Staas /Stasis/ Tagajärjed: so verevoolu lakkamine kapillaarides - tursed võib olla ajutine või püsiv - verevalumid toob kaasa erütrotsüütide kokkukleepumise, - atroofia vere vedela osa väljumise veresoonest, - rasvdüstroofia tursete tekke need neli on taaspöörduvad protsessid võib põhjustada pöördumatuid muutusi - sidekoestumine kudedes taaspöördumatu! 9/20/2013 7 9/20/2013 8
Ravimid ja organismi enese ainevahetustooted siirduvad läbi kapillaaride seinte ajju palju aeglasemalt kui teistesse kudedesse. Seda nähtust nimetatakse... Vali üks või enam: a. hematolikvoriaalne barjäär b. hematotestikulaarne barjäär c. vere-aju tõkkeks d. hematoentsefaalseks barjääriks e. hematoplatsentaarne barjäär Küsimus 10 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Umbes ____ veresoonest väljunud vedelikust, seega umbes ____ liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. Vali üks: a. 1/2, 0,5 b. 1/4, 0,8 c. 1/5, 1 d. 1/10, 2 e. 1/3, 0,6 Jargmine Veri ringleb kinnises veresoonkonnas, mille osadena eristatakse kopsu- ja keharinget. Keharinges on mitu paralleelringet, millest olulisemad... Vali üks või enam: a. aju vereringe b. südame vereringe c
Põletiku adekvaatsuse korral kahjustused likvideeritakse või isoleeritakse. Avaldusteks võivad olla düstroofiad ja nekroosid. Koekahjustusele järgneb eksudatsioon ehk veresoontega seotud muutused, milleks on põletikuline arteriaalne hüpereemia ehk väikesed veresooned laienevad ja täituvad üleliia verega, mille tõttu on kehaosas temperatuur tõusnud ja vastav piirkond on punane, verevool on seal aeglane. Eksudatsioon kitsamas mõttes ehk veresoonte läbilaskvus tõuseb ja veresoonest väljuvad vereplasma koos sooladega ja plasmavalgud, tekib turse ehk ödeem. Leukotsüütide emigratsioon kudedesse ehk veresoont vooderdavate endoteelirakkude vahelt väljuvad lümfotsüüdid ja suuremad leukotsüüdid. Raske nakkushaiguse korral väljuvad ka erütrotsüüdid. Fagotsütoos ehk põletikukoldesse rändavad mikrofaagid ja makrofaagid ehk õgirakud, kes õgivad ehk fagotsüteerivad koe laguprodukte ja võõrast materjali. Eksudaadi moodustumine – toimub
arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90)
Kui lihas ületab rohkem kui kaks liigest, siis nim. teda mitmeliigeseliseks lihaseks. Kilekõõlused e. aponeuroosid. Koostoimelised lihased e. sünergistid. Vastandtoimelised lihased e. antagonistid. Painutamine e. flektsioon. Sirutamine e. ekstensioon. Lähendamine e. adduktsioon. Eemaldamine e. abduktsioon. Väljapööramine e. supinatsioon. Sissepööramine e. pronatsioon. Laiendamine e. dilatatsioon. Kaelanahalihas e. platüsma. Veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata, nimetatakse anastomoosideks. Lisa- ehk kõrvalveresooned e. kollateraalid. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Kapillaarid kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Veenideks nim. veresooni, milledes voolab veri elunditest südame suunas. Kõige väiksemaid veene nimetatakse veenuliteks. Aort on inimese keha kõige suurem arteriaalne veresoon.
