Kokkuvõte Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I.Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II.Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luuletusi kirjutanud
,,Victoria" (Knut Hamsun) Tegelased: Johannes, Victoria, mölder, Otto, Ditlef, Camilla, Richmond, mõisahärra, Seierite pere, lossiõpetaja. Sisu etapid: I *Johannes pidi Lossi noorrahva paadiga saarele viima. *Johannes tahtis Victoriat saarele kanda, kuna tal olid väiksed pandlaga kingad jalas, kuid linnahärra Otto jõudis ette. *Kõik peale Johannese, kes jäeti paati valvama, läksid saarele linnumune otsima. *Johannes tahtis noortele näidata kus on mune, viia koobaste juurde, näidata kus võib nirke näha, kuid ta sai noomida ja läks tagasi. *Ta läks üksi saarele uitama ning korjas mütsitäie mune (rohkem kui keegi teine), ta tahtis need
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun
Metsarahvas arvas aga, et ainult inimahvid on nii lollid, et hundi seljas võidelda. Seepärast saadi lagedal väljal lüüa. Meeme võitles laane serval, ta ajas ussisõnade abil hobused perutama ja nottis metsas raudmehed maha. Meeme puhastas metsa võõramaalastest. L arvas, et kuna Meeme andis just talle sõrmuse, läheb ta koos Intsuga Põhja Konna otsima. L kohtus metsas mungaga, kes tahtis talt sõrmust ära võtta. Ints sisises, aga munk ei mõistnud seda ning Ints tappis munga ära. Munk neelas hirmuga sõrmuse alla. Ints kutsus vaskussi, kes puges munga suu kaudu kõhtu ja andis teada, kust kõht lahti lõigata, ja sõrmus saadi kätte. 7.peatükk L tutvub viimaste inimahvide Pirre ja Rääguga, kes on väga lahked ja kasvatavad täisid. Need elasid puurides ja ahvid aretasid üha suuremaid isendeid, need olid neile laste eest. Nad treenisid täisid ja õpetasid neile igasugu vigureid. Üks täi oli kitsesuurune ja sellega käis L nagu koeraga jalutamas
Jutustuse tegevuspaik asub Harjumaal, Tallinna lähedal, Lodijärve lossi maade äärealal. Metsa talu pärisperemehe Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli suur ja tugev noormees. Ükskord sai tal sakste nüpeldamisest villand ja noormees läks metsa pakku. Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa. Noormees oli küll suur ja aeglane, aga mitte juhm. Ta ütles piiskopile, et ei liiguta enne sõrmegi, kui piiskop laseb ta vabaks ja maad lubab kinkida. Piiskop oli hädaga nõus ja osutus ka sõnapidajaks meheks. Tambeti isa Vahur sai vabaks, sai piiskopilt tüki maad ja metsa, pidi ainult piiskoppi sõjas aitama. Vahur ehitas maja, hiljem ostis lossihärralt nägusa neiu naiseks ja sulase, kes tubli tüki maad põlluks haris. Kui Vahur
adresseeritud talle. Ta luges ühe kirja läbi ning see oli ta emalt. Ta vaatas kuupäeva ning see ei saanud tõsi olla, sest ema oli surnud varem ja kirjad hiljem kirjutatud. Peale pikka mõtlemist sai poiss aru, et ema ei olegi surnud, vaid elab hoopiski Londonis. Väga hästi on kirjeldatud seda, kuidas Christopheril halb hakkab, kui ta saab teada tõe. Isa tuli koju ning sai aru, et ta poeg teab, et ema on elus ning palus vabandust pojalt, et ta talle valetas, arvates, et nii on parem kõigile. Siis tunnistas isa ka selle üles, et tema tappis Wellingtoni. Poeg hakkas kartma isa ning tahtis põgeneda ära. Ta lükkas iga kord voodi ukse ette, kui isa kodus oli. Ta varjas end esimene öö oma enda tagahoovis, kuid siis võttis otsuse, et sõidab Londonisse ema juurde. Ta teadis ema aadressi ning võttis samuti isa pangakaardi, sest isa oli talle öelnud selle pin-koodi. Ta polnud
