VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas
Bioloogia Tallus organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Hulkraksetel vetikatel pole eristunud organeid. Vetikarakkudes on kloroplastid. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegatatiivselt. Enamik vetikatest elab veekogudes. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. Vetikaid jaotatakse üherakulisteks ja hulkrakseteks ning pigmentide sisalduse järgi rohe-, pruun- ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised, kuid nad on erinevad ehituse, eluviisi ja paljunemise poolest. Enamik
Vetikad on mitmesuguse suuruse,kuju,värvusega. Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja
põhjaga kraavides. Ta muudab pidevalt kuju tänu kulenditele. Silmvibrulane Silmviburlased on väikesed (u 0.05 mm) pikkused algloomad, kes elavad lomides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Tal on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on liikumiseks Vibur ning selle läheduses valgustundlik punane Silmtäpp.Silmtäpp tajub valgust ja liigub sinna kus on valgem. Ujumist soodustab Vibur ja tahapoole ahenev kehakuju. Kloroplastid aitavad Fotosünteesida. Kingloom Elab samasugustes veekogudes kui amööb ja roheline silmviburlane. Ehituselt on ta, aga neist keerukam.Ta keha kujutab kinga (pikkus (0,1-0,3). Ta on kaetud Ripsmetega, mis oma ehituselt sarnanevad silmviburlase viburiga. Ripsmed liiguvad laineliselt ja nende abil kingloom ujub pööreldes, tömp ots ees. Seedimata toidujäänused heidab ta rakupäraku kaudu välja. Mõned algloomad aitavad rohtu seedida mäletsejatel(Veistel,Lammastel jt)
MIS ON VEE ÕITSENG? Veeõitseng (ka õitsemine, vee õitseng, õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveeliste kui ka soolase veega veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks see sõltub vohavast liigist ja järvereziimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja eutrofeerumise. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on sinivetikad ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll bekterid. Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 100010 000 vetikarakku. Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all.
Sissejuhatus Vetikad on üle 30000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7000 liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toitub vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toidukas kalaldele. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku. Vetikate poolt on toodetud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Vetikad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi - nad vohasid kõigis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Ehitus
Kübarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. Kübarseen 11. Mis on mükoriisa? Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi käokõrv 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid
Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8- 2-24-2.htm Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel http://www.loodusmuuseum.ee/uudised/lepp2004.htm islandi käokõrv http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2- 26-3.htm 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega.
.................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed..........................................................................................................................10 Paljasseemnetaimed......................................................
kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed
Mitokondrid on erineva kujuga: nad oma ümarad, ovaalsed või niitjad. Mida intensiivsem on raku elutegevus, seda rohkem on selles mitokondreid. Näiteks pidevalt töötavates südamelihase rakkudes on mitokondreid rohkem kui silelihase rakkudes. 4. TAIME JA LOOMARAKU VÕRDLUS ( Õ LK 10) Rakk on väikseim organismide iseseisev, ehituslik, talituslik üksus. Taimerakud ja loomarakud on päristuumsed. Taimerakul on vakuool, milles on aine mahuti. Loomarakul vakuoole pole. Taimerakus on kloroplastid, milles toimub fotosüntees. Mõlmaid rakke kaitsev rakumembraan. Mõlemas rakutüübis on tsütoplasmakanalid ja tuumas toimub raku elutegevuse juhtimine. Mõlemas rakus on ribosoomid, kus sünteesitakse valke ja mitokendrites on energia. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Mõlemas rakus on tsütoplasma aine. Mõlemal on rakumembraanis poorid. Loomaraku lüsosoomides toimub ülearuste ainete lagundamine. Mõlema rakutüübi rakumembraani ülesanne on raku
Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat.Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas. Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla.Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Taimerakule tähelepanuväärne 1. Organellid a. Plastiidid (plasmiid on geenetilise info kandja!). Sekundaarsel plastiidil on 4 membraani. (1) Proplastiidid (2) Kloroplastid: membraanid: graanid, strooma (3) Kromoplastid (4) Amüloplastid (leukoplastid) Tekised 2. Vakuool: ümbritsetud membraaniga (tonoplast), varieeruva sisuga a. Kristallid (Ca-oksalaat) 3. Varuained a. Aleurooniterad: väikestest vakuoolidest b. Tärkliseterad: amüloplastid (alati ümbritsetud plastiidi strooma ja membraanidega!) c. Õlitilgad 4. Jääkained: vakuoolis, taime pinnal 5. Raku kest a
..100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku turgor) 3. Totipotentsus(bioloogiline kell puudub) 4. Plastiidid Taimeraku organellid: Makroorganellid: kloroplastid Mikroorganellid: mitokonder Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb
Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Alamad taimed: (vetikas): tallus, kudedeks eristumine puudub või vähene. Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ning rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju
Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Alamad taimed: (vetikas): tallus, kudedeks eristumine puudub või vähene. Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ning rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust 4 liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest.
