1 VEE ÜLDKAREDUSE MÄÄRAMINE Vee nn. üldkaredus on vee mööduva kareduse (Ca ja Mg vesinikkarbonaadid) ja püsiva kareduse (vees lahustuvad Ca ja Mg soolad) summa. Vee üldkaredus on 1 liitri vee tiitrimiseks kulunud kompleksoon III millimoolide arv. Kompleksoon III reageerib kõigi vees lahustunud raske- ja leelismuldmetallide ioonidega, eristamata neid aniooni järgi. Seepärast saab kompleksonomeetriliselt määrata vee üldkaredust. Indikaatorina kasutatakse eriokroommusta (ET-OO).
jäävat karedust. Mööduv karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): · Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O · Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Et vesinikkarbonaadid kuumutamisel lagunevad, väheneb vee karedus kuumutamisel,ent sellisel juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soojusjuhtivust.Eriti kahjulik on katlakivi teke suurtes kateldes ja veeboilerites,põhjustades ülekuumenemist ning suurt täiendavat energia kulu. Katlakivi võib põhjustada veetorustikes ohtlikke ummistusi. Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus ehk püsikaredus on vee karedus, mis on
LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee molekulidega ehk hüdraatuvad: keemilised sidemed tekivad à soojust eraldub à
Millest on tingitud vee karbonaatne karedus? mööduv. Ca- ja Mg vesinikkarbonaadi esinemine Kuidas seda kõrvaldada? vee kuumutamisel, kuumutamisel vesinikkarbonaadid lahustuvad ning tekkinud raskestilahustuvad karbonaadid sadestuvad põhja (katlakivi) Millest on tingitud vee mittekarbonaatne karedus? jääv. vees lahustunud Ca- ja Mg kloriidid, sulfaadid Kuidas seda kõrvaldada? vee pikemaajalisel keetmisel, vee destilleerimisel, kasutada vee pehmendajaid ioniitide abil Nimeta veekaredusest tingitud kahjulikke tagajärgi. rikuvad kuumutusnõusid, boilereid, torude ummistusi Milliseid metalle nimetatakse leelismetallideks? I A rühma metallid
Mg katioonid. Karedus määratakse tavaliselt CaCO3 kogusega mg/l. Karedas vees seep ei vahuta ja moodustab rasklahustuvaid sooli. Ei ole tõestatud, et karedus põhjustaks terviseprobleeme. Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid ja sulfaadid, vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. ÜLDKAREDUS, mis on Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Millised soolad põhjustavad vee karedust? Vee karedust põhjustavad vees lahustunud KALTSIUMI JA MAGNEESIUMI SOOLAD. Eestis on joogivesi enamasti kare, sest elame paesel pinnal ning see
Nn kips. Kuumutamisel muutud põletatud kipsiks. Kaltsiumkaronaat - reag. Pikaajaliselt loodusliku veega , mis voolad läbi lubjakivilademetest, siis tekkivad koopad. CaCO3+CO2+H2O Ca(HCO3)2 VEE KAREDUS Vees lah, Ca ja Mg soolad põhj karedust .karedas vees seep ei vahuta. (Ca ja Mgioonide reag seebiga mood vette helbeline sade. 1)mööduv karedus , kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees.võimalik kõrvaldada vee keetmisel ,kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad mood rasklahustuvad karbonaadid mis sadestavad katlakivina .(rikub kuumutusnõusid, halvendab soojusjuhtivust) 2)jääv karedus teised vees lah kaltsiumi ja magneesiumi soolad, Kuuumutamisega see karedus ei kao. Vee pehmendamine Pehme vesi ei sisalda Kaltsium ja magneesiumioone.(viha,lumevesi) Kare (kaevu, allika vesi) Kareduse kõrvaldamise meetodid 1)vee keetmine 2)destilleerimine 3)naatriumsulfaadiga 4)IONIITIDE ABIL (tahked teralised ained,mis vees ei lahustu.)
magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Vee karedus 2 Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale nende tekitavad karedust ka teised katioonid nagu Fe, Mn, Ba, Sr, Zn. Vee kareduse liigid Eristatakse kolme kareduse liiki: 1. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2- 3) mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. 2. Püsiv (mittekarbonaatne) karedus. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid (Cl-) ja sulfaadid (SO2-4), vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mgioonide kontsentratsioon vees. Vee kareduse liigid 2 Mööduvat karedust saab kõrvaldada
· Süsinikdioksiid (CO2) värvuseta ja lõhnata õhust raskem gaas. Ei võimalda hingamist ega põlemist. Reageerimisel veega ebapüsiv süsihape (H2CO3). · Süsihape (H2CO3) väga nõrk ja ebapüsiv hape. Esineb ainult lahjades lahustes. · Karbonaadid on süsihappe soolad. Enamik on vees lahustamatud (CaCO3 - lubjakivi). Vees lahustuvad leelismetallide karbonaadid (NaCO3 - sooda). Vees lahustuvad hästi vesinikkarbonaadid (NaHCO3 - söögisooda). RÄNI 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 3. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2. · Väga väheaktiivne mitemetall. On ka poolmetallidele iseloomulige omadusi (väga oluline pooljuht elektroonikas). · Moodustab väga palju polümeraalseid ühendeid. · Väga oluline osa eluta looduses (SiO2 põhiline liiva koostisosa). 2. Ühendid · Ränidioksiid (SiO2) polümeerne struktuur
sool ei tapa, aga düsenteeria eest ei vastuta. Ürgookeanide jäänustena on säilinud kivisoola lademed, kohati üle 1 km paksud Hüdroksiidid kõik vees hästilahustuvad ( 5,1mol/l LiOH, kuni 25,8 mol/l CsOH) ja suhteliselt kergesti sulavad (3210 NaOH, kuni 4730 LiOH) Kõik nad on tugevad alused. Saadakse põhiliselt kloriidi vesilahuse elektrolüüsil 2NaCl + 2H2O = 2NaOH + Cl2(anoodil) + H2(katoodil) Karbonaadid leelismetallide karbonaadid on termiliselt püsivad, kuid vesinikkarbonaadid lagunevad kuumutamisel, andes karbonaadi 2NaHCO3 = Na2CO3 + H2O + CO2 Nii karbonaadid, kui vesinikkarbonaadid lagunevad tugevate hapete toimel, sellel põhineb "söögisooda" kasutamine küpsetuspulbrina ja süsihappegaasi saamine laboris NaHCO3 + HCl = NaCl + H2O + CO2 Na2CO3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + CO2 Naatriumkarbonaati kutsutakse soodaks ja ta on tuntud nii veevabana, kui ka kristallhüdraadina Na2CO3*10H2O.
Järelpuhastus kui veekogus, kuhu vesi juhitakse võib tekkida eutrofeerumine. Keemiline fosforiärastus või fosfori ja lämmastiku bioloogiline ärastus Metaankääritamine - orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. Saadused: metaan, süsinikdioksiid ja stabiliseeritud muda. Biogaas vesi (kondenseerub torustikku ja moodustab veekorke või lausa külmub talvel), väävelvesinik ( mürgine), vesinikkarbonaadid, ammoniaak, kloor ja floor põhjustavad korrosiooni.
CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg soolade sisaldusega mg-ekvivalentides ühe liitri (cm3) kohta. Vee üldkaredus jaotub mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduva kareduse põhjustavad süsihappe happelised soolad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2, mis on kõrvaldatavad vee keetmisega, sest vesinikkarbonaadid lagunevad termiliselt: Ca(HCO3)2 CaCO3 + CO2 + H2O Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Ja sadestuvad raskesti lahustuvate ühenditena CaCO3 ja Mg(OH)2 mis ongi katlakivi. Püsiv karedus on põhjustatud tugevate hapete, s.o. peamiselt soolhapete ja väävelhappe kaltsiumi ja magneesiumsooladest CaSO4; CaCl2; MgSO4; MgCl2 need ei kõrvaldu vee keetmisel. Püsiva ja mööduva kareduse summa annab vee üldkareduse.
