Hapnik (0)

Hapnik
Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid keemilisi elemente Maal ning moodustab ligi poole selle massist. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid ja paljud teised ühendid. Hapniku keemiline sümbol on O ja asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. See on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. See on vees suhteliselt väha lahustuv ja keemistemperatuur on –183°C.
Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana (v.a fluori suhtes). Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne. Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga .
Atomaarne hapnik e. Monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik . See võib tekkida vahesaadusena reaktsioonides, kus eraldub hapnik.
Trihapnik e. Osoon on terava lõhnaga ja sinaka värvusega mürgine gaas. Ta on ebapüsiv, laguneb kergesti ning on väga tugev oksüdeerija. Seda võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks.
Hapnikut saadakse laboratoorselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel.
Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid . Ta osaleb veel ka teisteski oksüdatsioonireaktsioonides: mädanemis-, kõdunemis- ja põlemisprotsessides. Hapnikku kasutatakse keevitustöödel, keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel, terassulatuses jne.
Hapniku ja vesiniku ühend on vesi. Vesi on looduses üks levinumaid aineid ja ilma selleta ei oleks elu. Ta on keemiliselt püsiv ühend ja väga nõrk elektrolüüt. Tal avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused. Teine hapniku ja vesiniku ühend on vesinikperoksiid . Ta on ebapüsiv. Päikesevalguse käes ja eriti katalüsaatorite toimel laguneb ta kiiresti. Ta on tugev oksüdeerija.
Hapniku levinuim allotroop looduses on dihapnik O2. Hapnik moodustab maa atmosfäärist umbes 21 mahuprotsenti ning atmosfääri on see tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena. Hapnik on põhiliseks oksüdeerijaks meid ümbritsevas keskkonnas.
Vähesel määral leidub looduses ka trihapniku O3. Seda leidub pigem kõrgemates hõredates atmosfäärikihtides.
Kasutatud kirjandus:
Keemia õpik gümnaasiumile II osa
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hapnik_merlere.ht m