kontrastaine organismist probleemideta ja uuringu võib teostada riskideta. (Mustajoki & Kaukua, 2005) Teostades peaaju angiograafiat asetab neuroradioloog nõela lapse kubeearterisse. Nõela abil sisestatakse kateeter. Kateeter läbistab läbi keha arterid ja seejärel jõuab igasse nelja peaarterisse kaelas, mis lähevad ajju. Röntgeniga kontrollitakse kas kateeter on õiges kohas. Neuroradioloog seejärel süstib kontrastvärvi kateetri kaudu ja teeb mitmeid röntgenpildid veresoonest, jälgides kuidas värv voolab. Testi lõpus kateeter eemaldatakse kubemest. Õmblused ei tehta, sest protseduurist jääb ainult väike märk, mis peaks paranema täielikult mõne päeva jooksul. (UCL 2008). Lastel aju angiograafia teostatakse üldnarkoosiga (kuigi mõned teismelised võivad olla ärkvel katse ajal). (UCL 2008). Vajalikud vahendid Kasutades juhtkaablite ja kateetrite süsteemi , lisatakse verre üks tüüp kontrastainet,et teha verd nähtavaks röntgeni pildil
Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta "rullimisega". Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel); Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul.
Siis ei tohi kannatanut keerata! PULSS Katsu südamelööke tunda kannatanu kaelalt (unearterid on kõrisõlme kõrval!)) TEADVUS Kontrollimiseks räägi või hüüa kannatanule ! Mittearusaamisel tekita valuaisting põse näpistamisega või kõrvalesta “rullimisega”. Elutunnuste ja ka kindlate surmatunnuste puudumisel alusta kunstliku elustamisega! Verejooksud Mis on verejooks? Verejooks on vere väljumine veresoonest selle seina vigastuse tõttu. Verejooks võib olla kas sisemine (raske kohe diagnoosida) või väline (silmaga nähtav). Esmaabi sõltub vigastatud soone tüübist. Välised verejooksud võivad olla järgnevad: a) Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel); Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena; Normaalse hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 minuti jooksul.
,,Dialoogid", milles väljamõeldud tegelaste suu läbi võeti kokku kõik tähtsamad mõtteavaldused universumi olemuse kohta. Sellega seoses tekkis ka temal probleeme kirikuga. Arstiteadus Keskaja arstiteadus osutus jõuetuks päästmaks inimelusid rakemate haiguste korral. Kõige laialdasemalt oli kasutusel aadrilaskmise ravivõte, mis pidi vabastama haige pahast verest ehk see seisnes vere väljalaskmisel veresoonest. Unustusse olid jäänud araablaste ja antiikaja teadmised, tarkused. 16.sajandil teaduses toimunud areng lõi tugeva aluse uusaja teaduse edaspidisele arengule. Paracelsus Euroopa arstiteaduse taasrajajaks on peetud Paraccleuse nime all ajalukku läinud Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus von Hohenheimi. Ta tegutses rändarstina Lõuna-Saksamaal, hiljem oli veitsis Baseli ülikoolis õppejõud. Ta soovis arstiteaduse õpetamist põhjalikult muuta, mis seal aga ebaõnnestus
Pankreas on sagarikulise ehitusega, iga sagarik koosneb lõpposadest - aatsinustest Aatsinused koosnevad sekretoorsetest pankreotsüütidest, aatsinuserakkudest Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoossed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa Pankrease viimasüsteem Viimasüsteem algab juba aatsinustest, kus tsentroatsinoossed rakud moodustavad lülijuha intra-atsinaarse algusosa - vooderdab ühekihiline kuupepiteel Maks Hepar Maksa verevarustus maks saab verd kahest veresoonest, maksa arterist ja portaalveenist Hepatotsüüdid Hulknurksed ümara tuumaga rakud; esineb palju kahetuumseid rakke Sisaldavad hulgaliselt organelle, tsütoplasmas glükogeeni sisaldised Rakkudel on kolm poolust soon-e. sinusoidaalne poolus - ca 70% maksaraku kogupinnast sekretoorne- e. kanalikulaarne poolus - ca 15% pinnast intertsellulaarne poolus - ca 15% Maksasinusoidid Vooderdatud akendunud endoteeliga; puudub basaalmembraan Disse ruum - endoteeli ja maksarakkude vahel