3) HCl mõjul paisuvad, punduvad toiduga makku sattunud osakesed ja muutuvad ensüümidele paremini kättesaadavaks. 4) Peensoolde jõudnud hape stimuleerib peensoole limaskestast hormooni sekretiin vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme nõre vedela osa ja vesinikkarbonaatioonide (HCO3)eritumist. Vesinikkarbonaadid omakorda aitavad neutraliseerida peensoole happelist sisaldist. See on vajalik kõhunäärme enda ja peensoole ensüümide toimeks. Sest need vajava nõrgalt aluselist või neutraalset keskkonda. Maonõre teise komponendi moodustavad ensüümid neid produtseeritakse mao limaskesta pearakkudes need rakud toodavad rühma ensüüme, pepsinogeenid. Pepsinogeene on 7 isoensüümi. Pepsinogeenis ained mitteaktiivsed , mis on oluline,
Süsivesikutest piimas on põhiline laktoos, taandav disahhariid, mida on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Laktoos eraldati vadakust 1633 a ja 19 saj kasut seda meditsiinitööstuses ravimite täiteainena. Laktoos sünteesitakse piimanäärmes vere glükoosist. Piima osmootne rõhk Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 g mineraalaineid Üle poole neist moodustavad kaltsiumi-ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid. Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaajast Piimas leidub nii anorgaaniliste kui ka anorgaaniliste hapete soolasid Üheks tähtsamaks elemendiks piima on Ca, mida on keskmiseelt 1,2g liitris piimas Mineraalainetest on kõige suuremas koguses piimas kaalium Mikroelementidest on piimas vask, raud, kobalt, molübdeen, tsink, mangaan, jood, floor, boor, kroom, nikkel, seleen, räni
kohvimasina ja veekeetjani. Kareda vee kaustamisel sadestub aurukatelde või radiaatorite sisepinnale katlakivikiht, karedas vees vahutab seep halvasti jne. Seepärast on vajalik karedust põhjustavate ühendite kõrvaldamine, see tähendab et vesi tuleb pehmendada. Eristatakse karbonaatset, püsivat ja üldkaredust. Karbonaatne karedus(nimetatakse ka mööduvaks kareduseks) on tingitud vee lahustunud vesinikkarbonaatidest. Vee soojendamisel või keetmisel vesinikkarbonaadid lagunevad vastavaks karbonaadiks, mis vees ei lahustu ja moodustab anumasse katlakivikihi: Ca(HCO3)2=CaCO3 +H2O+CO2 Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo- ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik kõrvaldada. Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees ehk karbonaatse ja püsiva kareduse summa.
Mõju keskkonnale: veekogude ja mulla pH alanemine hapestumine; kahjulik toime vee- elustikule; kahjulik toime taimedele (lehe-, okkakadu); metallide leostumine; ehitiste ja monumentide kahjustumine. Vee pH, puhverdusvõime ja leelisus. Vihmavee pH 5,6. Vee pH on vahemikus 5 kuni 9. Puhverdusvõime: omadus säilitada pH väärtust; võime neutraliseerida vesinikioone (hüdroksiidioone). Karbonaadid: CO32- + H+ HCO3 Vesinikkarbonaadid: HCO3- +H+ H2O+CO2 Aluskivim: lubjakivi CaCO3 Ca2+ + CO32- CaCO + CO + H O Ca2+ + 2HCO - 3 2 2 3 Vee leelisus: iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone; on hapet neutraliseerivate osakeste hulk vees. Vee leelisust põhjustavad HCO3-, CO3-2, OH-. Vee pH ja H + -ioonide kontsentratsiooni arvutamine. pH= -log [H+] või pH= -log cH+ (?) Sademete pH muutus Eestis viimastel aastakümnetel ja muutuse põhjused.
sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deuteeriumoksiid D2o (raske vesi) avastati 1932, puhtal kujul eraldatud 1933– saadakse loodusliku vee elektrolüüsil, aine lah halvemini ja reks kul aeglasemalt kui tavalises vees, d aatomid võivad kergesti välja vah H aatomid, esineb looduses vee komponendina, kasut tuumaenergeetikas, teaduses, 4) vesinikperoksiid H2O2, suht stabiilne, lagunemise toim
Kuna seebi reageerimisel Ca2+ tekivad mitmesugused rasklahustuvad orgaanilised ühendid 29. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid (moodustavad Ca ja Mg ioonidega sademe), polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad (seovad Ca ja Mg ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks) 30. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel lagunema, reaktsioonide käigus tekib sade, mida nimetatakse katlakiviks. 31. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Uuritavasse vette tuleb lisada indikaatorit, seejärel tuleb tiitrida vett soolhappelahusega kuni see muudab oma värvust. Kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatset karedust. 32. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust
Vee karedus · Põhjustajad on lahustunud Ca ja Mg soolad · Sellise vee kasutamisel sadestub anumate, aurukatelde, radiaatorite sisepinnale kalakivikiht · Sellises vees vahutab seep halvasti <- seebi koostises rasvhappesoolad <- reageerivad Ca ja Mg ioonidega <- tekivad raskestilahustuvad ühendid <- seebikulu suurem · Liigid: Karbonaatne karedus e. mööduv karedus: tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest: vee keetmisel laguvenad vesinikkarbonaadid ühendeiks, mis vees ei lahustu -> mood katlakivikihi Mittekarbonaatne e. püsiv karedus: tingitud tugevate hapete kaltsiumi- ja magneesiumisooladest: vees on Ca(2+) ja Mg(2+) katioone tasakaalustavateks anioonideks Cl(-) ja SO4(2-). Keetmisega pole kõrvaldatav. Üldkaredus: karbonaatne ja püsiv karedus kokku. · Hinnatakse karedust põhjustavate Ca ja Mg ioonide hulgaga millimoolides ühe liitri vee kohta (mmol/l)
5. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO3-= CO3-2 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- = CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- = Mg(OH)2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks lisasin uuritavasse vette MO või MP indikaatorit. Seejärel
soojust, samas temperatuur palju ei tõuse; Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas- jäätumine toimub veekogu pinnalt alates; Vee keemis-ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. 48. Loodusliku vee koostis- H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH- 49. Katlakivi tekke reaktsioon- Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 Katlakivi eemaldamine- kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 50. Karbonaatne karedus- põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus- põhjustavad vees lahustunud sulfaadid, silikaadid Kloriidid. 52. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega- ioniidid teatud kõrgmolekulaarsed ühendid; Kationiidid adsorbendid, mis seovad lahustest katioone; Anioniidid adsorbendid, mis seovad lahustest anioone. LAHUSED 53. Lahuse mõiste- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 54
Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett
Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: • Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid – moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; • Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett
Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima
Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Pipeteerida koonilisse kolbi 10 kuumsentimeetrit uuritavat vet, lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Pürett täita 0,1M soolhappe lahusega nullini
02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja
sademe; 2) Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad – seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiin-tetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaktsioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65◦C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad lagunema. 2 HCO3 −→ CO3 2−+ CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: +2 HCO3 −→ CaCO3↓+ CO2 + H2O Ca2+ Mg2++2 HCO3 − → Mg(OH)2 ↓+ 2 CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus?