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd
kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi
orgaanilisi ühendeid. 2. Atmosfäärsed sademed, millega kanduvad mere lämmastikuühendid. 3. Põhjamerest vastuhoovusega sissetungiv merevesi, mis sisaldab fosfori- ja lämmastikusoolasid, samuti ka orgaanilisi aineid. Pindmistes valgustatud veekihtides esinevad biogeensed ained vabas olekus üsna harva, sest nad kasutatakse orgaaniliste ainete sünteesiks rohelistes taimedes, eeskätt hõljuvates vetikates. Vetikad ja neist toituvad loomsed organismid lagunevad pärast surma Läänemere põhjakihtidesse. Seal toimub orgaaniliste ainete lagundamine bakterite kaasabil ja biogeensed ained vabanevad mineraalsooladena. Läänemere lahtedes ja madalates osades kantakse biogeensed ained vete sügistalvise segunemise ajal põhjakihtidest jällegi ülemistesse kihtidesse ja soodsate valgus- ning temperatuuritingimuste korral kasutatakse ära orgaaniliste ainete sünteesimisel rohelistes taimedes.
Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Samblikud- koosnevad seentest ja vetikatest. moodustavad puudel, kividel või maapinnal erineva kuju ja värvusega talluseid. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni. Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi
Erilist tähelepanu juhtis loomade suuruse ja arvukuse seosele. Toitumisahela alumises osas väikesed ja neid on väga palju, et toita ära järgmise taseme organisme. Ülemises osas on arvukuse kindel vähenemine. Taimtoidulised loomad on väikesed ja paljunevad kiiresti. Mees ei 2 eksinud ka vesikeskkondade suhtes. Füktoplankton on väike, kuid paljuneb väga kiiresti. Need vetikad on lühiealised ning energia salvestatakse järgmises etapis (sooplanktonid), seega on püramiid tagurpidi (JUDAY - füto-ja sooplanktoni vahelised seosed). Terve rida organismi omadusi väheneb suuruse alusel (respiratsioon). Rs=aW-b* -b on W kohal Rs on hingamine; a sõltub organismi tüübist, temperatuurist; b= 0,25 (allomeetria reegel) Valem näitab, kui palju annab üks organism vesikeskkonnas produktsiooni ajaühikus.