Liigid: sisemine, välimine, arteriaalne, venoosne, kapillaarne, parenhümatoosne Lõpe - -väikesed verehüübed võivad täielikult resorbeeruda; -verevalum võib granulatsioonikoe vohamisel sidekoestuda, ümbritsetud saada sidekoelise kapsliga, asenduda tsüstiga, infitseerumise korral tekib abstsess; -verejooks suletakse, massiivsed kiired verejooksud viivad shokini, hüübimishäirete tekkele ja võivad surmaga lõppeda. Hüpehüdratatsioon e turse Veresoonest väljunud valguvaese vedeliku kogunemine kudedes rakuvaheruumi. Transudaat- veetaoline vedelik, hüübeid ei esine Eksudaat- mädane, sageli esineb hüübeid, põletikuline. millest sõltub turse teke/etioloogia, mõiste permeaabelsus Etioloogia- 1) hüdrostaatiline rõhk- vedelik väljub veresoontest kudedesse. 2) onkootne rõhk – hoiab vedelikku veresoontes. 3) Lümfödeem-koevedelik suunatakse lümfisoonte kaudu tagasi vereringesse. 4) põletikulis-toksiline Dehüdratatsioon e eksikoos
Arterioolide alguses on rõhk 70-80. Arterioolne läbides vererõhk langeb 80-t 40-le. 40-lt ubes 15-ni. Veenides langeb rõhk 15-lt kuni -5-ni õõnesveenide suubumiskohal südamesse paremasse kotta. Negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse toimib imeva pumbana verele, mis soodustab vere liikumist südame poole. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem. VERERÕHU MÕÕTMINE Eristatakse otsest ja kaudset vereõhu mõõtmist: 1) Otsene otse veresoonest, veresoone viiakse tundlik andur, mis on manomeetriga ühenduses ja manomeetri näit näitab rõhku vastavas veresoones, seda meetodit kasutatakse kliinikus. Püsikateeter ühenduses manomeetriga ja nõnda uuritakse vererõhku, saab vaadata vereõhku, pulssi jm. 2) Kaudne vererõhku mõõdetakse kehapinnalt, õlavarrelt (võib mõõta ka sõrme ümber; rotil saba ümber; koeral , kassil-käpalt ). Õlavarrelt vererõhu mõõtmiseks 2 erinevat meetodit:
b. elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina ehituses * Arteri sein on paksem. * Arteri seintes on palju rohkem elastseid kiude ning lihaskiude. * Veenide seinad on nõrgemad. 5. Süda lad. k. .Cor Südame asukoht on rindkereõõnes kopsude vahekohal keskseinandi eesmises alumises osas. 2/3 temast asu
Vihmaussi meelerakud paiknevad kogu keha pinnal, nendega ta tajuv valgust, maapinna kõikumisi, kombib, tunneb maitset ja lõhna. Läbi keha kulgeb torujas seedeelundkond, mis algab suuavaga ja lõpeb pärakuga. Toit selles liigub vaid ühes suunas. Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest, mida nad neelavad koos mullaga. Vihmaussil on suletud vereringe. See koosnev kahest piki keha kulgevast veresoonest, mida igas lülis ühendavad ringsooned, verd pumpavad edasi mõned eesmised ringsooned. Vihmauss on liitsuguline. Tal on tähtis osa mullaviljakuse säilitamisel, samuti on ta toiduks paljudele loomaliikidele. Nahklihasmõik usside lihaskihtidest ja kattekihist koosnev toes Liitsuguline loom loom, kelle munarakud ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis Suletud vereringe vereringe, milles veri liigub ainult veresoontes ja läbi südame.