sest tänu sellele fondile sai ta ülikoolis õppida, nimelt maksis fond kõigile Andrew nimelistele üliõpilastele 5 aasta jooksul 15 naelsterlingit aastas, eeldusel ,et peale õpinguid see summa tagasi makstakse. Dr. Mansonile elu Blaenellys ei meeldinud ning ta kirjutas avalduse kandideerida Aberalaw' Arstiabi Ühingusse abiarstiks ning 7 kandidaadi seast valitit tema sinna tööle. Selleks, et see koht saada, pidi olema naisemees ja Andrew palus Christine Barlow kätt, algkooli õpetaja Blanenelly koolis, Christine oli nõus ning nad kolisid Aberalawsse. Aberalawsse jõudes ootas neid üllatus, nad pandi elama Vale Viewsse, mis oli hirmus suur maja kahe inimese jaoks. Selles majas oli kaheksa tuba, millest 5 olid magamistoad. Seal linnas meeldis Andrewle elu palju rohkem, eelkõige juba elamistingimuste tõttu ning ka loodus oli seal ilusam. Tähtsamad asjad olid muidugi tema enda võimalused arstina silmapaista ning üleüldse
ta midagi puutuda ei tohi. Ta leidis oma raamatu üles ise särgikarbist, kuid siis jäid talle silma veel 43 kirja, mis olid adresseeritud talle. Ta luges ühe kirja läbi ning see oli ta emalt. Ta vaatas kuupäeva ning see ei saanud tõsi olla, sest ema oli surnud varem ja kirjad hiljem kirjutatud. Kuid siis ta sai aru, et ema on elus ja elab Londonis. Tal hakkas paha ning ta oksendas isa voodi täis. Isa tuli koju ning sai aru, et ta poeg teab, et ema on elus ning palus vabandust pojalt, et ta talle valetas, arvates, et nii on parem kõigile. Siis tunnistas isa ka selle üles, et tema tappis Wellingtoni koera. Poeg hakkas kartma isa ning tahtis põgeneda ära. Ta lükkas iga kord voodi ukse ette, kui isa kodus oli. Ta varjas end esimene öö oma enda tagahoovis, kuid siis võttis otsuse, et sõidab Londonisse ema juurde. Ta teadis ema aadressi ning võttis samuti isa pangakaardi, sest isa oli talle öelnud selle pin-koodi.
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi
eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib varsti ussisõnu selgeks ja ta elu on parem ja kergem. Leemet oli vihane. Onu Vootele hakkas Leemetile ussisõnu selgeks õpetama. Ta oli range ja õpetas nii, et Leemetil valutas keel sellest väänamisest. Ema Linda palus, et ta ei oleks nii karm, kuid onu Vootele tahtis teda õpetada ja arvas, et Leemetist saab kunagi hea ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda ta siili käest päästit. Selle mao nimi on Intsu. Ta rääkis Intsuga ussikeeles ja sai veel targemaks. Tema sõber Pärtel oskas ka natuke seda keelt. Leemeti vanaisal olid mürgihambad
Nüüd tahab Jakob rääkida Timo unenäost. Nad istusid jälle kolmekesi, Jakob küsis vangisoleku kohta, et kuidas seal elu oli kah. Timo siis rääkis, et ega see mee lakkumine ei olnud. Ta ei tohtinud kellegiga suhelda , ei tohtinud väljas käia, aga süüa sai ta normaalselt ning isegi rikkalikult. Talle saadeti isegi eri korras shokolaadi, mida ta keeldus söömast. Ta sai endale klaveri. Ühel päeval tuli isegi keiser teda vaatama sel hetkel kui ta magas, tegelt Timo teeskles. Keiser palus jumalat, et Timo talt andeks paluks , et ta saaks ta vabastada , kuid too on liialt kangekaelne, keiser isegi tunnistas, et osa sellest kirjas olevatest väidetest on isegi tõsi. Siis nad isegi vaatasid teineteisele otsa. Jakob muidugi ei uskunud eriti Timo juttu. Kolmapäeval, 7-ndal septembril Lõpuks ometi käis Jakob Pärnus ära. Ta sai Masingult soovituskirja kaasa. Pidi minema Pärnu õpetaja Rosenplänteri poole. Too soovitas Jakobile kapten Snyderi, kes pidevalt Portugali vahet sõidab
Tema igatsus oli suur. Vahepeal jälgis ta lehti, kus kajastus Varvara nimi. Kõige tipuks ootas Varvara veel Fedja last. Ta saatis naisele kirja, et ei soovi temast enam kunagi midagi kuulda, makstes talle aastas 15 000 franki. Fedja kuulis, et naisel sündis tütar. Järsku jooksis tuppa üheteistkümne aastane tütarlaps, andes teada, et nende juurde ratsa sõidab Vladimir Nikolajevits Pansin. Marja ja Sergei Petrovits tõusid püsti. Ta sõitis trepi juurde oma uue ilusa hobusega. Ta palus Lentotskal hobust paitada nind seejärel astus tuppa sisse. Nikolajevits rääkis suurepäraselt prantsuse, hästi inglise ja halvasti saksa keelt. Ta teenis käendusametnikuna Peterburis, siseministeeriumis. Pansin osaks väga hästi klaveril mängida. Lenotska oli temast vaimustuses. Võõrastetoa ukse taga seisis Kristofer Fjodorõts Gottlieb Lemm. Monseieur Lemm tuli Liisale tundi andma. Liisa hakkas ees üles minema, kui järsku Pansin peatas ta ja palus pärast tundi
