli juures, aga vaherahu kahe riigi vahel sõlmiti alles peale Stalini surma 1953. Selle tulemusena jäi Korea poolsaar ja rahvas jagatuks kahe riigi ja kahe süsteemi vahel ning on seda kuni tänaseni. Vietnam sõda Vietnami sõjaga seonduvad sündmused on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. Vietnam ja sellega piirnevad alad kuulusid alates 19.saj Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal hõivasid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlased. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945 suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid
· Samas võib "Praha kevadet" pidada Gorbatsovi tulevaste reformide kaugeks eeskujuks ja nagu 1960-ndate lõpus Breznev ka kartis, viisid need reformid tõesti sotsialismi kokkuvarisemiseni terves Idablokis. 8 2.17. Vietnami sõda: (1964-1973) (Vt.õpik lk.86-87): · Vietnami sõjaga seonduvad sündmused (eellugu, käik ja tulemused) on üheks tüüpilisemaks näiteks külma sõja ajaloos. · Vietnam ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates 19.sajandist Prantsusmaa kolooniate hulka. Teise maailmasõja ajal langesid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad jaapanlaste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid 1945.a.suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. · Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud; see omakorda viis nende vahel sõja
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka võjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sunniti lahkuma. Pärast seda toimus
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .
USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro aga sõlmis NSV Liiduga salajase kokkuleppe,mille alusel toodi Kuubale Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kariibi raketikriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga ,see väljavaade ehmatas nii NSV Liidu kui ka USA juhte ning pärast mitu päeva kestnud läbirääkimisi nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis teravdas nende kahe riigi vahelisi suhteid,kuid tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti lepig,millega NSVL ja USA ja Suurbritannia kohustusid mittekatsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas :
Ida-Berliinist. Müür langes 1989 novembris. 4. Vietnami sõjad. I Vietnami sõda 1946-1954, puhkes sest 1945.a. kommunistis kuulutasid Vietnami demokraatlikuks vabariigiks. Kogu Indo-Hiina oli olnud Prantsusmaa asumaa. Kuna Prantsusmaa ei tahtnud tunnustada Vietnami DV. Esimese päästsid välja prantslased. Prantsusmaa teki katse säilitada Indo-Hiina poolsaar. Prantsusmaa kaotab selle sõja. Pärast I Vietnami sõda otsustati Vietnam jagada kaheks: 1) kommunistlik Vietnami DV Põhja-Vietnamis (pealinn Hanoi) 2) Lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik (pealinn Saigon) 50ndate II poolel kahe Vietnami sõja vahel toimus USA sõjalise kohaloleku suurenemise Lõuna-Vietnamis. Põhjuseks doominoteooria- kartus, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane Vietcong- Vietnami vabadusvõitlejad Agent Orange- mürkkemikaalid, mida kasutati ameeriklaste poolt. Sõdisid
oma rkaetid nii Itaalaist kui ka Türgist ära viiks. 27. oktoobril pärast pikka mõtlemist otsustas Kennedy salaja seda teha. Joonis 7. USA luurelennukilt tehtud pilt Kuuba raketibaasidest. Kuuba kriisi tulemuseks oli F.Castro reziimi püsimajäämine ning NSVL kohustus oma raketid Kuubalt ära viima. 9 4. VIETNAMI SÕDA Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu jagati Vietnam kaheks, Vietnami Demokraatlik Vabariik(Põhja-Vietnam), mida toetasid kommunistid ja Vietnami Vabariik(Lõuna-Vietnam), mis sai toetust USA-lt.Vietnami sõda toimus Lõuna-Vietnami ja Põhja-Vietnami vahel, mille põhjustas USA soov levitada demokraatiat ning samas takistada kommunismi edasist levikut. Vietnami sõda oli oma iseloomult erakordselt julm ning USA heitis sõja käigus rohkem pomme kui II maailmasõjas kokku. Kasutati ka hulgaliselt keemiarelvi ja napalme(joonis 8). Samuti
· NSVL paigutas oma tuumapommi Kuubale · USA oli sellest häiritud, kontrolljoon merel · tulemuseks viib NSVL tuumalõhkepead minema, USA viib Türgist minema. USA lubab mitte kukutada Kuuba valitsust. Vietnami sõda · 1. sõda kestis 1945-1954, konflikt tekkis prantslaste ja Vietnami Demokraatliku vabariigi vahel, kuna prantslased tahtsid endist kolooniat tagasi. Lõpuks olid prantslased sunnitud taganema, 1949 Vietnam jaguneb kaheks riigiks, Põhja-Vietnam NSVL mõju all, Lõuna-Vietnam USA mõju all. · 2. sõda kestis 1954-1973. Eisenhoweri doominoteooria. Kuni 1961. toetas Usa sõdurite väljaõppe ja relvastusega. 1961-1973 otsene sõjategevus USA poolt, kasutas mürkgaasi ja lauspommitamist, ka naaberriikides. Põhja-Vietnamis partisanisõda ja maamiinid. · 1973 toob president Nixon väed välja, kuid sõda jätkub. Pariisi rahuleping.
Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin, kelle mantlipärija oli Hrustsov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu. Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus
1954.a. sõlmisid NATO liikmesriigid Pariisi kokkulepped, millega : 1) Saksa Liitvabariigis kaotati okupatsioonireziim 2) Saksa Liitvabariik sai NATO liikmeks, võis luua oma armee Bundeswehr' Kokkulepped jõustusid 1955.a. Vastuseks Saksa Liitvabariigi vastuvõtmisele NATO'sse loodi NSVLiidu ja temast sõltuvate Ida-Euroopa riikide poolt mais 1955.a. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon. SUESSI KRIIS Eellugu 1947.a. ÜRO otsus luua Palestiina aladel 2 riiki. 1. Iisrael 2. Palestiina 1948.a. kuulutati välja Iisreali riik, millele vastuseks araabia riigid alustasid sõda Iisraeli vastu. Sõjas edukad juudid, hõivasid suure osa Palestiina jaoks määratud alast. Araabia maades kujunesid palestiina põgenike laagrid siit lähtusid terroriaktid Iisraeli vastu. SUESSI KRIIS Toimumise aeg: 1956a. Õpik lk 24, 28-29 Põhjused: 1) 1952.a. Egiptuses riigipööre, võimule G.A
wikipedia.org/wiki/File:Warsaw_Pact_Logo.svg NATO JA VLO 1973.AASTAL - NATO - VLO http://en.wikipedia.org/wiki/File:NATO_and_the_Warsaw_Pact_1973.svg NATO LAIENEMINE http://en.wikipedia.org/wiki/File:History_of_NATO_enlargement.svg KÜLMA SÕJA KRIISID Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine Korea sõda Suessi kriis Ungari ülestõus Berliini kriis Kuuba kriis Tsehhoslovakkia kriis Vietnami sõda BERLIINI BLOKAAD 1948-49 Potsdami konverentsi (1945) otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites.
Lühiuurimus Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20
See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. 1949.a. jaanuar - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu asutamine - sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949, liikmeteks olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv, mille põhiteesid olid: · viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma
> NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis - 1959 Fidel Castro (USA vastu) - NSV Liidu raketid Kuubale - USA ultimaatum NSV Liidule > kompromiss: USA leppis Castro võimuga NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid
1949 loodi NATO. NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid asutasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949) Selle eesmärk oli sõltuvate riikide majanduse tihe sidumine NSV Liidu majandusega. 1955 loodi VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, mis oli sotsialistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon- al'a NATO. · PINGELÕDVENDUS: 1) 1950 keskpaik: 1953 vaherahu Koeras. 1954 leping, millega peatati Vietnamis sõda ( Vietnam jagati kaheks siis). 1955 NSVL ja USA kokkulepe Austria osas- okupatsioon seal lõpetati. 1955 NSVL suhtumine Soomes muutus- tunnustas Soomet, juhul kui see jääb neutraalseks riigiks. 1955 paranesid ka NSVL suhted Jugoslaaviaga, ka see riik pidi jääma neutraalseks. Kehtestati ka diplomaatilised suhted NSVL ja Saksa Liitvabariigi vahel. NSVL loobus mõttest liita Saksamaa LV Saksa DV-ga. Sula kulminatsioon oli Genfis 1955, kui kohtusid Prantsusmaa, Suurbritannia, USA ja NSVL
vastuhakuks.tänavale saadeti nsvl tankid , kuid needki ei suutnud ülestõusu maandada. Nimeti samal ajal ametisse uus valitsus Imre Nagy juhtimisel., kes lubas üles ehitada demokraatia ja sõlmis kokkuleppe et nsvl väed viiakse budapestist välja.nsvl väed ründavad budapesti. Ungarlased pöördusid abi saamisekd ÜRO poole. Vastupanu suruti novembri kskpaigaks maha. Nagy poodi ülesse. 9.Mao Zedong ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1 okt 1949-Hiina rahvavabariik. 1946-1949 hiina kodusõda. Kommunistid alustasid kodusõda kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e Guomindangi vastu. Kommunistid saavutasid edu. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik. Võim hiinas läks kommunistide kätte ning 1949.a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid suurbritannia, prantsusmaa,belgia, Holland, luksemburg lääneliidu. Neid oli liiga vähe, et NSVL vastu astuda
kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba ,,Raudne eesriie" sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. Berliini blokaad (juuni 1948 - mai 1949) aeg, kus NSVL sulges kogu Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendava maismaaühenduse. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses (USA, Pr ja SB) tsoonis läbiviidud rahareform (ka Lääne- Berliinis); NSVL ei saanud Lääne-Berliini majanduslikult siduda enda piirkonnaga ning
Indo-Hiina sõda 19.12.1946-01.08.1954 Prantsusmaa kolooniad maailmas Ajalooline taust 1887. a asutati kolme Vietnami regiooni - Tonkini, Annami jaCochinchina ning Kambodza liit 1893. a astus liitu Laos 1940. a septembris vallutab Jaapan Prantsuse Indo- Hiina Oktoober 1940 - mai 1941 Tai-Prantsusmaa sõda 1945. a mais korraldab Jaapan teise Prantsuse Indo- Hiina sõjakäigu 2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik Vabariik Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad Rahvusvaheline taust
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 ·
annaabi.ee 