Elund või kude suureneb mahult, on helepunane, temp tõuseb. 27. Mille järgi ja kuidas jaotatakse arteriaalset hüpereemiat? Arteriaalset hüpereemiat jaotatakse tekkepõhjuse järgi: vasomotoorseks, kollateraalseks, dekompressiooniks e postaneemiliseks, vakaatseks, põletikuliseks. 28. Mis on staas? Milline see on? Staas on verevoolu lakkamine kapillaarides. See võib olla ajutine või püsiv. Toob kaasa erütrotsüütide kokku kleepumise, vere vedela osa väljumine veresoonest, tursete teke. Võib põhjustada pöördumatuid muutusi kudedes. 29. Kuidas jaotatakse väheveresust? Millised need on? Väheveresus jaotatakse üldiseks ja kohalikuks. Üldine on vere üldhulga langus-digeemia, erütrotsüütide hulga langus- aneemia. Kohalik on isheemia ning on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vähenemisest elundisse. 30. Mis on väheveresuse põhjused ja millised on tagajärjed?
Platsenta väljutamine – sünnituse kolmasfaas Emakas tõmbub jälle kokku, et platsenta väljutada. Sulle tundub, nagu sünnitaksid suure sooja tombu. Tuleb veel natuke pressida. Vajadusel tehakse süst (oksütotsiin), mille tulemusena tõmbub emakas rutem kokku ja väheneb ka veritsus. Kui platsenta on väljutatud, kontrollib ämmaemand, kas osa sellest pole emakasse jäänud. Nabaväät on platsentaga ühenduses ja umbes 50-80 sentimeetrit pikk. Ta koosneb kolmest veresoonest, mille ümber on tugev tarretiselaadne kude. Üks veresoontesttranspordib lootele hapnikurikast verd. Teised kaks transpordivad vere lootelt tagasi platsentasse, kus jääkained imbuvad edasi ema verre.Kui emakakaelas, tupes või lahklihal esineb rebendeid, õmbleb ämmaemand need kokku. Seda tehakse tavaliselt kohaliku tuimestusega või ka naerugaasiga nii, et nõelapisteid ei ole eriti tunda. Niit lahustub tavaliselt ise, kuigi võib minna paar nädalat enne, kui see on täiesti
Talle meeldis oma kätega teha tööd; köögis toimetada, herneid külvata, krohvi segada ning kella parandada. Samuti meeldis talle väga male ja maalikunst. Õnnetus oli aga selles, et poisil puudus tervis ja kuninglik välimus: ta põdes tuberkuloosi ja maksapõletikku ning tal oli ka kõnedefekt. Haiguse tõttu oli ta silmatorkavalt kõhn, nina ülisuur, alahuul rippu, suu poolavatud. Arstid kasutasid ravimiseks aadrilaskmist (raviviis, mis seisneb vere väljalaskmises veresoonest), peaaegu iga nädal tehtavat klistiiri ja massiliselt mitmesuguseid pulbreid. Õpetajad kasutasid sunnimeetodina peksmist, mille tõttu tundeline noormees võõrdus haridusest. Louis sai oma teadmiste algmed kiiresti kätte, ta oskas natuke ladina keelt, matemaatikat, ajalugu, hispaania ja itaalia keelt. Eriti kaugemale ta ei jõudnud. Hiljem ta ei lugenud midagi peale palveraamatu. Teda kasvatati kohutavalt halvasti
Hõõrdumisjõud kõige suurem, peab ületama kõige suuremat takistust. Arterioolide järel tulevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi. Kapillaaride algusest 40-lt 15-ni. Viimasena liigub veri veenides ja veenulites, kus rõhk langeb umbes 15-lt nullini. Õõnesveenide suubumiskohas südamesse on rõhk koguni negatiivne. (vt hüpertensiooni klassifikatsiooni – paberil olemas) Vererõhu mõõtmine Vererõhu mõõtmiseks kaks võimalust: * Vererõhu otsene mõõtmine – vahetult veresoonest, kuhu viiakse kanüül, mis on ühendatud manomeetriga (näitab rõhku. Nii toimitakse nt operatsioonide ajal. * Kaudne vererõhu mõõtmine – väljaspoolt veresoont – kas õlavarrelt või sõrmeotsalt. Korotkovi meetod (?) -kinnitatakse õlavarrele mansett, mis on ühenduses manomeetriga. Teine vajalik töövahend on stetofonendoskoop (kuulamistoru). Kõigepealt patsient kas istub või lamab – rõhk olenevalt asendist erinev. Ambulatoorselt istudes, haiglates ka alamades
veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit. Korotkovi meetodil asetatakse õlavarrele manomeetri mansett, mis on manomeetriga ühendatud. Alpeeritakse välja pulss küünararteri ja sinna asetatakse stetoskoobi mikrofon. Edasi tõstetakse kummiballooni
Kaht ninasõõret eraldab teineteisest kõhreline vahesein. Ninasõõrmete sisepinnal on lame epiteel, millel on karvakesed, mis tõkestavad tolmu ja mustuse pääsu hingamisteedesse. Ninaõõs on hingamisteede algusosa. Ninaõõne limaskest (virveepiteel) on rikkalikult varustatud veresoonte, närvikiude ja nende lõpmetega. Veresoonte võrgustik on eriti arenenud ninavaheseina eesmises osas, kus sageli tekivad ninaverejooksud. Limaskesta pinnal on alati veresoonest väljarännanud leukotsüüte, mis on võimelised mikroobe haarama. Ninaõõnes on ka näärmed 150 näärmeid 1 cm 2 kohta. Ninaõõs on poolitatud luulise vaheseinaga. Ninaõõs on ühendatud mitme väiksema õõnega, mida nimetatakse ninakõrvalurgeteks. Ninaõõnde avaneb nina-pisarakanal. Ninaõõnes õhk soojeneb, jahtub, muutub niiskemaks, puhastub tolmust. Haistmine on õhus olevate keemiliste ainete tajumine. Inimene eristab umbes 10000 lõhna
16) Sääreluu – tibia 17) Pindluu – fibula 18) Kannaluud- ossa tarsi 19) Pöialuud - ossa metatarsalia 20) Varvaste lülid – phalanges digitorum pedis 15 TUNNITEST SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab – SÜDAMEST ELUNDITESSE. 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab – ELUNDITEST SÜDAMESSE. 3. SELGITAGE MÕISTED: ANASTOMOOS - VERESOON, MILLE KAUDU VERI VÕIB ÜHEST VERESOONEST TEISE VOOLATA. SELLE ABIL TAGATAKSE KOLLATERAALNE VERERINGE JUHUL KUI VERE ÄRAVOOL ON TAKISTATUD. 4. Süda lad.k. – COR Südame asukoht – RINNAKU KESKEL 5. KIRJELDAGE KESKMIST SÜDAMESEINA KIHTI – SÜDAMELIHASKUDE, KÕIGE PAKSEM. MÜOKARDI KIHIS TOIMUB SÜDAME KOKKUTÕMME MEIE ENDA TAHTEST SÕLTUMATA. KODADE LIHASKIUD EI LÄHE ÜLE VATSAKESTE LIHASKIUDUDEKS. 6. MIS ON JA MILLES SEISNEB SUURE VERERINGE FUNKTSIOON? (kust algab- kus lõpeb, veresoonte nimetused)-
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5
Seejärel saavad isad lõigata lahti nabanööri, kui see on klambriga eelnevat kinni seotud (AS, Kliinik Elite). 3.2.3. Platsenta väljutamine Emakas tõmbub uuesti kokku ja väljutab platsenta. Selle jaoks tuleb veel natukene pressida. Et emakas kiiresti kokku tõmbuks ja veritseks vähem, tehakse vajadusel süst. Ämmaemand peab kontrollima, kas kogu platsenta on väljutatud. Platsentaga ühenduses on nabaväät ja see on kusagil 50-80 sentimeetrit pikk. See koosneb kolmest veresoonest , mille ümber on kude. Üks veresoon transpordib hapnikurikast verd, teised kaks transpordivad vere lootelt platsentasse tagasi. Juhul, kui emal tekkisid rebendid, õmbleb ämmaemand need kinni, kasutades kohalikku tuimestust. Kui lapse ja emaga on kõik hästi, saab koju minna juba 6 tundi peale sünnitust (AS, Kliinik Elite). 3.3. Enneaegus Laps on õigeaegne, kui ta on sündinud aja jooksul, mil ema on teda kandnud 38-42 nädalat pärast viljastumist. Lapsed, kes on sündinud enne 38