magneesiumioonide sidumise määral muutub vesi pikkamööda pehmemaks. Seepärast ongi alati pesemisel karedas vees seebikulu suurem, kuna osa seebist kulub vee pehmendamiseks. Vee karedust liigitatakse karbonaatseks ehk mööduvaks kareduseks ja mittekarbonaatseks ehk jäävaks kareduseks. Karbonaatne karedus on põhjustatud kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisest vees. Vee karbonaatset karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel või keetmisel. Selle tagajärjel vesinikkarbonaadid lagunevad ja moodustuvad rasklahustuvad ühendid, mis sadestuvad katlakivina anumate, aurukatelde, radiaatorite, küttekehade põhja, seintele ja 6 sisepindadele. Ca(HCO3)2 _ CaCO3 + CO2 + H2O, Mg(HCO3)2 _ MgCO3 + CO2 + H2O, Mg(HCO3)2 _ Mg(OH)2 + 2CO2. Katlakivikiht on sageli valkjas kollakas, aga ka pruunikas või hoopis hall. Katlakivi peamine
elutegevuseks. Piima satuvad vitamiinid söötadest, samuti toimub mõningate vitamiinide süntees lehma vatsakeses mikroorganismide poolt. Vitamiinide sisaldus piimas sõltub suurel määral aastaajast, looma tõust ja ka individuaalsetest omadustest. MINERAALAINED PIIMAS Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 grammi mineraalaineid. Üle poole neist moodustavad kaltsiumi- ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid. Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaaajast. Mineraalainetest kõige suuremas koguses on piimas kaaliumi- 1,5 g l PIIMAS SISALDUVAD ENSÜÜMID Piim sisaldab suurel hulgal erinevaid ensüüme. Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad biokeemilisi reaktsioone elusorganismides. Ensüümid on kõik spetsiifilised ja katalüüsivad ainult teatud kindlaid reaktsioone. Piimanduskeele ABC KT!!!! Lõss- kooritud piim (0,05% rasva)
Vett pehmendavate lisanditena kasutatakse järgmisi ühendeid: · Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 6. Millised keemilised reaksioonid toimuvad looduslikus vees kuumutamisel üle 65 ±C? Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP
Mööduv karedus: vHCl (cm3) x cHCl (mol dm-3) x 1000 x 1000 x (mgmol dm-3) . 1000 x 2 x 100 (cm3 Andmed: HCl alguses: 5,2 cm3 HCl lõpp: 9,6 cm3 Arvutused: 9,6 - 5,2 = 4,4 cm3 Mööduv karedus = 4,4 0,110242 1000 1000 / 1000 2 100 = 2,43 mgmol dm-3 Alari Allika pedl-2 092126 Järeldus: mööduvat karedust põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO-3) ja karbonaadid (CO2-3), mis sadenevad vee keetmisel lahustumatu CaCO3-na välja. Töö 10 Katse 2 a Happed ja alused Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Raktiivid: 0,01 M lahused: HCl, HNO3, H2SO4,H3PO4, CH3cOOH, NH3 x H2O ; 0,1 M Lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3 x H2O ; Värskelt valmistatud deioniseeritud destilleeritud H2O; Kraanivesi; 0,1 M Glükoosi lahus.
Jahedas vees hoitud kalad on eriti tundlikud parasiitidele ja kalahallitusele. Kõrgenenud veetemperatuuri korral väheneb vees hapnikuhulk, mis nõrgestab kalade loomalikku vastupanuvõimet. Selle tulemusena võivad kalad haigestuda väga rasketesse surmaga lõppevatesse haigustesse. [1] Vee karedus 1) Karbonaatkaredus ehk mööduv karedus selle kutsuvad esile karbonaadid (süsihappesoolad, näiteks marmor, lubjakivi ja sooda) ning leelis-muldmetallid (eelkõige kaltsium ja magneesium) vesinikkarbonaadid. Kuna need keetmisel sadestuvad, nimetatakse karbonaatset karedust ka mööduvaks kareduseks. Seda mõõdetakse kraadides ja tähistatakse lühendiga °KH. Keemikud kasutavad vee teisi omadusi, näiteks võimet siduda happeid. Akvaristikas piisab enamasti vaid karbonaatkaredusega opereerimist. [4] 2) Sulfaatkaredus ehk püsiv karedus seda kutsuvad esile sulfaadid (väävelhappesoolad, näiteks kips). Vee kuumutamine seda ei muuda, sellest siis ka nimetus püsiv karedus. [4]
Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 üldkaredus Kareduse eemaldajad: Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 45. Karbonaatset karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 46. Mittekarbonaatne karedus ehk püsivat karedust põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt.