Indreku raha naise käes oli, pani raamatusse kirja, sest selles sisaldus ainult tõde - Maurus tahtis siiski rohkem raha, päris ka isal pole, Indrek eitas, selgitas miks, ütles, et kui kannataks oodata suveni, siis läheks ta ise tööle ja teeniks, kuid direktor tahtis raha varem, tegi ettepaneku, et Indrek asuks Kopfschneideri asemele - Maurus õpetab Indrekut valetama enda kodus oleku kohta - „venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlane armastab pisut lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast – niisuke on eestlane“, lk 84 IX - Olles nüüd Kopfschneideri asemel sai Indrekust jooksupoiss - sai toakaaslaseks Vainokäoga, kes oli tulnud Mauruse juurde õppima eesmärgiga saada köstriks ja harjutada laulmist, välimuselt pikk nägus poiss - Sikk, kes oli samuti Indreku toakaaslane, oli peenikese häälega, tüse ja valgete juustega,
IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha. V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere. Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära.
naise, kes ta kodu koristas ja talle süüa tegi. Villuga oli selline lugu, et kui sa talle naeratad ja sõbralikult temaga suhtlesid siis olid sa temaga elu lõpuni sõber. Ühel talvisel päeval kui Villu end korda tegi ja marjaviina kaenlasse võttis hakkas ta sammuma Risti talu poole. Kunagi oli seal elanud mees ja tema kauge sugulane Krõõt. Viljandi komtuur Herike oli tolleaegse Risti talu peremehega tülli läinud ja nad eluaegseks orjadeks teinud. Surivoodil palus aga peremees, et Krõõt läheks ja küsiks talu eest armu. Komtuur oli nii liigutatud, et andis kõik patud andeks. Krõõt sai komtuuri naiseks ja natukese ajapärast sündisid neile poeg Priidu ja tütar Maria, keda kutsuti Maiks. Krõõt oli lossis olemise ajal sakste peenema viisiga harjunud ja põlgas eestlasi kui talupoegi. Priidust sirgus kena noormees. Maist aga ilus neiu, tõsine ja mõistlik. Kui Villu nende talu ette seisma jäi ja
Naasedes tagasi oma endise maja juurde, kus ka Kaptah oli, maksis ta ära oma võla ja nad otsustasid põgeneda Simürasse. Mardikat hakkasid nad oma Jumalaks pidama. Elu välismaal ja reisimine Süürias kogus Sinuhe palju kuulsust ja tänu sellele ka palju varandust. Seal kohtus ta vana tuttava Horemhebiga, kes oli austatud mees. Sinuhe tahtis sõda näha ja liitus Horemhebi ja tema meestega, sest arsti vajati ka seal. Kui sõda läbi sai, siis sõdalane palus Sinuhet reisida, lubades talle selle eest palju kulda anda, kuna Horemhebil endal selleks aega poleks niikuinii. Sinuhe oli nõus ja reisiski Babüloni, temaga kaasas endine ori Kaptah. Ka seal maal kogus ta kuulsust ja varandust tänu arstioskustele. Isegi selle maa kuningas Burraburiash vajas tema teeneid. Nad said hästi läbi ja Sinuhele oli kuningas sümpaatne. Babülonis peeti valekuningapäeva ja kuningas valis välja Kaptahi sel päeval valitesema. Kaptah oli väga
- enne II MS käis Chicago ülikoolis, õppis antropoloogiat, samal ajal töötas ka politseireporterina - kirjutas loo mehest, kes liftis jäi sõrmusega ukse vahele kinni ja muljuti surnuks, kui Yonsonilt küsiti vaatepildi kohta vastas ta, et on sõjas näinud palju hullemat - oma esimese kodu lõi NY osariiki, sõbrad olid tal ajutiselt töö juurest, kus kõige suuremad sõjavihkajad olid ikka need, kes ise sõjas olnud olid - Yonson palus staabilt andmeid Dresdeni rünnaku kohta, kuid sai eitava vastuse, sest info olevat ikka veel salajane - kui läsks O'Harele külla, võttis kaasa ka oma tütre Nanny ja tema sõbranna, külla saabudes tutvus sõbra naisega kes tundus jäine, pühendas raamatu talle, külas olles oli naine nagu vihane ta peale - rääkidest sõjast jõid kõrvale alkoholi ja kumbki eriti sündmustest midagi ei mäletanud