sääre lihased, jala lihased SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM (kardiovaskulaarne süsteem) Mõisted: 1) Arterid - veresooned, milles veri voolab südamest elundite süünas 2) Veenid - veresooned, milles veri voolab elunditest südame suunas 3) Kollateraal - kõrvalveresooned, väikese läbimõõduga 4) Anastomoos - versoon, mille kaudu veri võib voolata ühest veresoonest teise 5) Perikard - südamepaun, mis moodustub epikardis Süda (COR); südame seina kihid alates sisemisest: 1) Sisekest ehk endokard (ENDOCARDIUM) 2) Lihaskest ehk müokard (MYOCARDIUM) 3) Väliskest ehk epikard (EPICARDIUM) Müokardi ehitus kodadel ja vatsakestel: Kodadel on 2 kihti (pindmine ja süva); õrn Vatsakestel on 3 kihti, eriti paks on vasaku vatsakese lihaskest (teeb paremast rohkem tööd) Milles seisneb südameklappide funktsioon?
lagundamine maatriks metalloproteaaside (MMPs) poolt ja tipuraku migratsioon ECMi ning tipuraku migratsioonile järgneb järgnevate rakkude proliferatsioon ja uue veresoone pikenemine, lõpuks moodustub uus basalmembraan ja peritsüüdid stabiliseerivad moodustunud veresoone. Veresoone lõhenemisel tekivad esmalt olemasoleva veresoone keskele sambad, mis järjest suurenevad. Selle tulemusel tekib ühest olemasolevast veresoonest kaks uut veresoont. Mis on hemangioblast? Hemangioblast on vererakkude ja endoteeli rakkude ühine eellane. Hematopoeesi toimumise kohad Hematopoees ehk vereloome toimub lootel rebukoti veresaarekestes, täiskasvanul luuüdis ja maksas. Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku! Hematopoeetilised tüvirakud (HSCd) on pluripotentsed: võimelised diferentseeruma vere- ja lümfirakkudeks. Tüvirakk on võimeline ennast taastootma: tüviraku
seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit. Korotkovi meetodil asetatakse õlavarrele manomeetri mansett, mis on manomeetriga ühendatud. Alpeeritakse välja pulss küünararteri ja sinna asetatakse stetoskoobi mikrofon
ületavad kõigi teiste rakkude fagotsütoosivõime).toimivad fagotsüütidena e. õgirakkudena. Nad pistavad nahka endast väiksemaid kehakesi ja aineosakesi. Neis on palju lüsoome põied, mis sisaldavad hulgaliselt ja kõrge aktiivsusega ensüüme, mis hävitavad baktereid. Neutrofiilid atakteerivad ja hävitavad suhteliselt väikseid rakke, monotsüüdid aga suuri. Nad on võimelised amööbselt liikuma (ka veresoonest välja ja kapillaaridest rakkude vahelisse alasse, kus on põletik). Neutrofiilsed granulotsüüdid on vere mittespetsiifilise kaitsesüsteemis tähtsamad. II Agranulotsüüdid -eluiga näd.- aastad., 1 mm3-4000, 30-50% leukots.-st:: *lümfotsüüdid - kaitsefunkts., immuunsüsteemi oluline komponent, vajadusel produtseerivad antikehi . Täiskasvanul organismis 25 40 % kõigist leukotsüütidest. Eristatakse T ja B rakke. Umbes 80 % Ca moodustavad t- rakud. Kui organismi tabab mingi