iseloomulik suur jäikus. Tsement: lihtsustatult segu kaltsiumoksiidist, -silikaadist ja -alumiiniumsilikaadist ning kipsist. Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH. Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+ (aq) 5Ca2+ (aq) + 3HPO4 2- (aq) + 5H2O(l) 19. Millest on põhjustatud vee karedus? Mis on katlakivi? Selgitage, kuidas saab vee karedust vähendada. · Vee karedust põhjustavad Ca ja mg soolad ja vesinikkarbonaadid. · Katlakivi on CaCO3 · Naatriumkarbonaati Na2CO3·10H2O ehk pesusoodat on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana: sadestab välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid ning tekitab leeliselise keskkonna. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Boori alarühma aatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns2np1. · Maksimaalne oksüdatsiooniaste on III, rühma viimased elemendid (Tl) on sageli oksüdatsiooniastmega I.
mikroorganismid. Ioonvahetajad on ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega. Ioonvahetajaid kasutatakse kaltsium-ja magenesiumioonide välja vahetamiseks naatrium- või vesinikioonidega, et ei tekiks katlakivi ehk vee kareduse eemaldamiseks. Ioonvahetajat e. ioniiti nimetatakse kationiidiks, kui vahetuvaks iooniks on katioon, ja anioniidiks, kui vahetuvaks iooniks on anioon. Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65C lagunema: 2HCO3 CO3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3 CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3 Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Põhjavee kokkupuutel õhuga tekib sade Fe(OH)3 (punakaspruun). Kui see vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähendada rauaioonide sisaldust vees. 16. Vee kareduse mõiste kaasaegne sisu (seletus, näited)
tähtsad on nn asendamatud lipiidid, sest neid organism ei sünteesi. Lipiidide seedimiseks ja imendumiseks vesikeskkonnas on vaja lisamehhanismi, milleks on emulgeerimine sapphapetega, nende sooladega ja 2 2 valkudega. Soolevalendiku vesinikkarbonaadid on lisafaktor, mis sood lipiidide emulgeerimist. Kuigi maos seeditakse toidurasvu vaid vähesel määral, aeglustab rasvarohke toit mao tühjenemise tempot. Rasvad lagundatakse peamiselt peensooles kõhunäärme ja soolenäärmete nõre toimel. Toidus sisalduvad rasvad lagundatakse meie seedetraktis vees lahustuvaks glütserooliks ja vees lahustumatuteks rasvhapeteks. Glütserool imendub hõlpsasti soolestikust otse verre, seevastu rasvhapped suunduvad esmalt lümfi ja jõuavad
NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO 3- ega CO32-, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust! Karedust, mida arvutatakse HCO3- ja CO32- kontsentratsioonide järgi, nim karbonaatseks kareduseks. NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! Karedas vees, mis sisaldab nii HCO 3-kui Ca2+ ja Mg2+ ioone tekib kuumutamisel tahke faas katlakivi järgmise kemismi alusel: · Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65oC lagunema 2HCO3- CO3 + CO2 + H2O · Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca + 2HCO3- CaCO3 + CO2 + H2O 2+ Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nim katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemis-vahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu. Jääkkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja
Veega kaetud u ¾ Maa pinnast; peale hüdrosfääri esineb atmosfääris,litosfääris, biosfääris Biol. protsessid mõeldamatud vee osavõtuta Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid, ülipuhast vett on suhteliselt raske saada - dest. vesi, bi- ja tridestillaat + täiendav puhastamine Loodusliku vee lisandid (peam. soolad, lahustunud gaasid) - mered, ookeanid: domineerivad kloriidid - (sooladesisaldus kuni 4%) - mageveekogud: domineerivad vesinikkarbonaadid (sooladesisaldus kuni 0,05% taval.) Linna veevarustus: peam. pinna-, osal. põhjavesi pinnavesi osoneeritud või klooritud (puhastatud: Al2(SO4)3 Al(OH)3 , haarab kaasa lisandeid) filtritud Põhjalikum puhastus: destillatsioon, ioonivahetus Füüsikal. omadused - rida anomaalseid omadusi: kõrge sulamis- ja aurustumissoojus jää sulamisel ruumala väheneb 9%, seejuures soojusmahtuvus C kasvab peaaegu 2 korda (edasi vahemikus 0 - 100C peaaegu ei muutu)