Tähtsus inimestele-suveniirid, vaatamisväärsus. LIMUSED Kolm tähtsamat rühma: teos, karbid ja peajalgsed. Teod on enamasti taimtoidulised, kuid neid võib olla ka loom- ja segatoidulisi. Suus on tigudel väikeste hambakestega riivitaoline hõõrel. Sellega kraabib ta neelamiseks sobivaid toidupalakesi. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Veega kanduvad pisiloomad, vetikad ja orgaanilise aine osakesed mantliõõnde. Peajalgsed on röövloomad, nende menüüsse kuuluvad näiteks kalad, vähid jt limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad-pehme kehaga selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nim. mantliks, enamikul liikidel on ka jalg ja koda, kod kaitseb röövloomade eest, kuid osal liikidel on koda muundunud seesmiseks toeseks või on täiesti kadunud.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt
Ohud mere-elupaikadele ja elustikule: · Eutrofeerumine ja raskemetallid põhjustavad muutusi aineringes kooslused teisenevad, vaesuvad; · Nafta- ja õlireostus tapab linde, planktonit, mõjutab nii kaudselt kui otseselt ka teisi merekoosluste komponente; · Veetransport lisaks reostusele muudab lainetusreziimi, toob kaasa võõrliike; · Ehitustegevus (tuulepargid meres, kaablid, kaevandamine, sadamad); tööstuslik kalapüük Fütoplankton ja zooplankton · Sinivetikad · Viburvetikad · Rohevetikad · Mändvetikad · Ripsloomad · Vesikirbulised · Aerjalalised · Mantelloomad Läänemere taimestik Rohevetikad ca 1 m sügavusel, üheaastased, olulised veeloomadele. Mändvetikad moodustavad veealuseid aasu, olulised kalade jt. veeloomade elupaigad. Pruunvetikad kuni 30 m sügavusel. Veel sügavamal punavetikad. Läänemere loomastik · Kalad: räim ehk heeringa kääbus-alaliik, kilu, tursk, lest, emakala, merihärg, mudilad, merivarblane, tuulehaug jne.
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kas
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED.................................................................................................................................
2. Mikroorganismide taksonoomia Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist. Mitmeid sajandeid on püütud mikroobe klassifitseerida. Esimest korda tehti saksa bioloogide soovitusel jagamine eukarüootideks ja prokarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvqd bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt. Eukarüoodid algloomad, vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed, kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Viirused tänapäevani klassifikatsioon võtab arvesse morfoloogilisi, füsioloogilisi ja bioloogilisi omadusi. Mikroorganisme peetakse vanimateks meie planeedil. Algselt püüti mikroobide klassifitseerimisel aluseks võtta morfoloogiat ( kuju, suurus jne ). Praegu võetakse aluseks nii morfoloogilisi, füsioloogilisi kui ka bioloogilisi tunnuseid.
2. Mikroorganismide taksonoomia Taksonoomia on teadus mikroobide klassifikatsioonist. Mitmeid sajandeid on püütud mikroobe klassifitseerida. Esimest korda tehti saksa bioloogide soovitusel jagamine eukarüootideks ja prokarüootideks. Prokarüootide hulka kuuluvqd bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt. Eukarüoodid algloomad, vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed, kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Viirused tänapäevani klassifikatsioon võtab arvesse morfoloogilisi, füsioloogilisi ja bioloogilisi omadusi. Mikroorganisme peetakse vanimateks meie planeedil. Algselt püüti mikroobide klassifitseerimisel aluseks võtta morfoloogiat ( kuju, suurus jne ). Praegu võetakse aluseks nii morfoloogilisi, füsioloogilisi kui ka bioloogilisi tunnuseid.
HOBUMADAR Ladinakeelse nime Galium verum tõlkimisel, saame gala piim, kuna perekonna esindajad põhjustavad piima kalgendumist ja verum õige, tõeline. Sugukond madaralised. Kasvukoht: hobumadar kasvab kuivades kasvukohtades, loodudel ja liivikutel; ta on lubja- ja valguselembene mitmeaastane taim. Risoom on peenike, arvukate lisajuurtega. Hobumadar on kuni 80 cm kõrgune püstiste või tõusvate ümarate vartega taim, mille kollased õied on väga tihedas õisikus. Teistest madaratest erineb ta oma kuldkollase õite värvi poolest; kõik ülejäänud Eesti madarad on valgete õitega. Lehed on niitjad või lineaalsed, rullunud servaga ja 6-kaupa männases. Taim õitseb juunist augustini ja tal on kibekootav maitse. Viljaks on augustis valmiv kaksikpähklike. Paljuneb nii tuule poolt laiali kantud seemnetega kui vegetatiivselt risoomiga.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Ku
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