vahel sõltub: 1) Vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu vahekorrast 2) Kudede hüdrostaatilise rõhu (давление внутри жидкости) ja kapillaarisisese vererõhu vahekorrast Üldse filtreerub ööpäevas koevedelikesse ligikaudu 20 liitrit vedelikku, millest ainevahetuse jääkidega reabsorbeerub umbes 9/10, niisiis läheb verekapillaaridesse tagasi peaaegu 18 liitrit vedelikku. Umbes 1/10 veresoonest väljunud vedelikkust, seega umbes 2 liitrit ööpäevas, imendub rakkudevahelisest ruumist lümfisoontesse ja jõuab vereringesse tagasi lümfina. 15. Vereringe talitluse regulatsioon. Autonoomse närvisüsteemi mõjustused südamele ja veresoontele. Lokaalsete metaboliitide ja erinevate hormoonide roll vererõhu regulatsioonis. Endoteeli ülesanded. Vaata k.13 Veresoone valendiku diameetrit -> takistust verevoolule -> keskmist
on väikesed tähtjad rasvusalvestavad rakud e lipotsüüdid ja nad paiknevad maksarakkude vahel. Raku tsütoplasma sisaldab rasvatilgakesi, rakuorganellidest üksikuid mitokondreid ja hulgaliselt ribosoome. Ito rakud on ka vitamiin A varudepooks organismis. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid. Sapikapillaarid, sagarikuvaheline arter (kõik veresoone kestad olemas) ja veen moodustavad maksatriaadi. Maksa verevarustus Maks saab verd kahest veresoonest, maksa arterist ja portaalveenist (70-80% verest). Koos maksaarterist pärineva interlobulaararteri ning portaalveeni lõppharu – interlobulaarveeniga moodustub maksatriaad. Maksaarter ja portaalveen hargnevad sagariku ümber interlobulaararterite ja interlobulaarveenidena. Kui interlobulaarveenist suundub veri otse sinusoididesse, siis arteri ülesandeks on ka interstitsiaalse koe varustamine. Maksasagariku keskel paiknevast tsentraalveenist suundub veri sublobulaarveeni,
Tsütoplasma pealmine kiht on homogeenne ja ei sisalda sõmeraid, selles kihis paiknevad rohkearvulised peened filamendid Noortel rakkudel on tuum hobuserauakujuline või kepptuumne ja selliseid rakke on 5-6% Vanemate rakkude tuum on segmenteerunud ja moodustub tavaliselt kolmest, harvem 5-7 segmendist, mis on omavahel ühendatud väga peenikeste niitjate struktuuridega Osalevad põletikuprotsessides, rakud võivad väljuda veresoonest ja liikuda edasi põletikukolde suunas Iseloomulik kõrge fagotsütoosivõime, mistõttu nimetatakse rakke ka mikrofaagideks – fagotsüteerivad ensüümide abil rakusiseselt mikroobe, vabastavad põletiku stimuleerivaid ensüüme ja puhastavad kahjustatud piirkonda Põhiline rakuvorm mäda koostises Eosinofiilsed e atsidofiilsed granulotsüüdid Sõmerad värvuvad happeliste värvidega intensiivselt lillakas-roosalt
Teistes veresoontes moodustub endoteel koos sidekoega sisekesta. Sellest välimiselt on kekkest, milles leidub lihas- ja elastiinkiude. Suurimate arterite keskkihis on palju elastset kude, väiksemate arterite seinas jällegi silelihaskude. Veresoonte väliskest on kollageenkiuline sidekude, mis ühendab veresooni ümbritsevate kudedega. Suurte veresoonte seinas on omad väikesed veresooneseinaveresooned, mis varustavad väliskesta. Nad ei pärine varustatavast veresoonest, vaid saavad alguse mujalt. Arterites on üsna kõrge vererõhk ning nad on paksuseinalised. Arterite valendik ehk luumen on väike, seetõttu veri voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu. See võib olla nii kollateraalide kui ka teiste
teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhu mõõtmine Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit. Korotkovi meetodil asetatakse õlavarrele manomeetri mansett, mis on manomeetriga ühendatud. Alpeeritakse välja pulss küünararteri ja sinna asetatakse stetoskoobi mikrofon
