1 vee karedus (0)

1 
 
VEE ÜLDKAREDUSE MÄÄRAMINE 
 
 
Vee nn.  üldkaredus   on vee mööduva kareduse (Ca ja Mg vesinikkarbonaadid) 
ja püsiva kareduse (vees lahustuvad Ca ja Mg soolad) summa.  Vee üldkaredus 
on  1  liitri  vee  tiitrimiseks  kulunud   kompleksoon   III  millimoolide  arv. 
Kompleksoon  III  reageerib  kõigi  vees  lahustunud  raske-  ja  leelismuldmetallide 
ioonidega, eristamata neid aniooni järgi. Seepärast saab kompleksonomeetriliselt 
määrata vee üldkaredust. Indikaatorina kasutatakse eriokroommusta (ET-OO).  
 
   Koostage  katsetulemuste tabel büreti alg- ja lõppnäitude kohta. Tehke kindlaks 
 
ja  märkige  protokolli  tabelisse  büreti  skaala  näidud  0,02  ml  täpsusega. 
Reaktiivid : Kompleksoon III (etüleendiammiintetraäädikhappe 
Tiitritakse kompleksoon III mõõtelahusega sinise värvuse püsimajäämiseni.  
( EDTA ) dinaatriumisool) mõõtelahus, indikaator ET-OO, ammooniumpuhver, 
  Esimest  tiitrimist  on   soovitav   alustada  büreti   nullnivoo   lähedusest.  Esimesed 
uuritav vesi. 
milliliitrid  võib  lisada  suhteliselt  kiiresti.  Kui  lahuste  segunemiskohal  ilmneb 
 
värvimuutus,  jätkata  kompleksoon  III  lisamist  tilkhaaval,  loksutades  iga  tilga 
Kompleksoon III: 
järel keeduklaasi. Lõpetada kompleksoon III lisamine täpselt selle tilga järel, mis 
põhjustab püsiva värvimuutuse kolvis. 
  Tiitrimist   korrata   3-4  korda,  kuni   saavutatakse   kolm  tulemust  mahtude 
 
erinevusega  mitte  rohkem  kui  0,1    ml.   Nendest   tulemustest  võtta  aritmeetiline 
Töövahendid:  Statiiv  muhvi ja käpaga, bürett  Mohri  näpitsaga, koonilised kolvid , 
keskmine.  Juhul,  kui  erinevused  on  suuremad,  tehakse  täiendavad  määramised, 
mõõtsilinder. 
kuni  saadakse  usaldusväärsed  tulemused.  Paralleelmääramiste  eel  vaadata,  kas 
 
büretis  on piisavalt kompleksoon III lahust.  
Töö käik.  
 
  Pigistage  Mohri  näpitsega  büreti  voolikuosa  kinni.  Valage  büretti  ~5-10  ml 
 
kompleksoon III lahust loputamiseks ning valage lahus büretist valamusse välja. 
Arvutused:  
Kinnitage  loputatud  bürett täiesti vertikaalselt statiivile nii, et skaala oleks hästi 
Paremini 
kokkulangevate 
tiitrimistulemuste 
keskmise 
põhjal  arvutage 
nähtav ja  näpits  kergesti käsitsetav. Valage bürett skaala ulatuses kompleksoon 
üldkaredus (mmol/l) järgmisest  valemist : 
III  ligikaudu  täis.  Eemaldage  õhumull  büreti  alaosast  (kui  seda  on)  painutades 
 
büreti  otsik  üles  ja  pigistades  näpitsat,  kuni  lahus  täidab  ühtlaselt  otsiku 
V  C
1000
1
M
sisemuse. 
üldkaredus :
1
 

V
   Kooniline   kolb  loputage  destilleeritud  veega  ning  mõõtke  sinna  100  ml 
vesi
uuritavat  vett,  2  ml  ammooniumpuhverlahust  (pH=10)  ja  väike  kogus 
 
indikaatorit  ET-OO  ( tekkivad   indikaatorkompleksid  värvivad  lahuse 
V1  –  tiitrimiseks  kulunud  kompleksoon  III  maht,  ml;  CM1  –  kompleksoon  III 
punakasvioletseks. 
molaarne kontsentratsioon, mol/l; Vvesi – tiitrimiseks võetud vee kogus, ml. 