Kord öösel nägi Jane, et tema peremehe voodi põleb. Jane päästis oma peremehe. Mr Rochester kutsus oma mõisasse mitmeid sõpru ja muid seltskonnainimesi. Nende seas ka Ingram Blanche. Ingram oli väga kena välimusest, kuid ta ei sallinud guvernante. Levisid jutud, et Ingram Blanche ja mr Rochester abielluvad. Jane aga oli oma peremehesse armunud ning see tegi ta väga kurvaks. Kord käis Jane peremehega jalutamas ja ta ütles, et a armastab teda ja ka peremehe tunded olid samad. Peremees palus Jane´i oma naiseks ning tüdruk oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis ta pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see ei olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas mr Rochesteri tuttav, et mehel on naine ja pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
Üks mees on seal veel,kes on Hilda üks peigmees(Toomas kuulis lugu soo serval elavast metskassist,kellel on kaks peigmeest ning ta oli kindel,et see oli Hilda.)Lõpuks otsustab Toomas magam tagasi minna. Hommik Toomas ärkas üles. Ta meenutas oma sõpra Pingoud Pariisist. Lõpetades läks ta alla,nägi,et naise teevad süüa.Kui naised teda märkasid tegi ta näo nagu poleks ta eilsest midagi teadnud.Hilda palus Toomaselt,et too teda maaliks ning kui Toomas oli maalima hakanud tuli sinna Jannu, üks Hilda peigmeestest.Toomas mäletas,et Madjak ja Hilda isa olid temast rääkinud,halvasti.Järsku ilmusidgi need öised vanamehed, Hilda isa ja Madjak.Nad Hakkisid kaklema kuna Hilda isa ei luba Madjakil Toomast kiusata ning kui neil lõpuks viina pudel katki läks jätsid nad järele. Nad saatsid Hilda uuele viinale järgi üle soo. Toomas läks kaasa. Järv
Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames. Veel kõitis mu tähelepanu intrigeeriva pealkirjaga luuletus „ Löö mind armas õpetaja“ . Lõpuks tuli välja, et tegemist oli siiski palliga, mida õpetaja lööma pidi.Ironiseeriv veidi. Koristaja on me ema - Ema arstki on, kui vaja - kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel, kogu perele teeb sööki. istub öösitigi valvel ...
Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt
(naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha.
läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing
Teenijanna oli pisarais ja Karin oli pisarais, sest Karin oli teenijat raiskajaks sõimanud. Lõppes sellega et teenijannale pandi natuke palka juurde ja jällegi oli Karin Indreku peale pahane, ja süüdistas teda enda ninapidi vedamises. VIII Samal ajal ku Karin heitles oma hingeasjadega tabas Indrekut üks omaette asi. Nimelt sadas tema juurde sisse üks päev Melesk, kes oli koos Indrekuga Mauruse kooli õppinud. Nad meenutasid natuke vanu aegu ja siis palus Melesk endale varjualust kuni järgmise õhtuni, kuna ta oli revolutsionäär. Indrek aitas ta pööningule, kuna ta ei tahtnud Karinile sellest midagi öelda. Ta tõi Meleskile sinna kokku soojemaid riideid ja väiksema ahjugi , et tal kül ei hakkaks. Nad jõudsid veel enne magama minemist rääkida revolutsioonist ja selle juhtidest ja üldse maailmast ja Melesk läks magama. Indrek tundis peale pööningult
Nikolajevits oli end ennem reisi kehvalt varustanud. 2. Vürst Nikolajevits läks kindral Jepantsinile külla, kelle naine oli kauge sugulane Vürst Nikolajevitsile. Ta rääkis ennem Jepantsinile jutule minemist teenritega juttu. Teenrid kahtlustasid et ta on tulnud raha küsima. 3. Kindral võttis ta viisakalt vastu. Nad rääkisid üksteisega natuke aega , ja lõpuks sai Vürst tööd kirjanikuna kantseleis ja üüriliseks ühes majas. Ka kindraliproua palus teda oma jutule. 4. Samal ajal aga üks kindrali tütartest pidi abielluma rikka mõisnikuga. Kuid kardeti et Nastasja üks suursugune daam, sekkub nende pulma vahele , kuna ta põlgas seda rikast mõisnikku, sest see olevat tema lapsepõlve ära rikkunud. Kuid nad tegid temaga lepingu ja maksid talle suuri raha summasid , et ta ennast tagasi hoiaks ja proovisid teda ennast veel kellegagi abielluma panna. Nastasjal oli aga mingi oma plaan. 5.