Veega kaetud ¾ Maa pinnast; peale hüdrosfääri esineb atmosfääris,litosfääris, biosfääris Biol. protsessid mõeldamatud vee osavõtuta Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid, ülipuhast vett on suhteliselt raske saada - dest. vesi, bi- ja tridestillaat + täiendav puhastamine Loodusliku vee lisandid (peam. soolad, lahustunud gaasid) - mered, ookeanid: domineerivad kloriidid - (sooladesisaldus kuni 4%) - mageveekogud: domineerivad vesinikkarbonaadid – (sooladesisaldus kuni 0,05% taval.) Linna veevarustus: peam. pinna-, osal. põhjavesi pinnavesi osoneeritud või klooritud (puhastatud: Al2(SO4)3 → Al(OH)3 , haarab kaasa lisandeid) filtritud Põhjalikum puhastus: destillatsioon, ioonivahetus Füüsikal. omadused - rida anomaalseid omadusi: kõrge sulamis- ja aurustumissoojus jää sulamisel ruumala väheneb 9%, seejuures soojusmahtuvus C kasvab peaaegu 2 korda
NB! Kui samas vees ei sisaldus ei HCO3- ega CO32-, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust! Karedust, mida arvutatakse HCO3- ja CO32- kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK). NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! Karedas vees, mis sisaldab nii HCO3- kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas katlakivi järgmise kemismi alusel: · Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 oC lagunema 2HCO3- CO32- + CO2 + H2O · Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+
katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust! Vananenud: (üldkaredus, karbonaatne karedus, mööduv karedus) Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Karedust, mida arvutatakse HCO3- ja CO32- kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks (KK). Karedas vees, mis sisaldab nii HCO 3- kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas katlakivi järgmise kemismi alusel: Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 oC lagunema 2HCO3- CO32- + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C 17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest
1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt
Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt
Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ±C lagunema 2HCO-3 ! CO2-3 + CO2 + H2O Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Eemaldada: puhastusvahendiga, mille happelisus on (pH<6)
laktoosisisaldusest. Laktoosil on väga oluline osa hapupiimatoodete, juustu ja mitmesuguste piimajookide tehnoloogias. Mikroorganismide vahendusel toimuvad käärimisprotsessid piimas ja piimatoodetes on võimalikud ainult laktoosi olemasolu tõttu. MINERAALAINED · Liiter lehmapiima sisaldab keskmiselt 7,3 grammi mineraalaineid. · Üle poole neist moodustavad kaltsiumi- ja fosforisoolad, tsitraadid, kloriidid, vesinikkarbonaadid. · Mineraalainete hulk ei sõltu oluliselt söödast ja aastaajast. · Piimas leidub nii orgaaniliste kui ka anorgaaniliste hapete soolasid. · Üheks tähtsamaks elemendiks piimas on Ca, mida on keskmiselt 1,2 grammi liitris piimas. · Mineraalainetest on kõige suuremas koguses piimas kaaliumi. · Mikroelementidest on piimas vask, raud, koobalt, molübdeen, tsink, mangaan, jood, floor, boor, kroom, nikkel, seleen, räni. · Piimas olev raud on seotud suures ulatuses kaseiini mitsellidega
- põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Kõrvaldamine: Karedas vees, mis sisaldab nii HCO−3 kui Ca2+ ja Mg2+ ioone, tekib kuumutamisel tahke faas — katlakivi, järgmise kemismi alusel: • Vees sisalduvad vesinikkarbonaadid hakkavad kuumutamisel üle 65 ◦C lagunema 2HCO−3 → CO2−3 + CO2 + H2O (3.2) • Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO−3 → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O (3.3) Mg2+ + 2HCO−3 → Mg(OH)2 ↓ + 2CO2 (3.4) Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ → (C17H35COO)2Ca↓ + 2Na+ (3.5)
Loodusliku vee koostis. Vee karedus. Loodusliku vee koostisained: H2O,Ca2+,Mg2+,Fe3+,Na+,K+,Cl-, HCO3-, SO42-, H+, OH- ja muda, savi. Vee karedus on tingitud peamiselt Mg- ja Ca-sooladest. Karedust väljendatakse katlakivi tekitavate Ca- ja Mg-soolade sisaldusega vees (mg-ekv/dm3; mmol/l), jaotatakse mööduvaks ja jäävaks kareduseks. Mööduv ehk karbonaatne karedus on tingitud vees lahustunud Ca- ja Mg- vesinikkarbonaatidest. Seda tüüpi karedus väheneb vee keetmisel (vesinikkarbonaadid lagunevad sadenevad CaCO3 ja Mg(OH)2). Tekkinud sade anuma seintel ja kuumutuselementidel on katlakivi tekke põhjuseks. Püsiv ehk mitte-karb. karedus on põhjustatud teistest Ca- ja Mg- sooladest (sulfaadid, kloriidid, nitraadid). Keetmine ei aita. Vee pehmendamise meetodid: 1)destillatsioon vett keedetakse, eralduv aur kondenseeritakse jahutamisel taas vedelikuks. Vees lahust soolad ei lendu koos veeauruga ja jäävad keetmisnõusse, kust nad eemald. See on väga
Laeva mageveemahutites ja –süsteemides oleva vee kloriidide sisalduse suurenemine viitab merevee sattumisele magevette vigastuste või ebatiheduste tõttu. Vee karedus iseloomustab kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldust selles, mis põhjustab katlakivi teke katla küttepindadel ja kollektorites. Kaltsiumi- ja magneesiumisoolade keemilise koostise järgi koosneb vee üldkaredus karbonaatsest ja mittekarbonaatsest karedusest. Karbonaatset karedust põhjustavad vees lahustuvad vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 . Vee keemistemperatuuril lagunevad need vees praktiliselt mittelahustuvateks kaltsiumkarbonaadiks CaCO3 ja magneesiumhüdro-ksiidiks Mg(OH)2, millised langevad suuremalt osalt katlaveest katlamudana välja: Seetõttu on nimetatakse karbonaatset karedust ka ajutiseks (mööduvaks) ning määravat tähtsust katlakivi tekkeprotsessis ei oma. Põhiline osa katlakivist moodustub püsivat karedust põhjustavate, vees lahustuvate
kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid. Vesi Vesi on hea soojusjuhtivuse ning küllalt suure soojusmahutavusega. Tema puuduseks on kõrge külmumistemperatuur, madal keemistemperatuur ning katlakivi tekkimise oht. Katlakivi tekib karedast veest. Vee karedus on tingitud mitmesuguste soolade sisaldusest. Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad.. Magneesiumkarbonaat ühineb omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab jahutusvee kanaleid. Mittekarbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, Mg SiO,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid
kasutusel veel külmakindlad jahutusvedelikud - antifriisid. Vesi Vesi on hea soojusjuhtivuse ning küllalt suure soojusmahutavusega. Tema puuduseks on kõrge külmumistemperatuur, madal keemistemperatuur ning katlakivi tekkimise oht. Katlakivi tekib karedast veest. Vee karedus on tingitud mitmesuguste soolade sisaldusest. Eristatakse karbonaatset (mööduvat) karedust ja mittekarbonaatset (jäävat) karedust. Karbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid [ Ca (HCO3)]2 ja [Mg(HCO3)2]. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad.. Magneesiumkarbonaat ühineb omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab jahutusvee kanaleid. Mittekarbonaatse kareduse põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, Mg SiO,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid
annaabi.ee 