Teistes veresoontes moodustub endoteel koos sidekoega sisekesta. Sellest välimiselt on kekkest, milles leidub lihas- ja elastiinkiude. Suurimate arterite keskkihis on palju elastset kude, väiksemate arterite seinas jällegi silelihaskude. Veresoonte väliskest on kollageenkiuline sidekude, mis ühendab veresooni ümbritsevate kudedega. Suurte veresoonte seinas on omad väikesed veresooneseinaveresooned, mis varustavad väliskesta. Nad ei pärine varustatavast veresoonest, vaid saavad alguse mujalt. Arterites on üsna kõrge vererõhk ning nad on paksuseinalised. Arterite valendik ehk luumen on väike, seetõttu veri voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu
metalloproteaaside (MMPs) poolt, tipuraku migratsioon. Tipuraku migratsioonile järgneb järgnevate rakkude proliferatsioon ja uue veresoone pikenemine. Moodustub uus basalmembraan ja peritsüüdid stabiliseerivad moodustunud veresoone. 2) või olemasoleva veresoone lõhenemisel Esmalt tekivad olemasoleva veresoone keskele “sambad”, mis järjest suurenevad. Selle tulemusel tekib ühest olemasolevast veresoonest kaks uut veresoont Silma sarvkestas on veresoonte moodustumine inhibeeritud, mis aitab säilitada sarvkesta läbipaistvust. Sarvkestas inhibeeritakse VEGF signaali ja seega ka inhibeeritakse angiogeneesi sarvkestas. Kuidas ja millistes anatoomilistes struktuurides toimub hematopoees? Hematopoees (vererakkude areng) leiab aset erinevatel arenguetappidel erinevates anatoomilistes struktuurides. 62
leukotsüütidest, sisaldavad mittespetsiifilisi esteraase ja ületavad kõigi teiste rakkude fagotsütoosivõime).toimivad fagotsüütidena e. õgirakkudena. Nad pistavad nahka endast väiksemaid kehakesi ja aineosakesi. Neis on palju lüsoome põied, mis sisaldavad hulgaliselt ja kõrge aktiivsusega ensüüme, mis hävitavad baktereid. Neutrofiilid atakteerivad ja hävitavad suhteliselt väikseid rakke, monotsüüdid aga suuri. Nad on võimelised amööbselt liikuma (ka veresoonest välja ja kapillaaridest rakkude vahelisse alasse, kus on põletik). Neutrofiilsed granulotsüüdid on vere mittespetsiifilise kaitsesüsteemis tähtsamad. II Agranulotsüüdid -eluiga näd.- aastad., 1 mm3-4000, 30-50% leukots.-st:: *lümfotsüüdid - kaitsefunkts., immuunsüsteemi oluline komponent, vajadusel produtseerivad antikehi . Täiskasvanul organismis 25 40 % kõigist leukotsüütidest. Eristatakse T ja B rakke. Umbes 80 % Ca moodustavad t- rakud
Kui süstite ravimit: võib esineda mööduv veresoonespasm (arteri hargnemiskohas muutub nahk äkki valgeks) kuni täieliku soonesulguseni. Veeni läbiv punktsioon Tunnusteks on valu ja turse pärast infusiooni või süste algust: lõpetage süstimine või infusioon. NB! Jätke kanüül kindlasti paigale. Osad ravimid (fenütoiin, noradrenaliin) võivad ekstravasaalsele (veresoonest välja, kudede vahele) sattununa põhjustada kudede 808 kärbumist (nekroosi). Sellistel juhtudel süstitakse mõnikord enne valesti paigutatud kanüüli eemaldamist veresoonde lahjendamiseks 10 ml füsioloogilist lahust. Edasised meetmed rakendatakse haiglas vajadust mööda (lahjendusega alkoholikompressist kuni kirurgilise vahelesegamiseni). Punkteerimiskoha infektsioon
annaabi.ee 