Honoré de Balzac ,,Isa Goriot" August 2009 · Alguses kirjeldatakse pikalt üht pansioni (kostikorter) Tegelased: (kõik elavad pansionis) Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised
Anastasie ei võtnud teda kohe vastu. Isa Goriot oli ka seal, jäi peaaegu vankri alla. Anastasie tervitas Maxime de Trailles´i, kes käitus Eugéne vastu halvasti. Kui härra de Restaud tuli, tutvustas Anastasie teda kui tähtsat inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära
lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete,
temaga koos, harjunud tema eluviisi järgi elama. Ta arvas, et lambad saavad temast aru kui ta nendega räägib või neile raamatutest huvitavamaid kohti ette loeb, või uudiseid räägib. Kaks päeva rääkis ta vaid ühest: tüdrukust, kes oli kaupmehe tütar ja elas temast neljapäeva kaugusel. Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud.
Seejärel rääkis direktor poistega eestikeeles nii et õpetaja aru ei saanud ja ta nimetas õpetajat hulluks. Järgmisel päeval saatis direktor Indreku selle õpetaja juurde koos ümbrikuga. Seal ümbrikus oli õpetaja viimane palk. Selle kätte saades hakkas õpetaja Indrekuga rääkima kodumaast, keelest ja armastusest. See viimane pani Indrekut mõtlema. Nimelt õpetaja ütles,et hoia selle nime meeles mida armastad, ja Indrek mõtles mida ta siis armastab. Ta mõtted viisid Ramildale ja tassi kõrvadele. XIV Indreku mõtet segas uksekell, mille avades tuli sisse üks nendest inimestest kellest härra Maurus oli hoiatanud. Nimelt Mäeberg, kes tuli härra Mauruselt raha küsima. Mäeberg oli ühe silmaga, mis tegi Indrekule talle valetamise raskeks ja Indrek hakkas temaga juttu rääkima. Kuna Indreku seltskond pakkus Mäebergile meelelahutust, siis kutsus ta Indreku endapoole, mida Indrek ka tegigi
Selle peale üritas guvernant seletada, et tal pole vaja võtta mütsi maha lase ja tema ees. Kuid aednik ei saanud hästi guvernandist aru, sest preili Marchand vehkis kätega ja rääkis saksa keeles. Lõpuks pani guvernant talle ise mütsi pähe. Pärast oli saanud ta parunessilt palju pahandada, et ta oli nii käitunud, sest muidu ei austata kõrgema klassi inimesi. Teine ,,pahategu" , mis ta tegi oli selline: Kuno oli löönud teenijannat jalaga ainult selle pärast, et ta palus poisil lihtsalt aknalaualt maha tulla, et sealt tolmu pühkida. Preili Marchand aga karistas poissi ,,tunnivälise" õppetööga ning lasi poisil vabandada teenijanna ees. Kolmas oli aga selline: Lapsed ja guvernant olid läinud pikemale jalutuskäigule, mille ajal tuli preili Marchandil mõte külastada talupoegi. Ta küsis Kunolt ja Adalt, kas nad ei tahaks kaasa tulla. Lapsed olid nõus ning nad läksidki. Nad sattusid kogematta Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema
Selle peale üritas guvernant seletada, et tal pole vaja võtta mütsi maha lase ja tema ees. Kuid aednik ei saanud hästi guvernandist aru, sest preili Marchand vehkis kätega ja rääkis saksa keeles. Lõpuks pani guvernant talle ise mütsi pähe. Pärast oli saanud ta parunessilt palju pahandada, et ta oli nii käitunud, sest muidu ei austata kõrgema klassi inimesi. Teine ,,pahategu" , mis ta tegi oli selline: Kuno oli löönud teenijannat jalaga ainult selle pärast, et ta palus poisil lihtsalt aknalaualt maha tulla, et sealt tolmu pühkida. Preili Marchand aga karistas poissi ,,tunnivälise" õppetööga ning lasi poisil vabandada teenijanna ees. Kolmas oli aga selline: Lapsed ja guvernant olid läinud pikemale jalutuskäigule, mille ajal tuli preili Marchandil mõte külastada talupoegi. Ta küsis Kunolt ja Adalt, kas nad ei tahaks kaasa tulla. Lapsed olid nõus ning nad läksidki. Nad sattusid kogematta Uuetoa sauna, kus oli sees Päärn ja Päärna ema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