 
  Nii pipeti kui büreti lugemi võtmisel jälgige, et vedeliku nivoo oleks silmade 
kõrgusel. Vedeliku nivoo büre
 
tis (pipetis jne.) fikseerige tema alumise kaare 
järgi. 
 
 
 
 
 
2 
 
VEE MÖÖDUVA KAREDUSE MÄÄRAMINE 
Vee kareduse liigid: 
 
 
 
väga pehme vesi 
 4,5 mmol/l 
Ca( HCO3 )2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vee  mööduv  karedus  on  1  liitris  vees  lahustunud  Ca  ja  Mg  summaarne 
MÖÖDUVAST KAREDUSEST SAAB LAHTI: 
millimoolide hulk. 
1. Vee keetmisega: 
 
Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O 
Reaktiivid: 0,1M HCl mõõtelahus, indikaator metüüloranž, uuritav vesi. 
 
Töövahendid: Statiiv muhvi ja käpaga, bürett Mohri näpitsaga, koonilised kolvid 
2. Ca(OH)
(tiitrimisnõud)
2 lisamisega: 
, mõõtsilinder. 
Ca(HCO3)2 + Ca(OH)2 = 2CaCO3 + 2H2O 
 
 
Töö käik.  
Mg(HCO
Tiitrimisnõusse mõõtke
3)2 + 2Ca(OH)2 = 2CaCO3 + Mg(OH)2 + 2H2O 
 100 ml uuritavat vett, lisage 2-3 tilka metüüloranži ja tiitrige 
 
HCl  mõõtelahusega.  HCl  lisage  tiitrimisnõusse  büretist  tilkhaaval,  vett  samal  ajal 
3. Na-kationiidi  filtrid : 
pidevalt loksutades, kuni lahuse värvuse muutumiseni (värvus muutub kollasest üle 
Ca(HCO
oranži
3)2 + Na2R = CaR + 2NaHCO3 
  punaseks).  Büreti  alg-  ja  lõppnäitude  vahest  leitakse  üheks  tiitrimiseks 
    regenereeritakse ~ 6 kuu pärast 5-10% NaCl lahusega: 
kulunud HCl ruumala ( VHCl ). Tehakse 3 paralleelkatset (lubatud erinevus ruumalates 
CaR +  2NaCl  = CaCl2 + Na2R 
0,1 ml). Arvutatakse saadud HCl ruumaladest keskmine. 
 
 
4. H-kationiidi filtrid: H2R, regenereeritakse H2SO4-ga. 
Arvutused: 
 
Keskmise   vesinikkloriidhappe   ruumala  VHCl  (ml)  ja  tema  kontsentratsiooni  CHCl 
ÜLDKAREDUSEST SAAB LAHTI: 
(mmol/ml) 
abil 
leitakse 
tiitrimiseks 
kulunud 
vesinikkloriidhappe 
hulk 
 
millimoolides  (nHCl).  nCa(HCO3)2  on  reaktsiooni  võrrandi  järgi  kaks  korda  väiksem. 
MgCO3,  MgSO4  jt. Mg soolad: Ca(OH)2 lisamisel 
Selline  hulk  Ca(HCO3)2  millimoole  sisaldus  100  ml  lahuses  (tiitrimiseks  võetud 
CaSO4 ja MgSO4: Na2CO3 lisamisel 
vee ruumala). 1000 ml lahuses on järelikult Ca(HCO3)2 10 korda rohkem. 
 
Arvutage mööduv karedus (mmol/l) järgmisest valemist: 
 
V  C
1000
2
M
mööduvkar dus
e
2
 
2 Vvesi
 
V2  –  tiitrimiseks  kulunud  HCl  ruumala,  ml;  CM2  –  HCl  molaarne 
kontsentratsioon, mol/l; Vvesi – tiitrimiseks võetud vee kogus, ml.